Vikerraadio head kuulajad, eetrisse läheb intervjuu Eesti vabariigi presidendiga, tere, Kersti Kaljulaid. Tere ja tervist ka kõikidele kuulajatele. Esmalt ma tänan, et taas võõrustada, ütleme neid. Ja järgmised 53 minutit olete nõus vestlema nii sisepoliitikast, majandusest, pensionisüsteemist, miks mitte ka veidi sajaaastasest riigist ja välispoliitikast. Ja kuulajatele veel sissejuhatuseks, et mina olen vikerraadio ajakirjanik Mirko Ojakivi ja head kuulamist teile. Aga kui ma siia Kadriorgu sõitsin, siis ma mõtlesin tänasele kalendripäevale. Me salvestame seda saadet teisipäeval ja hetk pärast selle saate salvestust algab kevadet. Mõeldes kevadele ja kadriorule, siis mul tuli see Uno Loobi poolt kuulsaks lauldud laulusalm kohe meelde, et mis räägib kevadest Kadrioru peale aknast küll välja vaadates, siis on lumi ja hangesid küll veel ei ole, aga te ise, kui siin nüüd rahulikumalt alustada, siis kas te olete selline rohkem kevadeinimene või vastupidi, te elate hetkes ja naudite, olgu suvi, olgu talv või sügis. Pigem seda viimast, aga aastaaegadest üha enam mulle tundub, et noh, inimesele ikka meeldib see, mida meil eriti ei ole. Talv on see minu aastaaeg, et ma olen ka talvel sündinud ja mulle hirmsasti meeldib see rahulik periood ja siis kevadine kõrge taevas päike ja sätendav lumi õues, nii et minul ei ole selle vastu midagi, kui mõni hang praegu veel siin Kadriorus on. Selle kevade jutuga tegelikult ma tahtsin jõuda loomulikult kohe poliitika juurde, et kevadpoliitikas vist on iga nelja aasta tagant ma pean silmas seda, et riigikogu valimised ja selline ootuste ja lootuste aeg, et tuleb uus parlamendi koosseis ja siis, kui justkui kõik tärkab uuesti. Kui vaadata seda, mis praegu Eesti poliitikas toimub, siis mulle tundub, et on veel selline jah, kevade ootus või talvine aeg, et üks koalitsiooniliidritest ütles suisa, et praegu riigi ehitamine pandud pausi peale, et mis te arvate, kas sellisel valitsusel, mis ütleb välja, et me oleme pandud pausi peale ja suurriigi ehitamine on pooleli või ooteletaks sellisel valitsusel üldse mõtet? No mingis mõttes on see ju enne valimisi paratamatult nii valijatelt on saadud värske mandaat tegemaks suuremaid muudatusi noh, näiteks maksusüsteemis või mõnes muus elukorralduses siis püütakse need alati ära teha hästi kiiresti, kohe peale valimisi selgelt sõnastada koalitsioonileppes ja siduda selle otsuse, mis mõnikord võib olla ju ka valijale tegelikult valus otsus, selle otsuse täitmine valijat vahetult saadud mandaadiga. Mida lähemale me jõuame järgmistele valimistele, seda rohkem tuleb loota. Et kevad seisneb selles, et me näeme ilusat ideedel põhinevat valimiskampaania. Selle kampaania nii tulema õige pea ka praegu on, ma arvan, selline viimane hetk küsida teie käest kartmata seda, et öeldakse, et president sekkub valimiskampaaniasse, et kuidas Jüri Ratase valitsus hakkama saab. Jüri Ratas on, mulle tundub väga hea meeskonna juht ja liider. Ei ole presidendi asi siin riigis teadupärast arvustada valitsuse poliitikat, et aga vaadates natuke natuke eemalt, ma siiski pean ütlema, et see tõsiasi, et me täna niisuguse majanduskasvu juures nagu me oleme, reserve ei kogu ja teades ka, et valitsusel saab olema väga raske teha järgmise aasta eelarvet, mis oleks parem paremas struktuurses tasakaalus kui selle aasta eelarve, sest tegemist on ju valimiste-eelse eelarvega. Võib-olla tahaks isegi natuke toetada siin valitsust ja, ja meenutada valijatele, et meil on olnud olukordi, kus me oleme teinud enne valimisi eelarve, mispärast on tulnud võtta väga suurde kärpesse, et ärge siis pahandage rikutega, kui nad võib-olla eelmisel aastal sellest puudu jäänud struktuursest tasakaalust püüavad sellel aastal rohkem kinni hoida. See oleks igatahes mõistlik, kuigi see räägib vastu igasugusele valimisloogikale, aga mina hindaksin seda väga, kui koalitsioon seda püüaks teha. Mille järgi üldse ühe valitsuse, ma ei tea headust või hakkamasaamist hinnata, et on see sära valijate silmades ehk siis kõrged koalitsioonierakondade reitingud käimasolevad reformid, suutlikkus siis majanduses toimuvat arvestada sedasama riigieelarve poliitikat juhtida reforme rahvale seletada, et mis need mõõdupuud teie enda jaoks olla. No eks kõik needsamad, aga asja kurbloolisus seisneb ju selles, et tihtipeale on lihtsam võita valimisi, kui majandus on kasvutsüklisse sõltumata sellest, mis on olnud konkreetse valitsuse roll selles. Aga Eesti valija on olnud arukas, Eesti valija on ju näiteks premeerinud peaministrit Eesti viimisest eurotsooni läbi keeruliste olude, mis on olnud ka valus valijal endale. Nii et mina usun Eesti valija tarkusest see teha sellised valikud, mis aitavad Eestil üha enam edukana minna mööda 20 esimest sajandit, mis on minu ootused ja lootused? Ma arvan, et 24. veebruaril sai neid üksjagu, üksjagu avatud, et ma ei hakkaks siinkohal kordama eesti keel, eesti kultuur, korralik looduskeskkond, kõik need on elemendid, millega jätkuvasti tuleb tegeleda ja ma väga loodan, et valimiskampaania ei kujune peenrahast rääkimiseks. Aga ma loodan, et te olete minuga nõus, et üks hea valitsus peab olema nii tark, et langetab vajadusel otsuseid, mis teenivad Eesti inimeste huvisid ka pikas plaanis, olgu siis 10 20 teatud reformide puhul isegi kolme-neljakümne aasta pärast, et praegu Eestis vaadates poliitilist debatti, siis räägitakse haridusest toimuvast mille mõju on seal 10 aasta ringis. Ja ka kaugemale on juttu pensionireformist, mille mõju on siis kümneid aastaid kaugel paberil me justkui nende reformidega tegeleme, et aga kui sisuliseks te neid reforme hindate, et meil tihtipeale armastatakse rõhutada, et suured reformid on käsil ja kui minna detailidesse, siis tihtipeale võib-olla muudetakse seal mingisuguseid väikeseid põhimõtteid. No mingil määral on see ju ka paratamatu, et kellelegi suur idee koalitsioonivalitsuse tingimustes ei pruugi realiseeruda nii, nagu see üks erakond seda ette näeb, et mis on väga positiivne, mis Eestis viimasel ajal on ära tehtud, on see, et mingil määral on jälle seotud maksetega haigekassale rohkem inimesi. Kui pensionäride eest makstakse haigekassale, siis on see hea, see näitab seda. Suurem osa ühiskonnast on osaline maksetesse ega tunneb ennast õigustatud saama ka väga head teenust. Ja haigekassal on vähem neid kliente, kelle eest mitte midagi ei laeku, mis tähendab, et neil on huvi rohkem töötada selle