Tere ja toredat päeva vikerraadioga. Täna on saate peategelane Tõnis Niinemets, kes sööstis ereda tähena meie huumoritaevasse mängeldes justkui möödaminnes. Aga mõistagi pole kõik nii lihtne. Tõnise selja taga looklev jäljerada viitab sündmustele, mis väärivad meenutamist ja selle saate kontekstis nagu ikka kasvamisele ja kasvatamisele mõeldes. Tõnisega koos on meie külaline, tema ema Helle-Mall, Niinemets samuti teatritööga seotud kui seda kontori poolelt kes nõustus esimest korda pikemalt oma pojameheks kasvatamisest rääkima. Just vikerraadios. Algab saade, käbi ei kuku. Küsija rollis on Sten Teppan. Head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse Hellemal. Tere ja Tõnis Rõõm näha. Tere Tõnis, kui sa korraks mõtled, Ta oma ema ja isa peale, siis kui sul mõnikord elus on tulnud tõsiseid asju arutada või strateegilisi otsuseid langetada, siis kummaga saab, pigem olen selles küsimuses nõu pidanud või kelle arvamust pigem kuulanud? Eks ma teen praegu natukene võib-olla isale liiga, aga, aga ma arvan, et ma olen neid asju rohkem ikkagi emaga arutanud. Kui me teisme-east räägin mingid probleemid, mis olid valdavalt võib-olla siis mingite suhetega tüdrukutega seotud, siis ma, ega ma isaga neid ei arutanud, mitte nüüd, et isa ei oleks tõsiseltvõetav. Aga mul on selgelt meeles see olukord, kui vend tuli koju üks kord kunagi. Ma eeldan, et ta käis kuskil viiendas, kuuendas, seitsmendas klassis kuskil sellises vanus ja oli sõpradega proovinud õues suvisel ajal vanema sõbraga õlut. Nii tuli koju ja emal on niisugune mina olen öelnud, temal on nagu miilitsakoera nina, eks ole, ta tundis kohe kuskilt nagu viie meetri pealt, et mingi õlle lõhn on siis ütles. Et noh, et kuidas ikka ajaliselt, kuidas niimoodi, et miks sa käid, sa proovid kuskilt, et noh, et kui tahad, proovime kodus ja ja kõik see niisugune jutt ja siis isa hakkas moraali lugema või lugeda kuidagi siis isa rääkis siukse loo, et kui tema oli sama vana kui mu vend, siis tema käis korvpalli trennis ja ikka pärast trenni tehti kolm, neli õlut. Ta läks koju, ema ütles, et sul on viinalõhnata, ütles ainult kolmneli õlut joonud ja siis mulle tundus, et, et see nagu ei aidanud üldse kaasa mingi moraalile või mingi õpetusele, et see oli pigem nagu mitte üldse. Halvas mõttes oli naljakas sel hetkel, sellepärast et isa tahtis nagu öelda mingi õpetussõna kaasa, aga see mõjus, et siukses vanuses on õlle joomine okei. Ja siis ma sain aru, et, et, et isaga mul on väga palju muid ühiseid huvisid. Meil on meeldinud hommikuti vara ärgata, käia koos metsas hästi nagu põnev lihtsalt jalutada, vaadata, kus loomad on liikunud, käia, teha puid küttematerjali eksale, metsast, aga kõik, mis on puudutanud võib-olla natukene siukest nõu saamist või mingit tuge pea lihtsalt sellele, et nagu, et, et vanemlik tugi siis, siis ma olen sellega pöördunud ikka alati ema poole. Tõnise jutust käis läbi etatud siit tal on vend ka, kelle nimi on Mihkel ütlema siis omalt poolt juurde. Ja Helle, kui te panete kaks venda, kelle vanusevahe ju väga suur ei ole kõrvuti aasta üheksa kuud on vanus siis Mihkel on ju avalikkuse jaoks ikkagi võrdlemisi tundmatu kuju. Erinevalt tellisest, kui sarnased või erinevad need kaks poissi läbi ema silmade all. Aga ta on täiesti erinevad. Mihkel on selline hästi rahulik ja, ja lapsena oli ta kõigi emade unistust, sellepärast et talle võisid öelda poodi minnes, et istu nüüd siia aknalauale ja oota, sest ikka oli vaja järjekorras seista. Ja ta istus rahulikult ootama tass ja, ja temaga võis käia igal pool kaasas, ta oli sul näpu otsas, jalutas rahulikult, vestles sinuga, ta oli selline tõeline väike vanainimene. Aga Tõnis, temaga siis poodi minek oli üks suur katsumus, sest et temal oli kõike vaja saada, tal oli vaja kõiki asju katsuda. Ja, ja lõppes see sellega, et tihtilugu me teda enam poodi üldse kaasa ei võtnud. Siis käis kodus üks suur palumine, palun võtke mind, ma, mitte midagi nõua teie käest. Kui Mihkel oli hästi rahulik, siis ja on ka praegult siis Tõnisson olnud kogu aeg väga energiline laps. Võttes arvesse, et Tõnis elatub põhiliselt sellest, mis suust välja tuleb ja kuidas ja Mihkel toimetab küll ka teatrimaailmas, aga hoopis teise nurga alt või teises kontekstis ehk deklaratsioonidega nukus, mis tähendab ma arvan käsitööoskust siis kas see paneb ka vennad kuidagi paika, Tõnis, et ma sulle nüüd liiga siin ei teeks, aga absoluutselt mitte. Kuulame siis ema, kas mõlemad on oma trumbid tugevused üles leidnud? Jah, võib küll öelda, sest, et see oskus mihklil oma kätega midagi teha, see oli minu jaoks ka üllatus, kui ükskord kui ta otsustas kõrgkooli pooleli jätta, Ta siis tuli tal endal kiiresti tegutseda ja see otsus vastu võtta, et mis siis edasi ja ta teadis, et et ega siis ei saa jääda koju vanemate rahakoti peale elama, otsis endale väga kiiresti töökoha ja see oligi selline aiafirma, kus siis Ta käis, aedasid ja, ja terrasse valmistamas ja, ja ta sai väga hästi seal kohe need töövõtted selgeks ja ja, ja ta oli hinnatud töötaja. Kui juba noormees teeb teistele tööd, eks siis sai ka kodus kohe kiiresti rakendatud, et meil oli maja ehitamine pooleli, nii et väga palju oli mihklist, abi on siiani. Aga Tõnis on selline tore tegelane, et näiteks kui me sinna maamajja kolisime, siis ikka oli, et ühes või teises kohas mõni riiul puudu või midagi ja meil oli see kolimine ka väga kiire. Ma kurtsin köögis, et vot siia oleks ühte riiulit vaja, et neid neid neid asju sinna ära panna. Ja ilma et ma midagi oleks mingit, et kellegi poole pöördunud, et kuskil tunni aja pärast Tõnis tuli aidast riiul oli valmis kenasti kokku klopsitud, ära lihvitud. Noh, ega ta nüüd Ega ta kunstiteos ei olnud muidugi jah. Ütleme nii, et see riiul oli meil seina peal ikka väga pikki aastaid ja, ja niimoodi on Tõnis küll, et, et ega tal nüüd haamer käest ära ei kuku. Aga kui vend ikka väga pikalt lihvib ja vaatab ja mõõdab ja pikalt arutleda, alati, enne kui midagi tegema hakkab, siis Tõnis teeb selle kips-kõps ära. Mis siis, et veidi vildakas, ise on ta väga rahul. Ma oskan väga hästi teha ajutisi asju. Ja põhiline on see, et ta ise on alati väga rahul. Et kõikide selle sihukeste tegemiste peale mul mulle väga meeldib teha ka ise oma kätega mul remonti väga meeldib teha mulle väga suure nagu entusiasm peale ja väga suure nagu tuhinaga hakkan tegema. Nüüd muidugi vanema inimesena, vanema inimesena ma olen saanud aru, et, et ma ei ole kõiges nagu osa ja täitsa tunnistan endale ja sellepärast ma olen alati võtnud endale venna kõrvale, kui mul on midagi teinud puhtalt sellepärast, et, et tema nagu võtaks hoo maha väga hea meelega, tõstan talle asju, et aitan lõigata, hoida, et aga lihtsalt tema nagu juhti, kui seda protsessi, et ma hoian sind lihtsalt proovin hoida tempot, kui tema, nagu hoiaks tempot ka siis nagu läheks väga kaua. Aga, aga et ta tema on üheksa korda mõõda, mina olen see, kes nagu, et üheksa korda lõika või siis ühe korra kuskil mõõdetud. Ka vahepeal, Tõnis, ma usun, sa oled ikka vahel pildialbumisse vaadanud, tänapäeval võib-olla neid nii väga, isegi enam kodudes ei tehta, sellepärast et kõik on digitaalne. Väga sageli kipub nii olema, aga varasematel aegadel ikkagi olid pildialbumit, usun, et teie kodus ka ja päris palju näevad. Kui sa mõtled nendele pildialbumitele, kus on sinu isa, ema noorena või siis veel varasemad ajad, kus nad isegi koos ei olnud siis missugune pilt sul sinu emast lapsepõlves on, missugune mulje seal praegu, kui sa tagasi mõtled? Temale seal kooliajal, näiteks temast on? Nagu ma olen vaadanud vanemate albumeid mulle väga meeldis neid neid vaadata. Isa albumeid, vaatasin sellepärast, et isa üks esimesi albumis, mis oli tema kõige väiksemast nooruspõlvest, mulle meeldis sellepärast vaadata. Esimene pilt, mis ma seal nägin siuke portreefotoisast oli minu enda peegelpildile hästi sarnane ja siis mulle tundus, et mulle meeldis sellepärast vaadata, tundus, et, et mulle meeldis see mõte, et ma ajan sassi, et sa nagu kohati nagu. Kas see on minu