Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma heli loogsoneni töövari. Tere heli. Tervist. Kuule, sa võiksid alguseks öelda, miks sa nii hästi eesti keelt räägid. No mul on hea õpetaja olnud Reet Kasik, et kui ma läksin Turu Ülikooli õppima soome keelt, on siis kohustuslik õppida ka eesti keelt üks õppenädal ja mul oli niimoodi, et kui ma olen selle ühe õppenädala esimese tunni esimese minuti ajama, hakkasin eesti keeles väga palju Eestis väga palju armastama. Jah. Oli ju aasta 91, mis oli väga põnev aasta ja kogu aeg juhtus midagi põnevat Eestis. Nojah, ja see oli hullumeelne aeg oli murranguline. Murranguline jah, aga rõõmus on ju nii, et kui alati, kui Reet Kasik tuli sinna meie klassi, tal oli midagi uut rääkida ja mis need on ja ta väga põles ja mina hakkasin kaasa põlema ja ja muidugi see eesti keel hakkas meeldima. Sellepärast et ma olen ise seal Edela-Soomest pärit, kus on hästi lühike keel ja natukene samamoodi, kui eesti keel on need mulle tundus, et ma, et see on nagu pool emakeel juba valmis ja, ja siis ma tulin Tartu Ülikooli, õpime, õppisin siin 92 ja siis ma pesin veel 99 ja tegin oma seda, ütleme siis see diplomitöö. Nüüd on progradu soome keeles ja mul oli teemaks Eesti ja Soome alalütleva erinevused ja sarnasused. Ikka puhtalt nagu keeleteema. Ja ja ma ei ole üldse kirjanduslik inimene. Muidugi ma loen hea meelega, aga ma ei oska mingit teooriat veel mingi luuleanalüüs ja süldist. Ei, ei, aga ma, foneetika meeldib mulle väga ja. Ja sellised keelenähtused üldised. Meie tunneme sinuga juba, noh, ikka paarkümmend aastat juba 20 aastat ikka mees nagu tuttavaks saime, siis mina alguses ei teadnudki, et sa kirjutad, võib-olla alguses ei öelnudki, et sa kirjutad. Ja siis vahepeal selle 20 aastaga on sinust saanud staar. Et sa oled üks tuntumaid soome luuletajaid, kes kirjutab just nimelt nagu selle edelasoome murdes. No siis, kui me saime kokku esimest korda, ma arvan, et aasta on olnud võib-olla 97 98, mingi selline, ma ei kirjutanudki, siis. Ma hakkasin alles siis kirjutama pärast meie kohtumist. Et, et võib-olla tuligi sellest. Muidugi kui ma sain Jan Rahmani ja teiste murde luuletajatega kukku, siis mul tuli pähe, et ma võin ka oma keeles kirjutada, ei pea mingi igavas soome kirjakeeles kirjutavad oma keeles võib ka. Ja teine pool oli see, et kui ma nägin eesti kirjanik. Ma sain aru, et kirjanikud on normaalsed, onju, et sellised nagu katkiste kampsunitega tüübid, et ma, ma võin ise ka olla selline. Jan Rahman muidugi kiitleb sellega, et tema innustas sind ja nii edasi. Nojah, see ongi õige, et kui ma kõigepealt ma alustasin sellega, et ma hakkasin tõlkima, ma tõlkisin sinu mõned tekstid soome keelde, küll nad hirmusid kuskil. Mis oli, see antoloogias oli vähemalt ja võib-olla kuskil veel mingi mingi kirjanduse ajakirjas või nii. Aga Jan, kui ta kirjutanud võru keeles, siis ma hakkasin lihtsalt proovima, et kuidas mulle, et kuidas ma ei muidugi tõlgi seda soome kirjakeelde ja siis see oli nii lihtne, et ma pean ei pidanud üldse mõtlemagi, et need tulid valmis kriks. Vaatasin, et okei, Ann on kirjutanud nii minu keeles, seda võiks panna niimoodi, et see on väga lihtne ja praegugi tõlgime niimoodi. Janne ei oska ju soome keelt, et kui ta on tõlkinud minu luuletusi Seal on ikka täitsa puupea selles suhtes. Me käisime kunagi seal külas ja ta ei rääkinud isegi eesti keelt mitte, vaid ainult võru keelt rääkis ja ainuke lause oli, mida ta oskas, soome keeles oli, mis asu Auda liini Aselma. Ja siis ta oskab öelda Abu Dhabi teine ja ta on endiselt sama armas, puhun pea, jah. Ei ma arvan, et ta oskab soome Kerdada viitsi mulle öelda. Ta lihtsalt kuulab salaja kõrvalt, kui ma räägin, ei no me istume tema seal suitsusauna trepi peal ja ma räägin oma luuletustes, see luuletus selles, et ja siis ta uhke ja siis ta võtab pliiats ja oma halva käekirjaga, kirjutab kiiresti ja tõlgib ka niimoodi väga spontaanselt ja niimoodi, et niimoodi on saanud näiteks see alguse selle, meie maa puu päimist tuli juba aastal 2000 ja. Ja on nii eesti kui soomekeelne raamat. Nii et on nagu jänni luuletused ja minu tõlked ja ja siis minut minu luuletused ja tema tõlgituna. Aga see, miks sa heli, loksonen praegu siin Eestis ja Tartus just nimelt alad on see, et