Tere ja toredat päeva raadio ka täna on saate peategelane Tõnis Niinemets, kes sööstis ereda tähena meie huumoritaevasse mängeldes justkui möödaminnes. Aga mõistagi pole kõik nii lihtne. Tõnise selja taga looklev jäljerada viitab sündmustele, mis väärivad meenutamist ja selle saate kontekstis nagu ikka kasvamisele ja kasvatamisele mõeldes. Tõnisega koos on meie külaline, tema ema Helle-Mall, Niinemets samuti teatritööga seotud kui seda kontori poolelt, kes nõustus esimest korda pikemalt oma pojameheks kasvatamisest rääkima. Just vikerraadios. Algab saade, käbi ei kuku. Küsija rollis on Sten Teppan. Head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse Hellemal. Tere ja Tõnis Rõõm näha. Tere Tõnis, kui sa korraks mõtled oma ema ja isa peale, siis kui sul mõnikord elus on tulnud tõsiseid asju arutada või strateegilisi otsuseid langetada, siis kummaga sa pigem oled selles küsimuses nõu pidanud või kelle arvamust pigem kuulanud. Eks ma teen praegu natukene võib-olla isale liiga, aga, aga ma arvan, et ma olen neid asju rohkem ikkagi emaga arutanud. Kui me teismeeast räägin, on mingid probleemid, mis olid valdavalt võib-olla siis mingite suhetega tüdrukutega seotud, siis ma ega ma isaga nende arutanud mitte nüüd, et isa ei oleks tõsiseltvõetav, aga mul on selgelt meeles see olukord, kui vend tuli koju üks kord kunagi. Ma eeldan, et ta käis kuskil viiendas, kuuendas, seitsmendas klassis kuskil umbes sellises vanus ja oli sõpradega proovinud õues suvisel ajal vanema sõbraga õlut ja tuli koju ja emal on niisugune mina olen öelnud, temal on nagu miilitsakoera nina, eks ole, ta tunnis kohe kuskilt nagu viie meetri pealt, et mingi õlle lõhn on. Ja siis ütles, et noh, et kuidas ikka oli see, et kuidas niimoodi, et miks sa käid. Sa proovid kuskilt, et noh, et kui tahad, proovime kodus ja ja kõik see siukene jutt ja siis isa hakkas moraali lugema või kuidagi siis isa rääkis siukse loo, et kui tema oli sama vana kui mu vend, siis tema käis korvpalli trennis ja ikka pärast trenni tehti kolm, neli õlut ja läks koju, ema ütles, et sul on viinalõhnata, ütles mis ainult kolmneli õlut joonud ja siis mulle tundus, et see nagu ei aidanud üldse kaasa mingi moraalile või mingi õpetusele, et see oli pigem nagu mitte üldse halvas mõttes, see oli naljakas sel hetkel, sellepärast et isa tahtis nagu öelda mingi õpetussõna kaasa, aga see mõjus, et missuguses vanuses on õlle joomine, okei. Ja siis ma sain aru, et, et, et isaga mul on väga palju muid ühiseid huvisid. Meil on meeldinud hommikuti vara ärgata, käia koos metsas, neil on see hästi nagu põnev. Lihtsalt jalutada, vaadata, kus loomad on liikunud, käia, teha puid küttematerjali eksale, metsast, aga kõik, mis on puudutanud võib-olla natukene siukest nõu saamist või mingit tuge pea lihtsalt sellele, et nagu, et, et vanemlik tugi siis, siis ma olen sellega pöördunud ikka alati ema poole. Tõnise jutust käis läbi etatud siit tal on vend ka, kelle nimi on Mihkel ütlema siis omalt poolt juurde. Ja Helle, kui te panete kaks venda, kelle vanusevahe ju väga suur ei ole kõrvuti aasta üheksa kuud on vanus siis Mihkel on ju avalikkuse jaoks ikkagi võrdlemisi tundmatu kuju. Erinevalt tõelisest, kui sarnased või erinevad need kaks poissi läbi ema silmade all. Aga ta on täiesti erinevad. Mihkel on selline hästi rahulik ja, ja lapsena oli ta kõigi emade unistust, sellepärast et talle võisid öelda poodi minnes, et istu nüüd siia aknalauale ja oota, sest ikka oli vaja järjekorras seista. Ja ta istus rahulikult, oota tass ja, ja temaga võis käia igal pool kaasas, oli sul näpu otsas? Jalutas rahulikult, vestles sinuga, ta oli selline tõeline väike vanainimene. Aga Tõnis, temaga siis poodi minek oli üks suur katsumus, sest et temal oli kõike vaja saada, tal oli vaja kõiki asju katsuda ja, ja lõppes see sellega, et tihtilugu me teda enam poodi üldse kaasa ei võtnud. Siis käis kodus üks suur palumine, palun võtke mind, ma, mitte midagi nõua teie käest. Kui Mihkel oli hästi rahulik siis ja on ka praegult, siis Tõnis on olnud kogu aeg väga energiline laps. Võttes arvesse, et Tõnis elatub põhiliselt sellest, mis suust välja tuleb ja kuidas ja Mihkel toimetab küll ka teatrimaailmas, aga hoopis teise nurga alt või teises kontekstis ehk deklaratsioonidega nukus, mis tähendab ma arvan käsitööoskust siis kas see paneb ka vennad kuidagi paika, Tõnis, et ma sulle nüüd liiga siin ei teeks, aga absoluutselt mitte. Kuulame siis ema, kas mõlemad on oma trumbid tugevused üles leidnud? Jah, võib küll öelda, sest, et see oskus mihklil oma kätega midagi teha, see oli minu jaoks ka üllatus, kui ükskord kui ta otsustas kõrgkooli pooleli jätta, Ta siis tuli tal endal kiiresti tegutseda ja see otsus vastu võtta, et mis siis edasi ja ta teadis, et et ega siis ei saa jääda koju vanemate rahakoti peale elama ja ta otsis endale väga kiiresti töökoha ja see oligi selline aiafirma, kus siis Ta käis, aedasid ja, ja terrasse valmistamas ja, ja ta sai väga hästi seal kohe need töövõtted selgeks ja ja, ja ta oli hinnatud töötaja. Kui juba noormees teeb teistele tööd, eks siis sai ka kodus kohe kiiresti ära pikendatud, et meil oli maja ehitamine pooleli, nii et väga palju oli mihklist, abi on siiani. Aga Tõnis on selline tore tegelane, et näiteks kui me sinna maamajja kolisime, ka oli, et ühes või teises kohas mõni riiul puudu või midagi ja meil oli see kolimine ka väga kiire. Ma kurtsin köögis, et vot