Tere, Eestis elav makedoonlane Dejan Teller, tere. Tere. Makedoonlane ja Eesti ei ole päris igapäevane nähtus, seega te olete siia omalajal tulnud, aga kõigepealt kuste, siis sündisite seal Makedoonias ja milline see teie lapsepõlvekodu oli? Olen sündinud väikeses linnas nimega Jevgenia, mis on Lõuna-Makedooniast täpselt Kreeka piiril. Minu pere on alati olnud tüüpiline patriarhaalne perekond, ison töötas. Ta on habemeajaja ja emand kodus. Ta kasvatas meid ja praegu on võtnud väga tõsiselt oma vanaema roll. Ema on ikka ja alati kodune olnud. Mitte alati, vaid ma ei tea, ta on töötanud kaks või kolm aastat, kui ma mäletan Ema kasvatas teid, kui välja teid, lapsi on, siis peres mul on üks sõda. Mida te üldse veel mäletate sellest lapsepõlvekodust, et mis elu seal elati. Paranenud? Sa olid, ma ei tea, rõõmus lapsed, mängisime õues, Makedoonias on soe ilm ja meil ei ole eriti kuumad talved. Mängisime õues, sõitsime jalgrattad, ega meil ei olnud sel ajal need arvutid ja interneti. No ikka nad tulid, aga põhimõtteliselt ma arvan, et me veetsime palju aega õues. Vaat see koht, kus te sündisite, kui te seda nüüd veel kord nimetate. Jevgenia, see on küla linn. Mängu Viljandi 20000 inimest, ütlen. Kuidas seal see naabritega elu ja suhtlemine välja nägi, et käisite läbi, et olen palju oma külalistelt kuulnud, et näiteks küla või väike linnake või see lõike meie tänav, et see oli nagu üks suur pere, kas võite midagi sellist ka meenutada, et kõik käisid kõigiga läbi ja? Kuna jah, ilm on soe ja kõik on õues, eriti ütleme suvel ja ma ei tea, inimesed tunnevad teineteist ja kogu aeg räägivad. Naabrid astuvad läbi ja absoluutselt kogu aeg. Uksed on alati avatud ja uksi lukku ei keeratud absoluutselt. Absoluutselt. Aitäh no siis oli ikka tõesti nagu üks suur pere ja need võib etteruttavalt öelda, et Eestis on see võib-olla asi, millest te puudust tunnete või siiski mitte. Eesti on Eesti ja. No on erinevate elu, ma ei tea, ma, ma kohanesin väga ilusast ja ma ei pane tähele, seal. No sellest me jõuame veel rääkida teie kohanemisest, aga vot milliseid tarkusi nüüd teie vanemad ja vanavanemad teile ellu kaasa andsid, et mis nad ütlesid, et mismoodi peaks elama ja olema, et kõik sujuks ja kõik hästi läheks. Kõige olulisem asi, mis sealt õpetasid, on austada oma vanemaks. Viisakus, sellesse kindlus. Ma mäletan, et asi oli see, et isa ütles, sina õpid, mina töötan. Ja. Ma lõpetasin keskkooli, ma lõpetasin ülikooli ja ma arvan, et see süsteem töötas. Ma ei tea, praegu ma ei kujuta ette, kuidas see oleks tänapäeval, aga 15 aastat tagasi oli normaalne asi. Mis tähendas seda, et lapse töö ongi õppimine absoluutselt ja ei ole vaja sealt kõrvalt tööl käia, aga tegelikult seda nähtust on ikka päris kõvasti. Ei elanud, ütleme rikkasse elu, aga oli tont ja natuke. Me reisisime normaalne elu. Toiduga ei olnud vist tõesti muret, sest et toit kasvab seal ise sul otse köögilaual orgaanilised ja kõik need toidud. Ja et see kliima on ju selline, et kõik muudkui kasvab ja kasvab ja. Annab saaki ka veel tallis. Balkani poolsaare lõunaosa pole midagi imestada. Ma saan aru, et ütleme, vanemad ja vanavanemad ja võib-olla ka mõned sugulased teie elus ikkagi teatavat rolli mänginud. Nad on teile rääkinud olulisi asju, millest te olete nagu endale neid selliseid tarkuseteri kogunud ja, ja see on olnud väga tore ja väga vajalik. Absoluutselt meil on lähedane pere ja me oleme olnud koos headesse halvas olukorras. Ja isa poolt, mul on kaks onu, kõige vanem onu on arst ja