seal on ilmunud eesti keeles raamat ole ise ja see on Hiiu murdes. Jah, Hiiu murdes Järvi Libasti, kes on, kirjutab nimega Järvi Kokla, kuna ta kasutab muidugi oma hiiu nime kui, siis, kui ta siin on, ma olen detaga tundenud kaua juba ja siis talle tuli meelde, et kuna ta on ise selline Hiiumaaarmastaja ja valdab seda oma seda hiiu keelt, siis talle tuli meelde proovida, et kuidas minu luuletused oleks nagu hiiu keeles. Meil on ju palju sarnast, et on, muidugi Janiga on, et olema sellest metsa inimeste elame vanades majades, aga järvi elab ju seal mere ääres ja rannikul, nii nagu minagi. Tal oli mõned luuletused, oli tal palju lihtsam tõlkida, kuna ma kirjutan tuulest ja merest, no kuidas mingi mingi purulane kirjutab, siis merest võinud, no ei, võib-olla et on läinud merest, mida? Ühelt poolt oli, oli lihtsam ja meil oli just siin novembri lõpupool oli, oligi see Hiiumaal kaks tutvustust, et käisime nagu Hiiumaa muuseumis, kuhu tuli inimesi, no ütleme mingi kas seal oli mingi 70 inimest, päris palju on ju hiiglasi ja mina seletasin, kuidas luule sündis ja Järvisid luges neid ja ja siis käisime Hiiumaa gümnaasiumis ja see oli ka huvitav, et kui ma hakkasin elt eesti lastelt küsima, no muidugi rääkisime hiiu keeles, milline suhtumine neil on oma kodu murdesse, aga ka sellest, et mida nad teavad Soomest? Muidugi soomlasena huvitakse. No ma küsisin, et keda te tunnete, milliseid inimesi, et keda soomlasi, no siis tuli meelde, kõige esimesena oli, oli Iisak LJ poplaulja ja siis tuli mingi Kaisa Mäkäräinen, mis on noor, suur, suur, no mis laskesuusatamise ja laskesuusataja naisterahvas, deroobidke mägi, odaviskaja Enoloog peamiselt oli ja sportlased ja, ja siis. Ma küsin siin Soome presidenti ja eesnimi tuli meelde, et ta on rahulik, aga, aga perekonnanime mitte ja meil on samamoodi, kui ma küsisin, et mis nad arvavad, keda soomlased, keda eestlasena tunnevad, Nad teavad, oskavad nimetada siis nad arvasid, et, et võib-olla et Eesti president muidugi mitte. Nii keeruline nimi ju selline. No mehel ja et küll me Lennart merd me teame ja, ja, ja siis Nad ei arvanudki, et nad arvasid, et Mika Keränen on kõige kõige nagu see, mis tuleks meelde, aga, aga me siis noh, võib-olla eestlastele tuleb meelde, aga soomlastele ei tule midagi meelde, et seal siis ta on, ta on ju Eesti staarjuuksur. Jah, sovi oksast mainib tihke olija. Anu Saagim suur võlu ja no no see on selline ja, ja sealt poole pealt ja aga noh, Soome poliitikut ei olnud üldse tuttavad noortele. Ja siis muidugi see, et keda soomlased kindlasti Eestist teavad, on, on Tänak. Et sellest me rääkisime kaua, et kuna minul lemmik raadio, Soomeson raadiorokk ja tema lemmikralliautosõitja on Ott Tänak ja see on nii raske nimi, on ju see ott on surnud. Ja väga, sest meil ei ole seda palatalisatsiooni tee sellest hästi kõrget teed seal selle jutiga seotud teed, et noh, tal on, ta saab kogu aeg lugejalt kirju, et kui ta räägib seal meil Soomes Ott Tänak, nii nagu soomlane tahaks rääkida Ottana, et keegi ei, see ei ole mingi oot, et siis ta püüab seda ajada. Oit Ta on aeg, see on ka valesti, jälle ta saab kirju. Ta kurdab seda. Et ma tahan täna äkist rääkida Tänakust tänagist, Ottena keskrääkida ma ei saa, sest ma ei saa öelda seda, et sellised probleemid on meil. Jah, muidugi ma arvan, et üks või kaks kõige kuulsamat tüüpi veelgi Soomes eestlast on. See oli vist niimoodi kaheksakümnendatel del Raivo Roosna ja Alex Lepajõe kuidagi põgenesid Nõukogude Eestist ja tulid Soome ja röövisid mingi kullaäri ja ja sellised sangarid ja pätid, samal ajal ja aga ma arvan, et võib-olla, et isegi see nimi Kunnas on Raivo Roosna, jääb muidugi meelde see meelse Raivo tähendab ju raevu, et vihane eestlane tuleb ja röövib 30 aastat tagasi ja see on veel meeles. Kuule, räägi, kui sa ise tulid, mis ajal sa ütlesid, et 90.