Luuka maak, trigelused, suude Keple, Onsterapterletsetav hindade ütlesite, pass, asi, täheseks foor unes ratteretum trumme. Eestis elav šveitslane Dario Caven ja ühtlasi minu hea kolleeg Eesti rahvusringhäälingust pere saate alguseks valisid sa niisuguse toreda loo, et põhjenda ka natuke, mis sulle selle loo juures meeldib ja. Selle loo nimi on traalpeff, lõug, mis tähendab lend Alpides ja see on üks pilt, mis Šveits lastele hirmsasti meeldib, lihtsalt sellepärast, et kõik need magedad on väga-väga tähtsad ja, ja kõik sellised asjad ja iga Šveitsi laps unistab, et ükskord sinna minna ja seda linnuperspektiivis näha ja kõik sellest nii või. Ja see on lihtsalt üks, üks suur asi, aga see laul Manimata, kes seda kirjutas, oli väga kriitiline. Ja ta kirjutas seda niimoodi, et nojah, on kena lend ja kõik, aga siis nad kukuvad alla ja surevad mõlemad. Päris tüüpiline šveitslaste, ma arvan ka, et need asjad tulevad niimoodi kokku. Kõlab natuke musta huumori moodi ka ja ongi nii? No kus asi seal Šveitsi maal sündisid ja milline see lapsepõlvekodu oli ja millised traditsioonid ja rituaalid? Seal olid, olen sündinud väikelinnas usteris, see linn on umbes Pärnu suurune, ma arvan, ta on sülisi kantalist ja mul ei olnud üks ja sama lapsepõlvekodu, sest me kolisime iga paar aastat. Üks asi, mis oli kogu aeg, seal, oli raamatut, meil oli kogu aeg palju palju raamatut. See on üks asi. Ja isegi kui kodu oli midagi muud või midagi teistmoodi iga kolme-nelja aasta pärast, siis meil oli ikka needsamad raamatud olemas kogu aeg ja see oli väga suur asi ja ma mäletan väga hästi, kuidas. Meil ei olnud mitte ühtegi seina, mis ei olnud raamatutega täis. Ja see on üks suur mälestus oma lapsepõlvest. Köögis ja esikus olid kõrvama. Jah, muidugi kõikjal, isegi vetsus. Mäletab kogu aeg olid, olid olemas, lugesid siis hommikust õhtuni ja päris palju, ma ärkasin umbes tunni aja enne kooliminekut ja siis kõigepealt lugesin pool tundi või midagi sellist. Ja kui ma õigesti mäletan, siis vend ja õde tegid täpselt sama. Mis laadi raamatuid siis oli kõikvõimalikke, ma saan aru või mingi kindla suunitlusega ja mida sina lugesid? Meil olid kõik need asjad olemas, mis ka siin Eestis väga populaarsed nagu Sülvern ja siis Robert Louis Stevenson. Ja siis Kui oli olemas ja ja siis iinid Blaitsemine, kes oli Briti kirjanik. Mingi põnevussari oli lastele ka ja kõik need asjad ka Tom Sawyeri ja Huckleberry Finn näiteks ma lugesin seda, kui ma 11 aastat vana olen, ma arvan. Ma saan siis aru, Taarja sinu päev algas ja lõppes lugemisega, et oli siis õhtul nii ka taskulambiga veel teki all lugesid ja siis tuldi keelama, et magama kat. Jah, niimoodi oli ja meil ei olnud telerit ka. Esimene tuli, kui mina olin 12 aastat vana. Enne seda oli ainult raadio ja mis aastal see oli siis, kui see oli 12 vana 94. Millega su vanemad tegelesid ja tegelevad võib-olla tänaseni, et see oli selline raamatuid täis põnev. Kodu sul, mu isa on ajakirjanik ja oli ajakirjanike sel ajal. Ema on keemik. Ta töötab Zürichi ülikoolis. Mõlemad vanemad, ilmselt siis lapsest peale tegid selgeks, lugege lapsed, lugege ja saage targaks ja sellel oli tulemusi ka, ma ei tea, aga jah. Nii, aga mis sellesse lapsepõlve koju