Vikerraadio on. See on väga hea jälg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris ajakirjanikud Anvar Samost. Ainar Ruussaar tere ja ilusat taasiseseisvumispäeva kõigile kuulajatele kussina Ainar täna 26 aastat 26 aastat tagasi olid, olin Šeremetjevo lennujaamas Moskvas ja lendasin sealt Sarajevos noore ajakirjaniku, kus käis sõda kuskil seda. Mul oli ammu mitu kuud varem ära võetud Aerofloti piletid ja ja siis, kui algas riigipööre, siis mind ei lastud lennujaamast välja, nii et ma passisin seal lennujaama. Tivoli Moskva tollase nõukogude liidu pealinna see lennujaam, kus läksid välislennud lennud, lendas Aeroflot ja lendas Aeroflot ja see on tegelikult oluline teave, sellepärast et meile tundub see nagu lihtne teadaolevaga on üles kasvanud inimesed, kes on taas 26 aastased, kes nõukogude liitu tegelikult pole näinud. Ja kuna minu, Tallinna Moskva lennu ja Moskva Sarajevo lennu vahe oli üle 10 tunnid, siis ma mõtlesin, et ma käin ära linnas. Aga Moonoli blokeerinud, tsermeetrib uksed maisanud lennuväljalt lennujaamast välja. OMON oli siis põhimõtteliselt nagu Nõukogude Liidu miilitsa eriüksus, automaat. Automaatidega lühikeste torudega või lühikeste käppadega automaatidega. Ja siis sellele. Kes tappis muide aasta aasta enne seda ka Baltikumis inimesi? Jah, täpselt nii. Ja, ja siis mingisugune moona, omooni, miilits, kuna kuna kõik kohvikud oli teisel kinni, siis kui järgma vennastasin mingisuguste relvastatud omooni miilitsapoisiga kes alas seal seda, et tema ei lähe oma rahva vastu ja tema oma rahva vastu ei lähe ja kuna minul oli jälle Ameerika dollareid siis nende Ameerika dollarites tõida kusagilt suletud kohviku tagauksest tõi pudeli viina ja siis teise pudeli viinamäära konsulteerisime. Ja siis ta automaat oli minu ees laua peal, kui ta käis viina toomas rahvusvahelises lennujaamas ja siis ta muudkui alased tema oma rahva vastu ei lähe. Aga tädis kõik hästi, ta viis mu tollist niimoodi mööda, et mitte kontrollitud, ma sain otse lennukisse. Ja Eesti rahva jaoks päädis ka kuna samadel hetkedel, kui keegi veel ei teadnud, mis selle Moskvas alanud putši tulemus saab olema. Eestis sündis meie lähiajaloo kõige olulisem poliitiline kokkulepe ülemnõukogu ja Eesti komitee vahel ja otsustati taastada Eesti iseseisvus. Mina olin, et raadiomajast paari kvartali kaugusel tollal kesklinnas asunud äripäeva toimetuses, kuna äripäeval just putši esimesel päeval ilmunud ilmus tollal kord nädalas, siis mina üks Rootsist saabunud välisajakirjanike veel paar äripäeva ajakirjanikust, lihtsalt käisime mööda linna ringi ja jälgisime, mis toimus. Meil ei olnud võimalik kedagi millestki nagu otseselt teavitada. Aga tegelikult on meil läinud hästi, eks meil on, meil on sõnavabadus. Meil on täiesti toimiv demokraatia. Meil on parlamendis esindatud mõõdukad vasak vasakliberaalid peaaegu mõõdukalt paremkonservatiivid. Meil on kuritegevuse tase, vaata et kõige madalam põhja 26 aasta jooksul. Me oleme NATO-s, meil on liitlaste väärsel kohal. Me ise oleme vajadusel liitlastele abiks, oleme käinud, abiks, oleme käinud abiks Iraagis, Afganistanis, Malis ja nii edasi. Meil on nüüd Soome ajalehe Iltalehti del ostukorv kallim kui Soomes. Täpselt nii et et kõik on nagu hästi, aga, aga mulle ikkagi kohati tundub, et meil on asju, mida meil ei ole. Meil ei ole visiooni. Meil meil meil Tallinnas pealinnas sõidavad trammid mööda neid liine, kus inimesed ei ela mitte mööda neid liine, kus inimesed elavad. Meil on ligi 20 protsenti inimesi, kelle sissetulek kuusissetulek jääb sinna kaheksa või sinna 500 euro kanti millega on ikka väga raske toime tulla. Väga õige, neil on ikka väga palju teha. Tegelikult lugesin täna hommikul president Toomas Hendrik Ilvese pöördumist iseseisvuse taastamise puhul ja soovitan teilgi lugeda, et see on tegelikult hea tekst, et ei hakka seda siin ette lugema. Aga tsiteeriksin ühte kohta kus ilves ütleb, et vabadus, tsiteerides Ameerika Ühendriikide presidenti Ronald Reaganit kes ütles nii, et vabadus ei ole hääbumisest kunagi enam kui ühe põlvkonna kaugusel. Et see on väga tõsine asi, kui selle peale täpsemalt mõelda, et maailm on muutumises ja etteaimamatu ja kõik viimased aastad on kõik need 26 aastat on tegelikult selle tõestuseks olnud et ilvese, see sõnum on väga hea, et näis, et kas täna õhtul siis praegune president Kersti Kaljulaid roosiaias kõnet pidades suudab paremini öelda. Mõte ongi ju selles, et nüüd ongi käes aeg, kus vabas Eestis sündinud inimesed on jõudnud sellesse ikka kus nad ka tegelikult hakkavad tegema otsuseid, neil peab olema ideid, neil peab olema ideid, neil peavad vastutama, nad jäävad vastutama. Nad peavad Eestit hoidma vähemalt vähemalt sellisel tasemel, kuhu me oleme 26 aasta jooksul jõudnud. Ja see ongi väga tähtis sõnum kõigile nendele 26 aastastele või siis natuke vanematele inimestele. Aga kui nüüd tänasest päevast natuke kaugemale minna, siis mulle tundub, et seal nädalavahetuse kõige olulisem pidu sündmus, aga siiski. Ma igaks juhuks tervitan siit kohapealt endist ETV juht Ilmar Raagi. Tervitan ma olen Ilmar Raagi filmis täitnud väga tähtsat rolli, rääkis kaheksandast augustist 20.