lapsena käisin tihti haiglas temaga rääkida. Ma arvasin, et see oleks minu unistuste töö. Aga mis ta ametilt oli, ta töötas bensiinijaamas, nii et ei olnud mingi stand-up, koomik? Ei, ei, lihtsalt bensiinijaamas töötav naljamees. Ja temaga oli ala tihe rääkida. Võib öelda, et ma olen palju õppinud nendest ja nad on mänginud hea roll minu elus. Ja te olete tegelikult aru saanud ka, et kui oluline roll on heal tujul siin elus? Jah, nii ongi, natuke käis mõtteid, et õpiks õige arstiks, aga kuhu see mõte siis jäi? See mõte, ma olin väga tubli õpilane ja Ma mõtlesin, et ükskord jah, minust saab arst. Aga kuna minu ajal haridus ei olnud tasuta, sain aru, et mul ei ole võimalust meditsiini õppida. Ja alternatiivid olid kas filoloogia ehk inglise keel või ajakirjandus. Otsustasin inglise keele õppida, lõpuks arvan, et see oli hea otsus ja lõpetasite siis mis ülikooli riiklik ülikool, Skopjas, filoloogia osakond, inglise keel ja kirjandus. Ma lõpetasin aastal 2008, ma algusest ei mõelnud, et ma oleks õpetaja. Seal ma ei tea, ma arvasin, lapsega töötamine oleks raske ja ma hakkas siin tõlkijana. Siis ma tõlkisin mõnelt raamatud ja, aga see oli alla makstud. Otsustasin, et mul on vaja midagi muud. Ja vaatasin, oli see üks organisatsioon, nad tegelesid, see Iviesson Euroopa Volundoris röövis või Euroopa teenuste vabatahtlike teenust. Ja ma arvasin, et see on võimalus uuele seiklusele liitusite nendega jaamal liitus sile, arvasin. Okei. Ma olen natuke reisinud, vaatame, kus ma ei ole veel käinud. Vaatasin üks projekt. Nende hetkegi kahelnud absoluutselt teie valik oligi siis juba salamisi see Eesti või, või te mõtlesite, et tore oleks näiteks Hispaaniasse. Minna, või kuidas? Mul ei olnud eelistus, et ma lihtsalt tahtsin kaugelt minna. Tahtsite kaugele me ei näe, et natuke laia maailma näha. Teadsite Eestist enne üldse ma ei teadnud. Paljud, kui ma ausalt räägin, mõned jalkaklubid, Eurovisiooni laulud, mis veel. Aga ma teadsin, et on väga külmsi, see jäi kaheksa aasta tagusesse aega tolle aja seisuga, kui Eesti eurovisioonil ilma tegid, nii-öelda mängis ennast selles osas maailmakaardile ja tulite Eestisse, pakkisin kohvri ja tulitegi. Nii ongi, jõudsite siia oktoobris 2009, mis vanemad arvasid? Natuke kahtlased, et aga nad otsustasid, et okei, see on sinu otsus, sinu valik, okei, mine vaata, kuidas on. Sest plaan oli üks aasta, see oli projekt ja projekt nõuab, et sa tagasi lähed, aga ma jätsin omas sedasi ookeanilt tagasi tulema. Nii et mõlemad olid rahulikud. Käite aastakese ära, tulete tagasi, aga siis saabus teie ellu muudatus ja ei tulnud midagi tagasi. Enam ei tulnud. Nii no kõigepealt ja siis eestis lõite vabatahtlikuna kaasa Tallinna tulite kohe, eks ole. Ja see, kus te kaasa lõite, see oli siis Haabersti noortekeskus ja mis te tegite seal? Ma õpetasin inglise keel oli natuke, mitte formaalsel formaadil. Ma ei kogenud lapsi, ütleme klassis, vaid ma mängisin enne ka piljardi või lauamängud ja ma suhtlesin inglise keeles. Eesmärk oli, et nad saavad aru ja mõnikord vastavad tagasi inglise keeles, mis mälestused tal on sellest ajast või jätkate selles liinis vist ei jõua. Ja kõik need töökaaslased, mis olid seal sel ajal, nad kõik lahkusid ja Mul ei ole palju põhjused tagasi minna. Aga oli, oli hea aeg, töökaaslased olid kõik rõõmus ja toetav. See oli selline noorte seltskond, jah, aastal 2009 te siis lõite nii pere, kui läksite Viimsi kooli või kuidas sellega oli? Ma tulin tagasi aasta 2011, aga te olite vahepeal Makedoonias, see oli