-te keskpaigal tulite Eestisse Tartusse õppima, et et missugune siis oli see Eesti ja mis selle vahepealse ajaga sinu meelest Eestis muutunud? Jah, ma tulin, ma tulin niigi vara kui 92 ikkagi palju sul ja et ma olin isegi ainult ühe aasta olnud nagu üliõpilane, et ma ei tea, miks ma kohe tulin siis juba välismaale, aga mul oli mingi rahutus vist jah. Ja no oli ju ju väga huvitav aeg. Me siis oli juba kroonia ikke rubladest, mai ole puudutanudki rubla iial, sest ma ei ole Venemaal käinud. Ja oli niimoodi. Ta oli peaaegu kõiki, oli 1000, olid hästi külmatajaid, ülikool oli hästi külm, et mul oli meeles, et me istusime küll tunnis ja õpetaja õpetas, aga tal on mingi suur kasukas, suured kindad ja, ja niimoodi, et oli ja sellest ajast mul jäi väga head mälestused, sest et et see, et, et on külm ja, ja see, et, et näiteks ei ole mingid ilusad vihikud ja pliiatsid poes ei takista seda, et ei võiks nagu olla huvitatud õppimisest ja teadusest ja oma keelest ja kultuurist ja kõigest, et see minu meelest eestlased olid siis väga selle olulise juures ja see terve see kogu aeg, et kuigi oli väga palju seda vaesust, oli siiski sellest rõõmu ja valgust ja head mehed minu meelest palju siin. Ja tõesti. Annelinnas Me elasime kahekesi ühe mu sõbrannaga, kes tuli ka õppima kahekesi ühes sellises kahetoalises majas hüümite majas vaid kui korteris ja, ja, ja siis kõigepealt elasime kahekesi ja siis peremees kolis sinna ka elama ja siis kolis peremehe naine ja siis tema kaks last veel, et. Neid ei olnud, aga ma arvan, oleks toonud, et see oli päris notarid saanud eri moodi aru sellest üürimisest kui meie rentimisest, aga no elasime seal see oli jah, huvitavat aega ja, ja kuna muidugi siis oli meie soomlaste jaoks näiteks teatripiletid ja kõik olid nii odavad, siis mu peaaegu kolm korda nädalas käisime kas kas vaatamas mingit filmiteatrit või olen elu elu ainukese korra balletis olnud, siis oli, oli siin ja, ja on muidugi see, et kui palju muutunud on, need majad on saanud ilusamaks, mõni maja on saanud liigagi ilusaks, on ju, et on nagu tapetud see maja hing ära, et, et kui seal on väga ja väga euroremondid, seda, siis see kaob, on ju, et noh, see on soomes muidugi samamoodi. Et ma vaatan sellise hirmuga, kui need kuurauad tulevad, sest neil ei ole mingit arusaamist vanadest majadest ega, ega eriti ka ilusast Ütle helilaps on seda, et kuidas sinu raamatuid loetakse. Kas seal läks tükk aega, enne kui sa suutsid ennast nagu nii-öelda kirjanikuna kehtestada just selles mõttes, et sa kirjutadki selles edelasoome murdes? Ei, ei läinud mul kuidagi selleks Coheni või ma ei osanud oodata midagi, ma lihtsalt kirjutasin sellepärast, et ma olin avastanud, et mul on luba kirjutada, on tore kirjutada ja, ja siis meil oli Turus seal Turu linnas selline luuleliikumine, et oli niimoodi, et oli nagu vaba lava, siis ma läksin sinna ja lugesin neid oma luuletusi ja inimestel on ju näha, kui inimestele meeldib ja ja nii, et, et on mingi no mitte just püstiseismine, aga ikkagi selline rõõm silmades on ju ja ja, ja siis hakkasin juurde kirjutama ja tuligi see see raamat, et see lihtsalt noh, ma arvan, et on vaja nagu mõlemat peab olema, et, et peab olema nagu sisemine tunne, aga ka vastuvõtt peab olema, et ega ma ei oleks viitsinud ükskõik milline tuli, mul põleb, kuid keegi ei viitsi vaadata seda, mis mul põlen, üksinda on ju ja ja siis on ja läkski kohe niimoodi, et, et sellest esimesest raamatust võti see on 1000 tiraaž, siis läks nädalane aga ja Ciscotti teine 1000 ja 12 korda. Kirjastaja võttis selle 1000 ja siis ta tüdines, ta nuttis üks kord 10000 ja siis ta võttis pärast seda veel veel 20000. Et see oli selline, et seda ei keegi ootanud ja, ja mina kõige viimasena. No ma ütlen nagu lihtsalt vahele siia, et see tundub, et noh, Eesti mõistes oleks nagu täiesti utoopiline, eks ju. Aga see tundub ka Soome mõistes täiesti utoopiline või mitte. Teil on küll rohkem lugejaid, aga, aga luule on ikkagi nagu selline vähem loetud, kui näiteks mingi romaan. Jah, ja see ongi, et see, kuidas osa nagu minusse suhtub, on, on niimoodi, et see, et seal on midagi kahtlast, on ju, et see meeldib inimestel saab sealt midagi kahtlased. Ja ei ole mingi luule ja aga sa oled kuulnud neid kuulanud, kui me loeme seal olla. See on vaimukad, lahedad. Sellised jah, et nii nagu luuletus on, et, et seal peab olema midagi sellist, millega sa saab nagu, et ma tunnen seda osa ja siis siiski mingi üllatus, keelelised, neil oleks mingi idee sees ja niimoodi, et nüüd oleks vormi ja sisu poolest seda ma püüangi. Jah. Ja mul on väga hea meel, et inimesed on, on saanud sellest aru, aga ma ei tea praegu, et kuidas ma saan, mul on