nimel, et ka meie eakad saaksid head meditsiiniteenust. Mis on üks suur etteheide meie meditsiinisüsteemile. Eakatele suunatud teenused ei ole välja arenenud. Mulle meeldib see, et meil on kõrgem maksuvaba miinimum, mulle teeb väga muret see, et me ei saa aru, milline on meie, meie maksusüsteem, mulle teeb väga muret see, et päris pikka aega ei oleme astunud samme selleks, et vastata Ta meie muukeelse elanikkonna ootustele, mis puudutab eestikeelse alghariduse kättesaadavust, neil on venekeelsete lasteaedade keelekümblusrühmadesse järjekorrad. Ei peaks olema inimeste soov omandada eesti keel. Juba enne kooli tundub olevat täna suurem kui riigi võimekus seda pakkuda. Meil on pikka aega lahendamata teadus-arendustegevusse investeeringud toomise küsimus. Me toetume väga palju Euroopa Liidu rahadele ja me oleme tegelikult suutnud viiendast raamprogrammist alates alati tuua koju rohkem proportsionaalselt Euroopa raha, kui me võib-olla oma suuruse järgi peaksime seda tegema, mis on olnud väga hea, aga mingil hetkel ei pruugi see olla jätkusuutlik, sellepärast et ka omad investeeringud tuleb ära teha. Meil on super ilus teaduse infrastruktuur, tuur jällegi ehitatud Euroopa Liidu rahadega. Tühjad laboratooriumid, teadmisi ei tooda. Kõik need küsimused tuleb ette võtta. Ta ja võib-olla mõnda on edasi lükatud kaugelt rohkem aega juba, kui, kui see viimane poolteist aastat. Ma saan aru, et meil on olemas teadmine, mida meil on tarvis teha, meil on olemas riigiaparaat, inimesed et sellega tegeleda, meil on tihti olemas ka raha, et ma vaatan, me jõuame lõpuks kasvõi sellesama riigireformi juurde mis ka praegu on käimas. Kui siin suurtest reformidest rääkida, siis õiguskantsler Ülle Madise kirjutas hiljuti Postimehes tsiteeriks teda, et sõltumatu sellest, kuidas keegi riigireformi mõistab, on selle sisu eristada oluline ebaolulisest muuta segaseks ja ebamõistlik kuks saetu selgeks ja vähendada siis riigipalgaliste arvu seal, kus inimeste inimestele vajalikku tööd ei ole. Et kui Eesti tahab olla edukas, tuleb riigijuhtimine muutuma mõistlikumaks ja säästlikumaks. Pole vähimatki kahtlust, et ministeeriumi ametnikke on liiga palju rohkem, töötegijaid vajatakse siis seal, kus riik on inimeste kohtumispunkt, et meditsiin haridus-korrakaitse-. Et mis teie arvate, et kui meil on olemas inimesed, teadmine ja meil on ka olemas teadmine, mida inimesed tahavad, siis miks me sellega hakkama ei saa? Ma olen kõigepealt õiguskantsleriga täiesti sama meelt, see pole ka mingi uudis. Me oleme õiguskantsleriga seda meelt olnud juba sajandivahetusest peale, et riik peab olema efektiivne, lihtne ja arusaadav. Ja tegelikult ei olegi väga head seletust noh, kasvõi sellele, et kui me vaatame kas või olemasoleva riigireformiprotsessi perioodi siis ka sellel ajal näiteks on kordistunud mõne mõne teenuse saamisel küsitavate paberite hulk, et on veel enne seda, kui minust sai Eesti vabariigi president, ma olin riigireformi radariliige ja seal me arutasime ühte juhtumit, kus selleks, et saada Ordopeedilisi sisetaldu soodustusega ühe lapse suureks kasvamise jooksul oli kolmekordistanud vajalike paberite hulk pluss lisandus viimase paberiga koos üks visiit ortopeedi juurde, kuigi ometigi probleemi olemas tõenäoliselt ei olnud muutunud ja perearst võinuks anda vajalikud paberid. Ehk et me teaksime tõesti päris kriitiliselt vaatama, kas kõik see, mida me üldse teeme, on, on tänapäeval vajalik avalikus sektoris ja vaatame otsa nendele suurtele puudujääkidele, mis meil on oma teenuse osutamise, see minu jaoks, need kõige suuremad puudujäägid tegelevad ühiskonna nõrgematega puuetega inimeste toetamise süsteemne struktuur, olgu ta siis kohalik või olgu ta keskne. Puudega inimene peab tundma, et ühiskond aitab teda tema võitlus oma õiguste eest selle teenuse eest, mida tal on hädapärast vaja, ei oleks keeruline, me ei peaks lisama seda valu nende inimeste inimeste elule, mis nagunii on keerulisem. See on meie kõige suurem puudujääk täna, et meie kohalikud omavalitsused pakuvad väga erineval tasemel sotsiaalseid teenuseid ja neil ei ole selget arusaama, et see on meie esimene vastutus, aidata nõrgemaid, me ei ole vaene riik, me peame saama sellega hakkama. Aga olete minuga nõus, kui kodanik kohtub riigiga, siis kodanikul riigile selgeks teha, et midagi on tema osas valesti, on väga keeruline, kui näiteks isegi Tuua näide, võib-olla riigisektorist endast, kuidas poliitilisel tasandil ollakse otsustatud, et üle 1000 töökoha viiakse Tallinnast välja ja ametnikkond tõestab kogu aeg sellele samale valitsusele, et meid ei saa viia Tallinnast välja, sest meil on need, need, need need asjaolud ja loodetakse seda, et tulevad valimised, valitsus muutub ja võib-olla see poliitiline tahe kaob ära. Samal ajal me näeme erasektoris, näiteks Swedbank kuulutab tihtipeale oma töökohad välja ilma panemata juurde, kus see töökoht asub Tartus, Pärnus või Räpinas ja ma tean, et nad on niimoodi viinud Tallinnast välja sadu töökohti ja minu arvates see on väga efektiivne meetod kuulutada töökoht välja ilma asukohata, loota kaugtööle, lasta sellel selles mõttes isevoolu areneda sellel sellel võimekusele. Et, et inimesed saavad töötada kusagil mujal. Aga liiga palju tegeleme sellega, kes kuskil, istuge liiga vähe sellega, mida nad tegelikult teevad. Ja siin ma olen veel kord tahaksin olla väga nõus Ülle Madisega ja öelda, et ka mina arvan, et meil on palju protsesse, millele lähemalt otsa vaadates selgub, et me ei pea neid üleüldse tegema. Ma võin tuua ühe väga lihtsa näite. Ma käisin Tartus messil, mis tegeles startup ettevõtetega ja, ja uue tehnoloogiaga. Seal olid kohal need, kellel olid ideed, seal olid ka kohal erainvestorid, äriinglid, kes esindasid päris suuri, sadu miljoneid eurosid. Ja siis oli seal kohal ka meie maakondlikud ettevõtluskeskused, kes arvasid, et selline selline idee ja raha vahendamine mingil põhjusel peaks käima läbi avaliku sektori. Ma ei näe mingisugust põhjust. Ma arvan, et meil on väga palju ruumi selleks, et tegevustest, mida me täna teeme, ka loobuda avalikus sektoris ja keskenduda sellele, mis on riigi põhiline kohus. Meie ühtluskool, meie sotsiaalsüsteem, meie tervishoiusüsteem, Need on kõige tähtsamad asjad, millega kõik peab olema korras siis lisandub minu hinnangul sinnakse kaitse, julgeolek, teadus, kõik selline tegevus. Aga meil on väga palju asju, millega me tegeleme lihtsalt sellepärast, et