projekt, oli üks aasta, 2009 kuningaks 10. Oktoober, ja siis ma käisin tagasi Makedooniasse. Ma veetsin üheksa kuud töö otsimiseks. Ja siis ma tulin tagasi juuli või august 2011 ma hakkas sind tööle minema, üks erakoolis oli seal vanalinnas. See oli vene erakool, aga ma õpetasin ka inglise keelt. Ja seal töötas siin kaks või kolm aastat ja siis ma käisin Sikupilis. Sikupilli keskkool töötas siin kaks aastat seal ja tuli see aeg, ma ei tea, kas te mäletate, et valitsus otsustas, et nad teevad mõlemad koolid lähevad koos ja me ei teadnud, mis tulevik toob. Sikupillikoolis on otsas ja nii edasi minna, siis see on minu kolmas aasta Viimsis. Nii et vahepeal käisid uuesti Makedoonias ja tegelesite seal põhiliselt töö otsimisega ja siis lihtsalt saite aru, et tahate korraks tulla Eestisse tagasi ja vaadata, kuidas siin läheb. Ja siis niimoodi te jäitegi, need on teil pere. On küll, jah, mul on naine ja mul on väike laps, kaheaastane. Ja olete Viimsi koolis inglise keele õpetaja, see on nüüd see tänane päev, aga kui veel kord natuke aega tagasi kerida, siis need esimesed kohanemisraskused või võib-olla olid need kohanemisrõõmud, mine tea, rõõmsameelne. Kui te võiks olla, et olin rõõmsameelne, ma ei tea, kui ma lennujaamas saabusin tulid mulle vastu minu endine korterikaaslane armeenlane, ta oli ka vabatahtlik. Ja ma ei tea, nad andsid see head tunne, et see on nagu uus kodu. Aga keel, eesti keel ja Makedoonia keel ei sarnane teineteisele. Keelevaist kui selline, sest et lõpetasite inglise filoloogina Makedoonias, ülikooli ja peas eesti keel siis ei tule, aga oligi alguses raske ka, ma kujutan ette või kuidas ta üldse siis tulema hakkas. Läksite kursustele? Kui ma olin vabatahtlik, meil oli 20 tunni või midagi sellest. Ja peale seda ma ei tea, kolm aastat mul ei olnud üldse kontakti eesti keelega. Ja siis, kui ma käisin sikupillikoolist, ma hakkasin lihtsalt rääkida õpilastega ja õpetajatega. Ja. Eksida ja ma arvan, põetesed alati elate üle. Eksite, okei. Ma saan aru, mis sa räägid, aga ma vastan inglise keeles. Lihtsalt tuli aeg, et okei, ma hakkan rääkida ja ma tean, et ma teen palju eksimuse, kui inimesed saavad aru, mis ma räägin. Hakkan rääkima jah, mitte rääkida kraidina. No te ütlesite, et kunagi pelgasid seda mõtet, et teist võiks saada õpetajad, lastega tegelemine ja kõik, aga tegelikult see, et olite seal Haabersti noort Ta keskuses tegelesite, sel noortega. See oli niisugune, ütleme siis hea treening või hea karastuse edasi sinna Viimsi keskkooliminek, inglise keele õpetajaks ja ühtlasi vorstiga klassijuhatajaks, jah, et see ei olnudki enam nii suur probleem. Absoluutselt, ma, ma arvan, et see probleem oli, sest mul ei olnud praktika n mul ei olnud, et see tunne, kui sa astud lapsed klassis või midagi. Ja siis, kui ma hakkasin salla Haaberstis, ma arvan, et see on okei, see ei ole nii hirmus. Ja ei olnudki ei olnudki. Praegu on teil siis millised klassid ja kuste klassijuhatajale. Praegu mul on seitsmendikud kaheksandikud, mul on üks klass, üheksas üheksandikud ja mul on ka lõpetajad kaheteistkümnendas klass ja klassijuhataja olete seitsmes klass. Me teeme õppekäigud, Me suhtleme, see on see aeg, kui nad on puberteedis ja ta peaks natuke rohkem tähelepanu andma. Head head ajad. Ja lapsed on toredad, toredad lapsed on toredad armsad. Seda on rõõm kuulda ja lapsevanemad ka. Arvan küll, jah. Meil on heas suhtlemine ja ma arvan, et nad on rahul minuga mitmes aasta, see tuleb nüüd Viimsi keskkoolis mitmes aastas. Kolmas aastasena. Kas