kaua aega, Sid, kui mul on viimane raamat luuleraamat ilmunud Soomes, see oli aastal 2001, et sellest on nii kaua aega, et Soomes on 10 aasta jooksul 40 protsenti langenud ilukirjanduse müük 40 protsenti, see on ju palju? Jah, ja see, et ma ei pea, et mis, ma ei, ma ei usu enam, et läheb nii nii hästi, et need raamatut ükskõik mida ma kirjutan, kui inimesed nagu parema meelega nad on ikka seal Soomes ja ma võin ju panna Facebooki kõik oma luuletused, aga ma ei Ma ei ela nende põi Audega, onju, et ükskõik kui mitu sinna panna, siis on üks köik mulle, et, et see ei ole, ma ei saa sellest midagi. Jah. No praegu ma olen, olen just saanud valmis kivi raha Andrus Kiviräha tõlkelastele kartulit ja ai, mis seal karneval ja kartulisalat ja, ja selle tuli soome keeles. Kotivad kaka ja kevad juba ära. Ja teine osa on jah, jah, täiesti jah. Ja siis on selle nimeks saab kulmusti uni Mumon, et kui Muri unes vanaema ja sest see, no Soomes lapsed ju ei söö mingit kartulisalatit, et mees oleks olnud imelik nimi nagu. Ja kuidagi vanaisalik nimi selline kartulisalatiga, aga, aga see, see vanaema munemine oli parem ja ja see, see on nüüd valmis mul. Ja praegu räägin kirjastajaga, kas, et kuidas oleks leelo tungla selle seltsimees laps, et mis, mis nad arvavad, aga ma ei tea, et need on ju seda kirjastaja, peab arvestama seda lugemise langemist, onju, et kuidas võetakse vastu. No ma kirjutan alati, kui mul meelde tuleb, Ma kirjutan luuletuse, aga eriti ei tule meelde. Aga siin nüüd ma olen, et kui ma saan, Mul on tartus esinemine veel ja veel Tallinnas, ehk siis kui, kui need saavad otsa, mul on mõni päev vabasis. Ma mõtlen, et võib-olla mul tuleb meelde midagi, et saaks, saaks kirjutada. No ma räägin ühe luule sünni, kuna see on Eestis sündinud ja, ja see on ka sellesse Järvi tõlgitud ule ise raamatus, et see on, see ei ole mul veel kuskil välja anud. Luuletuse pealkirja siin Eestis, et kuna mul ei ole endal telekat üldse ja siis, kui ma tulin Eestisse, ma olen alati kuskil hotellis või hostelis ja seal on telekas ja siis ma vahin seda nii innukalt, muidugi ei kannatanud vaipa ood Abivol vaatan kõik juustureklaamid, kõik, vaata, teen üllatakkele, kirjutan ülesse. Ja teen jah, et. Ja, ja siis siis ma vaatan kõike ja, ja tuli näiteks Ringvaade, ma ei tea, kus nad oli, kus linnas, aga ikkagi Eestis kuskil seal lasteaias käisid tegemas intervjuul, et lastega ja siis nad küsisid lastelt nadolid, mingi viie aastased, et mingi küsimusi Eesti kohta küsisid näiteks, et mida, et kas neil tuleb meelde, mida on Eesti vapi peal. Ja siis üks selline viieaastane tüdruk reipalt ripost hakkas rääkima ja et, ja ma võib-olla ei ole täitsa kindel, aga mulle tundub, et seal eesti mapi peal on päike, porgand ja vesi seal. Nii hea pealkiri luuletusele ja sellele ka, mida inimene vajab, et mis nagu viimasena jääb, on ju, et kui sul veel on päikest, porgandid ja vett, sa saad väga kaua elada, on ju. Ja siis ma kirjutasingi senise luuletuse Ma vaatan, metsaservas on, on jänese ma mõtlen, et okei, kohese näeb meid ja läheb ära, et ei lähegi ära, et tuleb minu kallale, see jänese seal ronib jalga mööda ja siis ta tõstab minu selle särgi ülesse ja foneksonile jäise käpa mu naba pääle ja see hakkab sulama ja sissejänes räägib ta annab mulle kokku 12 märki niimoodi, et, et siis kui vanemlik käppa siia ja see on märk sellest, et sa ei pea enam tühja pärast muretsema ja niimoodi ta teeb mulle sellist maagiseid asju, jänese siis viimasena ta paneb oma otsmiku minu otsmiku vastu ja siis ta ütleb, et, et võta sina see minu sile jänese aru ja anno Mulles sinu liiga kummaline inimmeel, et sinu päevade rõõm, olgu päike, porgand ja vesi. Nii et olgu tänatud, ringvaate saade Jah, ja seda ühte väikest tüdrukut aitäh viie aastasele, et see oli väga hea märksõnad. Mulle andsid. Aga ütle, kas sa pead veel midagi tegema peale kirjatöö, et ennast ära elatada. Jah, kirjeldus raamatute müümisega ei eriti viimastel aegadel, kui ma olen kirjutanud lastele näiteks krigin aabitsa lastele ja et eriti Ja siis on ka Edela-Soome murdest. Ja see oli maailma esimene soome murdeaabits, et see on ja eestist vaadatud nagu see, et ma vaatasin, et Eestis kihnu murdeaabits võru murdeaabits muidugi siis mulgi aabits, aga, aga Soomes