siia oleks ühte riiulit vaja, et neid neid neid asju sinna ära panna. Ja ilma et ma midagi oleks mingit, et kellelegi poole pöördunud, et kuskil tunni aja pärast Tõnis tuli aidast riiul oli valmis kenasti kokku klopsitud, ära lihvitud. Noh, ega ta nüüd Ega ta kunstiteos ei olnud muidugi. Ütleme nii, et see riiul oli meil seina peal ikka väga pikki aastaid ja, ja niimoodi on Tõnis küll, et, et ega tal nüüd haamer käest ära ei kuku. Aga kui vend ikka väga pikalt Ta lihvib ja vaatab ja mõõdab ja pikalt arutleda alati, enne kui midagi tegema hakkab, siis Tõnis teeb selle kips-kõps ära. Mis siis, et veidi vildakas, ise on ta väga rahul. Ma oskan väga hästi teha ajutisi asju, ma arvan. Ja põhiline on see, et ta ise on alati väga rahul. Kui sa mõtled endale pildialbumitele, kus on sinu isa, ema noorena siis missugune pilt sul sinu emast seal kooliajal näiteks. Temast on. Nagu ma olen vaadanud vanemate albumeid mulle väga meeldis neid neid vaadata, isa albumeid, vaatasin sellepärast, et isa, üks sihukse esimese albumi, siis mis oli tema kõige väiksemast nooruspõlvest. Mulle meeldis sellepärast vaadata, esimene pilt, mis ma seal nägin, Siuke portreefotoisast. Esimene pilt sellest väiksest isast on minu lapsepõlve pildil hästi sarnane ema ja pilte Me ma võib-olla sellest väga väiksest emast ma ei oska kuidagi silme ette manada, mul on pilt, kus on tehtud kuskil fotostuudios emast pilt et isast oli tehtud pilte kuskil külakooliruumis, kuna tema enda ema oli õpetaja, sealsamas koolis oli tehtud kuskil pilt, kus ta nutab klassi ees, emal on vanaemal ehk siis minu vanaemale käes, eks ole, mingid sihuksed olukorrad, mingi aeg mulle hakkas väga meeldima vaadata siis kui ema isa juba olid siuksed neid pilte, kui ema-isa käisid keskkoolis, käisid ühes klassis 24. klassipilte, vaata nagu aastast aastasse, et et seal muutus või et kust nad istusid klassipildi peal või isa Läks piltide peal aina hullemaks, selles mõttes aina hullemaks, et, et aina rohkem hakkas tulema mingit siukest nagu natuke veiderdamine natuke esinemiste või kuidagi niimoodi ja siis vaatasid, kellel oli seal kui pildid läksid närviliseks, kergele kollane villane sokk kooli klassipildi peal elas ja niisugune tuhvlites ja kuidagi ta koolivorm oli seljas ja see oli kuidagi niikuinii veider. Aga siis ema oli, oli alati oma pinginaabri kõrval hästi-hästi sihukene viks ja viisakas, niisugune korrektne ja triigitud ja, ja et mulle tundub, et see on kuidagi nagu huvitav kombinatsioon vanematest, et mul täitsa. Ma olen nagu naljaga pooleks neile öelnud ka, et nad käisid ühes klassis, et et teil oli ikka väga lai silmaring, et leidsite, ega väga kaugelt selle teise inimese, eks ole. Klassi täiesti erinevad inimesed said omavahel kuidagi kokku. Tõnis oma isa kirjeldades andis ühtlasi ka niidiotsa kätte. Kuskohast see kõik tuleb, mille kaudu avalikkust Tõniste põhiliselt teab? Ja võib küll öelda, ma arvan, ta isa andis päris ilusa geenivaramu talle. Helle räägime teie lapsepõlvest, missuguses kodus teid ennast kasvatati, et hiljem siis aru saada, kui palju sellest kaasa on võetud, et Tõnismeheks saaks, et. Mul oli ütleme, ebatraditsiooniline pere, et tavaolukorras kuulus sinna ainult tema ja mina. Et isa elas Tallinnas ja isa vaid külastas meid. Ja ema oli võtnud vastu otsuse, et ta kasvatab mind üksi. Mida see tähendas, seda, et tegelikult ma tundsin puudust, et mul ei olnud igapäevaselt olemas isa aga ütleme nii, et ema täitis seda tühimikku päris teadlikult, et ma olin väga hoitud, hoolitsetud minuga ei käitutud ebaõiglaselt, vähemalt ma ei tundnud seda mitte kunagi. Ja ema andis ikka endast tõesti väga palju, et mul oleks võrdselt teistega hea ja kes veel võib-olla võib öelda, et, et seda isa tühimikku mul täitis, oli mu onu, ema, vend, kes elas Väike-Maarjast 12 kilomeetrit eemal Tamsalus, seal oli ema sünnikodu ja onu pere elaski seal ja ütleme, niiet onu oli mulle emaga võrdselt väga oluline inimene. Ja meie vahel oli selline vastastikune ülisoe armastus, et tema hoidis mind ja mina, mina teda tema elupäevade lõpuni väga, väga. Kas see, et isa kodus ei olnud, pani teid ema suhtes kuidagi eriti püüdlikult käituma ka, kas te hoidsite rohkem kokku? Ma arvan, et pigem olin kapriisne. Ma ikka nõudsin ja, ja ma ei olnud oma emale sellegipoolest hea laps, et, et ma tegin ta elu veel keerulisemaks. Läheb meel kurvaks, et ma selline olin. Aga ma arvan, et ega sinna ei ole ka midagi enam tagantjärele teha. Aga millest see tulla võis, millesse väljendusse kapriissed? Ma ei tea, ma arvan, et noh, eks mingil määral ka inimese enda loomus selline et ma ei pidanud ennast Tõnis kiitiselt, ma klassipiltidel olin selline triigitud ja ontlik, et et jah, et ega ma nüüd selline olin kindlasti, aga, aga ega ma ei olnud selline tagasihoidlik. Ma olin ikka selline aktiivne, aga millest selline kapriis sus? No ma ei tea, võib-olla just, et siis seda enam vaja siin mingit tähelepanu rohkem veel või? Seda võin ma öelda, ma ei ole kunagi oma emalt vitsa saanud, mind ei ole mitte kunagi löödud, et jah, ta võis häält tõsta, ta võis olla mu peale tulivihane, aga, aga Ta ei ole mind kunagi niimoodi karistanud või ei karistanud, tähendab teinekord võiski olla. Et kas ma jäin liiga kauaks õue, et oli öeldud kellaaeg, et tuled selleks kellaajaks tuppa, aga mäng oli nii huvitav ja lihtsalt jõudnud õues tuppa, siis ma mäletan vot sellist karistamist, üks kord, et ema oli