album, ei ole see nisaalbum või kuidagi, ma ei, ma ei teagi, ma ei oska isegi seda kuidagi kirjeldada, aga aga see esimene esimene pilt sellest väiksest isast on minu lapsepõlve pildil hästi sarnane ema ja pilte Me ma võib-olla sellest väga väiksest emast ma ei oska kuidagi silme ette manada, mul on pilt Ühe, kus on tehtud kuskil fotostuudios emast pilt. Et isast oli tehtud pilte kuskil külakooliruumis, kuna tema enda ema oli õpetaja, sealsamas koolis oli tehtud kuskil pilt, kus ta nutab klassi ees, emal on vanaemale. Vanaemal on vits käes, eks ole, mingid sihuksed olukorrad, mingi aeg mulle hakkas väga meeldima vaadata siis kui ema isa juba olid siuksed neid pilte, kui ema-isa käisid keskkoolis, käisid ühes klassis 24. klassipilte, vaata nagu aastast aastasse, et et seal muutus või kus nad istusid klassipildi peal või isa Läks piltide peal aina hullemaks, selles mõttes aina hullemaks, et, et aina rohkem hakkas tulema mingit siukest nagu natuke veiderdamine, natuke esinemiste või kuidagi niimoodi ja siis vaatasid, kellel oli seal, kui pildid läksid närviliseks, keegi kollane villane sokk kooli klassipildi peal elas ja niisugune tuhvlites ja kuidagi ta koolivorm oli seljas ja see oli kuidagi niikuinii veider. Aga siis ema oli alati oma pinginaabri kõrval hästi-hästi, sihukene viks ja viisakas, niisugune korrektne ja triigitud ja, ja et mulle tundub, et see on kuidagi nagu huvitav kombinatsioon vanematest, et ma olen täitsa. Ma olen nagu naljaga pooleks neile öelnud ka, et nad käisid ühes klassis, et et teil oli ikka väga lai silmaring, et leidsite, ega väga kaugelt selle teise inimese, eks ole. Klassi täiesti erinevad inimesed said omavahel kuidagi kokku. Tõnis oma isa kirjeldades andis ühtlasi ka niidiotsa kätte. Kuskohast see kõik tuleb, mille kaudu avalikkust Tõniste põhiliselt teab? Ja võib, võib küll öelda, ma arvan, ta isa andis päris ilusa geenivaramu talle sellega kaasa. Helle räägime teie lapsepõlvest, missuguses kodus teid ennast kasvatati, et hiljem siis aru saada, kui palju sellest kaasa on võetud, et Tõnismeheks saaks, et. Mul oli ütleme, ebatraditsiooniline pere, et tavaolukorras kuulus sinna ainult ema ja mina. Et isa elas Tallinnas ja isa vaid külastas meid ja ema olivad nad vastu otsuse, et ta kasvatab mind üksi. Mida ta teile parandus, see tähendas seda, et tegelikult ma tundsin puudust, et mul ei olnud igapäevaselt olemas isa. Aga ütleme nii, et ema täitis seda tühimikku päris teadlikult, et ma olin väga hoitud, hoolitsetud minuga ei käitutud ebaõiglaselt, vähemalt ma ei tundnud seda mitte kunagi. Ja ema andis ikka endast tõesti väga palju, et mul oleks võrdselt teistega hea. Ja kes veel võib-olla võib öelda, et, et seda isa tühimikku mul täitis, oli mu onu, ema, vend, kes elas Väike-Maarjast 12 kilomeetrit eemal Tamsalus, seal oli ema sünnikodu ja onu pere elaski seal ja ütleme, niiet onu oli mulle emaga võrdselt väga oluline inimene. Ja meie vahel oli selline vastastikune ülisoe armastus, et tema hoidis mind ja mina, mina teda tema elupäevade lõpuni väga, väga. Kas see, et isa kodus ei olnud, pani teid ema suhtes kuidagi eriti püüdlikult käituma ka, kas te hoidsite rohkem kokku? No muidugi, võrdlusmoment ju puudub, eks, et kuidas teises olukorras see kõik oleks välja kukkunud. Aga ikkagi, et kas see tähendas, et te olite hea laps ja, või, või kõik, kes ikkagi niimoodi, et oli peavaluhetki. Ja ma arvan, et pigem olin kapriisne. Ma ikka nõudsin ja, ja ma ei olnud oma emale sellegipoolest hea olla, et, et ma tegin ta elu veel keerulisemaks. Ma tunnen sellest veel täna väga, väga sellist. No ütleme, et mul läheb meel kurvaks, et ma selline olin. Aga ma arvan, et ega sinna ei ole ka midagi enam tagantjärele teha. Aga millest see tulla võis, millesse väljendusse kapriissed? Ma ei tea, ma arvan, et noh, eks mingil määral ka inimese enda loomus selline, et ma ei pidanud ennast Tõnis kiitiselt ma klassipiltidel olin selline triigitud ja ontlik, et et jah, et ega ma nüüd selline olin kindlasti, aga, aga ega ma ei olnud selline tagasihoidlik, ma olin ikka selline aktiivne, aga millest selline kapriis sus? No ma ei tea, võib-olla just, et ma siis seda enam vaja siin mingit tähelepanu rohkem veel vä. Kui arusaamatusi tekkis, siis mille pinnalt, mis meelde tuleb sealt lapsepõlvest? Ega ma nagu arusaamatusi ei oskagi välja tuua, sest sest, et seda võin ma öelda, ma ei ole kunagi oma emalt vitsa saanud, mind ei ole mitte kunagi löödud, et jah, ta võis häält tõsta, ta võis olla mu peale tulivihane, aga, aga et ta ei ole mind kunagi niimoodi karistanud või ei karistanud, tähendab teinekord võiski olla. Et kas ma jäin liiga kauaks õue, et oli öeldud kellaaeg, et tuled selleks kellaajaks tuppa, aga mäng oli nii huvitav ja lihtsalt ei jõudnud õuest tuppa, siis ma mäletan vot sellist karistamist, üks kord, et ema oli keeranud välisukse lukku ja ma seisan seal ukse taga, kergelt hakkab hämarduma ja, ja mõtlen, et mis siis nüüd saab, koputan ja koputan ja hüppama ei saa ja ja noh, ikka kerge paanika tekkis, ma võisin olla selline kuueaastane ja lõpuks siis koma tuppa sain, siis ema lihtsalt ütles, et aga, aga kus sa siis olid ja jah, ja, ja mina ootasin sind ja kell oli nii palju ja uks oli vaja lukku panna ja tundus, et sellest mulle täiesti piisas, et ega ma ei tahtnud enam teinekord hiljem tulla ja. Teie lapsepõlv oli ju kuuekümnendatel ja 70.-te läks ja mida selle aja lapsed õues koos tegid? Väga palju õues ma ainult elasingi, et meil oli selline kuue korteriga väike maja ja, ja seal majas elas sellel ajal vist kuus last, oli, aga selle hoov, seal oli selline mõnus siseõu kõrval oli keldrimägi ja palliplats ja sinna õue kogunesid kõrvalmaja lapsed ja siis juba ehitati sinna ümbruskonda kikimajasid selliseid mitmekordseid ja ka sealt tulid lapsed meie õue peale mängima ja me olime erinevas vanuses täiesti, niiet algkooliealised ja koolieelikud ja, ja keskkooli lapsed, aga, aga me mängisime kõiki ühiselt küll keksu palli, kooli mädamuna peitust. Me kutsusime trihvaks kivikuningas siis kindlasti rahvastepall, teinekord sekka sõda vahel kivisõda. Nojah, ja kui õues 100., meil oli trepikojas hästi suur selline trepimade, siis võtsime toast lauamängud, mängisime lauamänge, seal talvel me suusatasime kas siis kodus sealsamas keldrimäel või läksime Rennele või ebaveresse ja uisutasin, kas tee peal siis sõitis vähe autosid ja, ja kui tee oli selliseks kõvaks sõidab, tehtud, sai seal uisutada või siis Väike-Maarjas tiigid siis tiikide peal. Nii et noh, minu lapsepõlv kulges küll ainult õues mängides. Tõnis, kas sina oled oma emaga ehk vanaemaga kohtunud ka jah, ja sul on oma mälestused olemas oma hetked ja oskad kommenteerida, võib-olla natuke kõrvalt? Ema kirjeldas oma lapsepõlve, aga see põhimõtteliselt ma võin sinna võrdusmärgi vahele tuua enda lapsepõlvest. Kui ma küll sündisin ja kasvasin Rakveres ja koolis käisin seal, siis ma ei ole ühtegi vaba päeva veetnud Rakverest lihtsalt sellepärast, et ma olen seal õues või käinud. Mul ei olnud seal Lugukoolikaaslastega niimoodi, et pärast kooli lähme õue või nädalavahetusel saame uues kokku. Mul ei olnud mitte mingit huvi Rakveres olla. See oli ka põhjus selles, et me elasime Rakveres kesklinnas, viiekordses majas maja ees ja maja taga ei olnud mitte ühtegi mänguplatsi muru lapikest otse ukse ees oli kohe tänav. Et see oli hästi ebaturvaline keskkond üldse lastel õue saatmiseks ja, ja see oli sellest tingitud, miks, miks lapsed olidki tegelikult? Jah, ja siis me sõitsimegi vennaga kõik kõik nädalavahetused, kõik vahed, kõik terve suve Väike-Maarjas ja seal on seal on meie sõpruskond siiamaani see ema ema juures siis oli niimoodi, et hommikul ärkasin üles, oli hommikusöök. Ta tegi väga hästi süüa, alati lõbutsege, putrusid kaunistas alati nende nägudega ja, ja nii, nii nagu endalastelegi teedeks. Ja see oli kokku lepitud, kindel kellaaeg, kui tuleb lõunasööki tulla sööma ja siis pärast seda oli, leppisime lõunasel, kel kokku kindlal kellaajal tuli õhtusööki tulla, sööma