ei ühtegi, siis ma hakkasin seda kirjutama ja tegingi ja nüüd sellele tuleb jätku. Ma teen neid numbri luuletused, et neid on olnud ka väga tore teha ja ma esinen firmadele ja lobise niimoodi ja, ja räägin, mida ma arvan maailmast ja ja siis jõhv tõlkimise staap mõne euro ja, ja siis raamatutest mõne ja, ja siis on just need esinemised ja nüüd ma olen viimastel aegadel ka natukene maalinud, aga neid seal muidugi liigul seegi vähe raha, aga ikkagi, et on nagu selline üks üks elu võimaluse, et kuidas, nagu värvide kaudu saaks seda maailma väljendada, kas see võiks olla üks osa minu seda tööd, et, et see on ju nii, selline friilanseri töö on ju selline, et see koguneb väikestest kildudest, et et ma tegelegu poksimise loomisega. Ja muidugi, mul on niimoodi, et mind ei huvita väga palju ostmine, et see aitab ka, et kui ma eriti palju eriti midagi osta, siis ei olegi praagi palju vaja. Siin on ostmisest, mulle tuli meelde, kui ma esine, mul peab olema midagi peatud. Wind, mingit sellist. Meeletud on ju veel sellist, et inimene vaatab, et Eestil ei ole. Ja siis ma mõtlesin just seda, et millise ehteva panen. Ja see on kirbuturult, see, mis mul on siin. Seda sa võiksid kirjeldada, mis seal on, ühesõnaga kirjelda, kuna ma võin ja no ühesõnaga, Eli loksjonile seilas selline sinine kleit ja peas on sellised mummud eriliselt heegeldatud villasest lõngast mummud nagu Pierc, näed natuke välja. Aga seesama, millele sa viitad, helin aktsionär on siis see, et on siis vana suusakepi, alumine ots, et ja see on selline ümmargune rõngas, mis hoiab seda suusakepi läbi lume koju. Ja, ja siis on seal nagu noh, ühesõnaga ta on pilliroost ja nahkadega nagu ümber tõmmatud ja näeb väga hea välja ja pealegi noh, tõepoolest lund enam ei ole, et siis siin suusakeppe niimoodi kasvatatud. Ja, ja mul on selline messid olemas, et üks on muidugi see, et me oleme suusarahvas soomlased. Jah, ja teine on see, et suusakepp Jan Rahman on õpetanud mulle suusakepp on tagurpidi pegasus. Luule, hobune, pegasus, suusakepp. Ja see on mulle Jan õpetanud, kuna me esineme täna ja siis ma mõtlesin, et see on nagu et ma olen nagu täna nüüd luulehobune, et see on minul pegasuse märg, siin ehk suusakepp. Kas sa pead seda õhtul ütlema, muidu keegi ei saa aru, miks ta seisab. Ja, ja ma rääkisin ka Hiiumaal seda seal Hiiumaa gümnaasiumis, aga neil oli see probleem, et lapsed veel ei teadnud, mis on pegasus. Et see nali läks nagu mööda, aga jah, ja ma võin, võin sellest rääkida, see inimesi ikka, et kuigi mulle kõige rohkem meeldib see, mulle, oleks mingid vanad tunked seljas, et mind eriti see riietumine ei huvita, aga kui ma esinen, siis inimesed nagunii vaatavad, et mida sul seljas on ja siis ma olen mõelnud, et ma saan ju ennast väljendada, ega no näiteks sellise Pegasusega Nüüd me tegelikult varsti hakkamegi minema Tartu Kirjanike majja ja mina liigun sinuga kaasa ja tegelikult mul on väga oluline ülesanne, ütlesite, et et väga hea, et ma tulin, et saadan sind sinna sellepärast, et sa võid ära eksida. No lihtsalt, ma kuigi ma olen elanud Tartus, kui ma 92 elasin seal, annelinnas siis 99 ma elasin Narva maantee ühikas ja siis 1000 korda mujal, aga ikka mul ei ole suunavaistu oli ja siis kui pime ja eriti hea mälu ka ei ole, et, et see on väga hea, et kui sa nyyd veel nagu mingi pimed sinna Täiesti kohale ja ja aga ütled, et kui sul on esinemine, seal, on neid palju, ma saan aru, et see on üks osa sinu tööst, siis kuidas nagu valmistuda, et kas sa loed enda luuletusi läbi või, või keskendud. Et sa ütlesid mulle ka, et, et lähme sinna majja kohale mingi pool tundi vähemalt üksi olla keskendunud. Jah, ma ei tea, kuidas õnnestub seal aga, aga mul on ja lihtsalt niimoodi et see kulutab, kui inimene vaatab ta kulud ära. On kuidagi nagu ennast kulutad jah, jah, sellepärast kui sa küsisid, et kas, kas võiks kuidagi, et mis selle saate nimi nüüd vory ja töövarje, ma mõtlesin, et kui sa tõesti oled nagu marivari terve päeva minuga või, või näiteks, et ka minut enne enne lavale ründamist, siis tundub, et ma ei saa, onju, et see, ma ei tea, kuidas need teevad, need näiteks kes filmile esinevad, et kuidas nad saavad niimoodi, et seal on teised inimesed, teiste inimeste inimeste silmad kogu aeg. Aga siis, kui ma