noh, need on meeldivad suur osa ettevõtluse tugistruktuurist minu arvates on just selline, sest olukorras, kus meie maksukoormus on 35 protsenti, eskata teest või alla selle traditsiooniliselt, see on väga suur ettevõtluse tugisüsteem, midagi enamat tingimata tarvis ei olegi. Ma vaatan, et hoopiski uusi funktsioone mõeldakse juurde või raha kulutatakse, seal võib olla, kus tihtipeale tekib küsimus, miks, et presidendi töö hulka käib ju aeg-ajalt ka kohtumine valitsuse liikmetega, et kas majandus ja taristuminister Kadri Simson või peaminister Jüri Ratas on teid suutnud veenda selles, et milliseid probleeme näiteks hakkab lahendama maakonnasisene tasuta bussiliiklusest. Või noh, kui seda küsimust Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi tsitaadiga ilmestada või täiendada, et miks riik paneb kusagile metsade vahele tasuta bussid sirkuleerima? Kahtlemata, kui ma kohtun valitsuse ministritega, siis neid neid teemasid ka arutame ja ei ole mingi saladus, et minu arvates oleks äärmiselt oluline välja arendada maakondades selline avaliku ja erasektori ühine bussisüsteemi transpordimudel. Ärme unustame ka raudteed, mis oleks paindlik, mis tähendaks, et sõidab nisusõiduk, kui on tarvis, sõidab siis, kui on tarvis, miks mitte kasutada Taxify tüüpi lahendusi osaliselt, et nende sõidukilomeetrite tagamiseks, mida inimestel on vaja see lahendaks meil ära väga suure hulga probleeme, kui meil oleks võimalik kutsuda omale nõudetransport, see lahendaks ära näiteks ka selle inimeste hirmu, et ma ei saa linn arsti juurde. Seetõttu on hea, kui mul on arst siin lähedal, eks ole, et tegelikult ei ole ju vaja sulle, et sul oleks arst lähedal, vaid sul on vaja, et sul oleks kiiresti võimalik minna ja öö peale jäädes sealt ka tagasi tulla toetatud viisil, teadaoleval viisil, eks ole, need on olulised olulised asjad minu jaoks on väga oluline see, et meil oleks korras teedevõrku. See on see, miks ma küsin, et kas meie järgmine Euroopa Liidu eelarveperioodi rahad ei võiks suuresti kuluda just nimelt perifeeriasse teede korrastamisele, sest kui me räägime kaugtööst ja sellest, et me tahame, et inimesed asuksid kuskil mujal kui pealinna läheduses, siis väga oluline on see, et sinna kuhugile mujale saaks, sealt saaks ka ära, et seal loodud väärtust saaks transportida mujale ja saaks saaks transportida kas või globaalselt. See viimane kilomeeter asfalti on ka väga oluline mõnikord. Ansipi tsitaat äripäevale antud intervjuus oli veidi pikem, et ta ütles, et me oleme heal ajal laristama hakanud, et aina otsime kohti, kuhu veel raha olgu need siis üürimajad või paneks kusagile metsade vahele, siis tasuta bussid, sirkuleerima, mõtteid tuleb uksest ja aknast, minu meelest ei ole need meie rahaliste võimalustega kooskõlas seltsis Ansipi tsitaadi lõpp, et kas te nõustute selles mõttes Ansipiga ja vaatate samuti valitsusele nõutult otsa, et kui kunagi üldse on võimalik ülejäägiga eelarvet teha, siis see on just see majanduse praegune faas, kus majanduskasv on üle nelja protsendi, kus tööpuudus on sisuliselt olematu. Et ma vaatan, meil siin mõlgutatakse hoopis mõtteid, et võiks veel majanduse tõusuharjal Tallinn-Tartu maanteelt hakata kiiremas korrasväljasid. Saate alguses juba ütlesin, et minu arvates ei peaks valija karistama valitsust juhul, kui ta saab hakkama struktuurses tasakaalus eelarvega, mis praeguse majanduskasvu tingimustes tähendakski seda, et tuleks hakata sääste koguma, selles ei ole mingit kahtlust, et see oleks mõistlik. Lisame siia veel selle argumendi, et me oleme Euroopa Liidu eelarveperioodi lõpuaastates, kus tuleb kindlasti ära kasutada need vahendid, mis meile on antud Euroopa Liidust kasutada ja suutlikkus seda raha kaasata ei ole ju ka piirama. Ehk et minu arvates küll me võiksime praegu tagasi hoida omaenda eelarvest tehtavate kulutustega ja teha kõik selleks, et olla kiire kulutaja, mis puudutab Euroopa Liidu eelarve vahendeid. Et ka ehitussektori maht lõpuks ei ole kummist, eks ole, et ma arvan, see oleks väga mõistlik tagasi hoida ja see oleks väga mõistlik teha ülejäägiga eelarve. Aga seda ütleb teile absoluutselt iga inimene, kes on kunagi olnud eelarve koostamise lähedal. Lisaks sellele, et kevad on tulemas, on riigikogu valimised tulemas, nagu ma ka juba saate alguses ütlesin, aga, aga nii nagu märke kevadest on märkaga sellest saabuvatest valimistest testitakse ideesid, et kes lubab et erakorralist pensionitõusu, öeldes, et väga on vaja, kes lubab seda, et 1200-st eurost ka rohkem kuus palka teenivad inimesed hakkavad siis nende valimisvõidu korral tulevikus tulumaksuvaba miinimumi saama 500 eurot. Taas tullakse meile meie enda rahaga kosja, et mis teie arvate, et kuidas panna valijad mõtlema selle peale, et kust see raha neile meeldivate lubaduste täitmiseks tuleb, et see on märksa keerulisem kui raha kulutamine ja selle kasutamine. No eks see on õige, et tulumaksusüsteem tuleb korda teha, nii, et inimesed saavad aru. Ilmselt tuleb turule siin enne valimisi mitmeid pakkumisi ja siis saavadki valijad otsustada, mille nad valivad. Ma loodan, et, et arutelu ei keskendu tõesti ainult sellele ka, mis on, mis on meie maksud ehk et mis on meie tulu, vaid ka ikkagi suuresti sellele, mille peale me need ressursse kulutama. Ja siin tulevad kõik needsamad teemad, et kuidas me kaitseme oma ühtluskooli, kuidas me tagame selle kõik seitsmeaastased Eestis saavad valida eesti kooli juhul kui nad seda tahavad minna eesti kooli, kuidas me tagame selle, et meie tervishoid noh, püsiks ja areneks kõik need küsimused tuleb ette võtta. Minu meelest on oluline rääkida ka ausalt ja avameelselt sellest kui palju avaliku sektori vahendeid kulutatakse, saab kulutada avalikkuse informeerimisel, näiteks omavalitsuses toimuvast ja kus seletatakse siin nagu need piirid, kus see muutub muutub sisuliselt ühe erakonna kampaaniaks. Minu jaoks on see väga oluline küsimus. Jätkuvalt, ma loodan, et see on ka samamoodi teema, millele me, millele me viiksime otsa vaadata, meie jätkuv koostöö meie Euroopa Liidu partneritega, mis on meie valmisolek, kas meie näeme Euroopa piiride kaitsmist millegina, mille peale me oleme valmis ka ressursse kulutama? Kas meie näeme, me võiksime saada näiteks vähem järeleaitamiseks mõeldud vahendeid ühtekuuluvusfondidest selle nimel, et meil oleks rohkem raha teha ühist kaitse- ja julgeoleku ja välispoliitikat, ühist arenguabipoliitikat? Kõik need teemad