ja siis oli kindel kellaaeg, millal uks läheb lukku. Kui ema ütles ka, et uks läks lukku, selles see mälestus ka, et kindel kellaaeg ukseks. Muidugi meil oli ilmselt see kellaaeg natuke hiljem, et ta võttis väga vabalt, mina, vend ja onupoeg, kõik kolmekesi olime kuidagi nagu sõpradega koos seal niimoodi. Õues praktiliselt ainult toas käisime söömas, siis jõudis mütsi peast ära võtta, käed pesta, ära süüa ja siis tagasi õue minna. Ja kuna ei olnud telefone, siis tuli ka sõpradega kokku leppida, kindlad kellaajad, kus õue saada, eks ole, sõbratisti magasid ju jumala kella üheni või kella 12-ni. Me olime hommikul üheksast üleval, meile hommikusöök söödud, meil oli nagu sihuke süsteeme ja mina olen ema ema käest vitsa saanud või oli see pigem niisugune kli vöö, millele ta meile tõmbas suvistanud, keegi mööda võttis selle vanavanaema. Käisin toas sihukeste kitlite, ka sellel kitleid, no kui palju, eks ole, ja siis erinevad sihuksed, värvilised kitlid. Ja siis ta võttis selle kitli vöö ja siis pani meile selle, aga me saime selle eest, et et me ilma teatamata Läksime, võtsime kätte, ma arvan, et me olime vanuses, mina võib-olla isegi eelkooliealine vend siis võib-olla käis algklassides. Esimeses teises klassis aga võtsime kätte ja sõitsime siis mõtlesime, et lähme vanaonu juurde sinna 12 kilomeetrit eemale ratastega, et lähme tema juurde marju sööma. No ei öelnud muidugi, seepärast tundus, et see plaan keeratakse kohe kihva, aga vanaonu võttis rõõmsalt meid vastu, sai kohe aru, et ega see nüüd päris nagu niisugune õige asi ei ole, et nad iseseisvalt tuli. Tema ütles, et oi, mul on väga hea, mul saun soe, minge sauna, eks ole, ajas meid, Saune sisehelistas muidugi oma õele ütles, et näed, lapsed on siin, et esitas pärast, et näed, et vanaema helistas, mures oli, teie pärast, mõtlesime küll, kuidas ta teadis sinna helistada, eks ole, et aga noh, hiljem muidugi purjesid läbi ja siis ootas ta meid niimoodi maja juures käed puusas ja tuppa läksime, sinna saime kitli vööga ja selles mõttes ideaalne vanaema, kellega koos käisid marju korjamas, kellega koos käisid seeni korjamas. Seal hästi rahulik, sihuke õpetas venna lugema vist vist minu ka, ega ma seda väga hästi ei mäleta. Aga, aga kindlasti ei ole niisugune vend talle ka niukene ideaalne lapselaps, kes istus rahulikult, kuna tema oli ka õpetaja koolis, istus rahulikult, tegid koos lahendasid ülesandeid. Ma olin küll küllalt noor, kui, kui, kui vana suri, aga, aga 10 aastane jah, et mingisugune mõnus rutiin oli, oli nädalavahetuseti, et reedel sa lähed maale vanaema juurde, seal oled. Ja see maale saatmine käis ka veel niimoodi siis, et tihtilugu, et kui ei olnud võimalik meil kõigil minna, et autoga minna maale, siis me panime lapsed Rakverest siis bussi peale, mina saatsin nad ära ja siis ema läks, võttis sealt nad vastu ja suht varakult oligi nii, et saigi ostetud spetsiaalselt seljakotid nad veel koolis isegi ei käinud, et siis kott oleks kogu aeg seljas asjadega, see oli nõuet koti bussis ära ei võta, et siis siis ei jäta ka midagi bussi maha. Jah, ja nii nad isegi niimoodi käisid, kui nad väga tahtsid maale minna ja meil ei olnud võimalik siis neid ise transportida. Teie ema oli õpetaja. Mida sa teile tähendas koolis? Õnneks mitte väga palju, et mul oleks kriitiline selle tõttu olnud, et ta oli algklasside ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Muidugi klassid sai alati nii valida, et ta minu õpetaja otseselt ei olnud. Aga ühe aasta ikkagi oli neljandas klassis, ta andis mulle eesti keelt ja kirjandust ja kui ma olin muidu seal algklassides viieline ja, ja siis neljandas klassis, siis oli mul tunnistusel üks neli ja see oli eesti keel, sest et ema põhjendas seda sellega, et kui ma edasi su annan järgmisele õpetajale sa nii hästi ei oska, siis ta vaatab, et näe, ma panin oma lapsele viia. Ta oli hästi õiglane selles mõttes, et. See ei tekitanud draamat. Ei noh, natukese, võib-olla isegi võib-olla isegi võib-olla tujutusesin veidi, ma ei mäleta seda, aga ma mäletan seda, kuidas ta põhjendas seda ju siis ma ikka päris viijaline ei olnud, olgem aus. Et ma ei usu, et ta ebaõiglane oli, ju ta nägi, et ma olen selline nelja, viie vahepeal aga kusjuures ma hakkasin väga varakult emal aitama, et õpilaste töövihikuid kontrollida, nii et ma võisin olla teinekord ise ainult klassi eespool, kui ma kontrollisin, siis klass nooremate õpilaste töövihikuid ja siis see käibki niimoodi, et ema oli endal ka alati töövihik, sest seal olid kõik korralikult lüngad ja lahtrid täidetud. Ja siis mina siis niimoodi aitasin, sest lapsi käis klassides 30 ja tal oli ikka mitme klassi jagu neid töövihikuid. Ja, ja õhtuti ikka ta tegeles nende või kirjandite läbilugemisega ja et noh, eesti keele õpetajal oli tõesti palju selliseid kontrollimist vajavaid töid kodus. Ja siis ja siis ma niimoodi tahtsin. Ega ma võib-olla alati nüüd nii väga vabatahtlikult ka, aga aga ikka ma arvan, et lastel minu kirjutatud hindeid on seal töövikutes küll. Vaevalt nad seda muidugi ise idia. Mis hetkest Helle, mäletate te meest, kelle nimi on Andres ja kellest sai siis teie poegade isa? No Tõnis juba rääkis selle ära, et me oleme ühest klassist pärit kohe keskkoolis, aga, aga tegelikult siis sai kõik. Teda sain ma tundma siis esimest korda kolmanda klassi esimesel septembril. Et sinnamaani käis ta Eipri algkoolis, aga see oli Väike-Maarjast kolm-neli kilomeetrit ja see kool likvideeriti. Ja, ja tema ema siis asus ka Väike-Maarja kooli õpetajaks ja oligi esimene september, kui, siis ta ema lükkas ta meie klassi ukse vahelt sisse, teatas, et noormees on Andres ja hakkab õppima teie klassis. Ta oli selline kena näoga noormees, suurte silmadega, tüdrukud lükkasid seljad sirgu, ajasid naeratav naeratuse näole ja ja nii oligi, aga aga ega mina mäletan küll, et maid karista siin õige pea piigitama kant mille üle me vaidlesime, ega ma seda täpselt ei mäleta, aga ikka mul on parem kui sull ja mul on ilusam ja suurem ja midagi niimoodi ala käis, et selliseid olukordi, et ma läksin koju ja ütlesin oma emale. Et kui loll see niinemetsapoiss on jaa jaa, et mingu ta ütel kui tema emale ja kui mulle ikka asi väga ebaõiglane tundus. Aga aga eks hiljem ema ikka tunnistas, et ega ta nüüd küll kuhugi ütlema ei läinud, aga minu rahustuseks noogutas sellel hetkel ja niimoodi me seal siis ühes klassis käisime. Kui siis ükskord oli 22, september 1980 Me käisime üheteistkümnendas klassis ja meil oli matkapäev, matkasime Väike-Maarjast põrkunisse, seal toimusid mingid spordivõistlused ja, ja pärast hakkasime siis jälle jalgsi Väike-marisse tagasi minema. Andres jooksis mulle järele ja haaras mu matkakoti ja ütles, et lähme koos. Ja seal ta siis vadistas kogu aeg juttu rääkida ja keerutas aga seda matkakoti ja ükskord käis Kõmmaki vastu puud ja oli minu keraamiline kruus seal koti sees katki. See on mul sellest päevast nagu kõige eredamalt meeles ja siis ta hakkaski meil külas käima vahel ema küsis, miks ta nii tihti meil külas. Aga mul, mul meil oli selline olukord ka veel, et me elasime 100 meetrit praktiliselt koolimajast, minu uksest välisuksest koolimaja ukseni tõesti oli 100 meetrit ja ja kui koolis nüüd juhtus mõni tund ära jääma või midagi, meil oli keskkoolis suht väike klass, meil oli ainult 17 õpilast ja siis tihtilugu siis mõned, kes ei viitsinud seal koolimajas seda vaba tundi veeta, tulite minu juurde. Ja, ja üleüldse meil oli hästi kokkuhoidev klass ja, ja ma sain seal läbi kõigiga nii poiste kui tüdrukutega, nii et et ega mul mul ei tekkinud kunagi seda tunnet, et kellegagi võiks midagi enamat siit nende hulgast olla, et et siis kui Andres meil hakkas käima, siis mul oli see nagu kohati isegi veider tunne ja natukese võttis see aega, kui, kui see kõik millekski enamaks kasvas. Et tegelikult üldse kokku, enne kui me koos elama hakkasime. Meil oli sellist ühist aega neli ja pool aastat ja seal vahepeal käis Andres veel sõjaväes. Nii et see oli 85. aastal, kui me abiellusime. Ma küsin Helle korraks veel ajas