-st august 91, täpselt nii ma mul algas, sinuga algas minuga, ma olin umbes 15 sekundit Talyn kaadris, aga seal ma olin selles mõttes vedurit. Sa lükkasid filmi, soovitan kõigil vaadata, hea film. Ikkagi tervitatakse Ilmar Raagi, et ma vabandan tema ees ette, et ma siinkohal rahvusringhäälingu eetris asun rääkima endise peaministri pulmapeost, aga ma kinnitan, et tegemist ei ole teemaga, mida rahvusringhääling peaks vältima. Eile siis Toomkirikus ja kõrtsu mõisas, kõik Eesti meediakanalit, rahvusringhääling nende hulgas mingil määral kajastasid seda rahvusringhääling vähem. Meil üks fotogalerii, aga Postimees siis tegi lausa otseülekandes pulmast veebis ja pilte oli sadu, sadu pilte oli sealt pulmast, mida ma ka ise huviga vaatasin. Tore sündmus, pulmad on ju pulmad, onju inimese elus väga tähtis sündmus. Mina näiteks selle pulmi pidanud kunagi, et ma ei ole ilmselt ekspert antud küsimuses, aga kõike seda toredus toodetes, minul tekkis tegelikult üks küsimus. Ja ma saan aru, et ma vihastan paljud inimesed praegu välja. Aga minu küsimus oli see, et palju selline asi maksab. Tegelikult. Taavi Rõivas on avaliku elu tegelane, ta on olnud peaminister Eestis, ta on olnud Reformierakonna esimees, praegu ta on riigikogu aseesimees, mis on ka väga väärikas ja oluline positsioon. Tema kõik sissetulekud on tegelikult praktiliselt kogu tema täisealise elu olnud avalikult, kuna nad on kogu aeg olnud avalikus teenistuses ühel või teisel moel. Ja need ei ole väiksed, aga ma saan aru, et selline pulm tegelikult sellisel viisil nagu ta korraldatud Dolinist kohati nägi välja nagu mingi Hollywoodi pulm põhimõtteliselt ja kus liikunud sõidukid võisid, et teha ükskõik millisele autonäitusele sealhulgas ka vanasõidukite näitusele. Et see ei ole odav lõbu ja, ja olen lugenud Taavi Rõivase majanduslike huvide deklaratsiooni olen kursis sellega, mis on sissetulek ja, ja tõesti noh, see pidi olema väga suurt pingutust arvestades laenukoormust, seda renoveerimisel olevat maja, millest siin intervjuudes juttu on olnud. Ja ka seda näiteks, et, et praegune riigikogu esimees elab tegelikult Tallinna kesklinnas väga luksusliku üüripinnal. Kolleegid postimehest on teinud tänuväärse arvutuse põleminud, maksma, maksma läksid jah, nad väidavad, et 50000, mis ehk siis Taavi Rõivase 14 kuupalga. No kui me võtame nüüd seda juurde, et ma üldse ei tänita praegu, et kui me võtame juurde, et Luisa rõivas On ettevõtja ja teenib ju ka märkimisväärseid tulusid, ehk tema majandusaasta aruanded on ka avalikult, ma ei kujuta ette, palju siin ajakirjanikud on, need aruanded ju tegelikult tänu sellele, et tegemist on peaministri abikaasaga vaadanud ja sealt ei paista mingisugust metsikut tulu tegelikult välja. Pulmad on väga tähtis sündmus inimese elus. Pulmad on väga oluline sündmus inimese elus. Nendes pulmades oli ikka väga palju edevust, kui me meenutame endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese suhteliselt tagasihoidlikku pulmatseremooniat mis oli, mis oli fotograafidel avat ainult sellepärast, et teisiti oleks olnud ilmselt imelik ja pulmapidu oli ka väga tagasihoidlik siis võib öelda, et edevust oli, oli eile kõvasti. Aga Anvar äkki äkki tegemist oli kellegi pulmakingiks? No vot, see on omaette teema, et oletame tõesti, et võis olla mõni ettevõtja, kellele Taavi Rõivas kas isiklikult või mingil muul põhjusel väga meeldib ja teeb talle siis pulmakingiks pulmakingi, näiteks andes need sõidukid, teha kogu see pulmamõisa või mis iganes asja talle kasutada. Ma rõhutan, et me ei tea selle kohta midagi, et loodetavasti Taavi Rõivas ka mingil hetkel selgitab seda, kust, kust kui suur see maksumus oli, kust see raha tuli, miks nad peaksid. Tegelikult on avaliku elu tegelane, no no sündmus selleks vaata need pulmad olid väga avalikult avalik sündmus, et selleks, et ei tekiks selliseid küsimusi, nagu me siin tegelikult täiesti õigustatult küsime, et sina küsida, et äkki mõni ettevõtja tegi kingituse. Riigikogu aseesimees, võimalik, et tulevane minister, endine peaminister, ei saa vastu võtta ka oma pulmas kingitust, mille väärtus on 50000, ma ei tea, 50000 või 10000 või 5000, et tegelikult ei saa selles kingitus vastu võtta, et see on tegelikult seal ühemõtteliselt nagu lihtne juhtum. Nii ta ütles, et loomulikult olen mina see isik, kes kõige rohkem vastutab Skype'i eest, et ma siin üldse et poliitikud on poliitikud, on toimetanud kogu selle info valguses, mis, mis neil on olnud ja nendest praktilises sammudes nad on tõesti väga tihedalt sotsiaalministeeriumisse seal kahekaupa vahetanud periooditi, et, et see on olnud minu meeskond, et, et ka need majandusministeeriumi inimesed, asjatundjad, kes selles hankekomisjonis olid. Et, et, et nemad olid minu inimesed. See oli siis sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske intervjuu rahvusringhäälingule, kus ta taas rääkis sellest ebaõnnestunud IT-lahendusest Skaiskaks. Ma pean Marika priskelt kiitma, ausalt öeldes ei ole päris igapäevane, et kõrge riigiametnik ka on, on nii aus selle valimisvähemalt sõnades võtma vastutust, selle üllatus tegelikult see oli väga ausalt öeldes, minu suhtumine riiki ja riigiametnikesse kasvas kõvasti pärast Marika Priske intervjuu, aga tegelikult on see teema laiem. Ma suhtlesin paari IT-ettevõtjaga ja nad palusid anonüümsust ja ma lubasin neile anonüümsust, ehk siis ma ei saa viidata allikatele, aga nad ütlesid, et tegelikult korruptsioon või pool korruptsioon IT-hangetes või IT-sec IT-sektori ja riigi vahekorras on päris märkimisväärne. Ja kui ma nüüd püüan meenutada, siis meil on isegi olnud üksikuid juhtumeid, kus IT-lahendustega tegelejad onju isegi vist süüdi mõistetud. Mitmeid-mitmeid juhtumeid, juhtumeid, juhtumeid tegelikult, ja mida sa silmas pead? Ma saan aru, et, et eksju riik ostab iga päev ja iga aasta väga palju erinevaid asju, alates kirjaklambritest ja lõpetades suurte hoonetega, nagu ma ei tea, Eesti Rahva muuseum või kumu või või mõne mõne ministeeriumihoone, mida renditakse või ehitatakse. Et kõikide nende asjade