keeranud välisukse lukku ja ma seisan seal ukse taga, kergelt hakkab hämarduma ja, ja mõtlen, mis siis nüüd saab, koputan ja koputan ja hüppama ei saa ja ja noh, ikka kerge paanika tekkis, ma võisin olla selline kuueaastane ja lõpuks siis komatu. Ma sain siis ema lihtsalt ütles, et aga, aga vot, et kus sa siis olid ja jah, ja, ja mina ootasin sind ja kell oli nii palju ja uks oli vaja lukku panna ja tundus, et sellest mulle täiesti piisas, et ega ma ei tahtnud enam teinekord hiljem tulla ja. Teie lapsepõlv oli ju kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel, eks ja mida selle aja lapsed õues koos tegid? Väga palju õues ma ainult elasingi, et meil oli selline kuue korteriga väike maja ja, ja seal majas elas sellel ajal vist kuus last, oli, aga selle hoov, seal oli selline mõnus siseõu kõrval oli keldrimägi ja palliplats ja sinna õue kogunesid kõrvalmaja lapsed ja siis juba ehitati sinna ümbruskonda kikimajasid selliseid mitmekordseid ja ka sealt tulid lapsed meie õue peale mängima ja me olime erinevas vanuses täiesti, niiet algkooliealised ja koolieelikud ja, ja keskkooli lapsed, aga, aga me mängisime kõik ühiselt küll keksu palli, kooli, mädamuna peitust. Me kutsusime trihvaks kivikuningas siis kindlasti rahvastepall, teinekord sekka sõda vahel kivisõda. Jah, ja kui õues 100., meil oli trepikojas hästi suur selline trepimade, siis võtsime toast lauamängud, mängisime lauamänge, seal talvel Me suusatasime kas siis kodus sealsamas keldrimäel või läksime Rennele või ebaveresse ja uisutasime, kas tee peal siis sõitis vähe autosid ja, ja kui tee oli selliseks kõvaks sõidetud, sai seal uisutada või siis Väike-Maarjas tiigid siis tiikide peal. Nii et noh, minu lapsepõlv kulges küll ainult õues mängides. Tõnis, kas sina oled oma emaga ehk vanaemaga kohtunud ka ja, ja sul on oma mälestused olemas oma hetked ja oskad kommenteerida? Ja kõrvalt ema kirjeldas oma lapsepõlve, aga see põhimõtteliselt ma võin sinna võrdusmärgi vahele tuua enda lapsepõlvest. Kui ma küll sündisin ja kasvasin Rakveres ja koolis käisin seal, siis ma ei ole ühtegi vaba päeva veetnud Rakverest lihtsalt sellepärast, et ma olen seal õues või käinud, mul ei olnud seal Lugukoolikaaslastega niimoodi. Pärast kooli lähme õue või nädalavahetusel saame uues kokku, mul ei olnud, mul ei olnud mitte mingit huvi Rakveres olla. See oli ka põhjus selles, et me elasime Rakveres kesklinnas viiekordses majas maja ees ja maja taga ei olnud mitte ühtegi mänguplatsi muru lapikest otse ukse ees oli kohe täna, et see oli hästi ebaturvaline keskkond üldse lastel õue saatmiseks ja, ja see oli sellest tingitud, miks, miks lapsed olidki tegelikult? Jah, ja siis me sõitsimegi vennaga kõik kõik nädalavahetused, kõik vahed, kõik terve suve Väike-Maarjas ja seal on seal on meie sõpruskond siiamaani see ema ema juures siis oli niimoodi, et hommikul ärkasin üles, oli hommikusöök. Ta tegi väga hästi süüa, alati lõbutsege, putrusid kaunistas alati nende nägudega ja, ja nii, nii nagu enda lastelegi teedeks. Ja see oli kokku lepitud, kindel kellaaeg, kui tuleb lõunasöökidele sööma ja siis pärast seda leppisime lõunasel kella kokku kindlal kellaajal tuli õhtusööki tulla sööma ja siis oli kindel kellaaeg, millal uks läheb lukku. Kui ema ütles ka, et uks läks lukku, selles see mälestus ka, et kindel kellaaeg ukseks. Muidugi meil oli ilmselt see kellaaeg natuke hiljem, et ta võttis väga vabalt, mina, vend ja onupoeg, kõik kolmekesi olime kuidagi nagu sõpradega koos seal niimoodi. Õues praktiliselt ainult toas käisime söömas, siis jõudis mütsi peast ära võtta, käed pesta, ära süüa ja siis tagasi õue minna. Ja kuna ei olnud telefone, siis tuli ka sõprade kokku leppida kellaaeg, kus õue saada, eks ole, sõbratisti magasid ju jumala ees kella üheni või kella 12-ni. Me olime hommikul üheksast üleval, meile hommikusöök söödud. Meil oli nagu niisugune teeme ja mina olen ema ema käest vitsa saanud või oli see pigem sihukene kli vöö, millele ta meile tõmbas, suvistanud mööda võttis, selle vanavanaema oli niisugune, käis toas sihukeste kitlite kah sellel taleni kitleid. No kui palju, eks ole, ja siis erinevad siuksed, värvilised kitlid ja siis ta võttis selle kitli vöö ja siis pani meile selle, aga me saime selle eest, et et me ilma teatamata läksime, võtsime kätte, ma arvan, et me olime vanuses, mina võib-olla isegi eelkooliealine vend siis võib-olla käis algklassides. Esimeses teises klassis aga võtsime kätte ja sõitsime siis mõtlesime, et lähme vanaonu juurde sinna 12 kilomeetrit eemale ratastega, et lähme tema juurde marju sööma. No ei, öelnud on muidugi, seepärast tundus, et nagu, et see plaan keeratakse kohe kihva. Aga vanaonu võttis rõõmsalt meid vastu, sai kohe aru, et ega see nüüd päris nagu niisugune õige asi ei ole, et nad iseseisvalt tulid. Tema ütles, et oi, mul on väga hea, mul saun soe, minge sauna, eks ole, ajas meid, Saune sisehelistas muidugi oma õele ütles, et näed, lapsed on siin, et esitas pärast, et näed, et vanaema helistas, mures teie pärast. Mõtlesime küll, kuidas ta teadis sinna helistada, eks ole, et aga noh, hiljem muidugi puresid läbi ja siis ootas ta meid niimoodi maja juures käed puusas ja tuppa läksime, sinna saime kitli vööga ja selles mõttes ideaalne vanaema, kellega koos käisid marju korjamas, kellega koos käisid seeni korjamas. Seal hästi rahulik. No sihuke, õpetas venna lugema vist vist minu ka, ega ma seda väga hästi ei