olen natukene üksinda, siis ma nagu ma täidun ja ja siis mul siis mul jälle mida kulutada. Ta on ju ja nüüd ma tean juba enne ma ei nagu teadnud seda, aga nüüd ma tean juba ette, et öelda, et ma vajan selliseid, sündisid asja. Tead, mul tuleb meelde üks selline kogemus, et kunagi mõned aastad tagasi ma olin Rootsis Visby ühes loomemajas A. Oled sa seal olnud ja ma ei ole olnud, aga ma olen pilte vaadanud ja olnud kade kõikide pealegi. See risti ja seal oli üks katalaani mees Hispaaniast ja siis tema oli väga tore inimene. Ta oli hästi aktiivne, kogu aeg tahtis rääkida ja seal oli selline ühisköök. Ja selle ühisköögis oli niimoodi, et mina proovisin teha niimoodi, et ma ärkan hästi vara hommikul üles võtan sealt ühisköögist võileiva ja kohvi ja lähen enda tuppa kirjutama. Aga ta oli alati enne platsis ja ma proovisin järjest varem ja varem ärgata. Ja seda tegi ka tema. See oli tema jaoks nagu täiesti piin, et ta pidi õõtsa üksi olema ja ta ei saanud rääkida. Ja, aga siis ta rääkis veel soome naisest, et oli üks Soome keskealine naine kellega ta siis ka nagu rääkis ja siis soome naine lõpuks karjatas talle, et ära räägi minuga hommikuti. Ja lõpuks ta lihtsalt lahkus enne aeglasest, katalaani mees ikka nagu tahtis temaga rääkida. Ühesõnaga, mis mu jutu mõte on, et see võib olla nagu ka nagu mingi selline põhjamaine eripära. Jah, võib tõesti olla, et kui sa kohe tunned, et sa tead, millest on küsimus, et ei ole mingi hullu, sa oled lihtsalt, on niimoodi. Jah, aga ma ei lähe Hispaaniasse niisiis esinema mitte mingi hinna eest. Ja, ja tõesti, ma sain ka aru sellest, et kui ma lähen, kui ma hotellis olen ja, ja on hommikusöök ja ma pean hommikusöögi ajal nägema rõõmus välja või rääkima, siis on tõesti seal tundub nagu töö. Jah, jah, et, et inimene peab vihane olema, nüüd ma hakkan kirjutama tule madile südamega seda ole ise raamatu. Mis on need esitiitellehele ikka Vadiksid, naati nimetan. Tead kõik Vodiks lasteaiast peale juba. Palve ja vadi. Ja ma kirjutan selle, mida ma olin õppinud selle hiiukeelse lause sinna. Olin aktsiis. On see arusaadav? Ma olen aegsid, ole krapsis olemuku, kas need on kõik, okei, saad aru, neist olime Avisin. Kuidagi nagu armas Väga tore, eks ma proovin olla. Aga ole hea sinuga, Eli, äkki sa loed ühe luuletuse, mis keeles loe sellest hiiu murdes. Aga ma ei oska ju. Need õpid. No ma vaatan, hüppan kõige lühikesem, jah. Ja siis sa võiksid seletada ka, et mis luuletus see on ja kuidas tekkis. See ongi see on vabandus kõigile hiidlastele. Vaenlasi nõksud üksikutele naisterahvastele. Herm aga hoidku, maa pidi peaaegu kraavi sõitma. Ja üsna üksi. Eesti keele, ma proovin ta seal siis need nipid üksikutele naisterahvastele, jah, issand, ma sõitsin peaaegu kraavi. Nii armas mänd ja täitsa üksinda loo mõtlen, silmad lahti hoidma on, kui sa talle oled, siis mänd on ka okei, onju. Aga enne kui me minema hakkama, ma tahtsin veel küsida selle kohta, et kui me sinuga juttu räägime, siis veel ei ole Soome 100 täis. Aga kui saade on eetris, siis ta juba just on saanud. Kas see tähendab sinu jaoks midagi soome 100? No näiteks seda, et minu meelest see aasta on, on soomlased olnud palju kergemal meelel, et no ma arvan, et see aasta on olnud nagu heaks, ma loodan, et nüüd, kui Eesti saab 100, tuleb sama, et tuleb nagu selline heas mõttes kodutunne, et mitte mitte selline natsionalism või, vaid selline just hea, et väga-väga tore, et kui hästi asjad on korraldatud ja ja kust me oleme läinud ja kui kaugele me oleme saanud ja mis meil on kallis, et kuidas me saaksime seda omaks veel pidada, et et minu meelest see aasta on olnud meenutanud häid asju, et mulle vähemalt ei, see ei ole veel mingi selline, oleksin tüdinud teemasse, ma arvan, et see on väga hea, selline meeldetuletus, et sest ma arvan, et inimesele on väga lihtne olla, kui ta on. Kuid ta on tänulik isegi kõikidest asjadest, millest saab olla tänulik, kui ta kui tal on meeles tänada, et väga hea, et kui ta paneb kingad jalga ja need sobivad, oh kui tore. Mul sobivad kingad jalga, et mis siis nüüd on omad? Et muidugi sobivad, aga kui sa mõtled, kui oleks liiga väiksed tüliga suured oleks väga halb, aga on just sobivad, et leida see tänulikkus enda sees. Et mulle tundub, et see aasta on Soomele