Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna oleme Urmas Sisaski töövari. Tere, Urmas. Tere, Urmas. Praegu Kehras sinu maja ees ja selleks auto müriseb vanatädi, sõidad sellega kohe minema ja sina tulid välja suitsu tegema. Täpselt nii. Sest meil üleval suits ikka toas idee. Mina mõtlesin, et ma tulen Jänedale sulle töövarjuks. Aga selguski, et vahepeal olid sa hoopis kilosid Soomes ja nende ratsaKehras seal oli mõnes mõttes ka puhtjuhuslik, aga mõnes mõttes ka mitte juhuslike selline kokkulangemine siia, Kehra ka. Aastal 1971 Ma käisin Kehra koolis, ema ka muusikakoolis oli võib-olla niisugune juhuslik kokku saada. No mine. Ja Soomest ma tulin ja ma tahtsin Tallinnast saada elamispinda, jaga, vaatasin, oh, oi, need hinnad on ikka sadamat nõrguliselt kui Soomes. Ja kui ma nägin, mida pakutakse hirmsa hinnaga mingisugust punkrit mis ei anna kasarmu välimuski välja, siis muidugi tahtlasid asja olnud. Aga minut, tütar Tiiu oli siin Kehra muusikakooli õpetaja, Lõpetas klaverit ja, ja noh, võib-olla veel midagi, aga aga tema sõbrannal viiuliõpetaja ja täiesti ootamatult korter, tale, korter, kuna tema, tema läks nagu majja elama ja siis ma võtsingi selle asja sellepärast vastu, et ühelt poolt Tallinn sama kaugel ja teisel pool jääb just nimelt Jänedasama kaugele. Peale selle on just see, et Kehras ma alustasin üldse muusika teed. Minu esimesed sõrme puudutused olid siin Kehras just muusikakoolis käies ja just siinsamas Kehras sain ka huvi astronoomia vastu. Esimene kuidas öeldes süst pandi mulle kohe ühel õhtul siis alas Kehras, nii et, aga siis ma veel tähti ja muusikat ei ühendanud, siis olid Natel käisid eraldi. Kuidas sa süst välja nägi, sellega on selline lugu, et ma elasin kahe abituriendiga ühes toas ja, ja siis olid ajas selge, paistsid Kehras on valgusreostus küllaltki väike ja siis niimoodi nad hakkasid mulle tähti seletama, ma ei tea siis tähtedest suurt midagi. Ja ma armusin sellesse tähistaevasse niivõrd ära, et sellest päevast peale ma hakkasingi sellega tegelema. Kõigepealt varastasin, näppasin nilt ühe sihukese astronoomia õpiku 11. klassi ja ma hakkasin seda kohe vastu leerima. Sellel ajal tähtima siis veel ei tundnud. Aga sest pold häda midagi, ma panin ise tähtkuju tõmmata pealkirjad, et need lapsepõlve armsad tähtkujud, need kadusid nagu viuhti. Sa mäletad neid nimesid, millele sa, mis nime panid? Mäletan küll. Näiteks põhjakroon oli sõjavägi, kus kindral keskel siis ütleme kassi OP-i jaoks. Ma pidasin Orjoli vööd ja tema saba. Siis ütleme, Linnutee oli minul lüüra täht kuju. Üks CD, kus linnud läbi lähevad, jättis sellise väikse sellise mulje, noh siis veomehe tähtkuju koos sünniga oli minul laket see, mida vanainimesed kannavad see sihukese kumera otsaga, eks ole, nagu nagu ja jänes oli siis veel ja, ja suur vanker nagu ikka, suur vanker, aga muud teised asjad, kõik ise välja mõeldud, küll oli siis kurb, kui 73. aastal esimest korda Tallinna Tähetorni läksin ja hakkasin siis tähtise selgeks tegema, et gruppisin tähed selgeks sellest peale ma tulen siiamaani tähti nagu viit sõrme. Ja siis oli nii kurb, kui kõik need minu lapsepõlve pandud täht, kuhu need kadusid täiesti olematuks selli tekkis teine maailmapilte. Kas sinu jaoks Urmas Sisaski vahet kus muusikat kirjutada, et kas seal see Kehra, Tallinn, Soome? Noh, ma olen kirjutanud Soomes ja oma ema juures, noh. Ühesõnaga, siin see on, kohapaik ei ole oluline küll, aga oluline on see, et et miks just ka Kehrasest