tagasi minnes teie isa kohta, et see, et te koos ei elanud, kas see tähendab, et tedagi kunagi tegelikult kontaktiga ei hoidnud või? Ei, hoidsime ikka, isa käis meil külas ja vahel harva käisin ka mina tal Tallinnas külas, nii et aga noh, tõesti need, seda, seda ei olnud väga palju. Aga isa suri, kui ma olin 14. Ka seetõttu jäi see aeg väga lühikeseks. Tõnise võtame sinu esimesed lapsepõlve mälestused ette. Kui sa mõtled ajas tagasi, siis mis sa arvad end esimesena mäletavat? Ja nüüd siis mitte fotodele toetudes, vaid päris mälupildid. Mina sain siin 87, meil oli perekonnatuttav, kes tegi meil koduvideo aastal 91 ja kuidagi see mingi aeg me vaatasime hästi palju seda noh, tore oli vaadata, kuidas said ise väike ja lugesid jõuluvanale luuletust ja see hästi välja ei tulnud ja seal sihukene 90. aastal isegi tegi, kui ma veel kolmele või kuidagi niimoodi sa ei olnud veel kolmerweegolmeni seal paratamatult neid Neid mälestusi kuidagi pead nagu enda omaks mäletan ka neid hetki, aga ma arvan, et tegelikult on need lapsepõlve mälestused ikkagi jäävad kuhugi sinna eelkooli ikka. Kui ma lasteaia ära lõpetasin, siis ma olin Ihasta kodus. Ma ise ise meeldib arvata mulle seda, et Ma ei tahtnud veel kooli minna, kuna mul oli see võimalus, et ma oktoobris oli sünnipäev, siis ma võisin ka minna niimoodi, et ma olen seitse, 208-le klassis selline üks vanemaid. Et, aga tegelikult oli see, et ema ütles, et ma noh, tagantjärgi kunagi tunnistan, et ma ei olnud vist päris valmis. Et aga on ka oma lugu, aga, aga? Aga, aga siis ma olin aasta aega kodus, hommikuti ma käisin, kui vend läks kooli, läksin mina trenni. Ma käisin lauatennisetrennis, käisin hommikul trennis ära, trenni hakkaski vist kell kaheksa või üheksa pihta, 11 aeg juba lõppes, siis tulin koju. Helistasin kas emale töö juurde või ütlesin, et ma olen kodus ja siis mängisin senimaani, kuni vend tuli, mul oli iga, kuna meil on 105. korrusel, siis mul avanes nii mõlemale poole maja akendest väga suur nagu vaateväli valdavalt muidugi mängisin, eks ole, mingit politsei püssimänge ja autodega sihukestest nagu poisid ikka. Ja siis, ja siis ma lihtsalt oli nagu fantaseerin seal igast asju, eks ole, endale välja ja, ja ema oli mingi aeg jätnud juba nagu mingid ülesanded, et mida te päeva jooksul ära teha, kas tuli mingid harjutada tähtede kirjutamist ja lugemist, piltide joonistamist ja midagi sellist, nagu käelist tegevust oli ka? Tegidki jah, jah. Seda tegin ka. Need tuli ära teha, need on tavaliselt ma tegin hästi kiiresti ära pärast trenni ja siis saab hakata mängima. Ja kui vend tuli, siis hakkas niisugune. Omamoodi huvitav aeg jälle enne vanemate töölt tulemist. Vend tuli koolist juba mingi uue infoga, eks ole, et, et noh, et kes midagi õpetanud, öelnud või siis ta tahtis hakata õppima, mina tahtsin teda tema tähelepanu saada, siis tekkisid sellest konfliktid paratamatult natuke ikka siukest nagu meelega kiusamist. Et päris kirgas elu oli enne seda, kui hommikul, kui vanemad tööl läksid, veel läks ja kuni siis vanemad koolist töölt tulid, et, et siis nagu sinna vahele mahtus väga palju. Ma ei tea, et oleks nagu erilised nagu inimesed olnud, aga meil on lihtsalt juba sel hetkel nagu kodus ja sai vaadata saksa kanaleid ja sealt tulevaid mingeid sarju. Ja noh, niisugune põnev aeg oli, see on nagu, võib-olla niisugune tugevalt meeles võib-olla tänu sellele, et ma olin üksinda kodus. Mina olin omapärast ka vanem lastest ja siis mul on mõni aasta noorem õde ja ma tegin kõik selleks, et tema teeks seda, mida mina tahan. Mõistad, ja panin ta enda huvides ja enda kasuks iga liigutust tegema. Saan aru, mis tunne või seal olla. Sa oled seda kogenud või? Või sul oli, vedas vennaga rohkem? Mulle meeldis näiteks õhtuti juua teed, süüa, küpsist, niisugune ma ei tea. Tundub, nagu sihuke väike inglane, eks ole, et aga, aga kuidagi õhtuti mulle meeldis see mingisugune rutiin, mingi soe tee, siukene kindlasti sellega nagu niisugune, arvestades, et ma olen energiline inimene, siukene õhtuti siukene, rahustav niisugune jõuab siukest piparmünditeed ja küpsist kõrvale. Rahulikultuaali vist vanaema virutas siis vanaemal oli alakese. Ja meil oli kindel niisugune asi, et me vaatame Aktuaalse kaamera siis spordiuudised ka ja pärast seda võib magama minna või pärast seda peab magama minema, aga oli lõpuni, aga, aga, aga ma ei ole jah, ma ei ole, ega see on siiamaani niimoodi, et ma ei lähe ükski õhtul magama enne, kui ma ei ole vaadanud ära. Ma küll ei jõua alati ka, nagu seda on, nüüd ei jõua nagu selle otsesaatena vaadata, ega ma lõplikult järgi vaata ka, uudised, aga spordiuudised ma vaatan alati ära, enne kui magama lähen, ma pean olema spordiuudised ära näinud ja vend alati siis mina tegin endale teed, küsin, kas sa tahad ka ta muidugi, noh, jah, see, eks sa võid ju teha, muidugi ta tahtis, eks ole, et aga siis mina pidin talle viima ja tooma ja sellest oli vähe kasu, et mõtlesin, et valmis on, et mine kööki võtta, sest siis sinna see jäigi. Ma võin talle kätte tooma ja ma seda muret ei olnud, et keegi mu eest nagu näiteks küpsised magus äraseks. Pigem oli vastupidi, vend nagu teatas, et noh, oleks ka tahtnud seda küpsist tahtnud, mis nädal aega tagasi osteti, aga tegelikult oli see viis päeva tagasi otsas juba et mul tegelikult väga vedanud vennaga, mida sa oled lapsepõlvest nagu aastad edasi, meil ei ole kunagi tegelikult eriti mingeid suuri konflikte või ma ei mäleta, et me oleksime lapsena kuidagi nagu teineteist. Noh, on vendi, kes olek, kes võitlevad või, või nagu on jubedal vaenujalal sihuksed teismelise eas. Meil ei olnud tegelikult nagu mingeid siukseid, kuna, kuna meil oli nagu kõik see ühine nädalavahetus, kõik vabad, vaba niisugune vaheajad, kõik need sõbrad maal olid ühised siis me veetsime tegelikult nagu kõik selle vaba aja koos. Ma ei ole temaga elu sees, poleks pidanud rääkima teemal tüdrukud või naised või kuidagi niimoodi, et me oleme, oleme kuidagi nagu need teemad teineteise jaoks kuidagi nagu, et ma ei tea, millele lisandub, puudutab neid asju, aga, aga kõike muud ma võin temaga nagu vabalt arutada ja mida, nagu aastad edasi, seda rohkem ma tunnen. Et, et on niisugune nagu hea niisugune soe suhe. Mis esimesse klassi minekuga see lugu oli Helle? Tõnis kirjeldas päris õigesti jah, et aga ta ei olnud kindel, et kas ta ei tahtnud ise sinna minna või, või, või, või ei tahtnud meie panna. Tegelikult oligi nii, et kuna ta käis lasteaias sellises rühmas, kus ta oli siis teistest kõige noorem, sest et tal on sünnipäev 10. oktoobril, aga ta oli siis seal rühmas, kus siis lapsed lõpetasid lasteaia ja pididki minema kooli ja, ja juba enne lasteaia lõppu ta hakkas vaikselt rääkima, et tema kooli minna ei taha. Ja, ja me olime päris kimbatuses, et kuidas siis nii, et et saju käisid juba selles rühmas ja me olime suht arvestanud, ta ikkagi läheb kooli. Aga aga samas ma tean, et kasvataja vahel, kui nendel olid sellised eelkooli lugemise ja mingisugused arvutamise tunnid, siis kasvataja vahel kurtis, et Tõnis lobiseb kogu aeg ja, ja muidugi ma nägin ka, et kui vend ees juba nelja-aastaselt luges, siis ega Tõnisel see lugemine hästi veel välja ei tulnud ja ja ka kõik muu, et, et ega talle ka kooliküps ei olnud ja aga aga et noh, et mis siis teha, et kui laps ei lähe kooli, siis andsimegi variandi kool või lasteaed? Tõnis ütles ei, kumbki lasteaeda ma enam tagasi ei lähe. Aga nüüd on päris keeruline olukord, et kuidas siis nüüd, et laps ei jääpäevaks otsaks üksi, me kõik käime tööl, vend koolis ja et ja siis tuligi see olukord niimoodi lahendada, et et ma sain tollase tööandjaga kokku pidaja veidi veidi ka. Üks doktor aitas nii et et ma sain olla alguses neli kuud kodus teda selliseks iseseisvaks eluks ette valmistada ja siit juba kõik, nii nagu Tõnis rääkis, et oligi, et et kui ma juba tööle läksin, siis niimoodi seal päev kulges talle. Mis masti tegelemine Tõnis poisikesena oli? Ta oli selline tegelane, kes sai igas olukorras hakkama talinunnu näoga suurte silmadega ta hakkas, ta, ta