mäleta. Aga, aga kindlasti ei ole niukene vend talle ka niukene ideaalne lapselaps, kes istus rahulikult, kuna tema oli ka õpetaja koolis sisse istus, rahulikult, tegid koos lahendasid ülesandeid. Ma olin küll küllalt noor, kui, kui, kui vana suri, aga, aga 10 aastane jah, et mingisugune mõnus rutiin oli, oli nädalavahetuseti, et reedel sa lähed maale vanaema juurde, seal oled. Teie ema oli õpetaja. Mida sa teile tähendas koolis? Õnneks mitte väga palju, et mul oleks kriitiline selle tõttu olnud, et ta oli algklasside ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Muidugi klassid sai alati nii valida, et ta minu õpetaja otseselt ei olnud, aga ühe aasta ikkagi oli neljandas klassis, ta andis mulle eesti keelt ja kirjandust. Ja kui ma olin muidu seal algklassides viieline ja, ja siis neljandas klassis, siis oli mul tunnistusel üks neli ja see oli eesti keel, sest et ema põhjendas seda sellega, et kui ma edasi su annan järgmisele õpetajale sa nii hästi ei oska, siis ta vaatab, et näe, ma panin oma lapsele viie. Ta oli hästi õiglane selles mõttes, et. See ei tekitanud draamat. Ei noh, natukese, võib-olla isegi võib-olla isegi võib-olla tujutusesin veidi, ma ei mäleta seda, aga ma mäletan seda, kuidas ta põhjendas seda ju siis ma ikka päris viijaline ei olnud, olgem ausad, et ma ei usu, et ta ebaõiglane oli, ju ta nägi, et ma olen selline nelja, viie vahepeal aga kusjuures ma hakkasin väga varakult emal aitama, et õpilaste töövihikuid kontrollida, nii et ma võisin olla teinekord ise ainult klassi eespool, kui ma kontrollisin, siis klass nooremate õpilaste töövihikuid ja siis see käibki niimoodi, et ema oli endal ka alati töövihik, sest seal olid kõik korralikult lüngad ja lahtrid täidetud. Ja siis mina siis niimoodi aitasin, sest lapsi käis klassides 30 ja tal oli ikka mitme klassi jagu neid töövihikuid. Ja, ja õhtuti ikka ta tegeles nendega või kirjandite läbilugemisega ja et noh, eesti keele õpetajal oli tõesti palju selliseid kontrollimist vajavaid töid kodus. Ja siis ja siis ma niimoodi tahtsin. Ega ma võib-olla alati nüüd nii väga vabatahtlikult ka, aga aga ikka ma arvan, et lastel minu kirjutatud hindeid on seal töövikutes küll. Vaevalt nad seda, et muidugi ise ei tea. Mis hetkest Helle, mäletate te meest, kelle nimi on Andrese ja kellest sai siis teie poegade isa? No Tõnis juba rääkis selle ära, et me oleme ühest klassist pärit kohe keskkoolis, aga, aga tegelikult siis sai kõik. Teda sain ma tundma siis esimest korda kolmanda klassi esimesel septembril. Et sinnamaani käis ta Eipri algkoolis, aga see oli Väike-Maarjast kolm-neli kilomeetrit ja see kool likvideeriti. Ja, ja tema ema siis asus ka Väike-Maarja kooli õpetajaks. Ja oligi esimene september, kui, siis ta ema lükkas ta meie klassi ukse vahelt sisse, teatas, et noormees on Andres ja hakkab õppima, teie klassis oli selline kena näoga noormees, suurte silmadega tüdrukud lükkasid seljad sirgu, ajasid naeratav naeratuse näole ja ja nii oligi, aga aga ega mina mäletan küll, et maid karistasin õige pea, piigid temaga, ent mille üle me vaidlesime, ega me seda täpselt ei mäleta, aga ka mul on parem, kui sul ja mul on ilusam ja suurem ja midagi niimoodi ala käis, et selliseid olukordi, et ma läksin koju ja ütlesin oma emale. Et kui loll see niinemetsapoiss on ja, ja et mingu ta ütel kui tema emale ja kui mulle ikka asi väga ebaõiglane tundus. Aga aga eks hiljem ema ikka tunnistas, et ega ta nüüd küll kuhugi ütlema ei läinud, aga minu rahustuseks noogutas sellel hetkel. Niimoodi me seal siis ühes klassis käisime. Kui siis ükskord oli 22, september 1980 Me käisime üheteistkümnendas klassis ja meil oli matkapäev, matkasime Väike-Maarjast põrkunisse, seal toimusid mingid spordivõistlused ja, ja pärast hakkasime siis jälle jalgsi Väike-marisse tagasi minema. Andres jooksis mulle järele ja haaras mu matkakoti ja ütles, et lähme koos. Ja seal ta siis vadistas kogu aeg juttu rääkida ja keerutas aga seda matkakoti ja ükskord käis Kõmmaki vastu puud ja oli minu keraamiline kruus seal koti sees katki. See on mul sellest päevast nagu kõige eredamalt meeles ja siis ta hakkaski meil külas käima vahel ema küsis, miks ta nii tihti. Selline olukord ka veel, et me elasime 100 meetrit praktiliselt koolimajast, minu uksest välisuksest koolimaja ukseni tõesti oli 100 meetrit ja ja kui koolis nüüd juhtus mõni tund ära jääma või midagi, meil oli keskkoolis suht väike klass, meil oli ainult 17 õpilast ja siis tihtilugu siis mõned, kes ei viitsinud seal koolimajas seda vaba tundi veeta, tulid minu juurde. Ja, ja üleüldse meil oli hästi kokkuhoidev klass ja, ja ma sain seal läbi kõigiga nii poiste kui tüdrukutega, nii et et ega mul mul ei tekkinud kunagi seda tunnet, et kellegagi võiks midagi enamat siit nende hulgast olla, et et siis kui Andres meil hakkas käima, siis mul oli see nagu kohati isegi veider tunne ja natukese võttis see aega, kui, kui see millekski enamaks kasvas, nii et et tegelikult üldse kokku, enne kui me koos elama hakkasime. Meil oli sellist ühist aega neli ja pool aastat ja seal vahepeal käis Andres veel sõjaväes. Nii et see oli 85. aastal, kui me abiellusime. Ma küsin Helle korraks veel ajas tagasi minnes teie isa kohta, et see, et te koos ei elanud, kas see tähendab, et tedagi kunagi tegelikult kontaktiga ei hoidnud või? Ei, hoidsime ikka, isa käis meil külas ja vahel harva käisin ka mina tal Tallinnas külas, nii et aga