Kehras parajad ja metsad mulle meeldivad, rohkem viibida nagu loodusest kui linna meluseks. Ja inspiratsiooni ma seal ikkagi ju looduselt ees kätkuma, jalutamas käin Soomes täpselt samamoodi mehelise metsa ääres, mullid, omad puud, omad omad mäed, kivid, kõik asjad. Noh, neid tuli kahjuks maha jätta. Me oleme jõudnud Urmas Sisaski kööki ja mis on sinu töö? Kui ma helistasin sulle, siis sa ütlesid, et et väga hea, et ma tulen sellepärast, et sul on praegu elutöö pooleli. Täpsemalt öeldes isegi elutöö juba lõpetamisel ja ma ei ütleks, et see nüüd elutöö on, eks ole, see on seal õigemini ühe ühe lapsepõlve unistuse täitmine viid täitumine, mis on mõnes mõttes jah, tõepoolest elutöö, sest ma olen eluaeg ja seda lapsest saadik teinud. Küsimus on siis tähistavat tsüklist s siis nii-öelda langesin jälle tsüklisse ja sedakorda viimast korda tsüklisse. Nii läheme siis ajas tagasi, noh tudengipõlves ja juba ka muusikakeskkoolis sai kirjutatud esimest tähistavat tsüklit alustatud mis on põhjataevas, siis käisin vahepeal Austraalias, teine tsükkel on lõunataevas, kus sealt siis tähtedest inspiratsiooni sain lõunataevatähtkujude kohta, noh, siis tuli mul meelde Paul brüller, Mikk Sarv muidugi ühelt poolt jälle ja, ja veel väga mitmed olulised inimesed ja otsustasin siis teha kolmanda tsükli teistmoodi, et seal Eesti Eesti rahva tahe, vaas, eks ole seal meie eestlaste muinastähtkujud ja kõik, mis on Kalevala Kalevipojaga seoses. Noh, siis tuli käia Hiinas, siis tuli käia mitmel muul Euroopa aladel, Tuneesias, näiteks Indias ja eritesse oks ekvaatori taeva ehk kirja panna ja selle tellisid jaapanlased, mille ma kirjutasin Soomes Takachiroja abcyybaja, Juku ohus jätkaja. Ja nemad siis mängivad nüüd esimest korda Tokyos selle siis jõululaupäeval, kui ma nüüd ei valeta, et ja siis on üks taevas veel viimased 22 tähtkuju, tähistaevas on 88 tähtkuju ja praegu selles kirjutamata veel ainult kaks täht. Ja selleks on Luige tähtkuju ja selleks ongi seesama põhjaproov, mida ma pidasin siin Kehras sõjaväeks. Muidugi ma ei tee sõjaväelist lugu, vaid hoopis siukest pidulikuma momenti ja seletinis. Lauri väinmaa ja selle esiettekanne peaksid olema siis oktoobrikuu alguses Estonia kontsertsaalis. Aa, ja siis ongi, kui see asi tehtud on, siis on tsüklitega nagu ühel pool kurvas seisus, kuidas mina üldse musikaalne inimene ja ma ei ole ühtegi laulu kirjutanud, ma isegi ei oska laulda hästi. Aga kuidas tsüklit kirjutatakse? Hea küsimus, ma ise mõtlesin ka, et see on hea küsimus. Vastavalt krib võib-olla veel parem seal selline asi, et no kõik c5 vihma ära nimetasin need tulevad ja need viimased viimased 22 nii väga lihtne kirjutada väga-väga lihtne. Miks, sellepärast need on nüüd 22 auku, mis paistavad just põhjataevas siin ja, ja enamus neist Ankoloojumatut tähtkujud. Ja, ja siin ma ei pea rändama kuskile, pagan teab kuhu, kuhu kohta. Ja siis ongi see valik, tuleb vastavalt sellele panetit 22 täht, kuukirja, mis on vaja kirjutada siis kogu taevalaotus kaetud saaks ja siis hakkad otsast kirjutama ja, ja eks siis juba see kirjutamise järjekord sõltub juba juba töö käigus. No selleks on mul olemas mitmeid rekvisiidid, nagu, nagu näiteks sõber pendel vihma ära töine norraste lummi mäe jalamilt, pütt, õigemini tipu lähedalt siiski kus või raadiokuulajale kirjeldama seda natuke, kes on pendel, pendel on see, mis käib, eks ole, ja seda küll ja ma mõtlen, millasto tehtud on, ei noh, see on ei olegi oluline, millest ta tehtud