kuidagi meeldis üldse ka ümbritsevatele inimestele, niiet disennast oma olekuga kuidagi võluda. Ja muidugi ta oli ju väga energiline, ta kogu aeg tegutses, toimetas et no et selle tõttu pidi teda rohkem võib-olla jälgima, kus ta nüüd on ja mis ta nüüd teeb ja ja, ja võib-olla temaga juhtus veidi rohkem asju, aga need ei olnud ükski selline pahatahtlik. Sest tegelikult oli ta üks äärmiselt südamlik ja ikkagi selline laps, kes mina ei mäleta, Ta oleks kellegagi konfliktis olnud või et või et oleks väga kedagi kirunud, et, et see ei sobi või teine ei sobi, et, et sai kuidagi kõigiga ühtlaselt kenasti läbi ja, ja, ja pigem just see üldiselt ta igal pool seltskonnas, kus ta viibis, ta meeldis kõigis. Et näiteks üks hea näide, ta läks kaheselt lasteaeda ja kui ta oli umbes kolmeaastane, pöördus minu poole, siis tollel ajal öeldi söögitädi, eks ta oli abikasvataja ja, ja ta oli vist läinud piima nii-öelda omandama seda lasteaedniku kutset ja, ja pöördus siis minu poole üks kõrkuma Tõnisele järele läksin, et kas tema oma lõputööd võib teha nii-öelda Tõnise näitel mõtlesin, et noh, et mis mõttes, et noh, et ega minul ei ole midagi selle vastu, aga et noh, et mis mõttes näitel, et miks, miks just Tõnis ja, ja ta ütleb, et aga ta nii huvitav. Ta räägib nii toredaid lugusid ja ta räägib, kuidas te kodus näit Te mänge teete. Mõtlesin, et issand jumal, et ma küll ei tea, et meil mingeid näitemänge teeme, rääkisin kodus isale ka, et kas sina tead, et milles Tõnis, seal lasteaias võib kokku ikka rääkida, et, et lapsed ju fantaseerima palju. Aga siis me ikkagi tegelikult mõtlesime välja, et, et, et tegelikult, ega ta ei valetanud küll midagi, et et kui sai neid raamatuid ette loetud, sest lastel oli ikka ikka seesama muinasjutt, ikka seesama lugu see vahel nii tüütu, Ta sära ja teinekord võib-olla et meil endal ka lõbusam oleks, läks nii-öelda näitemänguks üle ja võib-olla ta siis sellest rääkis seal aga et mis lugusid ta võis, millega ta võis seda lasteaiakasvatajad siis niimoodi võluda, et, et ta tema näitel tahtis siis oma tööd teha. Mina rääkisin lasteaias, et me teeme kodus näitemänge, mis tunded vanematele tundub huvitav siis vend rääkis selle eest, et lasteaia, see, kuidas ema isa joovad kodus Tiina ja siis hakkavad meid vennaga peksma, et noh, et need lapsed nagu räägivad igast lugusid, eks ole. Seda ta ei rääkinud, sõitsid lasteaias, ta rääkis seda minu emale, ütles, et jumal tänatud, et ta seda mulle rääkis, et küllap ta oli seda lugu lasteaiast kellegi käest kuulnud. Ja, ja et noh, et ma ju sain aru, et see nii ei ole. Ja muidugi ta ta oli selline ka, kes ikkagi erines alati, et noh, erinevus jäi silma mul alati sellest, kui ma siis sinna lasteaeda õhtuti järele läksin, siis olid ikka pandud need laste joonistused või rebimis kleepimist ööd või mingid voolimised sinna kapi peale siis rivisse ja ikka siis läksid ja vaatasid, et kus siis minu lapse töö on? Alguses ikka otsisid ilusasti nimedel põhjal seda tööd ja aga hiljem ma juba hakkasin aru saama, ma lähen vaatan, milline see teistes töödes täiesti erineb, sest kõigil oli enam-vähem ikka püütud nii teha, nagu õpetaja või kasvataja oli seal ette näidanud. Tõnisel oli üldjuhul alati erinev. Ega tema pani oma fantaasia seal ikka alati mängu. Ta ta ja näiteks kooli sisseastumisel, et kuna vend käis inglise keele eriklassis, siis me otsustasime, et võiks Tõnisega ka proovida, et äkki läheb läbi, et saab ka sinna eriklassi. Et Mihkli puhul ma polnud üldse polnud kahtlustki, et ta sinna sisse ei saaks. Tõnise puhul ma nii kindel ei olnud. Ja kui ta siis seal katsetel Katsetel ära käis ja siis nii-öelda ühest ruumist ja teisest ruumist läbi käis siis Eksmani eksaminandi käest uurisin, et kuidas läks. Siis ta ütles, et hästi läks, et ühes kohas pidi joonistama maja. Nii nagu seal pildi peal oli, seal majalust ei olnud, maa, tegin ukse ka. Ma mõtlesin, et nonii, nüüd tegi selle ukse, sinna, pidi ju täpselt samasuguse tegema, see ju oligi selle asja mõte. Et nüüd ta kindlasti läbi ei saa, aga no õnneks sai. Ja võib-olla mida ema räägib, jätab rääkimata, on see vôiks valdavaid lauseid, mida mina lapsepõlves ikka kuulsin vanemate käest, et kus sina käid seal pilt vaat aga et noh, et mingi kogu aeg kuli tuli selles järjekordselt, kui ma midagi ära lõhkunud. Ja see kuidagi kandus edasi. Jah, ma küll kuidagi nagu minu käest kuidagi asjad nagu läksid katki, noh ma tegelikult ei, ei teinud nendega midagi erilist, millega, mida nendega muidu ei tehta, aga lihtsalt kuidagi ma ei tea, kas siis nagu täpselt sel hetkel selle asja eluiga kas sellest veel hetkel selle asja eluiga saigi läbi või, või milles on probleem, oli, aga, aga minu käes asjad läksid katki ja see kuidagi kandus edasi sellesse aega, kui ma juba käisin nagu ülikoolis ja ma ei olnud. Mul on ülikoolis mõnikord, nagu näiteks ligi neli kuud kodus. Ta oli, mul oli kursarekord, oli, oli kolm kuud ja kolm nädalat ja siis oli see ema helistab mulle kuskil seal keskel, ütleb, et, et kus see on või miks see on katki või midagi sihukest. Et külla on vaid, see on nüüd kaitse katki, et mitte katki olnud. Et nagu justkui, nagu eeldusel, et kas sina juhuslikult viimati sellega midagi tegid ja see on nagu juba sel hetkel oli nagu naljakas ei olnudki nagu enam ma ei võtnud seda tõsiselt juba nagu ma ei solvunud, aga lihtsalt selline nagu kummaline, et, et nagu, et, et see kuidagi. Jah, ma lõhkusin peres ilmselt kõige rohkem asju. Aga üldse ma ütlen, et, et me kindlasti mitte pahatahtlik soluutsem. Mulleid. Tule meelde tõesti ja, ja kui veel sellest asjast rääkida, et kas Tõnisega on olnud nagu mingisuguseid probleeme koolis või midagi, ma pean ütlema, et ma olen õnnelik ema, ma tõesti ei ole oma kahe poja pärast mitte kordagi koolis pidanud käima. Mul ei ole kunagi helistanud ükski klassijuhataja, et ta tegi koolist seda, teist või kolmandat et nad tõesti on niimoodi olnud mind hoidnud võimeid, hoidnud isaga, et meil ei ole olnud probleeme. Tõnise nad, kui see oleks koolis juhtunud, siis muidugi oleks vanemad teada saanud, aga su elus kindlasti on ju asju, millest sõima tegelikult ei tea. Muidugi, mida, mida ei ole saanud rääkida, peab olema, et ta muidugi on, sa ei saa olla ju nii. Briljant, ega ma ei hakka, ei ole selles mõttes muidugi on asi on lihtsalt selles, et, et sa oskasid need asjad siis ära korraldada, nii et nad ei, isa on selles mõttes leebel. Selles mõttes, et, et kui midagi on jah. Ta kindlasti noh, kui on põhjust ärrituda, võib väga ärrituda ka ta võib väga kuri olla niimoodi, aga ta kindlasti ema on selles mõttes karmim ikkagi on kuidagi olnud niimoodi, et ega ma tunnen ka, et, et ega meid on kasvatatud väga õiglaselt aga, aga küllaltki tegelikult karmistamine, no selles mõttes farmis, et me ei, meid ei ole jumala eest mingi kuskil nagu käeliselt karistatud, vaid vaid vaid lihtsalt nagu meil on nagu hoitud nagu mihklid jah, reeglid või tugevat raami hoitud. Mitte raami, aga meil on olnud reeglid, mina, mina ütleks selle kohta. No ropendada ei tohi reegel, eks ole, et noh, mingid sihuksed asjad, mis nagu sa teadsid, et kodus sa seda ei tohi teha. Noh, väljaspool kodu nagu? Ei, muidugi muidugi kasuks. Ei ma, ma tõesti, ma olen väga õnnelik, et see nii on olnud, aga see tähendab ka seda, et kohati muidugi mingite olgu see siis kas kehv tunnistus või, või kui toimusid koolis toimusid ikkagi ju need lapsevanemate koosolekud. Ja sel hetkel, kui veel ei olnud e-kooli, siis käis klassis ringi õpilaste päevikust siis otsida oma lapse üles joonlaua, panna peale vaadata, mis temal need hinded on selles aines, eks ole. Ja ma teadsin, et kui tuleb see klassivanemad lapsevanemate koosolek, et hea oleks, kui mu vanemad sinna jõuaks. Sellepärast et ma teadsin, et mingeid olukordi oli, ma rääkisin tundides ka hästi, palju ma koolis rääkisin, hästi palju, kui tund oli ebahuvitav, rääkisin pigem ise seal tunnis, et ja õpetajad tihti rääkisid kaasa ja nagu keelasid, aga samas nagu me saime kõikide õpetajatega omavahel väga hästi läbi, meil