ostmine ütlen mina, on tegelikult, et kuidas öelda hästi läbi harjutatud kogemustega inimestele suhteliselt lihtne, fatalism saat, natukene mingit plasti peal või mitte. Sa võid olla idioot, aga kui sa vaatad kirjaklambrid, sa saad aru, et su kirjaklamber ja sa võid olla topeltidioot, aga ikkagi sa tead, mida selle kirjaklambriga teha siis sõltub nagu hinnast ja kogusest. Betooniga on natuke keerulisem, aga ka ikka suhteliselt lihtne, et sa tead, mis asi on betoon, tal on mingisugune omad omaduste pead kivistuma. Ja siis vastavalt sellele hinnale ma ostan betooni. Iidee lahendamise ostmisega on keerulisem ja need IT-sektori ettevõtjad, kellega ma suhtlesin, ütlesid, et Eestis on umbes kaheksa sellist ettevõtet, kes läksid kohe pankrotti, kohe pankrotti, kui neile öeldakse riigiga mingisugust admin lepingut teha IT valdkonnas, kas arendusi, töid, hooldust, mida iganes. Ma olen ise ettevõtte juhina väga lähedalt mitut ID-hanget näinud, noh võiks öelda, et läbi viinud ja üks kõige suurem hange neist jätame praegu nimed nimetamata. Seal oli, kui ma peast mälu järgi ütlen kaheksa pakkujat. Ja kõige kõrgema ja madalama ja kõige, kõige kallima ja kõige odavam pakkumise erinevus oli 14 korda 14 korda ja, ja me otsustasime, et jätame kõige odavama pakkumise kõrvale ja me jätamegi kallima pakkumise kõrvale ülejäänutega. Peame siis nagu läbirääkimisi hinnatingimuste sisu tähtaegade muude selliste asjade üle. Ja me ei valinud ka nende ülejäänud 600-st kõige odavamat pakkumist, vaid me valisime tegelikult pigem selle ülemise otsa. Kuna seal oli ilmselge, et see asi tehakse valmis ja ta enam-vähem ka töötab. Mis osutus ka lõpuks nagu tõeks riigi puhul, kuna see kõik riigihanget seaduse raames, siis ma usun päris nii vabalt toimetada ei saaks, kui eraettevõttes ja seal võib-olla tulebki valida, kas kõige odavam või siis see pakkumine, kus noh, ütleme formaalselt kõige odavam pakkumine, kus siis keegi võtab südame rindu ja otsustab teha väga odavalt, aga aga pärast hakkab pärast hakkab juurde küsima. Ja ei pruugi alati olla asi hinnas, vaid selles, kuidas sa kirjeldad seda haage, et kas sa kirjeldad seda, seda hanget niimoodi, et sulle tehakse koolitussulud, hooldusronid, sa saad garantii, et sa saad mingisuguse dokumentatsiooni, kood lähtekood, et sul on juhul kui midagi läheb untsu, on sul reageerimiskiirus, et keegi tuleb, parandab sul selle asja mingisuguse kriitilise aja jooksul ära. See on nii keeruline temaatika. Et ma kahtlustan, et nende hangete puhul puudub eesti avalikul sektoril väga suur teadmine, mida üldse ostetakse. Nojah, et kas ma, ma ei saa öelda, et seal sajaprotsendiliselt tõene väide, aga, aga selline kahtlus jääb, sest et noh, mina olen tuntud Iidee idioot. Kui mina peaksin, Ainar Ruussaar, peaksin tegema mingisuguse Iidee, kes ma väidan, et minule saaks maha müüa ükskõik mida, kui tegemist on väga hea müügimehega, ma ei saaks mitte midagi härma, ostaksin täielikku põrsast kotis. Aga vaatame neid fakte selles mõttes, et mitte jätta nüüd mulje sinust kui täielikust idioodist valet, et mis tõenäoliselt ei vasta ka tõele, aga aga see samas Kaiskaks, et praeguseks on siis nendel ametlikel andmetel, mis meil olemas on, kulutatud ligi viis miljonit, selle eest on nüüd ma tsiteerin sotsiaalministeeriumi loodud süsteemi baaskomponendid, aga see süsteem ei ole valmis, et seal vist mingist 40-st osast valmis mingi umbes noh, 20. Ja nüüd tuleb. Uuel arendajal kuna see teed on saanud, siis lõpetamisteate tuleb uuel arendada, sinna peale ehitada teenusprotsesside komponendid, mis lähevad, kui maksma veel siis kaks korda, nii palju, kui see baaskomponent on maksnud, ühtegi pakkumist tehtud ei ole, ühtegi hanget välja kuulutada ei ole, aga me juba oleme riigiametnike suust kuulnud sellist numbrit nagu 10 miljonit, et noh, tegelikult ega ega ega ükski IT-firma nüüd kindlasti 10-st miljonist odavat pakkumist sinna nüüd ikka ei tee, küll tundub mulle sellise lihtsa lihtsa inimesena Peaks olema olema täiesti jabur, kui teeks, aga ega selliseid jaburusi ei juhtu ainult IT valdkonnas. Ma tahaks ametnike vastutuse korraks tulla, et, et, et iseenesest minu meelest Marika Priske on väga suurt lugupidamist väärt selle avalduse eest, mis ta tegi, kus ta ütles, et tema meeskond vastutab, tema meeskonna juhina vastutab tema muidugi tuli sinna ministeeriumisse sel hetkel, kui see hange oli juba tehtud ja enne teda olid seal teised inimesed ja nädal otsa on käinud siin vaidlus selle üle, et kes kõige rohkem vastutab ja ministreid on vahetunud kolm või neli tükki, eks ju, ühtegi neist muidugi pressikonverentsil olnud kui sellest ebaõnnestumisest teated. Aga tundub, et noh, see, kui nüüd üritada kuhugi see vastutus välja viia, siis seal esimesel kohal oli sotsiaalminister ja hilisem peaminister Taavi Rõivas. Aga see selleks, et, et meil on üks teine asekantsler siin, kes võtab endine riigiametnik, endine asekantsler võtab väga aktiivselt sel teemal sõna ja kes ka meie saadet, ehkki ta kuulanud ei ole, võttis vaevaks kritiseerida, tema andmetel on süüdi kõik ülejäänud, et selles mõttes, et see erinevus minu meelest on väga reljeefne ja see on väga kõnekas, et hea, et see, kes ütleb, et tema vastutab, et seal jätkuvalt nagu kantsleri ametis tööl ja hea, et see, kelle meelest on kõik teised süüdi head, ta on lahkunud, et see on nagu positiivne. Tõele au andes tuleb küll öelda, et sa räägid praegu Taavi kotkast, kes oli siis endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler praeguseks eraettevõtlusesse siirdunud inimene. Taavi Kotka sõnum oli tegelikult selles, et ta kaks