on, oluline, see, et teda tuli hingestada. Šamaanikursustel sai seda tehtud. Ma ei tea, kas, mis kivi see on, eks ikka see on, mul on kaksi, kes belli, semu mõeldud nõnda Loone pendiks ja, ja see otsustaja kõik ära, missuguseid noote ma kirja panen, mis järjekorras, kui pikkama seda asja teen ja, ja loomulikult peab olema avatud just siis luge piirkonnastest komando valetab eneselegi kosmosest. Et mida kosmos ise pakub, pluss matkakäigud ja rituaalid sinna juurde ja mida iganes seal veel viirukit, värgid, särgid. Et see jah, ongi niimoodi, et tema siis kõige tähtsam tööriist ja muidugi siin me näeme joonlaudu ja ja pliiatseid ja kindel penn ja Mart kerit ja mida kõike muud kustukummi ka, aga mitte arvutite. Paljud heliloojad kirjutavad just arvuti taga ja minuta küsitud Hütt, mis, mis, mis mees sa oledki hiirega muusikat kirjutanud, siis ma olen 20. sajandi kooliga veel harjunud niimoodi käsitsi kirjutada ja vaata sinodi käsitsi kirjutamist, teine energia, arvutisõõr, energia, aga pliiats annab energiat. Need helid justkui antakse sulla kusagilt taevast või kusagilt. Aga et hästi paljud loojad on sellised, ütlevad, et mina lõin ja need on minu mõtted ja need on minu tekstid ja sellised asjad, et siin nagu ennast ehitatakse kogu aeg üles. Aga kus siis sina oled, Urmas Sisask, heliloojana? Kas sind on olemas? Noh, ütleks Einar Laigna sõnadega, et ma ei olegi üldse helilooja, olen helide muusika üles muusikahelide üleskirjutaja. Et tegelikult siin ei ole mina midagi teinud, ainult kirja pannud seda, mida tegelikult ülevalt antakse. Ja tegelikult hoteistes süsteem, kes annab kosmos ise seni kas või teiste planeetide olendid kuskilt kasvõi ütleme, see taevavaatlused jäid kogemused pluss veel teleskoobi vaatlused ja, pluss astronoomilised kogemused ja loomulikult ka iga-aastased need astronoomiahuviliste seminarid, mis toimub ümberringi Eesti eri paikades, kus ma juba 22 aastat käinud olen, et need kõik kokku annavad ja loomulikult nii palju peab helilooja olevat, et, et noh, need asja panna ikka õigesse järjekorda ritta. Aga muus mõttes see tuleb järsku koksti pähe kuskilt ja, ja, ja ongi niimoodi, et see koksti tuleb heli siis pähe või tuleb mingisugune kujutelm või mis see on, mis koksti tuleb ta koksti. Tulevad teemad, tulevad mõtted ja, ja see muidugi küllalt keeruline seletada, kujundid olla või olendid isegi ilmutavad ja, ja siin on mul isegi sõber Autargi, kus on mul üks eksoplaneedi olend kujutatud, kes annab mulle loomeenergiat, mässin, on näha kohekus kosmosest, võetakse ühe käega energia kirjeldama seda pilti, sest see on nagu sellise okstokson maastikul. Mingi punase lillekese Togo üks naisterahvas, kes on justkui enda käed välja sirutanud ja siis ühe käega ta annab. Vabandust. Ühe käega ta võtab energiat ja siis ta on ise vahendaja ja teise käega ta annab mulle energiat, kus olen mina jälle tema vahendaja. Ja see ei ole tegelikult naine, see ei ole ka vees. Sest noh, ühel planeedi ka quity Huity, no ma ei taha sellest pikalt rääkida, praegu veel vara veel. Et seal Oksootud olendid, mul on juba ammu juba onu, nendega kontaktid ja tema on üks väga tähtsatest nendes, kes mulle kõik need asjad on, mulle annavad, mis, mis, mis mul vaja siia kirja panna on. Nii et ta võib muutuda naiseks, ta näeb kohati mehelik välja, kohati. Aga kulmu kosmosed näen, ma näen teda ka häälad, muidugi vaim on, vähemalt ma tunnen ära energia. Aga kas sa, Urmas Sisask, räägid temaga eesti keeles? Mina