minu jaoks võiksid olla valimisteemad, ma väga loodan, et nii mandu selle küsimuse juurde, et kes saab mitu eurot kuus rohkem ja mis veelgi vahvam. Ma arvan, et praegu selle tehtud tulumaksureformiga on valijaga õppinud. Et kui ühelt poolt tuleb, siis teiselt poolt tõenäoliselt ka läheb. Et see on uus teadmine meie valijate jaoks. Viimased erakondade toetusuuringud näitavad, et igast 10-st valijast kolm neli ei oska ühegi erakonna poolt hääletada. See olukord on tõenäoliselt soodne mõne uue poliitilise jõutulekuks, et mõnda on püütud ellu kutsuda, et milline jõud Eesti erakonnamaastikul on praegu milline nii-öelda nišš on täitmata ja kas te näete mingisugust reaalset võimalust, et järgmisesse parlamenti jõuab mõni uus seni parlamendis esindamata erakond. No kahtlemata vabariigi president ei ole poliitikaanalüütik ja vabariigi presidendil, puudub ka ettekujutus, kas kellelgi peas võiks olla diskussioon mõne uue erakonna loomise kohta. Iseenesest kui me vaatame, siis meil on olemas parempoolsed ja vasakpoolsed on olemas, need, kes toetavad avatud lähenemist, on olemas need, kes toetavad võib-olla mõnevõrra ettevaatlikumad suletumad, lähenemist, et ehk kõik need valikud on minu arvates tuleb alati mõelda. No ütleme, 20 aastat ette, kas me tahame olla jätkuvalt lääne demokraatliku väärtusruumi osa, tõenäoliselt me tahame, kas me tahame olla majanduslikult edukas? Tõenäoliselt me tahame, järelikult tuleb meil tagada omale nii suur majandusruum, suur liikumisruum, teiselt poolt tuleb meil tagada, et meie pakutav majandusmudel oleks ettevõtjatele kogu Euroopas ja kogu maailmas atraktiivne, see tähendab mõistlik maksukoormus, mis meil siiamaani on olnud, lihtne maksusüsteem, vähe bürokraatia, riik, me ei ole üldse edasi liikunud nullbürokraatia projektiga, ma arvan, siin on ruumi lubada valijale vägagi palju. Me oleme minu arvates natukene täna vanamoodsad oma e-riigilahendustes, väga keeruline on inimesel riigiga suhelda. Ta on teadupärast noh, ütleme programmeeritud tegema ühte asja, inimene ei pruugi sellest aru saada, kui ahelad kliki ahelad lähevad väga pikaks, siis inimesele tundub, et tema riik on temast veel kaugemal kui see kaks tundi järjekorda, mis võib-olla oleks mõnes ametiasutuses järjekorras seistes selle kõigega tuleb tegeleda, meil on vaja vaadata meie e-riigi tuuma ja mõelda ka sellest, et kuidas see veel 20 aasta pärast oleks ikkagi konkurentsivõimeline. Kas tuleks vahetada tehnoloogiat, mida me kasutame, me kasutame ütleme, blokeini sarnast ajatempliga tehnoloogiat identimiseks, mida muudne võiks kasutada. Millised võimalused on meile vajalikud selleks, et, et näiteks erinevad süsteemid samaaegselt suudaksid inimest aidata. Ja et see on seejuures ei toimuks näiteks topeltmaksmist või topeltmaksustamist. Kõik need on teemad, millega minu arvates vääriks tegeleda ka valimiskampaania käigus lihtsalt sõnastatuna, aga sellegipoolest tuleb seda teha. Räägime natukene ka majandusest. Me oleme põgusalt majandusest ja ettevõtlusest rääkinud, aga esmalt natukene numbritest, et valdav enamus ülikoolide väitel üheksa kümnendikku ettevõtjatest ei investeeri teadlikult teadus- ja arendustegevusse enamasti siis ollakse tootmisega väärtusahelas kusagil keskel, et tehakse kellelegi allhanget, ollakse osa mõnes rahvusvahelises tootmisahelas. Meie ettevõtete tootlikkus pole pikka aega kasvanud, ka värske IMF-i murenoot oli selles teemas üpriski tõsine. Tööjõukulud kasvavad kiiremini kui kasumid ja tootlikkus, aga meie, ettevõtjad paistab, et on eluga ikkagi rahul, et mis teie arvate, et miks see nii on, et kas lihtsalt see ambitsioonitase ongi väike, et ollakse sellega harjunud, et see elatustase, mida meie ettevõtjad Praegu omavad, et see neile piisav, lihtsalt suuremate unistadagi, et ma päris ei ole sellega nõus. Ma ei tea, mis perioodi IMF näiteks täpselt vaatas ja millal väljenduvad tehtud investeeringud nüüd tootlikkuse kasvust, see on ka veel küsimärk, aga tegelikult me näeme, et kuna väliskeskkond on parasjagu hea, siis ettevõtete investeerimisjulgus siiski on taastunud. Ja me nägime ka, et eelmisel aastal kasvasid ettevõtete kasumid ka jälle kasvasid palgad, kasvasid investeeringud ja kasvasid kasumid, mis näitab seda, et tegelikult noh, mingil hetkel peab see nüüd tootlikkuse tõusus siis siis väljenduma, et see kõik käib väikese viitega. Ettevõtjad Eestis ei ole kindlasti kaotanud soovi midagi suurt ära teha, meil on tekkinud vägagi tore startup. Ühiskond, mis on suurem kui paljudes sarnase saatusega riikides, aga ka elavam kui paljudes arenenud demokraatlikes riikides. Meil on olemas õnneks ka süsteem kiire kasvuga ettevõtted saavad kvalitatiivse analüüsi põhjal tuua siia ka töötajaid, kui neil on neid vaja ja see on väga hea, et meil on selline mudel, nad saavad tulla ka kolmandatest riikidest Indiast, Aasiast, kust iganes. Mina näen, et meil on loodud tegelikult väga head alused tuleviku majandusarenguks, aga mida me peame jätkama, on see meie lubav seadusruum? Me oleme seda väga osavalt teinud, me tegime omale hästi lihtsa maksusüsteemi üheksakümnendatel, kui teistel seda ei olnud, selles osas on paljud jõudnud meile tegelikult järele. Jah, sellist tulumaksumudelit, nagu meil on, ei ole kellelegi laga lihtsaid ja madalaid maksumääradega süsteem ja neid on küll. Me tegime omale geenivaramu seadusena, saime selle abil märksa parema, ütleme ka tasemega ka tänase päeva seisuga ütleme arusaamise sellest, kuidas me saame inimesi aidata, kellel on, võib olla geneetiline eelsoodumus mõne mõnda haigusesse haigestuda, kui on meist palju jõukamate riikide, see otsus tehti sajandivahetusel, see annab vilju alles täna, tegelikult selliseid, mida me saame mõõta. Neil on digitaalne ühiskond, mida taaskord toetab seadusruum, mis lubas sellel välja areneda. Järgmine suur muudatus tundub olevat alguses autonoomsed, aga siis võib-olla ka tehislikult targad süsteemid, kas me oleme selleks valmis oma seadusruumiga ehk et riigina, kes on paratamatult väike, liiga väike, selleks, et luua tehnoloogiat, oleme me just täpselt toredasti väike selleks, et alati omada sellist seadusruumi, mis kutsub siia katsetama ja kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba kusagil on loodud ja kujunemas ja vot see on kõige tähtsam, et me oleksime avatud silmadega oma seadusruumi kujundades. No ma pidasin jah silmas akadeemik Urmas varblast ja Swedbanki Eesti üksuse