olnud see. Me kõnnime heli looksjoneniga läbi Tartu linna ja läheme Vanemuise tänavale, kus Kirjanike maja. Et Eli hakkab selle esinema koos Jan Rahmaniga, ma saan aru täna jah. Jah, Jan Rahman on seal, jaga Järvi Libasti ehk Järvi kuklase tõlkija, meil on kolmekesi seadnud ja natuke veel plaanimata, et ma neid näinud. Mitu kuud vaatame ära, kui oleks autole ei, autol lubab sul helile oksjonile on üks lamp kaasas, et mingis mõttes nagu täitsa huvitav, et taskulambiga kõnnid mööda Tartu linna. No see on pealamp ja kuna ma olen maal, ma ei ole harjunud, et on nagu on ramp nagu linnas. Et see endal olema, et see on, no rääkisime kirjastajatest oma väike kirjastus nimega küünele, see tähendab pliiatsilaht ja tundub, et seal on samamoodi, et kui mul on väike lamp kaasa, ma saan hakkama, et kui mul on väike oma kirjastus, siis sulle nii sõltuv, et kui kui tuleb mingi probleem suurema kirjastajaga, siis ma saan. Okei, mul on omama ei vaja. Lambid kustuvad tänava peal, siis sina kõnnid ikka edasi. Sul on raske mingite inimestega suhelda, inimestega ees esineda. Inimeste ees esinemine on lihtne, aga inimestega mingit tiimitöö tegemine on kõige õudsem asi maailmas. Individualist jah, selline solist, ütleme jah, mulle meeldivad väga inimestele, aga mida vähemale inimestega tegemistes siis siis seda, seda lihtsam on, elu on ju alati, kui on inimesega, tuleb mingi probleem ja vahepeal need on väiksed ja ja sellised, millega on harjunud vahepeal, need lähevad suureks ja siis ei saa keskenduda kirjutamisele ega tööle. Kui sul on need sotsiaalsed suhted, mida sa pead kuidagi lahendama, jah, püüdma, et kõik kõik oleksid heas tujus ja sina ise jääks ka kuidagi, et sa oleksid ka heas tujus. Ja ja see on seesama teema, et inimesed väsitavad ikkagi ja, ja on vaja nagu omaette olla ja on midagi sääl, nüüd lähme siit trepist ülesse ja vaata sellist maja, vanasti ei olnud tekkinud üks paar uut maja. Kas sellised trepid olid? Mingid trepid olid, aga need on ka uued trepid. Natuke ebamäärasemad olid, siis saab ülikooli raamatukokku. Tean väga hästi, et mul on see, kui ma esimest korda tulin Tartusse ja mulle näidati, et siin on Tartu ülikool, siis pühaigunu minestas ilusse maja, siis mul tuli selline tunne, et ma olen tõesti nüüd üliõpilane võimalusele. Tartu Ülikooli nägin et see turul ja kooli on ju selline nagu noh, tuled kui toos, umbes see arhitektuur, raamatukogu, see nüüd on. See on juba aastaid kinni, seda remonditakse. Nii lähme edasi, siin üsna pimene teavet. Nojah, kui tuleb näiteks hunt, siis ma näitan silmadele ja ta ei näe midagi. Me saame põgeneda. Boikas hunte on Tartus kindlasti. Praegu on niimoodi, et me oleme Tartu Kirjanike Majas ja heli ongi läinud kuhugile kõrvalruumi ja keskendub, meie oleme Järvi Kokla ka siin saalis ja selle hakkasid rääkima värvi, sellist lugu, et et selleks kunagi augustis uni ära. Jah, mul läks uni ära, sellepärast et ma mõtlesin, miks ma tegin niimoodi, et miks ma nad hiiu keelde tõlkisin, et need luuletused on kõik seda väärt, et need inimesed, kes hiiu keelest aru ei saa või noh, Jan Rahman on võru keelde tõlkinud, et need inimesed, kes võru viu keelest aru ei saa, et nemad tahaksid ju ka nendest osa saada, et need oleks tulnud ikkagi eesti keelde tõlkida ja mõtlesin, mõtlesin uni enne peale tuld, kui ma mõtlesin siis arvuti välja, sellel öösel tõlkisin 15 luuletust eesti keelde, aga muidugi ma ei tõlkinud siis heli tähendab see siis sellest Edela-Soome murdest eesti keelde vaid siis ma juba tõlkisingi hiiu keelest eesti keelde, sest noh, selle mõttetöö olin ma juba hiiu keeles ära teinud. Et seda ma enam teist korda ei teinud. Nii, aga nüüd ongi töövarjul ka hea võimalus kuulata, kuidas kõlab eesti keeles helina Oksaneni luule. Kui aeg edasi ei lähe me vaatame koos lehmaga televiisorit, ta igatseb oma ema ja mina oma isa järele. Mõlemad tahaks, et näiteks tule pliidi alla ajaks katuselt lume maha lõhuks, trepi pealt jääd. Algul me proovime teha igavlemise maailmarekordit, aga siis hakkab nii halb, et ma panen lehma autosse ja me läheme Selveri parklasse käsipiduripöördeid tegema. Oi, kuidas mulle meeldib, kui lehm kiljub. Aga mure tuli selle käsipiduripööretega tuli juba Hiiukeelses, sellepärast et sellist sõna ei ole olemas