100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Peeter Helme ja tänase mõtte autor on Armin Kõomägi. Ole sa kas või abielus maailma malbe ema kaunitariga ikka saabub kord hirmuäratav ja kardetud hetk, kui sul tuleb endale tüdimus tunnistada. See mõte pärineb Armin Kõomägi novellist limonaadi, vihma, kus minajutustaja nõnda arutleb. Tegu on looga, mille keskmes on viiekümneaastane ärimees, kes muretseb oma ajalikkuse ja mehelikkuse üle ning sunnib lugejat endalt küsima. Kas neil kahel ongi vahet. Kohati tundub tõesti, et tänapäeva maailmas üha vähem noorus on kõik. Kui oled vana, pole sind olemas. Mehena pole sind naiste jaoks naisena meeste jaoks. Ja siis muidugi veel see tüdimus, see kõikjale jõudev tüdimus, mille maaletoojaks näib olevat heaolu. Jajah, võime ju kurta küll Eesti suhtelise vaesuse üle, kuid Eluviisi mõttes oleme siiski suhteliselt rikkad. Meil on piisavalt aega, et tüdineda et tüdineda kõigest isegi õnnestub. Selle tunde tabab Kõomägi oma novellis suurepäraselt ära ning see pole mitte lihtsalt hirmutav, vaid ka ehtne. Aga kas sellest äratundmisest piisab? Kas leidub väljapääs? Vast leidub küll, kui mitte mujal, siis ehk heas kirjanduses ja Armin koome looming on hea kirjandus. Sellest ei tüdine. Loodetavasti mitte.