juhti Robert Kiti, kes ütlevad, Eesti paistab Euroopas silma ligi kaks korda kesisemat ettevõtjate teadus-arenduskulude poolest, et akadeemik varblane on öelnud, et me ei jõua kunagi Soomele Rootsile järgi niimoodi jätkates, aga ma ei tea, ehk see meile ongi, see sobib, selline elustandard, mis oli soomlastel kusagil 1900 üheksakümnendatel. Et me naudime selliseid sissetulekuid, täna näitab statistika, et siin tekivad sellised retooriliselt küsimused, mida te ka oma aastapäeva kõnes küsisite, et mida riik saaks siin ära teha. Milleks me seda võimekat riigiaparaat, Läti kasutame, kas aitamiseks ja toetamiseks või sunniks ettekirjutamiseks õpetamiseks, et ma just võib-olla küsiks selle aitamise poole, et mis see riigi ülesanne siis ettevõtluse aitamisel Sellest me just rääkisin, seesama õigusruum ja keskkond, et ettevõtjal oleks siin vaja ette võtta jumala eest, mitte raha ja toetused, just seesama, et mitte ainult meie ettevõtjal, vaid ka mujalt tulnud oleks siin mingil põhjusel huvitav toimetada. Täpselt nii nagu siin on olnud digitaalseid teenuseid võimalik arendada ja testida, sest meil on olemas XD täpselt nii, nagu tekkis geenivaramu, ma loodan, et ka tehisintellektisüsteeme, niipea kui nad tekivad, saab siin hästi kasutada, aga täna võiks meil natuke paremini reguleerida lihtsalt selliseid automaatseid süsteeme, eks ole, noh, juhita autod, kõigeks selleks maailmaks peaksime me olema paremini valmis lahendama vastutuse küsimuse, kas see nõuab seaduse muutmist või ei. Mina seda täna isegi öelda ei oska, aga me peaksime nende nende teemadega tegelema, et me oleksime alati valmis kasutama seda, mille keegi teine on kusagil välja mõelnud. See võib tähendada jah, et meie teadus-arenduskulud on madalamad. Aga minu meelest, kui me vaatame nüüd Eesti arengut viimasel 26-l aastal siis me ei saa öelda, et meie suutlikkust tehnoloogiat kasutusele võtta oleks olnud madal jah, ise uut tehnoloogiat välja arendada väikesel riigil tõenäoselt ongi keeruline, aga olla kiire järgija, see on meie eesmärk. Ma arvan, et ka see võiks minna arvesse teadus-arendustegevusena, isegi kui me oleme kiired järgijad. Esimeses laines käis see nii, et keegi tõi meile siia mingisuguse tehnoloogia ja tema teadis ka, kus on turg sellele toodangule. Nüüd käib see niimoodi, et me loome seadusruumi mis võimaldab inimestel siin meie juures testida oma ideid, mille nad seejärel saavad viia teistele turgudele. See on täiesti teine tase. Kui juba juttu oli teie Eesti vabariigi 100. sünnipäeval peetud kõnes, siis see kõne oli selles mõttes tänuväärne materjal tänase intervjuu ettevalmistamiseks. Te küsisite hästi palju retoorilisi küsimusi ja mul on selles suhtes suurepärane hea meel neid retoorilisi küsimusi ka teilt endalt küsida, et Te küsisite selliseid küsimusi, näiteks, et milleks me oma loodusrikkust kasvatada, vaatame, kas vahetame rahaks, nagu 20. sajandi tööstusühiskonnas tehti või jätame lastelastele olles, kas jätame lastelastele nii, nagu meid poleks siin olnudki või tahame pigem, et meie heade otsuste muster oleks looduskeskkonnas 100 aasta pärast nähtav? Need olid siis retooriliselt küsimused, aga küsiks teilt otse, et kas see suure Emajõe äärde planeeritav puidurafineerimistehas, mille mõjud meie majandusele oleks tajutavad? Kas te loodate, et see tehas tuleb või vastupidi, te soovite, et see seda tehast ei tule? No tegelikult on see koht, kus me peaksime otsa vaatama kõigepealt sellele, mis on meie otsustamise aluseta, mina näiteks palusin Heido Vitsuri oma majandusnõunikule vaadata, et kas tõepoolest tselluloosi tootmise lisandväärtus võt võtta siis ühe kuupmeetri kasepuidu kohta on kõrgem, kui näiteks Belletitel. Kas üldse on, selgus, ütles, et näiteks on kõrgem, eks ole. Et me peame vaatama, kas see on oluline, et me sellest puidust, mis meil on, saaksime võimalikult kõrge lisandväärtuse. Mis kriteeriumid meil veel on, kas meie kriteerium on ka see, et Emajõe vesikond säiliks sellisena, nagu ta on? Selleks on meil vaja teada, mida meil on vaja teada, kui suur hulk Emajõe vooluhulgast käib läbi tehase ja kui kiiresti tavaliselt sellistes tehastes see ökosüsteem need allavett uuesti taastub. Et neid küsimusi tuleb küsida ja vastata, aga mis on kõige tähtsam, maha tuleb võtta see hirm, mis meie inimestel on ja ei väljenda üldsegi ainult selle tselluloosikombinaadi juures vaid väljendub ka näiteks sel puhul kui mett ütleme, et me peaks suurima oma maavarasid meie inimestel on arusaam, et kui juba korra nakatud uurima, siis see lõppeb kindlasti ka sellega, et hakatakse tegema. Et samal põhjusel me ei tea näiteks, eks ole, kas meie fosforiidimaardlaid võiks praeguse tehnoloogia tingimustes millekski kasutada, sest meil on hirm isegi uurida, me ei julge isegi mitte uurida, et tuleks maha võtta see hirm ka tartlastel, et see uuring automaatselt tähendab seda. Et tehas tuleb, et sellega on otsustatud, et see tehas tuleb täpselt sinna, kuhu praegu seda tehast kaevandatakse. Siia Heljo, selle hirmu tahate seda tehast või ei taha? Ma ütlesin, mõned võimalikud lähtepunktid, et ka minul nii nagu Valdur Mikita on, eks ole, loodusteaduslik haridus. Me oleme ühelt kursuselt muide, ka minul on küsimus, et loomulikult see vesi, mis, eks ole, läheb tehases, on mingis mõttes ökosüsteem ja see vesi, mis tuleb välja ta võib-olla kraanivee puhtusega, aga ta ei ole enam ökosüsteem. Kui kiiresti taastub. Et tõenäoliselt on maailmas väga palju selliseid analüüse tehtud, et minnakse veidi allavett ja vaadatakse, et kui näiteks kolmandik on kraanivesi, kaks kolmandikku oli ikka tead amööbid, ainuraksed, vetikad, kõik see muu elukond, mis siis edasi saab. Et seda analüüsi peaks olema võrdlemisi lihtne võrdlemisi kiiresti anda. Aga mida ma tahaksin öelda, ärme karista Est-Fori meeskonda selle eest, et nad on seda asja ajanud avalikult. Soome, Rootsi, Norra on oma ühiskondliku rikkuse ehitamiseks valinud vale teed, mürgitades siis oma inimesi kullakaevanduste, tselluloositehaste ja nafta pumpamisega. Nad ei ole valinud valed teed, nad on valinud selle tee vastavalt parimale kättesaadavale tehnoloogiale sellel ajastul. Ja nii see ongi olnud. Kui sul on vanas aastal tehases asendad selle parima kättesaadava tehnoloogiaga, siis sa igal juhul teed paremini, kui sa ennem tegid. Jah, see ongi üks valik öelda, et meie oleme Euroopas ainulaadne looduskeskkond. Me tahame seda hoida. Me oleme selle nimel nõus loobuma