aastat tagasi hoiatas selle eest, Skaiskaks tähendab vastu taevast. Huvitav, kas sina kuulsid sellest kaks aastat tagasi? Vot ei kuulnud, ilmselt see hoiatus ei olnud mõeldud avalikkuse jaoks, aga ka ka kantsler Marika Priske tunnistas, et jah, tõepoolest, MKM oli selle suhtes suhteliselt kriitiline, mõnedas. Kuulsin seda intervjuud aga, aga, aga minu arust Marika Priske nagu ei tahtnud oma endise kolleegi suhtes väga kriitiline olla, et ma saan aru, et see hoiatus ikkagi nii kategooriline ei olnud, et sellest oleks mingisuguseid järeldusi tehtud. Tol hetkel. Või vähemalt ei jõudnud see hoiatus siis poliitilise otsustuse tasemeni, ehk siis ükski minister ei tõmmanud ju asjale pidurit. Aga nüüd, tulles selle vastutuse juurde jälle, eks, et, et Marika Priske nüüd öelnud, et tema kui ametnik vastutab selle eest, sest poliitikud vahetusid ministritena nii tihti, et nad ei saanudki nagu sellest otseselt vastutada. Poliitiline vastutus isenesest, mille kohtasin, retoorilisi küsimusi, armastatakse esitada, millest sa üldse väljendab, kus see poliitiline vastutus on tegelikult väga lihtne. Kui poliitik on saanud hakkama sigadusega, mis on piisavalt suur, et see pälvis avalikkuse tähelepanu siis järgmistel valimistel valijad hindavad, et kas inimene on saanud hakkama sigadusega, meeldib neile jätkuvalt mingitel põhjustel nii palju, et nad valivad uuesti parlamenti või kuskile volikokku, eks ju. Ametnike vastutusega samas on asi oluliselt keerulisem. Et see üks lause, et mina vastutan, see on tegelikult väga ilus lause ja kindlasti ma hea meelega kuuleksite ametnike suust nagu edaspidi vajadusel nagu sagedamini. Aga see noh, tegelikult väga suures plaanis. See ei tähenda mitte midagi. Tule on selline asi nagu koduomanikke ühendav Eesti omanike keskliit. Ja selline keskliit siin ei ole nüüd IDga midagi pistmist. Andis kuni 2015. aastal talveni riigi raha eest välja. Kuula nüüd, sajatuhandese tiraažiga koduomanike lehte viidab, otseb postitati peamiselt tallinlaste postkastidesse sajatuhandese tiraažiga ja siis ei olnud riigis võimul Keskerakond, eks kelle puhul me oleme harjunud ette heitma, et maksumaksja raha eest tehakse linna meeldid. Tead selliseid jaburusi, mille puhul aeg-ajalt kuulaks natuke rohkem. Jah, mina vastutan ka poliitilisel tasemel on ikka päris palju. Aga teine asi, mis ma tahtsin vastutuse seoses rääkida, mis on sel nädala kindlasti oluline teema, aga pikemalt ei peatu, on see, mida me nägime täna Tallinna täna sel nädalal Tallinna linnakohtus 18 kummalisest aastate arvust õigesti aru sain aastat Keskerakonna valimiskampaaniaid korraldanud Paavo Pettai oli prokuratuuriga kokku leppinud, et ta tuleb, räägib prokuratuuris, täpselt ja faktipõhiselt, kuidas kampaaniaid korraldati, kuidas neid rahastati, kuidas ta tõi Šveitsi pangast raha, kuidas ta võttis laenu, mis tegelikult ei olnud laen, kuidas ta andis laenu keskerakonnale, mis tegelikult ei olnud laen ja nii edasi ja nii edasi. Et kuidas ta aitas Keskerakonnal rahapesu raha võtta ebaseaduslikke annetusi ja erakonnaseadusest mööda hiilida? Ja vot see on nüüd see koht, kus ma ütlen, et see on täiesti reaalne vastutus. Inimene on kohtus oma nime all, annab tunnistusi. Tõenäoliselt enam ühtegi erakonna reklaamikampaaniatega valimiskampaaniat oma elusast teha ei saa. Mis tema puhul, aga ma arvan, päris oluline probleem, aga kinni ka ei lähe, selle palga kinni ei lähe, aga, aga tõenäoliselt võivad saada kriminaalkaristuse tema tunnistuste alusel mitmed teised inimesed, kes tegelikult selle Ebaseadusliku rahastamise tellijad olid ja rahaliselt vastutab tõenäoliselt sama Keskerakond, kuna erakondade rahastamise komisjon peaks need ebaseaduslikud summad siis laskma kanda pärast kohtuotsus, kui see nii saab olema riigituludesse ja see on küsimus on siin, ma saan aru mingites sadades ja sadades ja veel kord sadades tuhandetes eurodes jälle õnneks mitte miljonitel. Anvar Samost ja Ainar Nädala lõpus hukkus Euroopas erinevates terrorirünnakutes peaaegu 20 inimest. Nii Hispaanias kui ka Soomes. Kui ka Venemaal sai inimesi sadu inimesi vigastada. Nendes terrorirünnakutes. Hispaanias ja Soomes need, kes on kahtlustatud täna kinni peetud marokolasega, mitte kohalikud inimesed. Islamiriik on teatanud vähemalt kolmel puhul siis Venemaa, Hispaania ja Soome puhul, et, et see on nende organiseeritud kuriteo. Ma pean tunnistama, et ma ei ole sellest kunagi avalikult rääkinud, aga, aga, aga seekord eriti selle selle turu bussitamis juhtumi valguses. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik, liidab ta lapsekärul lükkamal naisel noaga kõri läbi. Seal nii võõristav asi, aga sellest ei saagi ükski sellest võimalik aru saada ja, ja, ja selle terroriteo eesmärk ongi see, et me ei saa sellest aru, aga ma pean tunnistama, et ma ei ole sellest avalikult rääkinud. Ma käisin kaks aastat tagasi, kus perekonnaga seljakotid seljas, täiesti tavaliste turistidena sõitsid Hispaaniast Marokosse ilma et mul oleks kinni pandud ükski hotell, mitte midagi, lihtsalt. Astusin sadamas laevalt maha ja hakkasin vaatama, et mis nüüd edasi saab. Ja ma pean tunnistama, et see üldine suhtumisse, suhtumine minusse minu kahte, valge peaga, heledate juustega lapsesse ja minu abi Gazasse oli kui mitte jahe siis isegi pigem selline vaenulik. Kuumale tüürin on see, et meie oleme siin nende suhtes hästi sõbralikud, vähemalt osa ühiskonnast ja kui ma sattusin sinna ühiskond, ilma et ma istuksin turismifirma poolt organiseeritud bussi kusagil lennujaamas ja konditsioneeritud buss viib kuhugi aia taha viie tärni hotelli, kus on, eks ole