eesti keeles. Ma vaatasin Vikipeediast, seal on soome keeles käsjassorit tõmmutu no täpselt. Ja see on mingi kirjandusinimeste väljend, sellepärast et seda ütles mulle Toomas Väljataga, et kuidas sa ei tea, son kässaritega. Parandati ta ütles ka niimoodi, et tal parandas autot jääd, kässar nimetatakse niimoodi, öeldakse. Aga mina, ma küsisin Hiiumaameeste käest, nemad ütlesid, et kumme vilistama kujutavad ette luuletuse sol ja me läheme lehmaga. Ja teine asi, teine asi kummi vilistada siis, kui sa hoiad nagu pidurit alla paned gaasiga, aga, aga ühesõnaga seal mingid erinevused. Hiiumaa gümnaasiumis, Meil oli eile, me olime Hiiumaa gümnaasiumis, nemad ütlesid, et sa nüüd drifti maa uuemas jah, aga no kas sa kujutad ette luuletest, et me läheme lehmaga Selveri parklasse Tristima? No miks mitte. Ja sina oleksid tõlkinud, et me lähme Selveri parklasse lehmaga kassarit tõmbama? Käib siis kõik variandid, on, on praegu nagu laual, kõike võib siis kasutada. Loe veel, see on minu lemmikluuletus, see on lihtsalt nii ilus kuusk. Kui ma kutsun kuud vaatama, ütleb mees, et ma olen seda juba näinud. Ma lubasin sõita 400 miili tema juurde oktoobrikuuööl, visata viimaseid õunu, vastu akent. Ta käskis natuke väiksemaid võtta. Ma näen läbi akna ette, vaatab jäähokit, näitab mulle sõrmedega märke. Kuus, üks meie juhime. Pärast mängu tuleb välja ja ütleb, et õuekuusk on juba kuu ette läinud, et mis sa siin enam passid. Mu viha, Jon lähtuvad kohe, kui ta kallab mind päevalilleõliga üle ja praepanni peal krõbedaks. On ju ilus mull kõik ööd ei tulnud praegu hästi välja, mõni ööks veel, aga. Tead ega eelda pärit oli, ikka ei muuda ega ikkagi saa mandri eestlaseks nii lihtsalt. Ei saa pingutamise pingutad Ta tahab, vajab, ei tule midagi välja. Nüüd loevad helila, Oksanen, Järvi Kokla ja Jan Rahman heline Oksaneni luuletusi. Ja esimene raamat, mis mul on kirjeldatud kulu, kui see oli aastal 2000 anti välja siis selle nimi, imenime, luuletus kulumis On tuvi ujus, on selline, mis on, mis algaski päris päris Tartu kesklinnast ja ma elasin siis seal Narva maantee ühikas ja iga päev jalutasin, kui ma tulin ülikooli, jalutasin muidugi Emajõe säält jalakäijate ülekäigust ja, ja vaatasin seal, kui seal ujusid pardid Emajões ja siis üks hommikune, tulin seal kujus, täitsa selge tuvi, minnes üks ja, ja siis oled oli selline tunne, et ma siin linnas, kui ma olen siin õppimas, kuigi tantsu mulle väga meeldib, tuli siiski selline tunne, et ma olen nagu tuli partide pulgast või on hinda. Ei ole need, mis need Rädule on. Lenna, videole Nestor, Belgorodi tikud ei olnud ühe hõbedase. Et tulin, aga selline võõras tunne ja värvi, seda ei ole siin, aga Järvi tõlgib seda. Bussis koos tõlkisin Ruja. Originaaliga nojah, poisculja, et Tartus sündinud ja osaliselt ma peale tuli Afganistanis Ma, ma eriti kui järve küsis, miks ta niimoodi tegid, miks, mis, millest see. Ja see on lihtsalt mu kirjutatud. Tulumis näemeni ohite saabas, eakad Isambas kummutas halvoik kuus punu juurde meile pudelite ära müüma. Näed kohe nende seenior, kiirustrugerca niiti, koer puleegol tähemas hirmatama, et Allast haigeid. Dumi ujus, kõndisime mööda saabastega kassisaabastega. Kuidas preilid puikas tulid? Mõtlesin just, ütleb pakateid, töödusi, külma kuidagi jälle sukelduma. Burda tulistas lähemale teatava, et ujumistund on läbi. Ja romantiline kolmekesi ühe sellise loodusluule, see kähriku subi kaelas. Ja muidugi mul on, ma mõtlen seda, mida, mis asi meid kõiki kolme üheda üks on kindlasti moodus ja, ja Peeaa puuküte. Ja rabeline teatud kaastunne oskame nagu kaastunne, vaadates tulevikku hella südamega inimesed ja kuulame teda Summigoila löövoodima. Vardasidki eralduma müüres rabada. Palav voolokon Valo ülega ole lauloksiil muistaks siilings. Meelasteti Kallo Karl sammale. Olemas voodingudega iva, laager, otsad uut vibras liidiga palli, kala tuli kõrvell, kassiil, laul mälesites tseerings. Kährik lõikasime kraavist kährikufondid meelest valeks kui teda ootas ema või naine ja lapsed Leida Everbuurid, vutisüdamed. Õues tuli, põleb öö läbi. Kas kaluvat laulis talle mälestuseks? Kuula? Veel armsamale mehele publikule. Täna olin ma Soome luuletaja Heli Laaksonini töövari. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.