teatud määral mingisugusest SKT-st inimese kohta. See on, see on valikute küsimus ja ma arvan, et me peame seda diskussiooni pidama avameelselt. Minu arust Est-For on ka pidanud seda diskussiooni avameelsed. Me peame saama arvutada. Me peame tundma, et otsus ei ole juba ette tehtud. Et kui kõik need nõudmised on täidetud, siis minu arvates selle diskussiooni lõpptulemus võiks anda meile sellise otsuse, millega kõik võiksid olla lõpuks rahul või vähemasti mõista seda otsust, kui nad ei ole ka selle otsusega rahul. Tartus on üsna keeruline olukord praegu, et ma ütleks suisa isegi Tartu Ülikoolis, mille nõukogu juht tega aastaid ise olite, et mõned teadlased ja ülikoolilinna linnades ja on jõudnud tõdemusele, et neil pole tarvis uurida, et kuhu see tehas saaks tulla, et milline on selle keskkonnamõju, millised on kaasnevad ohud ja nii edasi, et siin Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora võrdles nädala eest seda siis Jordono Bruno tuleriidaga keset Tartut. Et ka keskajal oli siis Rooma kirikule selge, mismoodi need universumi asjad käivad, et kuidas selle puidurafineerimistehaseprotsessiga nüüd selles mõttes edasi minna, kus osapooled on selged. Mõned argumente kuulata ei soovita, uurida ei taheta, et kuidas taastada see, ütleme, usaldusväärne ja argumenteerima õhkkond. Esimene ongi võtta maha see hirm, et niipea, kui me hakkame uurima, on see otsus juba tehtud, see on kõige esimene, see hirm tuleb maha võtta ja oleks väga imelik, kui inimesed oleksid selles küsimuses kohe täna ühte meelt. Ma ei arva, et Eestis leidub praegu ka palju neid inimesi, kes oleksid selle arvutuse meile Heido Vitsur minu jaoks tegi läbi teinud ja leidnud, et ahaa, näed, et puhtalt võttes puidu väärindamist ongi õigus sellele tehase loojatele. Teistpidi. Kui investori jaoks on näiteks liiga kallis selliste puhastusseadmetega tehas, mida oleks vaja selleks, et Tartu senised tutused parandada Emajõe vesikonna olukorda ei läheks luhta siis ka see on täiesti objektiivne alus. Seda tehast võib-olla ei saa ehitada teoreetiliselt, me võime endale kindlasti ette kujutada suletud veetsükliga tselluloositehast, mis lahendaks selle probleemi, aga mida see maksab? Kes meist seda teab, mina küll ei tea. Miks Eestis, Eesti ühiskonnas praegu on rõõmu natukene vähe, et tihtipeale kõige peale minnakse nagu hirmus kurjaks, et valitakse väga kiiresti pool, hakatakse teadlasi sildistama. See ühiskondlik debatis. Tipptase, see on kantud tihtipeale vihast. Mulle meeldiks ka, kui debatt oleks rahulikum ja rõõmsam. Teistpidi, täna vastasin ma prantsuse ajakirjaniku küsimustele, et miks eestlased kunagi ei tule välja linnavalitsuse ette, demonstreerib, et võib-olla sellepärast ei tulegi, et meie avalik debatt on niigi piisavalt nurgeline inimesed, inimesed tunnevad, et nad saavad asju arutada, et asju ei otsustata ära suletud uste taga, ma arvan, see ongi väga tähtis, et ühiskonnas oleks läbipaistev läbipaistvate sahtlite süsteem, et inimesed saavad aru, miks otsuseid tehakse. See on kõige tähtsam, inimestel peab säilima usk, et ühiskond on läbipaistev ja, ja see viib meid edasi. See meil minu arvates on täna tagatud. Ma olen nõus, et debatt on võib-olla mõnikord ebamugavam, kui ta on väga avatud aga ilma selleta tekiks inimestel kõrvalejäetuse tunne. Et nagu ma ütlesin, minu meelest osakem rõõmu tunda sellest, et meie elujärg on tõesti hea. 90.-te Soome tase, see ei ole mitte selline tase, mille peale tasuks õlgu kehitama, vaid selle peale tasuks tõesti tunda rõõmu. Aga siis tasuks ka mõelda, et kas me selle suutlikkuse juures teeme kõik selleks, et meie ühiskonnas oleksid need probleemid, mis võib olla üleminekuühiskonnas. Ütlesime, et me peame nendega elama, eks ole, koduvägivald puuetega inimestega seotud probleemi. Kõik need teemad tuleks nüüd nüüd ikkagi ette võtta, lähtudes sellest tasemest, et kas me nende asjadega oleme sealmaal, kus Soome oli üheksakümnendatel või oleme me seal maha jäänud. Presidendi privileeg on see, et teie peale solvutaks üsna tihti, et võib-olla mul on sassi läinud, mitu korda teie peale sellel Eesti vabariigi pidu aastal juba solvutad, ollakse kaks, kolm korda kindlasti, et vabariigi aastapäeva järgselt langesite de metsameeste pahameele ohvriks, et nad saatsid teile ka avaliku kirja, kus nad kirjutasid, et neile on arusaamatud siis Eesti vabariigi 100. aastapäeva juubelipidustuste kunstilise lavastuse teema käsitlus, millega anti siis edasi märk harvesteerist kui monstrumist ning hinnang kogu metsasektorile kui Eesti metsade hävitajatele, et kas te olete juba jõudnud ka harvesterid ees vabandada või noh, hea küll irooniata küsides siis, kas te olete Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse liikmele Ando Yukile leidnud aega ka ja vajadust oma seisukohta metsanduspoliitika osas selgitada? Näiteks loojad on vabad, loojad väljendavad omaenda seisukohti oma teostega. Eesti rahvusringhääling on oma programmikujunduses ka selles osas, mida mängitakse Veeii täiesti vabalt. Et need on olnud otsused, kus ei ole tegelikult ju minu peale küll kellelgi olnud põhjust solvuda. Aga minu arvates see, kui Eesti ühiskonnas suurele osale inimestest teeb, muretse, et metsasid, raiutakse, toimub väga palju lageraiet, kas ei saaks rohkem teha harvendusraiet, siis tulebki argumentidega rääkida, tuleb rääkida metsast, kus on juurepess, tuleb rääkida sellest, et nõukogude ajal istutati meil liiga palju, meie ütleme geoloogilise vööndi jaoks valesid metsatüüp, et nad kõik nüüd ühesõnaga saavad korraga vanaks, mõned neist jäävad haigeks, sellest kõigest tuleb rahulikult rääkida ja, ja ilma solvumised. Ja samas, ega see traagika ju tegelikult jääb, et kui minu maja on asunud Ilusa kaasiku serval või ilusa metsa serval, mis nüüd on raieküps siis ma saan asemele raiesmiku, kus võib-olla alles kolme aasta pärast on ilusad metsmaasikad, aga võib-olla ma ei lepi kunagi sellega, et seal ei ole enam seda metsa, mida ma olen seal kuulnud. Ega seda vastuolu ära lahendada, lõpuni ju tegelikult ei olegi üleüldse võimalik. Nii et ju me jääme üksteise peale aeg-ajalt ka nendes asjades nördima, samas ma ei ole seda meelt, et et Eesti metsaomanik ei hooli oma metsast erametsaomanike seas, ma olen näinud väga paljusid pika planeerimisega inimesi, kes mõtlevad oma lapselaste peale, tehes täna oma metsaotsuseid. Ja see ongi see, mida ma silmas pean, et meie otsuste jäljed jäävad