Viimsi keskkoolis on teisi õpetajaid ka, kes on kuskilt mujalt tulnud? Ja meil on väike rahvusvaheline meeskond, meil on üks hollandlane, üks brasiillane, mõned õpetajad Venemaalt ja kõik nad räägivad eesti keelt, eesti keelt ja inglise keelt. Aga saavad ka eesti keeles hakkama, absoluutselt. No seda on hea kuulda. Eestis elab ka teisi makedoonlased, lisaks teile ööd külma. Ja ma ei tea, viis siniasi veel. Ma ei ole veel kõigega kohtunud, aga me suhtleme internet kaudu. Ütleme nii, et teie tänane kodu, kas seal võib leida ka sellist rahvuslikku, mis on teile Makedoonlastele omane midagi, mis te olete kaasa toonud midagi, mis peab selles kodus olema, mis on noh, nagu talismani või maskoti või millegi selle eest aitab teid igapäevast elu elada. Arvan, et ei ole. Me lihtsalt tähistame mõlemad jõulud, sest Makedoonias on sama kui, kui Venemaal, kuna me oleme õige usklikud usklikud, siis uue aasta alguses ja ja ma arvan. On mõned pühad ka, tähistame, erinevad ajad, aga traditsioonid ei ole nii erinevad, kui inimesed mõtlevad. Makedoonia rahvuslik toit? Oh, meil on paljaga. Makedoonia Köök on pigem kombinatsioon ida ja lõunatoidust. Meil on palju Türgist Kreekast. Näiteks mulle meeldib Kihiline lihapirukas. See on hea pagava, see tuleb ka Türgist või aidaa lähiida maalt. See on ka hea magustoit. Te räägite, sunnib mind küsima, et te olete selline gurmaan, et ikka heast toidust tuleb lugu pidada, nagu kõik inimesed, kes sul on Balkanimaa, elab ka neid inimesi, kes võtavad suhteliselt ükskõikselt. No küllap neid elab kõikjal. Kes ütleme, ei seatoitu nii tähtsale kohale oma elus hing sees püsib. Aga teile on see oma rituaal, see on täiesti selgem. Toidu valmistamine, on teil avatud kodu, teil siin palju sõpru käib neid külas? Nii, ja naa, ütleme kui laps sündis, see muutus natuke raskemad, aga no ikka leia mäega. Kui ma olin vabatahtlik, ma elasin oma rahvusvaheline mullis ja mul on mul olnud Vaidas sõbrad igast tagusest, aga praegu on rohkem eestlased, võiks öelda. Nii, et abikaasa järgi või no mitte ainult abikaasaga koolist ja endised töökohast. Ma lihtsalt inimesi, mis mul kohtus sinna, kui ma mängisin jalgpalli, mis selle jalgpalliga on, seda enam ei ole, enam ei ole, ma otsustasin, et minu keha ei ole valmis enam selles tingimustes. Ja kõike muud on nii palju ja te olete nii koormatudega. Iga harrastus tahab ju omajagu aega saada ja mõni harrastus kohe väga palju. Teie vanemad on siin käinud, teid ülevaadata? Samas on tulnud ja ema tuleb, ütleme tihti ta tuleb aprilli alguses jälle nagu ma ütlesin, ta tal on hästi tõsiselt võtnud seda vanaema rolli ta tahab oma, kuidas pojale pojas ja poiss või tüdruk, poiss siis pojapoega ja mängida ja selge see ja isa on ka tulnud üks või kaks korda, õde on tulnud ka oma lapsega, nendele meeldib siin algsees stressivaba elu, et kõik on korras ja Makedoonia ka võrreldes. Või, ja absoluutselt, sest ma ei tea, kui ma võrreldav Skopje ja Tallinna Skopje. Makedoonia pealinna. Skopje on kaootiline. Inimesed, kes seal elavad. Karjunud, aga teie tunnetate nüüd seda kontrasti ja et siin on niimoodi põhjamaiselt jahe ja rahulik, igas mõttes rahulikum vähemalt ega omanud pinged on igal pool. Aga leia oma perega, olete seal käinud suve veetmas või puhkus? Ja me lähme peaaegu igal suvel. Me ei läinud eelmisel suvel, sest laps oli nii väike. Aga me eelistame minna talvel, seal on, ma ei tea, kui seal käisime, eelmisel veebruaril oli. Ja pärast seda suvist veebruari tulite jälle väga hea meelega Eestisse