räägin temaga eesti keeles. Aga tema, tema räägib minuga eesti keeles, kuigi omavahel räägivad nad omas keeles, siis on muidugi natuke kurguhäält, meenuta teda, ma ei oskagi järgi teha. Aga noh, need selliseid ufod käivad aeg-ajalt ja jumal tänatud, alguses kui ma sinu majas kokku saime, sa suitsu tegid ja ma küsisin, et et kas on vahet, kus teha muusikat, et kas kas Kehra on selleks hea koht siis mulle tegelikult nüüd, kus ma kuulan su juttu tegelikult ei olegi ju vahetut kus elada, et kui elada Kehras ja samas needsamad olendid ja see kosmos sinuga räägib siis täiesti vabalt ükskõik kus kohas elada. Täpselt niimoodi ja nii ta on. Kusjuures muuseas veel kui ma Soomes olin, viis poolaastate seal hakkasid minu noh, nii nagu Haanja mägedes hakkasid Haanja metsad minuga kõnelema ja seal hakkasid mulle unes ilmutama. Jaa, jaa. Tere ma olen praegu kehtrase, teen just praegu hetkel vikerraadio saadet. Ei, sellega ei ole kiiret, ma just pidin Gavinema vaatama siin kas või ei saa. Ma vaatan ise ka järgi, mis siin maksavad, öeldi, et siin-seal on mingisugune pool nagu vaha ja. Praegu helistas teie emo ja ma kuulsin kõrvalt, et rääkisite riiulitest, et kui palju reaalsus või mingisugune päevapoliitika või noh, see, mis tänaval toimub või kui palju sa kursis oled ja kas see sinu muusikat ka mõjutatud. Ma vastan täiesti kindlalt ei mõjuta. Sest need on lihtsalt sellised maised materiaalsed asjad, millega peab aeg-ajalt tegelema, nii et ma olen tegelikult nagu ühe jalaga maapeal teise jalaga taevas. Ja see teine jalg on see, mis mõjub, see esimene jalg on selleks, et siin elada selle sinases maa peal, et hakkama saada selle eluga ja noh, et see rahakott tühi ei oleks ja need riiulid on vaja ka selleks, et kuhu loodi paberid ja kõik need asjad panna ja kui inimene on tulnud siia ka mitte ainult elama, vaid ka söömachi, näeme Electroluxi, külmkapp ja, ja nii edasi ja nii edasi, see on noh, niisugune teisejärguline, tähtis, mis poliitikasse puutub. Jah. 100 tulnud Reformierakonna liige vist endiselt. Ei, asi oli selles, et ma olin jah Reformierakonna liige ja, ja noh, kuna ma seal ei olnud aktiivne liige, taheti, kellelt kandideeriks Riigikogus ja kes siis vuta, käed ajavad üles, kirjutab. Ma arvan, mitte Urmas Pasi, Siim Kallas, Kallas äkki, ja, aga üks põhjus ka, miks me noh, ma ei tahaks seda nüüd. Ta taga valu asja rääkida, aga vana, aga ma tulin sealt ära. Aga see ei ole põhjus, et ma selle Tuhala nõiakaevu kaitse oli omal ajal. Aga noh, see oli üks Cayend, et ma ei pea olema kuskil mingi partei liige, vaid ma peaks tegelema palju tähtsamad asjadega, nii et ühesõnaga ma arvan, et ma poliitikasse ei lasku, vähemalt selles elus siin planeedil. Sellega on teised mehed, kes sellega tegelevad ja tehakse lolleri, tarku otsuseid, see on juba nende asi ja kuidas nad seda Eestit üles ehitavad? Nojah, tuala juurde veel tagasi tulla siis see punane ruum, mida me siin nimetasin, LED poltikum, eks ole, noh juus täiesti mõttetu asi, võiks vana raudtee teha ilusasti Tibest tobelsa sõit Tartu kaudu, minul praegu sinna Tartust Pärnusse, kuid haavad v sealt Riiast saavad niikuinii kokku eksaid. Pool tunnikest, noh, väike ring on, eks ole, kui kiiresti rong sõidab, aga sellesse duaalad sonkio minna, ütleb killustiku saada, mida raudtee äärde ehitada, teda taheti jälle teha. Kõik ele oleks otsast peale hapandaga õnnestatas Ants Talioja kindlalt vistuaalad siiski ei puudutata. Sa mõtled, kas aeg on oluline sinu muusika