näha sadadeks aastateks. Ja me peame neid tegema niimoodi, et meil ei oleks piinlik oma lasteaia lastelaste ees on väga palju inimesi, kes neid otsuseid niimoodi teevad. Te ütlesite enne, et looja on oma otsustes vaba ja loomingus vaba. Põhimõtteliselt nii-öelda tegite mu relvituks, et ma tahtsin küsida selle kontserdi puhul veel ühe detaili, et selles oli Eesti ajaloole kohaselt ka hirmuäratavaid hetki, et mis see teie sõnum nendele lapsevanematele on, kelle lapsed hirmunult selle kunstiteose ajal nutma puhkesid? Mina ei teinud seda filmi ja ma ei ole kunagi mõelnud, et ma peaksin seletama selle filmi süžeed, sisu tähendust, ma arvan, igaüks tajub kunsti ja kultuuri erinevaid nähtusi võrdlemisi erinevalt ja lase jääda kultuurianalüütik kriitikute tööks. Mulle väga meeldis näiteks Heili Sibrits põhjalik analüüs sellest, mis ilmus vahetult pärast vabariigi aastapäeva. Mis muide ka minu jaoks, kes ma ju seda etendust tõesti nägin seal koha peal tegelikult seletas veel kord lahti selle, mida, mida võib-olla ütleme, kunstiteadlik inimene seal nägi. Kindlasti ei olnud ka mina näinud neid nüansse, et minu arvates tasub iga etenduse puhul lugeda ka tema arvustusi ja retsensioon. Muide, see on väga efektiivne meetod, et kui ei ole aega teatrisse või kinno minna, siis siis lugege. Et vähemasti tekib teil selgem arusaam sellest, mille, mille peale siis oma vähest aega Räägime siis teie tööst, ärme teiste tööst räägi, et mitmes inimene oli praegune riigikontrolör Janar Holm, kellele teie või siis teie kantselei ametnikud helistasid ja palusid kaaluda riigikontrolöriks hakkamist. Janar oli selles nimekirjas algusest peale ja ei olnud esimene inimene, kellele me helistasime, ma arvan, rohkem informatsiooni ei ole täna enam vaja. Janar on ennast tõestanud riigikogu ees võideldes, et et see on töö, millega ta saab. Kama, mida mina väga hindan, on see, et riigikontroll saab endale ka väga hea juhi just nimelt asutuse töö korraldamiseks ja juhtimiseks. Ma tean, et Janar on väga hea ja tasakaalukas juht, kellest alluvad on alati kõrgel arvamusel. See on samamoodi oluline, sest ka riigikontroll peab kindlasti muutuma. Me peame mõtlema selle peale, kuidas rääkida rohkem meie raha kasutuse tulemustest, mitte ainult sellest, et see oli raamatupidamislikult korrektne. Uusi ülesandeid seatakse kogu Euroopas audiitoritele, meie audiitorid, tal on täisvoli auditeerida Euroopa Liidu vahendeid siin riigis. Ma arvan, et ka siin on kindlasti arenguruumi jätkuvalt näitamaks Eesti on hea ja efektiivne korralik raha kasutada, et seal on palju tööd, mida hea juht saab hästi korraldada, teades, et eelarve võimalused on alati piiratud, nii ka seal asutuses. Aga endisele riigikogu Trolörile alal Karisele tee jätkamiseks ettepanekut ei teinud, ei tahtnud teha või ei jõudnud teha? Ei teinud. Selle aasta teises pooles ootab teid ees veel üks ühe kandidaadi esitamine riigikogule, et Eesti Panga nõukogu esimees, kas Mart Laar võiks selles ametis jätkata? Kui me vaatame, meil on Eesti Panga nõukogu esimees, kes on kahekordne peaminister, kes on fmani preemia laureaat, keda rahvusvaheliselt tunnustatakse kellelegi, kes Eesti majanduse arengule andis ikkagi väga palju juurde. Jah, meie siin kõik teame, et Mart Laar ei ole tegelikult ise majandusinimene, aga tal on alati olnud oidu kuulata oma nõunike, võiksin ma siinkohal öelda koos Ardo Hanssoni ja teistega rahulolevalt et minu arvates Mart Laar on selle koha peal? Ütleme sellise teades ka seda, milline on Eesti keskpanga roll, eks ole, Euroopa keskpankade süsteemis on ta selle koha peal õige inimene, vapiloomana. Et kui poliitikute seas on toetus olemas, siis teie olete valmis Mart Laariga järgmiseks ametiajaks esitama? Olen küll, jah. Mul on, taaskord on väga kurb meel, et meil on vaid 53 minutit täna aega ja riigipea rolli arvestades ei saa me läbi ka välispoliitikata, et teid ootab ees taaskohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, et miks trump kutsub teid külla koos kolme balti riigipeaga, et kas sellepärast, et kaugelt vaadates kolm balti riiki on justkui nagu üks Ei, minu arvates see niimoodi ei ole, et kui meil on olnud ka varem kohtumisi, kus kõik kolm on, on olnud kohal, siis on olnud asepresident printsil näiteks väga selge ettekujutus sellest, millised on nende riikide erisused ja ka ootused meie riikidevahelisele koostööle. Kõik need riigid on 100 aastased, et ma arvan, et see on ilus sümboolne akt, see kohtumine ka ka sellele mõeldes, mõeldes ka sellele, milline oli Ameerika Ühendriikide roll, kes kunagi ei tunnustanud balti riikide jaoks kopeerimist ja siin on see kõige suurem ühisosa, minu arvates on, on just nimelt see, kus tasubki koos vaadata, need olid riigid, kes olid okupeeritud nõukogude liidu poolt ja Ameerika ühendriigid ei tunnustanud seda mitte kunagi. See kohtumine loomulikult aiendub ka sellest, milline on julgeolekusituatsioon meie ümber ja, ja me käime kindlasti üle kõik need teemad, mis on meie piirkonna julgeolekule olulised. See kohtumine näitab ka seda, et Ameerika ühendriigid väärtustavad meie kõrgeid kaitsekulutusi meil kõige kõrgemaid, aga lätlastel ja leedulastel täiesti heal tasemel võrreldes NATO või ammugi siis Euroopa Liidu keskmise kulude tasemega ja kolmekaupa koos. Me teeme ju väga palju koostööd ka mujal Põhja-Balti formaadis Euroopa liidus tihtipeale teeme koostööd, kui me oleme ise eesistujad, siis on meil keeruline, keeruline tihtipeale ka oma huvisid tõsta, siis teevad seda mees teised ja lõppude lõpuks see trumpiga kohtumine on muide selle kevade ainult üks selline suurtest kohtumistest, et meil on ka näituse avamine Orsay muuseumis, millele järgneb, et ka president makrooniga kohtumine, järgmisel nädalal kohtun Britannia kuninganna ka, nii et meil on pidev tihe välisvisiitide programm kord koos, kord eraldi. See kõik lihtsalt tugevdab meie rahvusvahelise suhtluse vundament. Trumliga Venemaast tuleb ka juttu kindlasti kindlasti kohe-kohe saab alguse neljas Vladimir Putini presidendi ametiaeg, et te olete vahepeal jõudnud teda ka juba uue presidendi ameti puhul õnnitleda, et aga kas see on liigne unelm, et järgmine Venemaa president ei ole Vladimir Putin ega ka tema enda poolt määratud Venemaa Föderatsiooni kodanik? Ootame, mis aeg toob ja loodame, et vene rahvas saab ka lõpuks seda, mida vene rahvas väärib ja see on demokraatlik valitsemise kord. Minu arvata mõttes, me ei saa