ei olnud kordagi sihukest, et ma läksin, mind, ei ole kuhugi direktori juurde kutsutud õppealajuhataja juurde minu käitumise pärast. Jah, ma rääkisin palju, aga aga ma ei rääkinud otseselt ka nagu täiesti mingit suvalist juttu. Ja, ja ma ei rääkinud, aga võib-olla ma lihtsalt ei rääkinud igavalt võib-olla asi selles, ma ei tea, aga pigem nagu proovisin vanemaid hoida eemal lapsevanemate koosolekutest ja siis olid need, kui tulid need teatised, palun nagu minge sinna koos kutsugevama Est tuli allkiri sinna panna või kas siis silt läks kaduma, mul võistasid amm või ma unustasin anda või no ikka mingeid siukseid asju oli, et kui oli mingi halb hinne kuskil aines, mida sa ei tahtnud, et ta saaks, ma proovisin pigem neid nagu eemale hoida sellest, et noh, siis ei tule välja, eks ole. No muidugi hiljem kõik tuleb välja. Aga praegu ma ei, praktiliselt ma võin öelda, et viimased neli-viis aastat ei ole üldse alkoholi tarbinud. Aga, aga muidugi ma olen olnud noor ja muidugi ma olen seda proovinud ja olnud purjus ja, ja kõike seda nagu läbi teinud, eks ole. Et aga, aga ma ei ole kunagi läinud koju niimoodi, et vanemad peaksid kuidagi cancel dama mingit alaealist, purjus Tõnist üks suurimaid hirm on lapsepõlvest niimoodi koju minna. Kas sa sõpradega mõne sigaduse suhteliselt korda saata, korraldada midagi sellist, mille kohta võib öelda sigadus kusagil linnas? Vahel lihtsalt sündmused arenevad selliseks, et sa ise ka pärast hoiad kätega peast kinni ja mõtlen, kuidas ma seal olin või, või mis, miks nii? Ma ei, muidugi ma olen nagu olnud mingites nagu olukordades. Kuidagi ma ei tea, kas see on, kas see on kodus kaasa tunda ka, et et kuidagi isa, isa, võib-olla seda mine enne ära, kui asi päris hulluks läheb. Kuidagi ma ei tea kuidagi kuidagi nagu ma olen kuidagi nagu tundnud, et võib-olla see on see, et ma olen, ma olen mingites asjades paratamatult arg, näiteks kui me käisime noorena sõpradega suvel toitusime valdavalt sellest, mis sai teiste inimeste aedadest, eks ole, raksus, käisime et kogu aeg meil, isegi sõber sõbra ema andis kilekoti kaasa, minge tooge õunu, et ma teen õunakook. Et me käisime Väike-Maarjas nagu praktiliselt ei ole aedu, kus meil oleks sees käidud, võtnud võtnud ploome mis iganes. Toppisin taskud täis manud sõimegi, Helge-Maria inimesi. Me käisime isegi sõbra vanaema juures, kes oli koolis õpetaja, tal oli see liikumisanduriga tuli, pidime liikuma lihtsalt nagu nii aeglaselt, et seal anduri läheks tööle. Me käisime seal aias umbes kuskil tund aega vist ühte puud tühjendamas. Et ma olen neid asju kõiki teinud, aga, aga võib-olla ma olin mingites asjades liiga arg. Näiteks noh, meil on olla olukordi, kus mina ütlen, et ma pigem nagu pean siin tänava otsas valvet, et noh, et ma, sest ma ei julgegi sinna ja ongi läinud halvasti on keegi sattunud peale on saanud täiesti reaalselt sõber on saanud löödud niimoodi sealt aiast välja, et ta lendab koos pidi aga sealt minema, eks ole, et omanik satub peale, et noh, et, et olukord on jätta kui tõsiseks läinud. Võib-olla kõige suurem hirm, mis oli, oli see ükskord, et nüüd nüüd läheb midagi halvasti, oli see, kui Me olime vennaga kodus, täiesti süütu olukord, mingisugused Väike-Maarja poisid, kes meie silmi sealt kõige paremas nimekirjas, me ei suhelnud nendega, pigem siuksed nagu tüliotsijad, poisid tulid meie juurde otsima mingisuguseid inimesi, kes, kes nagu ei olnud kuidagi meiega seotud ja siis nad arvasid, et ikkagi nagu nad on meie juures ja siis hakkasid seal meie majas, kus meil oli siis vanaema korter, kus me olime vennaga, ööbisime seal seal tekkis olukord, kus nad hakkasid mingi aknaid sisse viskama, siis me tundsime, et nüüd läheb jamaks ja pärast vaja meil mingi igavest selgitustööd teha. Pigem lähme õue sõlme vennaga kuskil ühtäkki nagu olukorras, kus meie ümber on, eks ole, 10 12 mingit siukest tüli otsivat noormeest saime aru, et noh, et ilmselt me saame siin peksa, eks ole, noh et see oli, see oli nagu võib-olla nagu siuksed olukorrad, mis nagu kus ma tundsin, et ma olen mingis jamas, aga ise siukest asja kokku keevitada ma pigem ma arvan, et need jäid ikka kõik siukseid väikeste asjade tasemele, no on siis millegi asja ära lõhkumine või, või, või noh, valdavalt ma ikkagi proovisin varjata neid asju tulid hiljem. Olgu kasvõi aastaid hiljem välja, aga nad tulid välja, et ma tegelikult saanudki valetada, ega ma olin, olete seisin keset hoovi ja vanaema käisid, kus, kus vend läks koos sõpradega ja siis ma ütlesin, et piss sõidab siin kuskil ringi, ta sai kohe aru, et ilmselt läks kuhugi kaugele, kuhu ei tohi minna. See oli hästi aus ja siiras, et tal ei tulnud see pigemini. Püüdnudki väga valeta, et ega jah, mind ei ole kunagi õnneks pidanud politseiga politseist ära tooma või, või ma ei ole kunagi politseile vahele jäänud või. Sisaldusega ilmselgelt Tõnis väga osava kõnega mees, kas sa oled kunagi koolis mõne halva hinde heaks rääkinud või kuidagi selles valguses enda kasuks rakendanud oma talenti? Pooltes ainetes ma arvan, et olen kuidagi nagu proovinud õpetajatega mudida proovinud ja õnnestunult ikkagi bioloogia oleks mul olnud kindlasti mingites vähemalt mitmel veerandil hind algaks hindele kaks, kui kui, kui ma poleks suutnud kuidagi õpetajaga nii hästi läbi saada, pinginaaber mul valdavalt korjaski kahte siia ja siis me oleme tegelikult nagu sama vähe, teadsin sellest bioloogiast, mõlemad proovisime spikerdatud, ma jäin praktiliselt iga korkamas, pikendasime, jäin vahele ja, aga sellest ei olnud midagi. Sellepärast, et õpetaja, ma ütlesin, et jah, muidugi ma spikerdanud sellepärast, et ma ei oska seda ainet ja et ja ma proovisin ära põhjendada, et miks mul seda kunagi tulevikus vaja ei lähe, matemaatikas ma küsisin pinginaabri käest asju seal siis oli mul pinginaabergümnaasiumis, kes ei osanud sosistada, ta ei osanud vaikselt rääkida, ta rääkis seal kõva häälega ja siis ma muidugi vahele, sellepärast et ta üritas mulle vastustes ette öelda või, või kuidas kuidas lahendada või noh, et mõtlesin õpetajale kaeda, aga muidugi ma küsin, sellepärast et ma ju ise ei oska ütelda, et ma olen selles mõttes jah nagu õpetajatega olnud ilmselt nagunii heal läbi saanud, aga mis seal ja ma olen muidugi ülikoolis, ma ühe aine läbisin niimoodi, et ma teadsin, et kui ma lähen iga kord kohale, olen hästi tubli, ütlen esimesena. Tere reipalt, kuidas teil läheb. Ja pärast ära minnes ütlen aitäh väga tore tund oli. Aga tunnis ma mängisin arvutimänge. Õpetaja arvas, et ma konspekteerin ja, ja siis, kui tuli eksam, siis need ülejäänud kursakaaslased, kes tulid või aegajalt nagu lihtsalt nagu jäid tulemata või kuidagi olid seal tunnis niimoodi et nägu on, peaasi, et ta ei viitsi kuulata. Aga tegelikult õppisid, sai palju kehvemad hinded, mina sain läbisionaal A-le ja tänu sellele, et ma olen ilmselt iga kord kohal ja muidugi oskama oskasin pugeda teadlikult pugesin ega ma, ega ma ei varja seda, ma sain õpetajatega koolist, nii keskkoolis, põhikoolis sain ka niimoodi, et ma sain nendega, võitsin vahetunnil ka, nagu seal õpetajate toas käia nendega juttu rääkida, et võib-olla see on nagu mingi siukene kohatine süüdimatuks mingites nagu olukordades, et ma nagu lubasin. Liiga palju Aid aru ja teadlikult kasutasid olukorda ära enda huvides, et see ei olnud lihtsalt, et noh, mõnusana õpetajatega rääkida, nad on ka toredad inimesed ja, ja vaided silusidki nii-öelda teel. Ja, ja kui ma, kui ma juba õpetajate tuppa sattusin mingisuguse asjaga, mingite mingit ainet oli vaja parandada või mingit, miks ma seal seal nagu miks ma, miks mul see tegemata või midagi siis on muidugi juba läinud nagu mitu kärbest ühe hoobiga käisin mitme õpetaja juures, eks ole, või noh, kuidagi üleüldiselt seal nagu tegelikult aitas kõike sellele kaasa ka see, et mis oli kooliväline tegevus, kas, kas kooli sees, kui sa olid spordipoiss, esinesid koolispordis, kui sa olid, käisin näiteringis, tantsin rahvatantsu, kõik need aitasid tegelikult nendele suhetele kaasa. Et kui sa esinesid kooli väga