kirjutamisele, et sa praegu sellel hetkel siin Kehras aastal 2018, märtsi lõpus kirjutad enda tähistava tsüklit, et kas see on oluline, et mis ajal mingid asjad on sündinud? Kaks asja kirjutamise käigus on ajatu, tähendab, ma ei saa panna kellad hilisemad nüüd 13 40, ma pean kirjutama lihtsalt seda lugu, järsku ei anta midagi ja just nimelt siis ei anta midagi. Aga järsku antakse väga palju ja aga see, mis on vajalik, see on ikkagi jälle siukseid maised asjad, noh, me peame ikka sõlmima lepingud ja lepingu kodu korras peab ka kinni pidama. Et mingis teatud ajaks akse teos valmis, et jõutakse seda harjutada ja siis seda õigel ajal ette kanda. Nii et ma olen isegi Saksamaaga, läksin ükskord pahuksisse, kui oli vaja lõpetada lugu spiraalgalaktikate, õigemini spiraalne sümfoonia ja juba küsitakse mult noote, ma pole veel alustanudki. Ja siis oli jama kui palju. Aga kas nad aktsepteerivad, kui sa ütleksid, et praegu kosmos ei anna sulle või see altaritegelane ei anna sulle ideid? Ma pean ütlema niimoodi, et kosmos on siiski minu suhtes väga helde helde selles mõttes, et ta annab alati siis, kui tähendab, tänab alati, kui, kui seda vaja alle ja kui seda vaja ei ole, siis lihtsalt ei anna ainult tema idee. Main sõlmi enne mingit lepingut, kui mul, kui ma vaatan, et ei sobi näiteks ühe korra läksin paksud pahuksisse, Saksamaa tellis suure oratooriumi suurele koosseisule, käskis Ma kirjutaks polünkist stiilis. Aga ma ei taha kirjutatud teiste inimeste stiilis. Vähe sellest isegi käin väga vähe kontsertitel põhjusel, sellepärast et ma ei taha olla rikutud teistest heliloojatelt. Palun vabandust, pütt, need heliloojad, kes juttu kuulevad siin. Ja siis ma sain muidugi sõimata, et nad sinna rikkusid lepingu punkti number üks ja siis ma ütlesin, teinekord ma siukest pulli küll enam ei tee. Aga kui palju sa üldse kaasaegse heliloominguga või noh, ma ei tea Eesti heliloojate teostega suhestuda, mis eesti muusikas praegu toimub? Ma olen siin täiesti erake, ma pean ütlema seda, et ma ei saa suhestada praegu teiste loomingut, ma tean, ma olen kursis, ma tean, mis toimub, aga ma ei saa minna kontsertidele, sest see rikub minu ära. See võtab kuskilt selle kopsupealt ära, mis mu ülevalt kosmosest anti, minu hääled on ikka Ki loodus linnulaul ja, ja kõik need, kõik see helise tähema, maastik, plussenn, kohalikud taevanähtused, virmalised ja kõik muud niisugused asjad. Et jah, kui ma olen eriti loomeprotsessis, siis ma väga väldin kontserdil käima, eile tütar mängis nagu Rahmaninovi jaga, kuna Rahmaninovi oli minu lemmikheliloojad, ma ei tahtnud tragmaaninud minu praegust, seda väga olulist osa. Kahekümnendat osa ära rikuks lehitina kontsertile. Muidugi sama tütar saab sellest aru? Jah, ta teab seda. Noh, ma olen rääkinud, kui ma olen loomeprotsessis, siis ma ei käi kontsertitel haukuma, kui ma ei tegele loominguga, ehk mul on siis aeg-ajalt öelda ühest ooperist teise veel mingisugune pause, siis ma võin ennast rikkuda küll. Nüüd me oleme siin köögis rääkinud päris mõnusalt, kaua, aga seesama süntesaator, mis siin sul on, Urmas Sisask, mille nimi on? Tom on TP 26. Et kuidas sa kirjutad, et kas, kas seda kuulda saab? Kassi Opeljaviks maa küll mängida? Selle sa oled siis selline pooleliolev asi, mida sa praegu just kirjutad? Tead, meil on, ma ei taha mitte, taktitapid tulevad ikka esiettekandel. Aga ma mängi sellise muusikapala vihma kõige esimesena 14 aastaselt kirjutasin sammul nagu leivanumber kassi ope ja