politseivalvega rand. Et kui ma ise seal ringi liigud, siis oligi suhtumine oli selgelt tuntavalt vaenulik minusse valgesse kui ilmselt mittemoslemist inimesse. Ei teagi, kuhu ma nüüd sealt tangeri kogemuses tüürinaga Aga pagan, see on rändekriisiga otseselt seotud, vastupidiselt sellele, mida väidavad mõned poliitikud, et see ei ole sead. No sa pead silmas siin Eesti siseministrit, kes pärast Barcelonas nüüd mitte turus, ma siin teeksin väikese vahe sisse veel tähendas Barcelonas toimunud terrorirünnakut, andis Eesti raadiole intervjuu ja ütles, et ei saa seostada seda terrorirünnakut Euroopa rändekriisi või üldse kogu selle immigratsiooniga. Kuigi samas intervjuus rääkinud räägib ka seda, et need ISISe võitlejad seal, kus nad on võidelnud, on hakanud lüüa saama ja tulevad tagasi oma kodudesse, meil on siis Euroopa suurlinnades või kus iganes. Andres Anvelt seda silmas pidas. Et see jutt sellest, et rändekriis, terrorirünnakut ja omavahel seotud, et see on üks kõige kahjulikumaid narratiive, mis siin viimaste aastate jooksul nagu loodud on, kuna see tegelikult otseselt on vale. Ja, ja ta on vale nagu faktipõhiselt, siis on võimalik väga lihtsalt tõendada, kui me vaatame terrorirünnakute teostajaid. Et nende seas noh, seesama turujuhtum, et tegemist on inimesega, kes tuli Soome 2016 just kes ei saanud tagasi, kes ei saanud elamisluba. Aga ära ei läinud, ära ei läinud. Et noh, neid näiteid võiksin veel ette lugeda, et mis nüüd puudutab Eestit, et selles mõttes ja Soomet siis esiteks mina peab ütlema, et Eestile, nüüd nii lähedal, noh, ma ei mõtle isegi mitte füüsiliselt lähedal või geograafiliselt, vaid kuidagi tunnetuslikult nii lähedal ei ole ükski terrorirünnak siiamaani olnud, et ma arvan, et on väga palju eestlasi oluliselt rohkem kui neid, kes on käinud Barcelonas neid eestlasi, kes on käinud Turu kesklinnas nendel samadel väljakutel, mille pilte me siis sellest õnnetutest uudistest nagu nägime On eestlasi, kes oskavad ennast panna sellesse olukorda vaadates neid soome inimesi seal, eksju, palju paremini kui olukorda. Ma väga vabandan, juhul, kui see terrorirünnak oleks toimunud mõnes võõras keskkonnas. Teiseks, teiseks, kui me vaatame nüüd seda, mismoodi Eesti ja Soome kasvõi näiteks on käitunud sedasama rändekriisi suhtes, siis üks oluline erinevus on siin olemas ja nii kahju, kui see ei ole, ma pean seda siinkohal ütlema. Eesti ei olnud ei eelmisel aastal kui see rändekriis juba vaibuma hakkas, ega 2015. aastal, kui ta tekkis, ei olnud Euroopa liidus väga soositud, seetõttu, et Eesti väga rangelt tahtis kontrollida kõikide nende ümber paigutatavate noh, paremat sõna ei ole pagulaste tausta. Et kui need jaotusskeemid ära tehti, arvud kindlaks määrati Euroopa Komisjoni poolt, siis paljud riigid võtsid neid inimesi sisuliselt dokumentideta, kontrollimata, kes nad sellised on. Sealhulgas ka Soome, võeti vastu ikkagi tundmatu taustaga inimesi, noh, rääkimata sellest, et tegelikult väga paljudes riikides on inimesed jõudsid välja näiteks Soome, sealhulgas Venemaa kaudu lihtsalt jõudiski pagulastena sinna välja mitte ümberpaigutamise skeemi kaudu, vaid selle pagulaste laine käigus. Et neid ei suudetud ka kuidagi kontrollida, sest väga paljudel neist kas olid dokumendid kadunud või olid nad siis teadlikult ära visatud või ära peidetud, kes seda oskab öelda, aga igal juhul nad väitsid kõik, et nad on pärit Süüria kodusõjapiirkonnast ja, ja Eesti kontrollis Eesti Itaaliast pagulasi. Ma saan aru, et sellel teemal oli mitmeid vaidlusi valitsuse istungitel. Seal on hästi palju bürokraadilisi vaidlusi, mille puhul Eestil oli, oli sirge, selja line. Valitsuse liikmeid oli valitsuse liikmeid, kes tegid etteheiteid meie korrakaitseasutustele, et miks nad on nii kangekaelselt, miks nad ei võta lihtsalt suvaliselt Itaaliast inimesi vastu, vitaanejaid ometi pakub? Tagantjärgi ma pean ütlema, et aitäh Eesti ametnikele. Aitäh nendele poliitikutele, kes nende ametnike pool olid, et me ei võtnud seal kontrollimatu taustaga inimesed, jumal teab, mis meil siin tänaseks oleks juhtunud. Soome ja, ja turutragöödiad meile kindlasti mitte ainult geograafiliselt, vaid ka emotsionaalselt ja, ja, ja rahvuslikult lähedasem kui see, mis toimus Barcelonas, aga aga terror puudutab meid absoluutselt igavesti. Sellist asja suid, sellist turvalist kohta ei ole maailmas enam olemas, kus. Kus me võiksime tunda ennast täiesti ohutult. Anvar, mäletad, me olime mõned päevad enne enne Berliini terrorirünnakut sealsamas Berliini jõuluTurelt turu hõõgveiniputka juures. Mis õieti kaks päeva autoga maha? Täpselt nii, et ma kindlasti ei arva, et mõni usk no võtame siis islam on iseenesest kuritegelik, ei nii ei saa loomulikult öelda ja ei ole ka. Ma kindlasti ei arva, et need miljonid sõja ja nälja ja ma ei tea, mille eest põgenejad on, on valmis mingitel põhjustel tapma lastekäru, lükkavaid naisi. Aga ma arvan päris kindlasti, et see punane joon on nihkunud, et väga lähedale sellele olukorrale, kus Euroopa Euroopa, mille eesistujana, Eesti peab midagi ette võtma ja peab midagi täiesti kardinaalselt võtma. Et ega, ega siin ei olegi mitte midagi väga keerulist, aga noh, küsimus on küll keeruline, et miljonid kontrollimatu taustaga miljonid ja inimesed Lähis-Idast ja Aafrikast on jõudnud Euroopasse, et kui ka nüüd midagi ette võetakse, millest mul väga nihukest suurt usku tegelikult ei ole. Vaadates seda, mis seal vahepeal peaaegu toimub, et siis on ikkagi tegelikult tegemist uste sulgemisega pärast seda, kui hobused piltlikult öeldes on ära jooksnud. Et, et igasugune kontrollimatu immigratsioon toob alati