tublisti ja kenasti ja, ja mitmes kohas korraga, siis see aitas kõik sellele kaasati oli hiljem palju palju lihtsam. Et meil oli ju kodus kõnekäänd täiesti, et sa saad häid hindeid oma ilusate silmade eest, sest tegelikult esimese kuus klasside õppis ainult viitele ja iga kord, kui ta tuli jälle aastal lõpus viied tunnistusel, siis ma ju enne rääkisin, et, et kooli minnes ta ikka läks nagu vaevaliselt see õppimine ja kõik, et ja siis ma nagu ei jõudnud ära imestada, et kaua siis et ikka viiet. Ja siis iga kord, kui ta tuli oma viie viitega koju, siis mõtlesin Sulle, annavad õpetajat su ilusate silmadega. Kuigi vend, kes oli, on ja oli kordades avarama silmaringiga Esimesed kuus klassi nüüd õpetaja nüüd, et ta siis oma oskusega seal kuidagi neid ainult. Tänavu on, ma arvan, esimese kuus klassik, mis sealt ikka esimesest kuust kassid olid ikkagi, pigem ütlen, et mingid reeglid kodus sa 1000 koolist koju de õppimised kohe ära. Esmaspäevased õpilased tuleb reedel ära teha, et pühapäeva õhtul keegi ei viitsi õppida, aga ega mina sinuga seda küll vanemad, noh, see on see teise teise lapse paratamatus, et küll ta ise hakkama saab, eks ole, esimese lapsega tegeletakse ja õpetatakse lugema. Aga, aga, aga jah, meil need reeglid aitasid. Ma tulin koju, tegin kohe ära seepärast, et hiljem hakkas trenn. Trennist tulles oli juba peaaegu kell nii palju, et said natuke midagi süüa ja hakkas aga ja spordiuudised magama, et et noh, mingi päevakava, mingi rutiin. Ütle, palun, Tõnis, kas sinu elus on olnud oht jõuda kuidagi spordimaailma, et sinu tegevusala olekski sport mingis võtmes, sest sind kuulates ma saan aru, et see ilmselgelt on sulle olnud tähtis. Ja teiseks ma mäletan televiisorist ikkagi mõnedes saadetest saltosid ja hundirattaid ja mis tulevad justkui täiesti iseenesestmõistetav. Tavaliselt ma ei ole elu sees osanud hundiratast teha. Ja mõni mees pillub neid ette ja taha igas asendis. Potentsiaal lausa karjub. Kasvatamata potentsiaal. Mul on eluaeg olnud ikka väga suur armastus spordi vastu ja Rakveres on väga väheseid trenne, mida ma, kus ma ei käinud maadlusnäiteks noh, mingid sihuksed kontaktspordis, nendele mulle mulle kunagi sobinud meeskondliku talad, pallimängud, kõik sellised asjad on nagu see, mis mind paelub. Ma kõige rohkem ilmselt tunnen ikkagi, nagu tagantjärgi mõeldes olen pettunud selle üle, et, et ma tulin võrkpallitrennist ära. Mingi hetk lihtsalt oli, see oli, see oli niisugune võib-olla niisugune õrn, iga, ka omavahelised suhted seal oli kuidagi niimoodi, et ma olin teistest kuidagi lühem, väiksem tänu sellele kuidagi mind väga hoiti seal küll aga samas see tingis ka selle, et kui mingid mehed mingid tüübid saavad mehelikumaks suuremaks, siis nad tahavad nagu seda väikest hoida ka natuke nagu selle jaoks, et, et ma ei ütle, et ma olin nagu kiusatav. Aga ma ise pigem olin see mees, kes nagu tegi teistele küll huumorit ja nalja, aga, aga võib-olla ma sain selle tagasi kohati niimoodi, et ma et ma palliplatsil ei olnud teistega ütleme samaväärne ma ei olnud mu füüsilised eeldused olid natukene just nagu pikkuse mõttes olid, väiksemad muutusid, siis tuli see libe. Ja me ei tahtnud mängida libero positsiooni ühelt poolt sellepärast, et mul oli kole roosa särk sel liberana ja teised selle poole poole pealt, et see positsioon, kus sa said kõige rohkem päriselt käega vastu kukk nagu kukalt sellepärast et kui sa seal sind on selleks mänguks võetud, et sa tooksid põrandalt üles võrkpallis palle, kui sa seal nagu ebaõnnestud, siis sa saad teiste käest, kes palle maha löövad, saad sa sellest vastu kukalt siis sinu töö on tegemata, nende töö on tehtud nii võistkonna sees kui ka kui ka nagu väljaspool trenni, ma olin nagu väga heas nimekirjas nende nende poistega, aga, aga ma ütlen, et seal kui seal nagu väljakul mängides nagu Eesti meistritiitli peale. Noh, kõigil on nagu ikkagi ju tahe suur saada Eesti meistriks ja kui sa saad seal hõbeda ja tunned, et sinul on seal kohati mingit süüd, siis siis ei ole nagu hea tunne. Tagantjärgi ma ei oska nagu öelda, sest et ma ei ole kunagi nagunii kõrgele tasemele jõudnud. Nüüd ma vaatan muidugi treeningut, kaaslasi, kes mängivad Eesti koondises, kes mängivad välismaal, kes mängivad kelle vastu ma olen mänginud pool eesti koondist peaaegu, eksole. Mul on, vaatan alt üles neile, et kui kaugele on jõudnud ja et kas mul oleks olnud endale potentsiaal, oleks, poleks nagu spordis midagi, aga jah, ütleme sport on ikkagi väga tugevalt au sees olnud. Suvel ma ei mäleta seda päeva, kui nagu päike paistaks ja me ei mängi jalgpalli. Mängi korvpalli või mängi liiva peal võrkpalli. Et. Ja see oli meil ka isaga hästi suur. Me soovisime väga, et me, lapsed tegeleks spordiga, et me nagu ei kujutanud üldse ettegi, et poisslapsed kasvavad ja nad ei tee sport, et see oli, see oli nii enesestmõistetav, et esimene asi, mida me neid tegema panime, kuna kooli läksid ja Tõnis juba enne kooli, et kindlasti kuhugi spordiringi, et. Esimene asi lauatennis, lauatenniselauad õige sellepäras alus ja andis ja ja koordinatsiooni. Mõelda, et lauatennis on lihtsalt üks reketiga mängimine on laua taga, siis mitte selle treeneriga, kes meil oli, see tähendab, lauatennisetrenn tähendab seda, et sa igast trennist teed, et mis kord nädalas käisime trennis juba väiksena väikene ritta, aga, aga juba hiljem käisid viis korda nädalas trennis ja, ja iga trenza tegid kuskil 100 kätekõverdust, 100 kõhulihast 500 nööri, hüppenööriga hüpete ja kõik muu, mis sinna juurde kuulus jooksmised asjad, et, et see ei ole see, see oli väga tugev füüsiline baas, mis sai lauatennisetrennist selle treeneriga, kes meil oli. Treener ütles jah alati, et see lauatennise annab väga head eeldused muude aladega tegelemiseks. Ma küll ei kujuta ette, kuidas pärast seda kõike veel on võimalik reketiga pallile üldse pihta saada, võttes arvesse, kuidas kõik tudiseb, aga. Seal olid omad reeglid, seal on omad reeglid, treener andis sulle palli ette, kui sa lõid vastu treenerit, see tähendas 50 kätekõverdust, ka seal olid vastu kaussi, milles ta andis, tähendas 10 kätekõverdust. Kui seal olid valel lauapoolele kus sa ei pidanud lööma sõnana, siis kätekõverdust ja kauss oli pall, ütleme 100 palli, andis ta sulle ette sealt, kus sa kogusid iga ring endale kuskil, nagu oli kolm 40 kätekõverdust, kindlasti. Ja ja samamoodi võinud närvi minna jah. Mul on eluaeg meeldinud väga käia trennis. Nendele meeldib, kes kätekõverdusi jaksagi teha. Helle, kas teile tuleb kusagilt Tõnise gümnaasiumi lõpuaastatest meelde arutelusid selle üle, mis edasi teha? Mina mina selle koha pealt küll, pigem püüdsin isegi pidur olla selle tee peale mille ta valis siis et no kuna ma ise sellel ajal juba töötasin teatris, ma nägin kõrvalt, kuidas näitlejad tegid tööd, kasime nüüd ma ei käinud nüüd otseselt proovides, aga ikkagi mingil määral seal protsessides sain kõrvalvaataja olla ja pärast kui ütleme, etendus või, või lavastus tuli välja peale esietendust, kuidas siis kriitikud hakkasid kirjutama sellest siis. Kes tegi hästi selle rolli, kes, kes mitte nii hästi ja, ja olles lapsevanem, ma mulle tundus, et ma tahaksin kaitsta oma last igasuguse kriitika eest sellise suure avaliku tähelepanu eest, mis ei ole kerge koorem. Mulle lihtsalt tundus, et ma väga austan näitlejaid ja ma ise vaatan neile alt üles ja mulle väga meeldib alati just nimelt, et vaadata, kuidas keegi oma rolli lahendab ja kuidas, kuidas ta seekord on selles rollis ja ja teinekord hoopis teine ja, ja imetlen, kes seda oskab, et mitte jääda nii-öelda seda sel hetkel, kui Tõnisel oli see, see elukutse valik. Ma ikka väga püüdsin talle öelda, et et Kle on teisi elukutseid ka. Kuigi ma nägin, et kõik märgid lähevad seda teed, et, et ta sinna ikka minna tahab ja, ja loomulikult ma ei astunud teele ette. Mitte mingil juhul. Muidugi oli mu õnnelik, kui ma, kui ma kuulsin, et Ta on sisse saanud ja, ja kõik, aga. Tõnis võiks ju eeldada, et kui ema töötab teatris, siis see tähendab automaatselt et tagauks on lahti