täna öelda, et Venemaal on noh, ütleme, selline arvamuste vabadus, et me võiksime neid valimisi pidada vabaks, mis toimusid isegi kui, ütleme tehniliselt, sellel valimispäeval ütleme, valimised olid tehniliselt korraldatud, korrektsed ja, ja ütleme, meie ei tunnusta kindlasti Euroopa liidus iialgi seda, et ka Krimmi elanikud valisid ja nii edasi, aga fakt on see, et Venemaal ei ole arvamuste paljusust ja ei ole vaba demokraatiat. Need valimised tuleb panna sellesse kogu sellesse konteksti, mitte rääkida konkreetselt sellest valimispäevast. Mis puudutab tulevikku, siis selles mõttes on ju olukorda enne või peale valimisi muutumata, meil on ettearvamatu naaber, kes astub imelik asümmeetrilisi samme, ei pea lugu omaenda allkirjast lepingutel on võrdlemisi keeruline leida. Noh, ütleme mingit muud seletust sellele, mis toimus Suurbritannias Salisburys, eks ole, see kõik teeb väga murelikuks, aga see tegi väga murelikuks, enne valimisi teeb samamoodi murelikuks peale valimisi see, et et maailma liidrid saadavad tervituse mitte eriti sooja valimiste puhul, et see on selline normaalne viisakus, loomulikult me suhtleme ja ka mina olen korduvalt öelnud, et ega siis naabrit ei jäeta üksi, isegi kui ta selle mõnekümne aasta jooksul pettumusi valmistab. Ikka tuleb suhelda, ka vanad demokraatiad võivad eksida. Ma peatuks sellel korral vaid ühe küsimuse jagu ka Euroopa tulevikul. Kas Brexitist saab üldse keegi võita ja milline on teie arvates Brexiti õppetund praeguste teadmiste kohaselt Euroopa liidule ja ennekõike Suurbritanniale endale? Ekspertide arvamus? Loeb, on võib-olla kõige suurem õppetund, et täna ju ütleb Suurbritannia valitsusametkondade analüüs, et Suurbritannia kaotab pea kümnendiku oma majanduse mahust. Küsimus on sellest, kas tavaline inimene sellest ikkagi aru saab, sest et kui majandustsükkel on positiivne, kasvab ka Suurbritannia majandus parasjagu, siis võib-olla ei tundugi see olukord nii hull, aga, aga ütleme, kõik hinnangud näitavad näiteks Suurbritannia praegune ikkagi noh, alla keskmise majanduskasv, et seal on nii suur hulk seda majanduslikku ebakindlust sees. Samas see oli demokraatlik valik ja, ja, ja, ja see oli inimeste tahe, kui nemad on nõus, Nad said aru, mida see kaasa toob ka majanduslikult, siis ei ole ju põhjust arvata, et näiteks täna kahetsesid seda tehtud otsust, aga see ongi ju selline ere näide sellest, kui emotsiooniga valikuid tegema siis tulemus ongi, Brexit ei maksa teha emotsioonide pealt valikuid tuleb arvutada ja sellel korral paraku jälle jäänud aega teie isiklikust elust rääkida, ma tean. Ega te seda meeleldi ei teeks, aga ikkagi võib-olla sellist natukene kergemalt juttu ka, et mesilased sellel suvel presidendi ametihoone aeda tulevad ja nad ei ole kuhugile ära läinudki ja mõtleme ka, kuidas selle projektiga edasi minna, kuidas teha nähtavamaks see, mis tarus toimub ja ja kogu aeg ikkagi pidada meeles, et need mesilased siin on, on mingis mõttes ka pagulased, sest me teame, et ökosüsteemidest kipuvad putukad kaduma ja, ja see on märk sellest, et midagi on väga valesti. No selleks ajaks, kui te narva plaanite minna, siis mesilased tõenäoliselt seavad ennast nii-öelda talveunne või vastu talvele, et aga, aga tõesti, eelmise aasta lõpus andsite ka välja julge lubaduse sellel aastal minna kuuks ajaks koos kantseleiga tööle Narva, et ma ei küsi millal, sest ma saan aru, et see aeg sõltub ennekõike sellest vaba lava valmimisest, aga mida te seal tegema hakkate, millega te seal Narvas oma igapäevast elu hakata sisustama? Ei no ütleme, see minu lubadus, mis pärineb tegelikult tõesti palju varasemast ajast tõesti, kõlas niimoodi, et kui vaba lavama projekti suudab ellu viia, siis tõepoolest ma olen ka valmis kuuks ajaks tulema Narva ja näitama, et siin nagu oluline, et see leidis aset, aga, aga praeguseks hetkeks on see projekt hakanud elama ilmselgelt oma elu, nii et tõenäoliselt, et lähen ma sinna võib-olla natukene varem mõneks nädalaks, enne võib-olla juba enne ÜRO peaassamblee nädalat see ja pärast jällegi pöördun sinna tagasi, ehk et me ei kavatse teha sohki, ei kavatse olla Narvas, kui ma olen tegelikult Washingtonis, New Yorgis või kusagil mujal mujal Aafrikas, et me leiame ööpäeva ikkagi, leiame selle viisi, kuidas seda teha niimoodi, et jõuda lähemale sellele eesmärgile, et Tallinna ja Narva vahel oleks täpselt nii palju kilomeetreid, ainult kui see geograafiliselt on, et meie mentaalne kaugus sellest Euroopa eelpostist idas ei oleks suurem. Minu meelest oli imeilus, mida ütles Rootsi suursaadik muide heas eesti keeles Narvas, kui me käisime rääkimas kultuuripealinnaks kandideerimise kampaaniast, et Narva oli Euroopa eelpost ja ta on seda ikka veel, mulle hakkab üha enam meeldima see mõte anda Narvale tagasi ka noh, nii palju, kui see on võimalik tema linnasüda, millest ta ilma tegelikult mitte sõja käigus, sest peale sõda oli Narva vanalinn veel taastatav. Aga nõukogude võim lihtsalt pühkis selle maa pealt ja asendas selle sellega, mida me täna tunneme narvana, et ma loodan, et Narva inimesed ka selle kultuuripealinna diskussiooni käigus jõuavad selleni, et võib-olla tasuks mõelda linnasüdame taastamisele, mis annaks sellele linnale tagasi selle näo, mis tal oli Euroopa eelpostini. Lõpetuseks, kas Narva jääb ainsaks, et ma arvan, et Eestis on üsna palju selliseid linnu, mis vajaks presidendi tuge, et näiteks minu kodulinn Valga, et. Aga teie ajakirjanikud ei pane tähele, kui ma näiteks terve nädala töötan Otepäält, mida ma tegin just nimelt huvitaval kombel sellel ajal, kui see uudis, et me läheme Narva avalikuks tuli, see ei ole, see ei ole mingil põhjusel oluline, ma olin kõik. Ühe nädala olin, olin Lõuna-Eestis, sest seal oli just nimelt Valgas Schengen 10 ja käisin ka sealsetes omavalitsustes, seal on palju, kui nad omavalitsusi ja ma jätkuvalt loodan, et ma jõuan nii enam-vähem aastaga läbi käia kõik liitunud omavalitsused ja vestelda nende volikogudega. Head kuulajad, selline sai seekordne saade, Kersti Kaljulaidi ka. Ma tänan teid veelkord, et see intervjuu aset leidis ja uute kohtumisteni siin vikerraadio eetris ning tänase intervjuu aitas seda helirežissöör ots treima. Mina olen ajakirjanik Mirko Ojakivi ja president. Kõike kaunist ja head, aitäh. Väga tore oli vestelda ja ma loodan, et me tõepoolest kohtume peatselt juba jälle. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põib mobiiliäpi kaudu.