kaasa inimesi, kelle võimalikud teod Nägemata, paneme need uksed kinni ja teeme lahti ainult nendele, kelle puhul me teame, et tulevad siia omades mingit väärtust, tulevad siia, et luua mingisugust väärtust ja ja on valmis sulanduma ühiskonda, mis on meie loodud. Ja meil on üks kiri, tegelikult on, tänan kõiki kirjutajaid, et meil on iseenesest muidugi rohkem kirju, aga me kõiki neid ei, ei jõua ette lugeda ja kõike pole ka põhjust ette lugeda, aga ühe mehe seekord siis loeme ja palun kirjutage meil jätkuvalt. Samost ja Ruussaar TRUE, kui teil oli igas eelmise teema kohta mingeid mõtteid või, või tahate vaielda või üle-eelmise kohta või tahate pulmast kirjutada, palun kirjutage meile paremad kirjad, loeme ette, arutame eetides läbi, nagu ka see järgmine. Jah, ma eelmises saates mainisin korra, et ma ei saa päris täpselt aru, mida president peab silmas rääkides õmblusteta ühiskonnast. Kas ühiskond peaks olema pigem nagu nagu hästi õmmeldud rätsepaülikond, mis on mõõtudes või et mida see õmblusteta ühiskond tähendab ja jaa, Margareta Telliskivi saatis meile kirja, milles ta väidab, et talle tundub, et tegemist on toortõlkega inglisekeelsest väljendist Siimlasse sajati. Ehk siis tema pakub väljendi õmblusteta ühiskond. Kasutamiseks hoopis tõlget või väidet, et see võiks olla traagelniitide ta ühiskond, et ühiskonnal peavad õmblused olema ka traagelniidid, ei tohi näha olla. Traagelniit on üldse selline asi, mis on oma olemuselt ajutine, mis ta on selline rohmakas võib-olla ka vägivaldne, eks ju, õmblus on midagi sellist palju loomulikumat ja vahel, kui väga hästi õmblus tehtud, siis teda tõepoolest nagu inglisekeelne väljend ütleb, et ei olegi näha. Aga noh, veel kord, Samost ja Ruussaar ate ERR kirjutage meile Anvar Samost ja Ainar Kes ei tea Jänku-Jussi? Ilmselt ilmselt vähemalt need, kellel on neid inimesi olemas. Kes ei tea, aga ilmselt need, kellel on, on vähemalt mingis vanuses lapsed need teavad Jänku-Jussi multikaid ja ja seda tegelaskuju mul on, mul on siiralt kahju. Jaanika Leostest, kes mõne aastat, aga mõne aastat mõni aasta tagasi lõpetas nende nende lihtsakoelise, kuid õpetlikke Jänku-Jussi multikate tootmise ära. Ja mul on siiralt kahju Jaanikas, sellepärast et nüüd on tekkinud kuidagi avalikkuse ette tulnud selline nähtus nagu nagu nende multikate paroodiat Youtube'is ja ma hakkasin Youtube'ist vaatama, et jänku jussi mitte mingisugune erand, et selliseid. Paroodiaid, kuidas sa iseloomustaksid siis? No mitte eetilisi, mitte eetilisi paroodiat, mille, mis ei ole suunatud lastele, neid on, avastasin Maša ja Karu, ma avastasin lubakatiiv. Ma avastasin, noh, Simpsonid ei ole küll nüüd laste sihtrühma animafilm, eks. Ma avastasin leiutajateküla küla. Sarnase sisuga paroodiaid, et ega ega sellega midagi parata ei ole, sellega sellega ei saa nagu võidelda. Ühesõnaga, tegemist on fiktiivsete tegelastega joonistatud mingid väljakujunenud karakterid, kes on tänases sellises interaktiivses veebimaailmas kõikvõimalike ümbertegemist remiksida ja, ja naljade See on täiesti tavaline Gerdiks ja täiesti tagasi tegema. Üks asi, mis on oluline siin veel öelda, et ega me päris kindlad ei ole, et, et igasugused päris kindel ma olengi päris kindel, et suur osa nendest nii-öelda töötlustest, Jänku-Jussi või kodumaasse või kes need siin olid teemale on tehtud ka alaealiste poolt muidugi ega ei ole mingeid meie vanused mehed kuskil käinud arvutis nokkima. Kindlasti mitte Haapsalu absoluutselt ja, ja ma olen ka nagu nagu täiesti veendunud selles, et et vedelat Need, needsamad teismelised ilmselt noh, pigem ikkagi parateismelised teismelised autorid ei ole seda teinud raha teenimise eesmärgil, vaid selleks, et koguda laike, koguda klikke, feimi feimi. Saab teha nagu pulli, seda enam, et kuna need on eestikeelse sisuga vähemalt noh, need need multikad, mis on tehtud, siis nad ei ole suunatud metsikule auditooriumile, aga milles on ilusam küsimus? Küsimus on see, et nüüd see nädal oli üks inimene, kes avastas selle enda jaoks üllatusena tõi selle avalikkuse ette läbi meedia ja, ja seal oli ka küsimus sellest, et, et kas tõesti nüüd kuidagi ei saaks seda asja nagu täpselt tsiteerima. Annan mõte edasi, et kas saaks kuidagi piirata või ära keelata või tsenseerida, et, et tuleks veel kaks sammu tahapoole ja ütleks, et, et mina näiteks, et see on nüüd igaühe vaba valik, et igaüks kasvatab oma lapsi nii, nagu ise tahab. Eesti vabariik on vabariik, mina näiteks oma lastele pärast esimesi koosvaatamisi, mis oli väga-väga mitu aastat tagasi, keelasin Jänku-Jussi multikate vaatamisele praktiliselt ainukene multifilm või mingi asi, mida ma olen otseselt keelanud vaadata. Ja põhjusel ja põhjusel, et mina ei taha, et minu laste ajusid loputatakse täiesti. Ei ole vaja mu lastele müüa mingit panka, mingit piima, mingit riigi poolt valmis tellitud ajuloputust ei ole vaja. Samas sinu poolt Simpsoni, mida sa ei lugenud lastele sobivaks vist? Mina vaatan neid juba aastaid oma lastega igal laupäeva ja iga pühapäeva hommikul tund aega järjest, ma arvan, seal lastele väga sobiv, kuigi seal esineb üldiselt täiskasvanutele mõeldud nalju. Mida vanem nendest aru saavad, seda parem on, aga vähemasti keegi ei istutanud pähe laste pähe mingisuguseid kontserte. Noh, me peame, peame saama aru terminiga laused, eks, et et noh, Jänku-Jussi puhul räägitakse, et nad on suunatud eelkõige eelkooliealistele lastele, kes, kelle lugemisoskus ei pruugi olla piisav, et suuri-suuri tekste lugeda. Kuule netikultuur on, kultuur on üks osa kultuurist. Just just just üks asend, netikultuur ja see, mida nende