siis veel kuulus peale raamatute, et mingisugused perekondlikud traditsioonid, rituaalid? Meil on Šveitsis, nii et kõik see, see rahvuslik asi ei ole nii suur kui siin Eestis. Aga perekondlikud asjad oli paaria näiteid. Esimesel augustil, mis on kõige suurem šveitsi pidupäev. Niimoodi läksime mägedesse ja seal olid kõik need suured lõkked ja see oli umbes niimoodi, et me olime orus ja vaatasime ülesse ja kõik mägede peal olid need lõkked kõikjal, mis oli väga-väga ilus vaade ja et me sinna läksime, see oli suur perekondlik asi. Ja siis teine asi oli ka, et jõuluajal oli meil niimoodi, et oli, oli natuke nagu Saksamaal 150 aastat tagasi midagi sellist, et lapsed ei tohi jõulukuul näha nii kaua, kui see kõik absoluutselt valmis on. Ja siis tuleb mingi mingi väike kell ja, ja siis siis lähed elutuppa ja siin ta on. No see on väga ilus traditsioon tegelikult, et siis oli, mida oodata ja see oli, see oli päris, aga jõuluvana oli siis ka selleks ajaks juba ära käinud või temale. Meil ei olnud jõuluvana, vaata, meil oli jõululaps, see on ka see vanamoodi, saksa asi. Et tuleb jõululaps. Jõuluvana tuleb kuuendal detsembril ja toob pähkleid ja mandariine ja midagi, midagi sellist, aga raha ja tal on see teine vend kaasas, smutsli. Teda nimetatakse Šveitsis. Krampusson on Austrias või saada temaga. Ei, ei, see on see. Nullile näri jõuluvana abiline ja kulla ja, ja kui sa ei olnud hea laps, siis ta paneksin koti ja päikselise läbi. Niimoodi seal päris päris karm, jah, ma ei ole. Ma ei ole Eestis selleks midagi kuulnud. See austria näitleja Christoph valts ütles ühes intervjuus, et noh, vaadake, me oleme katoliiklased ja meie ühiskond toimub läbi trauma. Ja niimoodi oli ka natukene. Kõlab üsna süngelt küll, aga noh, kõik see läbi trauma, ühiskond on päris rõõmsaid inimesi ikkagi ellu saatnud, nagu üks inimene istub siin minu vastas, teisel pool lauda. No lisaks sellele loe poiss, loe palju rääkisid su vanemad sulle üht-teist veel ja minu meelest üks sümpaatsemaid mõtteteri siin hulgas on see, et las igaüks elab nii nagu oskab, ehk pole meie asi, mida teised teevad ja. Jah, mu isa ja tema perekonnaarusaam on alati olnud, et pole meie asi, mida teised teevad. Ja see on vist kõige tähtsam asi, mida ma kaasas, ainult. See ei tähendanud, et me ei hooli inimestest, aga lihtsalt, et igal inimesel on oma elu ja oma kombed ja niimoodi on korras, seda tuleb austada. Ja see jäi. Kas suguvõsa on suur? Ikka päris suur. Mul on üks noorem vend ja üks noorem kasuõde mõlemad vanemad on elus ja üks vanaema mul ka. Ja peale neid on mul veel 10 tädi ja onu ja 26 nagu. Ja koolid veel, olid veel inimesed, mis, mis olid tähtsad, aga, ja nemad, nemad, nemad enam ei ole. Uskumatut, palju peame ikka päris palju jõuad kõigiga suhelda ka või? Ei ja ei tahaks ka ei tahaks, ei, ei, mul on siin Eestis 2000 kilomeetrit kodust eemal ikka päris õnnelik elu. Et ikkagi see Šveitsi ühiskonna selline teatav väike paine on see, mis, mis paneb seal niimoodi rääkima ja siin sa tunned ennast vabalt. Kuidas see siis Eestisse sattusid, aga enne veel, tegelikult üldse teadsid Eestist nii mõndagi või. Ma teadsin, et kõik need põhiasjad, kuskohas see ema on, mis selle pealinna nimi on ja natuke ka