ise. Ja nüüd ma räägin natuke juttu ka siia juurde, see on just seesama esimene luu millest üldse sai siis minust astromuusikal Viti mändide vahel ma kirjutasin just mändide vahel selles mõttes, et alles kingitud ostetud kavereid ei pääsenud veel esialgu tuppa, sest seal olid remonttöid teha ja jõue siis 75. aasta augustikuus jäi siis tähti vaatama, mis oli hästi kirgas ja langevad tähed ka nii-öelda meie nimetame siis teadja keeles perseiidid ja soovide täitmise sümbolid. Ja siis jäid kas jope ja mul just järsku see oli minu esimene koks, mis tuli ülevalt ja siis ma tundsin sellist ässa, mitte mina ei ole tähe tänavaliikmeid tähed hoopis minu ära valinud. Ja see oligi siis 14 aastaga ja siis sellest ajast peale ütles mulle see kogu see taevalaotus, ava, kirjuta mulle ka midagi, kirjutada mulle midagi ja kõik 88 tähtkuju tahtsid, et seda ma teeks ja siin ma nüüd olen. Et sellele asjale punkt tahab panna. Aga mis edasi saab, kui nüüd on punkt pandud ja, ja nad taevad on ära kirjutatud, mis siis saab? Siis ega ma siis ülikonnas magama ei lähe, jumala eest mitte, siis tuleb ikka tööd edasi jätkata ja mis tähendab ülikonnas magama? Lihtsas keeles ära suremana haua sisse pannakse pea patja valges rebatta ülikonda ikka neljanda, ega ma siin toas ei lähe ülikonnas magama ja. Aga noh, ärme, ärme nüüd hakka praegu sellel teemal eriti, noh, mul ei ole aega veel ära minna, on uusi väljakutseid, on ehk, ja tulemas ja. Urmas Sisask, kuidas su tööpäevad välja näevad, et kas kõik päevad on tööpäevad või, või mõni päev ei ole või, või on sul tekkinud ka mingi selline rütm või isegi rutiin selle asja juures? Kata võiks vastata kuidagi vastupidiselt, et kui mu tööd ei ole, siis on õudne päev. Yhi jookseb hirmust midagi teha, ei ole neid päevi utro üsna harva ette. Aga kui ma teen seda tööd, mis ma praegu teen, see on minu jaoks puhkus. Nii et noh, ütleme minu tööpäev ongi niisugune. Töötan ehk puhkan siis sellel ajal, kui mul tuleb see töö tegemise tahe. Et noh, mul on niisugune ebaregulaarne töö, ma ei ole ju kindlalt mingisuguse objektiga seotud. Ja ma olen vabakutseline olnud juba juba möödunud sajandi 90.-te algusest, kui ma nüüd ei valeta praegu. Ja ma arvan, ma selleks jään ka vabakutselise selles mõttes teen tööd siis, kui tööd tahetakse ja kui mul töö peale tuleb. Aga seda, et lauasahtlisse ma ei ole kirjutanud küll mitte ühtegi asja sellel asjal ei ole mõtet, sest tavaliselt need asjad kipuvad jäämagi sinna lauasahtlisse. Urmo Sisask ma ei tea, kuidas on, ma mõtlesin, et kui ma juba su töövari olen, et kas sa võiksid näidata, kuidas kirjutad muusikat, ma saan aru, et sa ei taha seda praegust tsüklit, mida sa lõpetad kuidagi mulle ette mängida, aga kas seesama tehnika või see, et, et kuidas see pendel näitab, et kas sa võiksid näidata, kas praegu tuleb midagi pendliga on selline lugu, et Penlica tuleb kõigepealt tere öelda. Ja kui ta lubab, siis ta näitab ja kui ta ei luba, siis näitaja annab mingeid muid vastusevariante. Aga katsetame muidugi nagu igatahes täna tere ütlema, sest ma tahan lugu edasi jätkata. Kruvinud terega loolane. Urmas Sisask võtab pend endale näppude vahele. Teredal ütleb, rõõmsastatute pole alati ühe prajutel, tere. Lõiga põhjus seedesse oli selle muusika lihtsalt ma pidin ära viskama, kuna see lõpuks ei meeldinud mulle. Aga seal oli õnneks liik asi. Nii, kuidas seid selle katsetusega on, kus me, mismoodi me siis toimetame või nii, Sid pannatab koguni sellise suure ringi ette