tagasi. Nagu ma ütlesin, see elu, mis keegi võib nimetada rutiin või iga Felum, see mulle meeldib, kui ma tean, et see toimub täna või homme või mis kell või millal see mulle meeldib. Aga millega on siin elades raske harjuda, millega on raske harjuda eesti keelt? Muidugi, ainus asi. Ja ma ei tea, teised asjad on kõik korras, normaalsed, kuna ma olen, elan siin juba seitse aastat. Kõige harjunud. Seitsme aastaga on võimalik harjuda peaaegu kõigega. On teil oma lemmikpaiku siinses looduses, no mägedega kiidelda ei saa absoluutselt. On tore kõndida koeraga või lihtsalt lapsega, mulle meeldib, see on puhas õhk. Meri on midagi uut, sest et Makedoonia mere piiritteri Teavitaja nüüd ma elan, 10 minutit kõndimist. Aga Eestis meri, külm on küll ja ma need seitse Ast, mis ma olen siin elanud, Maida. Ma olen ujunud viis 10 korda maks. Seitsme aasta jooksul. Ei saa just öelda, et väga palju ja. On eriline, Ma ei tea, Kreekas on soe ja soolane vet. Simm Balti meres on natuke teistmoodi. Jahe ja mage ja. Mulle meeldib, eriti kui ma olen talvel peale saunad peale sauna otse merre. Jah. Aga teile ikka lapsepõlvekodus. Räägiti igasuguseid olulisi asju eluks, kui meil aega korraks tagasi keerame, et sellest ajast on teil jäänud sellised põhimõtted, sellised teadmised, mida elus hinnata, mida mitte, et näiteks milliseid iseloomu joonide inimeste juures enim hindad ja mis on need, millega te tunnete, et siin võivad tekkida probleemid vä? Aga nagu ütlesin, mulle meeldis aega veetma oma onuga, kes humoorikas. Ma hindan see iseloomujoon inimestele. Absoluutselt hindan ausust ja otsekohesust, aga kui inimestel ei ole huumorisoon, siis see on nagu miinus, ütleme. Eriti hea variant on see, kui inimene ütleme, oskab oma murede üle ka naerda. Absoluutselt, ja kui Sa ütled otsekoheselt, see on okei, see on väga hea iseloom eestlastele. Aga samal ajal nagu te ütlesite, kui võib rääkida oma muredest, huumorit see on suur pluss oskus iseenese üle naerda ja siis te oskate, ma arvan, raskem. Et see on selline tegelikult see on täielik boonus siin elus, kui see omadus on inimesele antud ja siis on tõesti see eluga päikeselisem ja. Alati midagi positiivset, enne kui ma tulin esimest korda Eeess ma lugesin, et inimesed on külmad ja tagasihoidlik kui mas sattus Haabersti noortekeskuses, kõik oli teistmoodi. Kas. Ja ma arvan, et need stereotüübid ei ole õiget stereotüübid. Te muutuda ja see on väga tore, kui nad muutuvad. No mis te olete selles suhtes mõelnud, et nüüd te siin Eestis elate, teil on pere, teil on, teil on kodu, kas nii jääbki, kas te jäätegi Eestisse elama? Praegu plaan on see, et me jääme Eestis. Meil ei ole erilised plaanid kuhugi minna nagu töötlustes, siin on meie kodupere ja laps hakkab lasteaias varsti minna ja me oleme hästi kohanenud ja tundub okei. Kõik sujub. Nodeede Jan valisite loomulikult nagu teisedki saatekülalised siia muusika. Alguses me kuulsime, mida ja keda. Ansambel on Pakvava ja lugu, nimi oli hoite otši, sinu silmad ja see on hästi Epno vend ja nad teevad oma muusikat ja nad ka. Kuidas on, vaat vanad lugud ja nad teevad omamoodi. Panevad vanad lood nii-öelda uude kuube ja nende moodi nagu etnostiili ja seal üks minu lemmikumaid ansamblit. Piparmünt ja piparmünt ja nad on vend ja õde. Nad on näitlejad, aga nad tegelevad ka muusikaga ja loo nimi oli tüdruk jalgrattaga. Nii et tüdruk jalgrattaga on see lugu, mida me selle saate lõpetuseks kuulame. Ja mis muud, kui suur tänu teile Eestis elav makedoonlane Dejan teelev, aitäh.