Eesti ajaloost, ta oli Venemaa poolt okupeeritud, aga kõik muud tuli hiljem vist umbes 15 16 aastat tagasi. Ja sel ajal ma, ma veel kogusin muusikat ja ma olin väga rokimuusikas huvitatud sel ajal ja mul oli see piirdubki. Arvutiprogramm olemas, soul siiki oli tema nimi ja sellega ma laadisin päris palju erinevaid progemussi alla ja, aga see oli väga aeglane ja siis ükskord tuli niimoodi, et ma hakkasin ühe eestlasega suhelda seal chat boksis. Ja, ja siis me otsustasime, et asjad päevad kiiremini kui me lihtsalt saadame paar paar tosina plaate posti teel edasi-tagasi ja, ja nii see käis ja, ja huvitav on, ma tundsin kõik need Eesti bände, näiteks Ruja, Pantokraator või Taage. Päris palju aastat, enne kui ma esimest korda siia jõudsin. Oli väga huvitav ja kuidas see siis siia jõudsid? Ma olin aastal 2006 jõulupuhkusel ühe sõbrannaga siin Eestis ja umbes kuu aja hiljem pakuti mulle töökohta. Ja veel viis-kuus kuud hiljem ma siis kohtusin oma naisega. Nii et kuidagi järjest need asjad läksid ja kui kergelt see otsus siis sündis, et ma jäängi Eestisse, kas siis sai otsustavaks see, et sa kohtusid oma naisega, kes on eestlanna? Ei, mul meeldis siin väga juba enne ja mul oli päris tähtis, et ma tulen, kellega kokku, kes tahab ka siin Eestis elada ja kes ei taha kohe šveid sisse kolida, see oleks mingi halb unenägu olnud. Ja nojah, ja mul oli, mul oli selline suur eelis, et peaaegu köik muu Raskonnast olid kohalikud algusest peale, sellepärast et see esimene eestlane, kellega ma suhtlesin, oli naiskodukaitsja. Ja mu naine on ka naiskodukaitse ja siis oligi see kaitseliidu ja naiskodukaitsevõrk ja ma kohtusin inimestega ja ja siis ma olin kohe sees, mul ei olnud niisugune faas, kus ma oleksin siis siin Eestis elanud aasta või kaks, kolm aastat ja kohalikutega mitte suhelnud. Ja Ma tean väga-väga hästi, et paljudel välis välismaalastel on niimoodi, mul ei olnud ja siis ma mul vedas. Ja elad sa siis Eestis, täpsemalt siis Tallinnas? Rae vallas Rae vallas kolisime linnast välja umbes aasta tagasi Rae vallas aastast 2016, aga siin Eestis aastast 2007. 11 aastat kõik see kohanemine, nagu ma saan aru, see sündis täiesti iseenesest ruttu ja tänu sõpradele ja tänu sellele seltskonnale, kuhu sa sattusid ja see oli niimoodi mängleva kergusega ja olidki olidki siin olemas, kuidas keel hakkas tulema? Ei, ei olnud alati kerge, muidugi, aga, aga jah, lõplikult läks hästi. Raskusi valmistas, ta ütles, et ei olnud alati kerge, aga mis, mis oli võib-olla kõige raskem peale keele muidugi talveks liiga pikk. Ja, ja kevadpeaaegu ei ole. See on, see on mulle väga suur asi, sellepärast et no vaata, november pole probleemi, jõuluaeg pole probleemi, muidugi jaanuar on kaokey. Veebruar, kui on väga külm, siis on ka väga okei, mulle meeldib. Aga siis märts aprill maa juua? See on, see on liiga pikk. Et mitte midagi rohelist ei ole ja, ja see see on, see on väga raske. No kui sa siin 11 aastat oled juba elanud ja siis on sul ilmselt olnud ka jaanipäevi, kus tibutab vihma ja õues on pluss viis Kraadi Šveitsis on täpselt samamoodi. Esimene august on väga tähtis päev ja meil on lõkked ja kõik olemas. Muidugi sajab vihma igal aastal, nagu siin. Aga nii külm ei ole, ometi