videotega tehakse, mis on laste reaktsioon siis nendele multifilmidele ja teine asi on siis ikkagi täiskasvanute poolt lastele multifilmidest. Aga kuhu ma tahan jõuda, on see, et et need paroodiat paraku on olemas natuke midagi nendega teha ei ole absoluutselt ei ja ei peagi ilmselt tegema võimalik tegelikult teha ja kui me tahaksime nende paroodiate vastu võidelda sellistes keskkondades nagu Youtube siis see on ilmselt selline ühiskond, kus mina ei tahaks elada. Ja nüüd on veel üks oluline fakt, et kuigi ma olen 100 protsenti on kõige selle taga, mida me siin ütlesime enne eriti eriti eriti see, mis puudutab seda, et ei pea võitlema ei pea keelama, siis nüüd on küsimus sellest, mida saavad teha siis need meedia ettevõtted, kes tegelikult neid noh, mis iganes siis Reimeike või v, miks sa või paroodiat ja mida iganes oma kanalites levitavad. Et tegelikult ju Youtube'is kuulab, kuulub Google'ile. Et videod on saadaval, et see ei ole midagi muud kui üks suur meediaettevõtte. Nii, kuhu sa tüürid sinna su lemmik Youtubeer? Mul ei ole tegelikult, aga ma tean küll, kes need inimesed on ja mul ühtegi lemmikut otseselt ei ole, et mul on, mul on teised huvid. Kui ta oleks tavaline meediakanal, ha Postimees, või r, mida ta tegelikult ka on, siis tal oleks mingisugune toimetuslik vastutus selle eest, mida levitab, et noh, teeme selge vahe sisse, tsensuur, riiklik sekkumine ja siis toimetuse poliitika, mis ütleb, et teatud tüüpi sisu avaldama ei avalda, avaldame koos kommentaariga veel teeme midagi kolmandat või neljandat, eks. Et nüüd on see koht, kus Youtube ütleb suhteliselt teiega sel teemal, et see on kasutajate poolt üles pandud sisu kirjutage nimetatule meiliaadressile Californias, eks ju. Kui viitsime, siis vastane, aga põhimõtteliselt kohe arusaadav, tegelikult ei vasta, ega kuhugi ei olegi Eestis ühtegi, mida sa need esindajana maailm ongi muutunud, ma tahan öelda seda, et tegelikult meil on üks väga oluline meediaturu osaline, kes ise ei käitu nii nagu selle turuloogika või ütleme, selle keskkonnaloogika teiste osaliste jaoks on pikkade aastatega tavapõhiselt välja kujundanud ei saanud mitte midagi aru, millest sa räägid, et riik ei pea siin sekkuma, aga tegelikult Youtube võiks ju midagi nagu välja mõelda, selleks välja mõelda, välja mõelda, võiks käituda nagu vastutustundlik meediaettevõte, seda ma tahan öelda. Ma ei tea seda arvu, aga ma olen kusagilt lugenud seda, seda hulka videosid, mida kasutajad postitavad ühes minutis Youtube. Kus on kohutavas koguses intellektuaalse omandi õigusi rikkunud? Komisjon uudselt vargaanes sõna otseses mõttes kõike seda, mida, mida ei suudagi. Rida ei Delfi Postimees ja ERR ei saa endale tavalises Eesti vabariigi oludes lubada. Ja aga see maht, mida sinna postitatakse on ei õigusta, seda. Vaatab maailm on paraku selline, mida ei saa. Ei saa lõpmatult selgitada, keelata ta kinni panna, kinni keerata, et kui minu arusaam on selline, et kui laps jõuab häiriva sisuni siis ta tuleb ja küsib, et isa, palun, palun ütle, mis asi see on. Enamasti ei tule kaabli, kui ta on juba teismeliseeas, siis ta ilmselt itsitab kuskil tahvelarvutiga, kuskil seal loba toanurgas. Sellest. Ma olen, tähendab tegelikult väga palju avaldusega kui kui mina olin varateismeline, siis ma istusin ka koolis koos klassivendadega WC's ja vaatasin mustvalgeid pornopilte, esitasin ma mingist vanusest, tekib mingisugune asi, mida, mida, mida vanemad ei saa kontrollida. Aga must ei ole, ma väga loodan, minust ei ole pervert ei saanud, eks vaatamata sellele sellele seinale pidama, meenutasin et noh, ilmselt ikkagi ilmselt see maailm vajab kasvamist ja see maailm on, see on siis maailm on muutunud, et kui leedukad, eks ole, tahavad, et kes kavatsevad ära keelata Venemaa propaganda, rumalus, propagandat edastavad telekanalid, siis noh, Eesti senine arvamus on, et seda ei peaks tegema ametlik arvamus, mina leian ka, et see totrusesse jõuab kuidagi niikuinii selle sihtrühmani, kellele ta peab jõudma, et siis las ta olla inetu asi, aga midagi teha ei ole. Oot, ma nüüd on niimoodi, tahaks lõpetada. Et vaat kui nüüd, kui nüüd ühest küljest riik ei saa teha selles küsimuses kuna meil on, vastab põhiseadusele, on sõnavabadus, absoluut, nii. Tsensuur ei ole. Google lähtuvalt oma ärihuvidest selliste Eesti inimeste jaoks oluliste, kuid tema jaoks tühiste probleemidega lihtsalt oma sellist monopolist kuulest ülbuse seal ei võitlus, robot, just, just just just ja sinna ma tahtsingi jõuda, see ongi täiskasvanute võitlus, muidugi mitte robotiga. No põhimõtteliselt ei seal võitlus ühe suure Ameerika korporatsiooniga põhimõtteliselt või kellega iganes siis, aga see ongi täiskasvanute võitlus. Kui teile tundub, et teie laps vaatab asju, mis on talle sobimatud, mis ei tee temast head inimest, siis vesteldi oma lapsega üritage leida talle vaatamiseks midagi muud, eks ju. Minule ei meeldinud see, kuidas Jänku-Jussi multifilmides promoti erinevaid ärilisi teenuseid teistele vanematele ei meeldi see, kuidas Jänku-Jussi multikatest on tehtud mingid ropud. Nii meigi, eks ju. Ma ei ole kindel, kumb neist lastele kahjulikum on, aga mõlematel vanematel on võimalik oma lastele öelda, et kuule, ära seda jama vaata, eks ju. Anvar Samost ja Ainar Pühendan endale tänases saates liiga palju ruumi ja see selgelt. Ma lähen, ma lähen selle enesest rääkimisega selgelt sinna Taavi Rõiva pulmaparteisse, kui sinule siis ka minna. Majal maksnud küll selleks mitte sentigi. Ehkki kas see saade teha ka see saade valmib maksumaksja kulul, aga ma tahtsin öelda seda, et tan mar, ma olen selline haruldane nähtus