ja tagurpidi ringiidatel, et mina selliste laste mänguasjadega ja nende asjadega ei tegeleta. See, kui meil ikka konfidentsiaalseks sellest andeks Sestutas, ma panin pendli praegu ära ja ja ta lihtsalt ei, ta ei tegele, ongi kõike. Talle ei meeldi see, talle ei meeldi kõrvalised muud asjad. Pendel ja mina seal umbes niimoodi, et ma annan sulle oma naise näiteks ja tee temaga, mis tahan, eks ole. Ega ikka ei tee küll, mis tahad. Mis maa tahan pendliga sama lugu, et ta on ainult minu ja meie Meie koos ta on minu jaoks jällegi olende ta, ma tegin temast olendi, see tähendab seda, et endale hingestatud nii nagu šamaanitrumm, mida ma oma ritu riiklustes kasutan, nüüd on hingestatud pillid. Kas muusikal on ikkagi rahvus? Me oleme rääkinud sinuga täna sellest kosmosest mingisugusest universaalsest, sellisest asjast, aga kas kas nagu helikeelel ikkagi näiteks sinu muusika helikeelel on see, kas näiteks soomlased saavad sellest paremini aru või või et on seal mingi tunde tahad? Et eesti helilooja ja mõnes mõttes ma olen nagu ka rahvuslike helilooja, kelle ühesõnaga eeskujuks mulle oli kadunud Veljo Tormis. Ja ma olen kirjutanud rahva vana rahvalaulu ainetel päris paljusid asju ja Soome Kalevala runo. Siit ma olen kasutanud mitte ainult Soomes viibides, vaid ka siin, Eestis, mis mulle kangesti meeldivad ja karjala runo teha ja niisugused asjad. Nii et selles mõttes seal, selles mõttes jah, võib-olla soomlane või teine rahvus saab aru, et see on, tegemist on ikka eesti muusikaga. Kuigi tegelikult tegelikult ma olen noh, ikkagi rohkem internatsionaalne Ri interpolitaalne naescasena sõna isegi välja öeldagi. Et no see muusika on mõeldud kõigi jaoks, tähistavad tsüklit, kui menetleb eesti rahva taevaväljana. Kuigi see võib olla sihuksed, rahvuslikud muidugi tuleb küll ja igast siuksed toredad rahvaviisid, mida on kasutatud erinevates kihelkondades, ma tahtsin ühte nimetada Mullex Timi praegu meelest ära. Nii et jah, ikkagi ikkagi soomlane ütleb ikkagi oled Virolaineni ja kõike. Aga kas külmkapi heli segab sind praegu, kas külm kop heli tegema, kas see segab sind? Noodina helised? Valan natukene salvestan külmkappi. Vaatanud. Nii ma võtan kõigepealt kõigepealt ma võtan külmkapi helisid. Võite nüüd vait olla. Külmkapp hakkas mind kartma. Ma sain Fadiest noodi kätte. Ei, ta ei sega mind. Olen kui üks lugugi. See oli kogu külmkapi hakkas seal ja vaata, kuidas see Nii mängis Urmas seaskeni, põriseb tema külmkappe Kaastegev külga, Electrolux. Küllap on natuke häälest ära Ameeratoli madalam kui faadi s. Väga pea eksperiment oli minu meelest ka. Aga üldiselt ma ei ole asjade võnkumise muusikast teinud veel huvitav ikka see, kuidas on võimalik, et lihtsalt mets heliseb. Kuidas on siuksed asjad võimalikud, et et kõikide noh selline Ümberkaudsete, kas või auto tutvutamist, ilm suminata ja ja kõikvõimalike hääled moodustavad üheksa üheks kindlaks mustriks, millest tuleb jälle väga hea teema. Sellele küsimusele ei oskagi kohe algusest vastata, oli see, et kui me räägime siin meie Eesti rahvusest nõid rahvas siiski. Me oleme nüüd tegelikult ju pühade paikade ja metsani püha muidugi köisse ilus loodus viiakse tahetaksegi lahe raieteks teha, kahju, kahju. Aga no õnneks siiski uut metsa ehitatakse alles ka, aga ta käib ikka joonlaua järgi. Tööstusmets. Aga noh, ühesõnaga mets heliseb ja ma tahtsin öelda, metshaldjad on needki sellisemad, panevad need nurikal isegi ükskord haldjat näinud, selline siukse postamiini sugune