võib-olla viis kraadi soojem, no siis sul ei olnud ju väga suurt sellist kontrasti, et ma saan aru, kui näiteks inimene mehikust tuleb Eestisse elama, et siis on tal Meghan trass või Armeenias. Aga jah, see keel, kuidas hakkas tulema, see keel sul oli oma sõpruskonda ja lihtsalt võtsid ja hakkasid eesti keelt purssima või käisid ka mingitel kursustel või kuidas nende asjadega oli? Eriti ei käinud ja, ja ma arvan, et see on ka. Mul on, keel on väga raske, aga mul läks umbes neli, võib-olla neli, pool aastat ja arusaam oli juba väga hea. Aga mul oli selline probleem, et keegi ei tahtnud minuga eesti keeles suhelda. Iga kord, kui, kui keegi kuulis, mul on aktsent, siis kohe rääkisid inglise keeles ja see oli mul mul ka väga-väga suur probleem, sest mul lihtsalt ei ole praktikat ja ei tule ka juurde. Lihtsalt sellepärast, et nüüd nüüd ERR-is on absoluutselt teine asi kaks aastat tagasi. Ja siia tööle hakkasin, ma ei rääkinud peaaegu ühtegi lauset, muidugi, sõnavara oli olemas, arusaam oli, oli päris hea. Aga kõik need lauset kokku panna võttis liiga kaua aega, nüüd natuke natuke teistmoodi juba. Aga ei ole veel puhas eesti keele selleks. Selleks on veel kaks, kolm aastat vaja. Ja pidevalt eesti keele rääkimist ja kodune keel on teil. Lastega ma räägin šveitsi saksa keeles šveitsi, saksa keeles ja kui vanad lapsed on kuus ja kaheksa aastat. Ja neil on siis šveitsi saksa keel ja eesti keel ja inglise keel ka inglise keel ka, pole paha. Juba päris ja naisega. Inglise keeles selle pärast, et kui sul on täistööaeg ja naisel on ka täistööaeg ja sul on kaks väikest last, siis sul arusaamatusi on liiga palju ei saa nendega tegeleda enam. Sul on selge keel vaja selge, selgelt situatsioonide ja olukorrad vaja. Jah, ja inglise keel on ikkagi parem, aga mu naine räägib ka saksa keeles. Siis on kõik räägivadki. Nii et keeleliselt väga kirev kodu aga tuleme nüüd sinu töö juurde, kuidas rahvusringhäälingusse tööle sattusid? Mulle pakuti seda 2006 teisel aastal. 2016. aastal jaanuaris. Ja ma kohe ma kohe aktsepteerisid seda, ma tahtsin, et oleks rohkem informatsiooni Eestist nagu, mis toimub Eesti poliitikas, et inimesed välismaal saaksid mingi intelligentne ülevaade sellest, mis siin on ja mis siin toimub? Ma umbes kuu aega Ukua ja hiljem võtsime ka teist toimetajat tööle. Tema on väliseestlanna Ameerikast Baltimore'ist ja see on päris hea väike tiim. Liiga palju teha on kogu aeg, aga liiga palju tööd teed ja üks või kaks toimetajat rohkem oleks vaja, aga. Nii et praegu oled sa siis vastutav toimetaja ja inglise portaali uudiste vastutav juht? Jah, nii et ega tööpuuduse üle tõesti kurta ei saa, ei saa. Käid sa läbi ka teiste Eestis elavate šveitslaste ka, kui neid siin üldse on? Mõned on. On ma arvan, et on umbes 50 60 inimest kes on Šveitsist pärit, aga ma ei tunne neid väga hästi, mõned olla natuke veidrad. Miks lihtsalt? Ma ei tea, nad lihtsalt. Kui ma nendega, kui ma nendega rääkinud, siis ma kohe tean, miks ma seal enam ei ela. Eestis elab, aga nemad ju ka enam ei elas ja, aga on ikka ma, ma ei tea. Ma ma olen neist natuke eemale hoiduda. Jääb selline mulje, et kõik käib nööri mööda? Jah, on, on küll väga punktuaalne, aga perfektne ja, ja kõigil on oma