nagu jala kiki. Ma ei sõida autoga, mul ei ole jalgratast. Jama, käin jala, tulen jala tööle jala poes lähen jala töölt ära, kõiki asju on jala väga tervislik, väga tervislik. Kuigi nüüd tuleb muidugi varsti sügis ja talv ja siis ta muutub ebategevuseks. Aga selle jalakäijana? Ei miks, tuleb vastav riietus on külm, vihma sajab, lumi tuleb maha, libe, kukud libiseda, samas organism karastub, hingan värsket külma õhku ja nii edasi. Aga kuhu ma räägin, on see, et selle haruldase nähtusena nagu jalakäija ja pean ma tunnistama, et ma olen tähele pannud. Ma ei olnud paar kuud tagasi veel jalakäija, nüüd olen. Olen ma tähele pannud sellist terroriliiki nagu jalgrattaterrorism. Ja ma saan aru kõigist inimestest, kes räägivad, et jalgrattad, aga sõitmine on roheline, kasulik, absoluutselt jala käimine on ka kasulik. Aga see, kuidas jalgrattad on vallutanud kõnniteed kuidas jalg ja velo Riksad on vallutanud kitsad Tallinna vanalinna tänavad. Ma pean tunnistama, ma füüsiliselt kardan jalgrattaid, ma, ma ei saa aru, kui ma lähen oma oma kahe lapsega või perekonnaga mööda kõnniteed mööda kitsast kõnniteed, siis ma ei saa aru sellest, et kui minu taga kahekesi kõrvuti kaks jalgratturit, kes meeleheitlikult tiristavad jalgrattakell kuhu, kuhu ma siis minema, kas mina pean minema trollitee peale või jalgrattur peab minema? Seadus absoluutselt, ja ma saan aru, et tegelikult, et on vähemalt Tallinnas probleeme sellega, et jalgratturitele ei olegi kuhugi minna. Nad, mis ütleb liiklusseadus kõnnitee jalgratta kohta. Liiklusseadus ütleb nii. Iga liikleja liikluse korraldaja, muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Keegi ei tohi oma tegevusega võid tegevusetusega ohustada või takistada liiklust, on kirjas liiklusseadus. Aga nüüd ma küsin veel. Seaduse kohaselt peab jalgrattur kiivrit kandma kuni selle vanuseni, kui ta saab 16. Kas siis, kui nii saab, 16, kas pealuu on nagu tugevam? Oskad sa vastan sellele meditsiiniliselt. Üldiselt on minu meelest ma räägin häda, mina näiteks ei ole nagu sihuke massiivne jalakäija mis kindlasti ei ole kahju, kasulik mulle, aga ma liiklen oluliselt mitmekesisemad viisil, et ma sõidan jalgrattaga, vahel lõbu pärast, lõbu pärast ei kanna kiivrit. Kasutan kergliiklusteid, mida minu kodu lähedal on massiivselt. Sõidan autodega Elinevatega ja kindlasti olen suuremat sorti autoentusiast, aga käin ka vahetevahel Tallinna kestne pidasid jala, eks ju. Et mul on need kogemused kõik olemas. Ma pean ütlema, et autojuhina, mina kardan, samuti jalgrattureid, ma kardan nende enda pärast, ma ei karda nagu väga sellepärast, et minu autod mingi mõlk, ma kardan seda, et kui pööraselt tegelikult keskmine jalgrattur autode läheduses nagu käitub, et see on nagu, kui ma kaugelt näed tulemas, ausõna, mul läheb jalg kohe piduripedaali hakkas, neil ei ole, sest et ei iial ei või teada, kuhu ta püüda, mida ta teeb ja muidugi mind ei häiri need jalgratturid, kes sõidavad kergliiklusteedel, kuna autoga ma ei sõida, eks ju. Aga noh, täna hommikulgi siia saatesse sõites kergliiklustee tühi, seal kõrval on selline suhteliselt kurviline selline kareda pinnapinnapinnapinnapinnaga nagu suur maantee, eksju, ja seal sõidab jalgrattur ja sõidab, noh ikkagi ütleme niimoodi, et praktiliselt keset teed, miks on vaja seda teha, kus on kõrgemal, on kergliiklusteed, mina ei saa aru. Ja ma ei tea, kuhu ta pöörab, ma ei tea, mis hetkel ta võtab taskust välja, mobiiltelefon hakkab seda käigu pealt uurima. Ma ei tea, mis hetkel ta otsustab teha vasak või parempöörde, eks ju. Ja see kõik on kogemuspõhine, hea jalgratturid, see on väga tore, et te sõidate, aga. Võtsin Politsei-Piirivalveametist välja statistika see nüüd reede hommikuse seisuga, eelmisel aastal registreeris politsei 123 jalgratturiga juhtunud õnnetust, need on siis politseis registreeritud õnnetused, on siis need õnnetused, kus on kohale tulnud, kas politseinikud, kiirabi, see ei ole lihtsalt see, et jalgrattur kukub ja paneb plaastri peale seda õnnetust järgust registreeritaks. Ja, ja Tallinnas on on sama ajaga registreeritud 39 sellist juhtumit ja kõige rohkem on juhtunud kesklinnas kus on tegelikult hästi palju jalakäijaid ja, ja kus on liiklusolud, ongi väga keerulised, kus ei ole spetsiaalset kohta jalgratturitele, ehk siis minu sõnum on see, et linnaruumis peab tegelikult olema turvalist ruumi kõigile. Ma ei ole üldse selle poolt, et et paneme linnaautodele lukku ja kõik, kes kõik autojuhid, kes linnapiirist üle sõidavad, tuld põlema panna. Et et sugugi mitte aga linnaruumist ja turvalist ruumi sinule, kes sa sõidad autoga minule, kes ma käin jala ja nendele, kes sõidavad jalgrattale, ehk siis oleks nagu selline programm kohalikeks valimisteks või kõlab niimoodi, eks, et et ma ei taha, et minust jääks mulje, et ma olen jalgratturite vastane, aga olen nende, nende poolt, aga minul, jalakäija, auto ja ma kardan neid, ma tõesti kardan neid ja minul jalakäijana, sinul autojuhina peab olema ka võimalik turvaliselt liigelda. Vaata, kas ei ole niimoodi, et kuna need kesklinna jalgratturid eriti ma ei tea, muidugi mis sunnib neid väljaspool linna liiklevad jalgratturid igas eluohtlikke trikke tegema, aga see kesklinn ja Tallinna linn üldse ongi selline tegelikult, et kui sa siin juba oled otsustanud jalgrattaga sõita siis agressiivsem inimene, sa paned ohtu ennast ohtu jalakäijad, sest muud valikut ei ole. Paned lolli olukord autojuhi, kes, kes sind ka kardab? Sellega tänaseks lõpetame, Anvar Samost ja Ainar Ruussaar taas nädala pärast, seniks kõigile kaunist pidupäeva. See on väga Anvar Samost ja Ainar Ruussaar