noh, tõesti need, seda, seda ei olnud väga palju. Aga isa suri, kui ma olin 14. Ka seetõttu jäi see aeg väga lühikeseks. Tõnise võtame sinu esimesed lapsepõlve mälestused ette. Kui sa mõtled ajas tagasi, siis mis sa arvad, end esimesena mäletavad? Ja nüüd siis mitte fotodele toetudes, vaid päris mälupildid. Mina siin 87, meil oli perekonnatuttav, kes tegi meil koduvideo aastal 91 ja kuidagi see mingi aeg me vaatasime hästi palju seda noh, tore oli vaadata, kuidas said, ise väike ja lugesid jõuluvanale luuletust ja see hästi välja ei tulnud ja seal niisugune 90. aastal isegi tegi, kui mõelda kolmele või kuidagi niimoodi. Sa ei olnud veel kolmerweegolmeni seal paratamatult neid. Neid mälestusi kuidagi pead nagu enda omaks mäletan ka neid hetki, aga ma arvan, et tegelikult on need lapsepõlve mälestused ikkagi jäävad kuhugi sinna eelkooli ikka. Kui ma lasteaia ära lõpetasin, siis ma olin Ihasta kodus. Ma ise ise meeldib arvata mulle seda, et ma ei tahtnud veel kooli minna, kuna mul oli see võimalus, et ma oktoobris oli sünnipäev, siis ma võisin ka minna niimoodi, et ma olen seitse, 208 olen klassis selline üks vanemaid. Et aga tegelikult oli see, et ema ütles, et ma noh, tagantjärgi kunagi tunnistan, et ma ei olnud vist päris valmis, eks ole. Et aga on ka oma lugu. Aga, aga, aga siis ma olin aasta aega kodus hommikuti ma käisin, kui vend läks kooli, läksin mina trenni. Ma käisin lauatennisetrennis, käisin hommikul trennis ära, trenni hakkaski vist kell kaheksa või üheksa pihta, 11-l aeg juba lõppes, siis tulin koju. Helistasin kas emale töö juurde või ütlesin, et ma olen kodus ja, ja siis mängisin senimaani, kuni vend tuli, mul oli iga, kuna meil on 105. korrusel, siis mul avanes nii mõlemale poole maja akendest väga suur nagu vaateväli valdavalt muidugi mängisin, eks ole, mingit politsei pissimänge ja autodega sihukestest nagu poisid ikka. Siis ja siis ma lihtsalt oli nagu fantaseerin seal igast asju, eks ole, endale välja ja, ja ema oli mingi aeg jätnud juba nagu mingid ülesanded, et mida te päeva jooksul ära teha, kas tuli mingid harjutada tähtede kirjutamist ja lugemist, piltide joonistamist ja midagi sellist, nagu käelist tegevust oli ka? Tegidki jah, jah, seda tegin ka. Need tuli ära teha, tavaliselt tegin hästi kiiresti ära pärast trenni ja siis saab hakata mängima. Ja kui vend tuli, siis hakkas siukene. Omamoodi huvitav aeg enne vanemate töölt tulemist. Vend tuli koolist juba mingi uue infoga, eks ole, et et kes midagi õpetanud, öelnud või siis ta tahtis hakata õppima, mina tahtsin teda tema tähelepanu saada, tekkisid sellest konfliktid paratamatult natuke ikka siukest meelega kiusamist. Et päris kirgas elu oli enne seda, kui hommikul, kui vanemad tööl läksid, vend läks ja kuni siis vanemad koolist töölt tulid, et, et siis nagu sinna vahele mahtus väga palju. Ma ei tea, et oleks nagu erilised nagu inimesed olnud, aga meil on lihtsalt juba sel hetkel lõugu kodus ja sai vaadata saksa kanaleid ja sealt tulevaid mingeid sarju. Ja noh, niisugune põnev aeg oli, see, see on nagu võib-olla sihuke tugevalt meeles võib-olla tänu sellele, et ma olin üksinda kodus. Mina olin omapärast ka vanem lastest ja siis mul on mõni aasta noorem õde ja ma tegin kõik selleks, et tema teeks seda, mida mina tahan. Mõistad, panin ta enda huvides ja enda kasuks iga liigutust tegema. Saan aru, mis tunne või seal olla. Sa oled seda kogenud või? Või sul oli, vedas vennaga rohkem. Mulle meeldis näiteks õhtuti juua, teed, süüa, küpsist niisugune ma ei tea. Tundub nagu sihuke väike inglane, eks ole, et aga, aga kuidagi õhtuti mulle meeldis see mingisugune nutikas, teen mingi soe tee ja niisugune kindlasti sellega nagu niisugune, arvestades, et ma olen energiline inimene, niukene õhtuti sihukene, rahustav niisugune, jõuab mingit sihukest piparmünditeed ja ja süüa küpsist kõrvale ja vaadata rahulikult taanilist vanaema vist ja siis tena emal oli alati seal ja meil oli kindel niisugune asi, et me vaatame Aktuaalse kaamera ära siis spordiuudised ka ja pärast seda võib magama minna. Pärast seda peab magama minema, aga oli lõpuni, aga, aga, aga ma ei ole jah, ma ei ole. Ega see on siiamaani niimoodi, et ma ei lähe ükski õhtu magama enne, kui ma ei ole vaadanud ära. Ma küll ei jõua alati AK, nagu seda on, nüüd ei jõua nagu selle otsesaatena vaadata, ega, ega ma lõplikult järgi vaata ka, uudised, aga spordiuudised alati ära, enne kui magama lähen. Ma pean olema spordiuudised ära näinud ja vend alati siis mina tegin endale teed, küsin, kas sa tahad ka ta muidugi, noh, jah. See, eks sa võid teha, muidugi ta tahtis, eks ole, et aga siis mina pidin talle viima ja tooma ja sellest oli vähe kasu, et ma ütlesin, et valmis on, mine kööki võtta, sest siis sinna see jäigi endale kätte tooma. Jaa jaa. Aga seda muret ei olnud, et keegi mu eest nagu näiteks küpsised magus äraseks. Pigem oli vastupidi, vend nagu teatas, et oleks ta tahtnud seda küpsist tahtnud, mis nädal aega tagasi osteti, aga tegelikult oli see viis päeva tagasi otsas juba et mul tegelikult väga vedanud vennaga, mida sa oled lapsepõlvest nagu aastad edasi, meil ei ole kunagi tegelikult eriti mingeid suuri konflikte või ma ei mäleta, et me oleksime lapsena kuidagi nagu teineteist. On vendi, kes olek, kes võitlevad või, või, või nagu on jubedal vaenujalal, siuksed teismelise eas. Meil ei olnud tegelikult nagu mingid siukseid, kuna, kuna meil oli nagu kõik see ühine