ilu ja nad tegelevad sellega ja kõik ei ole vaja, et me kohtume, et mingi veider šveitsi traditsioon. Ma ei tea, lihtsalt ei ole vaja. Et esimese hooga võib jääda mulje, et Šveitsis naljalt ühtegi boheemlaslik ei kohta, aga noh, kindlasti see mulje on petlik. Šveitsis keelab igasuguseid inimesi. Kõik on küll, on palju, see on täpselt nagu siin või isegi isegi rohkem, lihtsalt sellepärast, et on rohkem raha. Siin tuleb ikkagi päris kõvasti tööd teha, et oma rahaga läbi saama, ka Šveitsis on natuke teistmoodi. Rohkem raha on olemas. Ja see on kohe näha. Ja sa viisid jutu raha peale, ma just siin mõtlesin sind kuulates, et kui sa Šveitsis elades teeksid sama tööd mis seal praegu siin teed, et siis sa ilmselt teeniksid ka kaks-kolm korda rohkem. Viis-kuus korda rohkem. Nii mitte, kaks kolm. Seega, aga see ei loe jah. Meil on see pole tähtis, mulle vähemalt. Et on nagu on ja, ja kõik see, et sa ennast Eestis hästi tunned, et sa ennast vabalt tunned, et sa võid ja sul tõmbuda eemale, kui tahad. See kõik loeb. Ja aga siis siin Eestis on elu, on päris kallis. Aga sul ei ole vaja neli või 5000 eurot kuus. Me saame hakkama, pole probleemi. Mulle meeldivad inimesed siin Eestis, et ma saan vahepeal ka üksi olla ja mind jäetakse rahule ka. See on väga-väga hea asi. Šveitsis ei oleks seda võimalik üldse. Kõigil on mingi idee, kuidas sa peaksid oma elu elada, siin siin Eestis niimoodi ei ole. On küll tõsi, et inimesed on vaiksed ja ei räägi nii palju kui näiteks mina, aga pole nii suur asi, sellepärast et kui on midagi midagi tähtsat öelda, siis nad rääkida, siis nad räägivad ka. Ja see on. Sellega tuleb harjuda, aga nojah, mulle meeldib väga. Võib-olla ma olen ka pärast 11 aastat ikka veel natuke naiivne. Aga ma arvan ka, et Eesti inimesed saavad peaaegu kõigega hakkama. Ja see meeldib mulle ka. Šveitsis on tüüpiline lääne moodi moderne ühiskond ja kui midagi midagi läheb valesti, siis on kohe lõpp, kohe kaos. Ma ma ei tea kohe mingi suur asi, kui ja siin siin Eestis on niimoodi, kui pool kahtluse alla tuleb, siis paned tagasi, mis siis teed korda ja elu läheb edasi ja see mulle meeldib, on võimalik oma eluga edasi minna ka Šveitsis? See on palju keerulisem. Sa ütled, et kui seal midagi juhtub, et siis on katastroof, aga ometi on need katastroofid ületatud, sest muidu ei oleks selline heaoluriik, et mis sa sellest arvad? Ma arvan, et sellega on päris raske, lihtsalt sellepärast, et inimestel ei ole väga selge pilt, kuidas elu Šveitsis üldse välja näeb. Näiteks on elukulud, on, on kõik privaatsed, sul ei ole riiklik haigekassa, sa maksad iga kuu umbes viis-kuussada eurot lihtsalt selle peale ja siis maksud tuleb maksta üks kord aastas ja selleks sa säästad, raha sa seda üldse teha saaksid. Ja kõik need asjad on, kes on absoluutselt selgelt siin Eestis, kes on lihtsalt olemas, seal ei ole, nende eest tuleb maksta ja see on päris raske. Ja muidugi on see elutase on, on väga kõrge aga samal ajal on see selline probleem, et sul on need, ma ei tea, mis see sõna on eesti keeles, Uueking, poor töötavad vaesed. Seal on palju tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes töötavad 45 50 tundi nädalas ja saavad selle eest palka ja nad on ikkagi päris