roheline okastega ümbritsetud liik olend. Mina küll päris haldjat näinud ei ole, aga ma olin ükskord, kui ma tegin seda. Noh, selle Indiaatriga seal Võrumaal Haanja etendust viimane mägi ja järgmisel aastal veel seda kalevipojaks kuningaks, siis oli niimoodi, et mets karjus mulle kõrva niimoodi, et mul olid kõrvad lukus. Laulis mul teemasid ja siis tulid küll mee seal ja siis tulid küll munkade hääled ja mida kõike need viisid, mis tulid siis ma kirjutasin need viisid üles ja. Mul on isegi, isegi kui ma hakkasin Võrumaale jõudma, siis ütlesin noorikul, et mul kähku, mul on inspiratsioon peale, mul metshaldjad nagu Võrumaa metsa all Khania mütsaldandentsi teemana. Anna mulle näkku pastakas, paber, noh, siis leidsime, õnneks. Portad soovis, oli peldikupaber nagu kuivad, siis siukse pastakaga sai siis see kaheksa takti kirja pandud siis, kui ma sinna Joosil ongi kogu kogu selle loo selline leitmotiiv käes. Kas sa mängiksid seda? Ahah, jah, muidugi mängin oih. Ja selle paningi peldikupaberiga kirja sinna peale sinnaks kohe proovi tegema ja ja juba asi käis juba täiesti sellises Eba omas rütmis vael jahmunult vahel nagu ma kuule siiamaani, et see saani Haanja metsad minuga koos laulavad samast ja noh, ka ütleme, vääna metsad on laulnud, aga Vääna metsad on kusagil noh, väga pisaratest nagu. No ma ikka ehmatasin ära, kui palju on seda metsa maha võetud. Nüüd lageraied, mis on olnud minu lemmikradade või lapsekäiguradade ja sealt pidises loomad on kuidagi jõle ära songitud traktoritel sügavad vaod sisse sõidetud saagi enam vanasti sai käidud seal mustikal ja sai käidud pohlal ja nutt via seenel, eks ole, nüüd see on nüüd nagu sa sinna astunud kõik käbla vaesena. Et väga-väga kurb pilt avanes sealt küll nüüd, et noh, ma arvan, müts nutab praegu seal. Aga no üldiselt jah, ma tahtsin ka öelda, et me räägime metshaldjatest, me räägime kivi kuningatest, kivivaimudest, vete vanadest räägime siin v helisevad ja, ja noh muidugi mis me siis taevast veel taevas on muidugi oma, ütleme, näed, tähed on külm paljude ja paljude sadade tuhandete valgusaastate kaugusele, kuidas see võimalik, et ma nüüd helisid kuulen? Lihtsalt kuulen, neid ongi kõike. Ja nii muidugi noh, kas traktori Helima muidugi hakka kirja panema või ütleme, siin mingi pätikangelasel möirgab kuskil? Noh, aga just see, et, et selline muster moodustub kogu sellest melust. Ma olen kuulnud ka ühe korraga, kuidas vutihuntide sauna tehti. Õudne lobisen ei käi, aga kus tuli ilus muusikahäälne? Jälle v noodi pealt, aga need sealt ta muidugi ei toonud. Seal teema, need asi, mis ma hakkasin juba musitseerima. Teema on kõige tähtsam, kindel leitmotiiv, kust antakse, pole tähtis, peasid tuntakse. Aga Urmas, kas oleksid nõus mängima, saate lõpuks ka seda lugu, mis sellest teemast välja kasvas? Oi, ma olen nii kehv mängija, et kui kui muusikust kuulaja juhtus seda kuulama, siis ta ütleb, et Urmas Sisask on vist muusika ära unustanud selle Soomes elamisega. Emas ütlevad öelda mängideitina. Ma ei tohi mängida ka sellepärast, et esiettekanne toimumata eitelt võin küll, aga. Nonii seda varianti võis mängida küll, sest ma olin, ma ei mänginud täpselt niisuguseid noote, mis ma kirja olen pannud aga mitte nii pikalt, nagu seal nooti kirja panin, aga noh, selliseks tutvustuseks fiks jah, ekvaatori tajuks olla ka. See ei olegi saunakäigu muusikas on ikkagi taevamuusika. Täna olin ma Urmas Sisaski töövari saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.