nädalavahetus, kõik vabad, vaba siukene vaheajad, kõik need sõbrad, maalaid, ühised, veetsime tegelikult nagu kõik selle vaba aja koos. Mis masti tegelemine Tõnise poisikesena oli? Ta oli selline tegelane, kes sai igas olukorras hakkama talinunnu näoga, suurte silmadega ta hakkas, ta ta kuidagi meeldis üldse ka ümbritsevatele inimestele, niiet täitis ennast oma olekuga kuidagi võluda. Ja muidugi ta oli ju väga energiline, ta kogu aeg tegutses, toimetas et no et selle tõttu pidi teda rohkem võib-olla jälgima, kus ta nüüd on ja mis ta nüüd teeb ja ja, ja võib-olla temaga juhtus veidi rohkem asju, aga need ei olnud ükski selline pahatahtlik. Sest tegelikult oli ta üks äärmiselt südamlik ja ikkagi selline laps, kes mina ei mäleta, Ta oleks kellegagi konfliktis olnud või et üldiselt igal pool seltskonnas, kus ta viibis, ta meeldis kõiki. Et näiteks üks hea näide ta läks kaheselt lasteaeda ja kui ta oli umbes kolmeaastane, pöördus minu poole, siis tollel ajal öeldi söögitädi, eks ta oli abikasvataja ja, ja ta oli vist läinud piima nii-öelda omandama seda lasteaedniku kutset ja, ja pöördus siis minu poole üks kõrkuma Tõnisele järele läksin, et kas tema oma lõputööd võib teha nii-öelda Tõnise näitel. Mõtlesin, et noh, et mis mõttes, et noh, et ega minul ei ole midagi selle vastu, aga et noh, et mis mõttes näitel, et miks, miks just Tõnis ja, ja ta ütleb, et, aga ta on nii huvitav laps, ta räägib nii toredaid lugusid ja ta räägib, kuidas te kodus näit Te mänge teete. Mõtlesin, et issand jumal, et ma küll ei tea, et me mingeid näitemänge teeme, rääkisin kodus isale ka, et kas sina tead, et milles Tõnis seal lasteaias võib kokku kõike rääkida, et noh, et lapsed ju fantaseerinud palju. Aga siis me ikkagi tegelikult mõtlesime välja, et, et, et tegelikult, ega ta ei valetanud küll midagi, et et kui sai neid raamatuid ette loetud, sest lastel oli ikka ikka seesama muinasjutt ikka seesama lugu see vahel nii tüütas ära ja teinekord võib-olla et meil endal ka lõbusam oleks, läks see nii-öelda näitemänguks üle ja võib-olla ta siis sellest ka rääkis seal. Mina rääkisin lasteaias, et me teeme kodus näitemänge, mis tundus vanematele, tundub huvitav, siis vend rääkis selle eest, et lasteaia, see, kuidas ema isa joovad kodus Tiina ja siis hakkavad meid vennaga peksma, et noh, et need lapsed nagu räägivad igast lugusi, eks ole. Seda ta ei rääkinud, sõitsid lasteaias, ta rääkis seda minu emale, ema mõtles, et jumal tänatud, et ta seda mulle rääkis, et küllap ta oli seda lugu lasteaiast kellegi käest kuulnud. Mõju, sain aru, et see nii ei ole. Ja muidugi ta ta oli selline ka, kes ikkagi erines aladel. Et noh, erinevus jäi silma mul alati sellest. Kui ma siis sinna lasteaeda õhtuti järele läksin, siis olid ikka pandud need laste joonistused või rebimis kleepimist ööd. Või mingid voolimised sinna kapi peale siis rivisse ja ikka siis läksid ja vaatasid, et kus siis minu lapse töö on. Alguses ikka otsisid ilusasti nimedel põhjal seda tööd ja aga hiljem ma juba hakkasin aru saama, ma lähen vaatan, milline see teistes töödes täiesti erineb, sest kõigil oli enam-vähem ikka püütud nii teha, nagu õpetaja või kasvataja oli seal ette näidanud. Tõnisel oli üldjuhul alati erinev. Ega tema pani oma fantaasia seal ikka alati mängu. Ja võib-olla mida ema räägib, jätab rääkimata, on see vôiks valdavaid lauseid, mida mina lapsepõlves ikka kuulsin vanemate käest, et kus sina käid seal pilt vaat aga et noh, et mingi kogu aeg Kulil tuli selles järjekordselt, kui ma midagi ära lõhkunud. Ja see kuidagi kandus edasi. Jah, ma küll kuidagi nagu minu käest kuidagi asjad nagu läksid. Ma tegelikult ei, ei teinud nendega midagi erilist, millega need, mida nendega muidu ei tehta, aga lihtsalt kuidagi ma ei tea, kas siis nagu täpselt sel hetkel selle asja eluiga, kas sellest veel hetkel selle asja eluiga saigi läbi või mille sa võimule jääb, aga, aga minu käes asjad läksid katki ja see kuidagi kandus edasi sellesse aega, kui ma juba käisin nagu ülikoolis ja ma ei olnud. Mul on ülikoolis käin mõnikord nagu näiteks ligi neli kuud kodus helistanud, et oli mul oli kursarekord, oli, oli kolm kuud ja kolm nädalat ja siis oli see ema helistab mulle kuskil seal keskel, ütleb, et, et kus see on või miks see on katki või midagi sihukest. Et külla on vaid, et see on nüüd kaitse katki, et mitte katki olnud. Et nagu justkui, nagu eeldusel, et kas sina juurdlikud viimati sellega midagi tegid ja mis on nagu juba sel hetkel oli nagu naljakas, aga see ei olnudki nagu enam ei võtnudki seda tõsiselt juba nagu ma ei solvunud, aga lihtsalt see oli nagu kummaline, et, et nagu, et, et see kuidagi. Jah, ma lõhkusin peres ka ilmselt kõige rohkem asju. Aga üldse ma ütlen, et, et ma kindlasti mitte pahada. Ei, seda küll selles mõttes on, need asjad lihtsalt läksid katki. Tule meelde tõesti ja, ja kui veel sellest asjast rääkida, et kas Tõnisega on olnud nagu mingisuguseid probleeme koolis või midagi, ma pean ütlema, et ma olen õnnelik ema, ma tõesti ei ole oma kahe poja pärast mitte kordagi koolis pidanud käima. Mul ei ole kunagi helistanud ükski klassijuhataja, et ta tegi koolist seda, teist või kolmandat. Et nad tõesti on niimoodi olnud mind hoidnud võimeid, hoidnud isaga, et meil ei ole olnud probleeme. Tõnis kui see oleks koolis juhtunud, siis muidugi oleks vanemad teada saanud, aga su elus kindlasti on ju asju, millest sõima tegelikult ei tea. Muidugi, mida, mida