vaesed ja ei saa puhkusele minna näiteks või neil on mingi kuludega abi vaja, aganad teevad raske tööd, kogu aeg teenivad vähe. Šveitsi ühiskonnas on ka selline asi olemas ja asjad ei ole nii lihtsad või nad välja näevad ja siit paistab küll, et seal on paradiis, eks ole, ei ole absoluutselt kaugel sellest, jah, näiteks ettevõtlussellega on ka suur probleem. Mul on siin ka väike osaühing. Kui ma midagi sarnast tahaksin Šveitsis, siis oleks mul kohe 40000 eurot vaja ja kus mas selline raha võtab? Lihtsalt ei ole. Siis on ka oma firma, alustama on väga, väga raske. Siin on parem. Siin on parem, aga siin sai nimetatud sõna paradiis ja kui midagi meenutab Šveitsis paradiisi, siis on see šveitsi loodus Alpid. Jah, neid mulle meeldivad muidugi ja ma igatsen seda ka lihtsalt, et siin on teistsugune kliima ja mäed ei ole, meri on, mis meil Šveitsis ei ole muidugi. Ja muidugi see on väga teistmoodi siin, aga nojah, siin on ka väga ilus, mulle meeldib. Ja huvitav asi on, et näiteks kui sa käid matkale põhja kõrbema, midagi seal kuskil sealpool siis on loodus seal väga-väga sarnane sellega, mis sul on, umbes 2000 meetri kõrguselt Šveitsis on erinev, aga, aga nii nii erinev ka ei ole. Ja see on väga ilus. No sa oled siin oma suhtumist korduvalt saate jooksul oma sünnimaa suhtes väljendanud ja sa ei ole väga vaimustatud olnud ja oled siin rääkinud, mis kõik seda põhjustab, aga nüüd siin Eestis elades, et ikka vahel tuleb väike igatsus peale, et nüüd tahaks korra sõita, jaoks tuttavad paigad ja tuttavad inimesed üle vaadata ja siis jälle Eestisse tagasi tulla või kuidas sellega on? No ma olen nüüd 11 aastat ära olnud, nii tuttavad need inimesed enam ei ole. Aga, ja mul mul on see ka, et ma igatsen Süüris näiteks väga-väga ja siis ma lähen sinna olen seal kaks-kolm päeva ja siis ma kohe tahan tagasi Eestisse. Lihtsalt sellepärast, et seal on elu nii mõttetult keeruline. Siin on nii palju lihtsam. Ja see on Eesti suur eelis ka, ma arvan, et asjad on siin päris lihtsad ikka või kaet on vaikust ja rohkem ruumiga. Mitte nii palju inimesi. See siis nii mõelnud, et Eesti on kodu ja selleks ta ka jääb. Ma arvan küll, jah, mul ei ole plaanis siit ära kolida. Suur tänu, hea kolleeg, rahvusringhäälingutöötaja Dario Gavin saatesse tulemast. Ja sa oled ka lõpumuusika mõistagi ise välja valinud, mis on? See on ka mani materi poolt kirjutatud laul rokkversioonis aga selle loo nimi on dünamiit ja see elu räägib sellest, et mees on teel koju suveõhtul ja ta on Bernis ja ta jalutab mööda. Mis seal liidu paleed Bernist, kus kõik see valitsus ja parlament on ja ta näeb, kuidas seal üks mees tegeleb dünamiidiga ja ta ta tahab kõik õhku õhku lasta ja ja laul on siis sellest, kuidas see laulja üritas selle mehe veenda, et seda ära teha mitte ära teha, aga ei ta ei teeks seda täpselt. Ja siis see mees pakib oma dünamiidi kokku ja läheb koju lauljale koju ja siis ta ta küsib ennast. Aga kas oleks nii paha olnud, kui ta oleks kõik õhku lastud? Ühesõnaga, seegi laul purjetab niimoodi musta huumori laineharjal ja ja selline see muusika sai, selline sai saade sinuga Taarja suur tänu veelkord. Stuudios olid ka Haldi Normet-Saarna ja maris Tombach ja nüüd siis laulja kuulmiseni.