Ja nüüd on taas kord Vikerhommikusse sellise rubriigi nagu vana kuld käes järgi ja see on selline rubriik esmaspäevast neljapäevani. Üks armastatud artist või melomaan valib teile kallid raadiokuulajad, neli hommikust lugu ja sel nädalal on külas Ivo Linna. Tere hommikust. Tere hommikust. Nivoosuvi on ühel pool, mis sulle sellest suvest kõige eredama mulje jättis, kui ma olen jälginud ajakirjandust, siis ma arvan, et seda augusti lõpu poole äkki isegi esinemine võrkpalli. See oli tõesti väga hämmastav kogemus selles mõttes, et ma ei ole ammu käinud saalist või staadionil vaatamas spordivõistlust. Ja ma ei kujutanud üldse ette, mis toimub tänapäeval spordivõistlustel ja see, mis seal kohapeal toimus. Nii Soome kui siis meie armsate fännile osavõtul. See lõi ikka suu ammuli, see oli, see oli suur üritus, seal läks meil minu meelest väga hästi. Ja eestlased mängisid ju tegelikult kokkuvõttes väga ilusat mängu. Nii et see oli kindlasti üks asi, mis sellest suvest meelde jäi. Aga teine asi võib olla veel suurem ja selline oli see, et ma sattusin siis olema osaline nii noorte tantsupeol kui ka noorte laulupeol. Noh, jällegi selline kogemus, mis, mis vajaks ilmselt nobedamatel targemat. Sulge kui minul seda võtan, sest see, see jääb sulle hinge, püsib seal. Ja kuidagi ma tundsin, et mu selg läheb sirgemaks, mu pilt läheb selgemaks tänu nendele muljet, võimas. Sul on tegelikult neid emotsioone nendest ülevatest laulupidudest ju kindlasti veel. Kas, kas on kuidagi teistsugune ka, et kui sa nagu meenutad vä? No iga pidu on ju erinev minu jaoks esimene suur pidu oli aastal 1960, tule taevas appi. Väikse poisina sai käidud poistekoori koosseisus siis Saaremaalt esimest korda mandril ja kohe uue laulukaare alla ja, ja loomulikult see susse püsima see tunne. Laulupeod on kõik erinevad, seal ei saa ühe ühe sellise mudeli järgi neid ritta panna, aga mis mulle meeldis nüüd ja mis on võib-olla asja arenenud, selline liin on see laulupidude repertuaar. Uueneb, lauldakse vanu laule, aga lauldakse ka uusi, väga hästi lauldakse. Et see, see asi, asi, see laulupidu, see suur pidu ei ole jäänud kusagile kivi kännu taha pidama. Nii on olnud, nii, teeme ja unustage kõik muu ära. Ei see oli tore tunne, et, et need asjad on arenenud. Me ei saa jääda 100 aasta tagustesse või ka või ka 20 aasta tagustes mõttemallides kinni ja see on kõige toredam ja. Aga läheme nüüd sinu valitud loo juurde ja alustame biitritest. Just seal ei ole midagi eriti kommenteerida. Rõõmus hääl hüüab good morning, good morning. Tere hommikust ja ja ma mäletan, kui esmakordselt sai seda lugu siis noore mehena kuulatud, et siis mulle tohutult meeldis, see on selline äratuspala minu meelest nendele kes ei viitsi esimese äratuskellad Irina peale kohe voodist välja karata. Aga see sunnib. Ta ei ole ka väga selline karmilt peale pressivad, nüüd sa pead tõusma. Pigem ta süstib susse kohe hea tuju. Ahah, no miks ka mitte, olgu see ilm väljas udune või sombune või päiksepaisteline selline positiivne mosoorne muusika. Mina ärkasin selle selle saatel väga hea. Ivo Linna, suur aitäh sulle ja kuulun biitlid.