ei ole saanud, rääkida peab olema, muidugi on, sa ei saa olla ju nii. Briljant, ega ma ei hakka, ei ole selles mõttes muidugi on asi on lihtsalt selles, et, et sa oskasid need asjad siis ära korraldada, nii et nad ei, isa on selles mõttes leebem. Selles mõttes, et, et kui midagi on jah. Ta kindlasti noh, kui on põhjust ärrituda, võib väga ärrituda ka ta võib väga kuri olla ja niimoodi, aga ta kindlasti ema on selles mõttes karmim ikkagi on kuidagi olnud niimoodi, et ega ma tunnen ka, et, et ega meid on kasvatatud väga õiglased aga küllaltki tegelikult karmistada. No selles mõttes karmis, et me ei, meid ei ole jumala eest mingi kuskil nagu käeliselt karistatud, vaid vaid vaid lihtsalt nagu meil on nagu hoitud nagu mihklid jah, reeglid või tugevat raami hoitud. Mitte raami, aga meil on olnud reeglid, mina, mina ütleks selle kohta. Nonoh ropendada ei tohi, no reegel, eks ole, et noh, mingid sihuksed asjad, mis nagu sa teadsid, et kodus sa seda ei tohi teha. Noh, väljaspool kodu nagu ikka muidugi muidugi kasuks. Ei ma, ma tõesti, ma olen väga õnnelik, et see nii on olnud, aga see tähendab ka seda, et kohati muidugi mingite olgu see siis kas kehv tunnistus või, või, või kui toimusid koolis toimusid ikkagi need lapsevanemate koosolekud. Ja sel hetkel, kui veel ei olnud e-kooli, siis käis klassis ringi õpilaste päevikust siis otsida oma lapse üles joonlaua, panna peale vaadata, mis temal need hinded on selles aines, eks ole. Ja ma teadsin, et kui tuleb see klassivanema lapsevanemate koosolek, et, et hea oleks, kui mu vanemad sinna jõuaks. Sellepärast, et ma teadsin, et mingeid olukordi oli, ma rääkisin tundides ka hästi palju koolis rääkisin hästi palju, kui tund oli, ebahuvitab siis ma rääkisin pigem ise seal tunnis. Et ja õpetajad tihti rääkisite kaasa ja nagu keelasid, aga samas nagu me saime kõikide õpetajatega omavahel väga hästi läbi, meil ei olnud kordagi sihukest, et ma oleksin mind, ei ole kuhugi direktori juurde kutsutud või õppealajuhataja juurde minu käitumise pärast. Jah, ma rääkisin palju, aga aga ma ei rääkinud otseselt ka nagu täiesti mingit suvalist. Kui tulid need teatised, palun nagu minge sinna koos kutsugevama Est tuli allkiri sinna panna või kas siis silt läks kaduma mul või võistasid amm või ma unustasin anda või no ikka mingeid siukseid asju oli, et kui oli mingi halb hinne kuskil aines, mida sa ei tahtnud, et ta saaks, ma proovisin pigem neid nagu eemale hoida sellest, et noh, siis ei või tule välja, eks ole. No muidugi hiljem kõik tuleb välja. Aga praegu ma ei, praktiliselt ma võin öelda, et viimased neli-viis aastat ei ole üldse alkoholi tarbinud. Aga, aga muidugi ma olen olnud noor ja muidugi ma olen seda proovinud ja olnud purjus ja, ja kõike seda nagu läbi teinud, eks ole. Et aga, aga ma ei ole kunagi läinud koju niimoodi, et vanemad peaksid kuidagi cancel dama mingit alaealist, purjus Tõnist. Üks suurimaid hirm on lapsepõlvest niimoodi koju minna. Kas sa sõpradega mõne sigaduse suhteliselt korda saata? Ma olen, ei, muidugi, ma olen nagu olnud mingites nagu olukordadesse. Kuidagi ma ei tea, kas see on, kas see on kodus kaasa tunda ka, et et kuidagi isa, isa, võib-olla seda, mine enne ära, kui asi päris hulluks läheb. Võib-olla see on see, et ma olen, ma olen mingites asjades paratamatu Targ, näiteks kui me käisime noorena sõpradega suvel. Me toitusime valdavalt sellest, mis sai teiste inimeste aedadest, eks ole, noh, raksus käisime et kogu aeg, meil, isegi sõber sõbra ema andis kilekoti kaasa, minge tooge õunu, et ma teen õunakook. Et Väike-Maarjas nagu praktiliselt ei ole aedu, kus meil oleks sees käinud, võtnud võtnud ploome, mis iganes me toppisin, taskud täis manud sõimegi, Helge-Maria inimesi. Me käisime isegi sõbra vanaema juures, kes oli koolis õpetaja, tal oli liikumisanduriga tuli, pidime liikuma lihtsalt nagu nii aeglaselt, et seal anduri läheks tööle. Me käisime seal aias umbes kuskil tund aega vist ühte puud tühjendama. Et ma olen neid asju kõiki teinud, aga, aga võib-olla ma olin mingites asjades liiga arg. Näiteks. Meil on olla olukordi, kus mina ütlen, et ma pigem nagu pean siin tänava otsas valvet, et noh, et ma, sest noh, ei julge sinna ja ongi läinud halvasti on keegi sattunud peale on saanud täiesti reaalselt sõber on saanud löödud niimoodi sealt aiast välja, et ta lendab koos aia lippidega sealt minema, eks ole, et omanik satub peale, et noh, et, et olukord on jätta, kui tõsiseks läinud. Kas sa oled kunagi koolis mõne halva hinde heaks rääkinud või kuidagi selles valguses enda kasuks rakendanud oma talenti? Pooltes ainetes ma arvan, et olen kuidagi nagu proovinud õpetajatega mudida proovinud ja õnnestunult ikkagi bioloogia oleks mul olnud kindlasti mingites vähemalt mitmel veerandil hindel kaks hindele kaks, kui kui, kui ma poleks suutnud kuidagi õpetajaga nii hästi läbi saada, pinginaaber mul valdavalt korjaski kahte siia ja siis me oleme tegelikult nagu sama vähe, teadsin sellest bioloogiast, mõlemad proovisime spikerdatud, ma jäin praktiliselt iga korkamas, pikendasime, jäin vahele ja, aga sellest ei olnud midagi. Selles mõttes, et õpet, mõtlesin, et jah muidugi ma spikerdanud, sellepärast et ma ei oska seda ainet jäätelt. Ja ma proovisin ära põhjendada, et, et miks mul seda kunagi tulevikus vaja ei lähe matemaatikas? Ma küsisin pinginaabri käest asju, seal siis oli mul pinginaabergümnaasiumis, kes ei osanud sosistada, ta ei osanud vaikselt rääkida, ta rääkis seal kõva häälega ja siis ma muidugi vahele, sellepärast et ta üritas mulle vastustes ette öelda või kuidas, et kuidas lahendada või noh, et ma ütlesin, õpetajale kaeda, aga muidugi ma küsin sellepärast et ma ju ise ei oska ütelda, et ma olen selles mõttes jah nagu õpetajatega olnud ilmselt nagunii heal läbisaamisel ja ma olen muidugi ülikoolis. Ma ühe aine läbisin niimoodi, et ma teadsin, et kui ma lähen iga kord kohale, olen hästi tubli, ütlen esimesena, tere reipalt, kuidas teil läheb? Ja pärast ära minnes ütlen aitäh, väga tore tund oli. Aga tunnis ma mängisin arvutimänge. Õpetaja arvas, et ma konspekteerin ja, ja siis, kui tuli eksam, siis need ülejäänud kursakaaslased, kes tulid või aegajalt nagu lihtsalt nagu jäid tulemata või kuidagi olid seal tunnis niimoodi noh, et nägu on, peaasi, et ta ei viitsi kuulata. Aga tegelikult pisid said palju kehva on linn, et mina sain läbisionaal A-le ja tänu sellele, et ma olen ilmselt iga kord kohal ja muidugi oskama oskasin pugeda. Teadlikult pugesin tegelikult aitas kõige sellele kaasa ka see, et mis oli kooliväline tegevus, kas, kas kooli sees, kui sa olid spordipoiss, esinesid koolispordis, kui sa olid, käisin näiteringis, tantsin rahvatantsu, kõik need aitasid tegelikult nendele suhetele kaasa. Et kui sa esinesid kooli väga tublisti ja kenasti ja, ja mitmes kohas korraga, siis see aitas kõik sellele kaasa. Ta oli hiljem palju palju lihtsam. Helle, kas teile tuleb kusagilt Tõnise gümnaasiumi lõpuaastatest meelde arutelusid selle üle, mis edasi teha? Mina selle koha pealt küll pigem püüdsin isegi pidur olla selle tee peale mille ta valis siis et kuna ma ise sellel ajal juba töötasin Tris, ma nägin kõrvalt, kuidas näitlejad tegid tööd, noh, kas ma ei käinud nüüd otseselt proovides, aga ikkagi mingil määral seal protsessides sain kõrvalvaataja olla ja pärast kui ütleme, etendus või, või lavastus tuli välja peale esietendust, kuidas siis kriitikud hakkasid kirjutama sellest siis, kes tegi hästi selle rolli, kes, kes mitte nii hästi ja, ja olles lapsevanem, ma mulle tundus. Ma tahaksin kaitsta oma last igasuguse kriitika eest sellise suure avaliku tähelepanu eest, mis ei ole kerge koorem. Sel hetkel, kui Tõnisel oli see elukutsevalik. Ma ma ikka väga püüdsin talle öelda, et et mõtle, on teisi elukutseid ka. Kuigi ma nägin, et kõik märgid lähevad seda teed, et, et ta sinna ikka minna tahab ja ja loomulikult ma ei astunud teele ette, et mitte mingil juhul. Tõnis võiks ju eeldada, et kui ema töötab teatris, siis see tähendab automaatselt et tagauks on lahti. Kui ema asus tööle teatrisse, alguses kohemit, et võib-olla see on jälle see ema, mingi õiglustunne, mida ta on saanud oma emalt kaasas, et ei ole niimoodi, et nüüd mina töötan teatris, te istute ja vaatate kõik nagu tükitsi mul nagu ära, eks ole. Et mina käisin gümnaasiumis, siis ma jah, ma Rakvere teatri kõik repertuaari ära näinud, aga minu ema ju on ju, ta ei ole kunagi olnud see inimene, kes lavale pressib, meil on küll kummalisel moel mingi sihuke teatri perekond, jah, et valdav osa me meie pereliikmetest töötab teatris, aga see ei tähenda seda, et ma oleks kuidagi nagu Priit kõrval võid teatriga koos kasvanud või niimoodi ei ma pigem ikkagi käinud seda vaatamas, kui vaataja. Ja samamoodi ema on olnud tegelikult kõige suurem kriitik üldse teatri juures minu minu puhul väga-väga vähe rolle, mis talle meeldib, mis ma olen teinud, nii käibki, ma olen võib-olla nagu ülekohtune, aga täiesti, aga see on sulle valulik olnud ja siis tundub, et ka palju, aga et ma võtan ajakirjandust läbi käivat kriitikat palju kergemalt, kui südamest, tuleb emalt ema kindlasti palju otsekohesem ka, ma saan sellest aru. Mulle millegipärast tundub, et mul on õigus sulle öelda ja et me saame seda sõbralikult lahendada ja noh, nagu selles mõttes Aga aga ka meie kindlasti meie teatrimaitse on erinev emal kindlasti palju konservatiivsem kui minul, võib-olla sellepärast, et ma olen mina ühtepidi Krahli teatriga seotud ema on rohkem võib-olla sellise klassikalise teatriarmastaja seotud ema otsinud siukest lugu ja jääd, mis mul tahetakse öelda ja ja mina võib-olla olen mingi muu millegi muu otsingul, eks ole, et ma mäletan seda, kui ma sain Viljandisse sisse, helistasin vanematele, kes, et noh, ma olen sees, hakkab sissesaamist pidu ja kõik on hästi ja ma tulen, suvi on vaba ja ma tulen nüüd augusti lõpus kooli ja siis ema ütles, et kena ka, et, et et sajuplaanid kuhugi mujale paberid sisse viia, eks ma lootsin nagu suuremat toetust sel hetkel, aga ma sain aru, et ma sain aru, mis on tema tagamõte, ma sain aru, et ta ei, ta ei ole kindlasti niimoodi, et sa nüüd sinna kooli ei lähe, ega ju, eks ole, et või kui lähed, siis nagu meie sind ei toeta, ei, jumala eest mitte. Vaid ma saingi aru, mis on tema tagamõte selle puhul, miks ta niimoodi ütles ja, aga no muidugi, sel hetkel sa korraks solvudki saad just saanud nagu kooli sisse ja siis nagu ei olda väga õnnelik selle üle. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Saates olid külas Hellemal ja Tõnis Niinemets suur-suur, aitäh, et olite nõus rääkima ja meenutama aitäh heaks. Mina olen Sten Teppan ja me kuuleme nädala pärast taas. Pikem versioon jutuajamisest ema ja poeg Helle-Mall ning Tõnis Niinemetsaga asub vikerraadio koduleheküljele. Leidke saadete seast. Käbi ei kuku ja kuulakega varasemaid vestlusi laste ja nende vanematega.