võimalused piiritud inspiratsiooni ammutada ja juba varakult valmis panna. Kas see kõik käis niimoodi, nagu ma kirjeldasin? Kui ema asus tööle teatrisse, alguses kohemit, et võib-olla see on jälle see ema, mingi õiglustunne, mida ta on saanud oma emalt kaasas, et ei ole niimoodi, et nüüd mina töötan teatris, te istute ja vaatate kõik nagu tükitsi mul nagu ära, eks ole, et et mina käisin gümnaasiumis, siis ma jah, ma Rakvere teatri kõik repertuaari ära näinud. Ma ei saanudki nagu väga palju mingi muu teatriga pihta, välja arvatud nagu mingid arvad. Korrad kõige sai käia kuskil Tallinnas või Tartus midagi vaatamas, aga aga see oli, see oli jah, see mingisugune teatripilt, mis, mis mulle sest nagu kodu kodu juures nagu avanes. Aga minu ema ja on ju ta ei ole kunagi olnud see inimene, kes lavale pressib. Meil on küll kummalisel moel mingisugune teatri perekond jah, et valdav osa me meie pereliikmetest töötab teatris, aga, aga see ei tähenda seda, et ma oleks kuidagi nagu tead, Priit kõrval või teatriga koos kasvanud või niimoodi ei ma pigem ikkagi käinud seda vaatamas kui vaataja. Ja ega ma ei olegi tahtnud kordagi olnud nagu niisugune laps, kes kuskil kõik oma mingi vaba aja veedab kuskil teatri koridorides või onudega juttu rääkides. Sa olid siis juba silmal muidugi suurem ka juba suurel ka ei tule niisama, sa ikka seda kommet ei olnud? Jah, et oleks niisama tulnud teatrisse, nüüd käin ja jalutan ringi seal ja käin ajan nüüd näitlejatega juttu või lähen nende puhketuppa. Jah, seda, seda ma, seda ma ikkagi endale ei lubanud endale ega ka ema mitte. Et ma käisin jah, nii palju, kui ma käisin tõesti vaatamas ja siis grimeerija juures juukseid lõikamas. See oli palju odavam kui, kui kuskil juuksuris käia. Et Rakvere teater on siiamaani minu jaoks nagu sihuke imekspandav teater, eriti näitlejate mõttes, kes jaksavad sõita nii palju mööda Eestit teha, proove käia, sõita kuhu iganes, nii mitukümmend korda 100 korda aastas, eks ole, et ja niimoodi aastaid aastaid aastaid järjest, et et ma arvan, et see, see, mida ema ütles, et ta nägi, et mis on näitleja elu, ta kindlasti nägi vaadet kõige raskema, eesti teatri, näitleja elu, eks ole. Ei, ma ikka pigem nagu mõtlesin. Kuidas see loomeprotsess, jah, seda küll, aga ma tean, et sa pead, kogu see, kogu see nagu mingil määral raskus ka see, et sa oled mingisuguses nagu bussiistmes kinni ja kõik see, eks ole, et ega see ega lihtne ei ole, see on kohati võib-olla isegi raskem kui mingit kriitikat enda kohta lugeda. Ema ütles, et proovis hoida mingi kriitika eest. Naljakas. Tundlik ja minu meelest alati, kui, kui minagi sulle teinekord ütlesin midagi, et, et see ei ole hästi, siis sul oli alati, et sa tahtsid. Võiks olla? Ei, ma olen küll olnud, võib-olla ma olen olnud kõige tundlikum ikka kriitika osas, mis on tulnud pereliikmetelt. Ma ei ole kordagi eriti nagu seedinud seda, kui vend hakkab mulle spordis õpetama midagi, jah, lauatennisest ma tunnen, et ma olen temast nagu palju nõrgem ja niimoodi, aga teistes alades ma ei tunne, et madalanna jääksin ja mul ei olnud kordagi, mulle ei meeldinud, kui ta hakkas mind õpetama. Ma ei, ma ei tea, miks, asi on selles, et võib-olla lahendatud. Ma ootan neid õpetussõna, mingid treeneritel või kelleltki ja samamoodi ema on olnud tegelikult kõige suurem kriitik üldse teatri juures, minu minu puhul väga-väga vähe rolle, mis talle meeldib, mis ma olen teinud, nii käibki, ma olen võib-olla nagu ülekohtune, aga täiesti, aga see on sulle valulik olnud ja siis tundub, et seal on väga palju, aga et ma võtan ajakirjandust läbi käivat kriitikat palju kergemalt, kui südamest, tuleb emalt. Ema kindlasti palju otsekohesem ka, ma saan sellest aru. Aga mulle millegipärast tundub, et mul on õigus sulle öelda ja et me saame seda sõbralikult lahendada ja noh, nagu selles mõttes Aga aga ka meie kindlasti meie teatrimaitse on erinev, et emal kindlasti palju konservatiivsem kui minul võib-olla sellepärast, et ma olen mina ühtepidi Krahli teatriga seotud ema on rohkem, võib-olla sellise klassikalise teatriarmastaja seotud, ema otsib niisugust lugu ja jääd, mis mul tahetakse öelda ja ja mina võib-olla olen mingi muu millegi muu otsingul, eks ole. Et et ma mäletan seda, kui ma sain Viljandisse sisse, helistasin vanematele, kes ma olen sees ja nüüd hakkab sissesaamist pidu ja kõik on hästi ja ma tulen. Suvi on vaba ja ma tulen nüüd augusti lõpus kooli ja siis ema ütles, et kena, aga, et et sajuplaanid kuhugi mujale, aga pabereid sisse viia, eks. Ehk siis kuidagi. Nii sai juba suht varakult teada. Jaanipäevselge, et oleks võinud veel kuhugi ja siis see oli solvav küll või noh, selles mõttes mitte solvav, vaid pigem nagu niimoodi, et et ma lootsin nagu suuremat toetust sel hetkel, aga, aga, aga ma sain aru, et ma sain aru, mis on tema tagamõte, ma sain aru, et ta ei, ta ei ole kindlasti niimoodi, et sa nüüd sinna kooli ei lähe, ega ju, eks ole, et või kui lähed, siis nagu meie sind ei toeta, ei, jumala eest mitte. Vaid ma saingi aru, mis on tema tagamõte selle puhul, miks ta niimoodi ütles ja, aga no muidugi, sel hetkel sa korraks solvudki saad just saanud nagu kooli sisse ja siis nagu ei olda väga õnnelik selle üle. Ma ei teagi, ma arvan, et meil on nagu need teatrimaitsed erinevad kindlasti sellest on tulnud ka palju siukest nagu erinevate arusaamist ja kohati võib-olla siukest. On tekkinud siukest vaidlust või konflikti teatri üle, kui sellise üle või üldse mina olen kohati võib-olla kriitilisem mingi mingi tükk üle, mis talle meeldib, või Paraguay varjagama kriitikat tema eest. Kui ma millegile kriitiline Helle, kui on mõni koosistumine, sünnipäev, rohkem inimesi tuttavat kumma häält rohkem seal lauas kuulda on, kas Tõnise või tema isa? Sellistel puhkudel võib küll nad täiesti võrdselt nende häält kuulda, nii et et selline paras seltskonna hing on ta isa ka. Seal on ikkagi selline väike rääkinud. Ja ja, ja selline nendel mõlemal on ikkagi meeldib nii-öelda tähelepanu ja selline seltskonnas ikkagi silma paista see neile mõlemale on lapsest peale ja ma ütleksin, et see ei ole raud. Ei ole jah, teatav edevus tulevad näitlejatööle kasuks. Et aga jaga seda edevust kantud küll, jah, päris päris julgelt antud, ega ma ise saan sellest. Sest miks see, miks justkui ennegi, Tõnis rääkis see võrkpallist ära tulemine, et, et see oli ka see, et et kui ma olen liber oma isa piisavalt platsil olla ja, ja just nimelt, et ma ei ole ka kõige parem, et ikka ikka hästi niimoodi tal oli oluline, kui ta teeb midagi, siis ta on piisavalt pildis ja ikkagi parim. Kas on auahnus või on seal mingi muu asi? Ma arvan, et eks see on kindlasti auahnus mingil määral spordis ilma selleta ei jõua mitte kuhugi, ei jõua isegi noorte seas mitte kuhugi, aga, aga ma sain mingil hetkel aru täiesti nagu noh, kui kui, kui spordis olin, et ma sain aru, et, et ilmselt mulje jääb midagi vajaka. Võib-olla pigem ma ütlen, et, et ses spordi Spordiplatsil olemine võistkonnaga koos seal millegagi nagu jänni jäämine või kuidagi ebaõnnestumine ja üldse veel seal on närv palju suurem kindlasti kui kuskil teatrilaval inimeste ees olla. Et võib-olla isegi see oli ka mingil määral sellest hetkel ma kindlasti ei teadvustanud seda asja nii väga. Et siis ma ei käinud veel ei näiteringis, aga ei olnud selle teatri kuidagi seotud. Aga, aga, aga see, see, see on paras pinge seal peal, jah, seal platsil olla ja, ja muidugi sa tahad esineda hästi, aga kui sa käid harvem platsil, siis sa oled ka teistest jahe, külmem, siis sa ei ole nii mängus sees, siis on raskem sinna sisse saada. Sinu ülesanne on kõik seal käima tõmmata. Vahetult kohe tahtnud alati. Tooks täitsa uue teema sisse, mida ei ole siiamaani puudutanud, see on sinu enda isiklik oma pere, lapsed, abikaasa ja küsin niimodi Tõniset. Et olukord pilt on, aga heli mitte, kas see tuleb sulle kodust tuttav ette, kas on võimalik, et sa suudad oma abikaasa viia seisundisse, kus ta ei ole nõus sinuga suhtlema mõnda aega? Ja seal on võimalik põhimõtet? Üldiselt ei, muidugi ma võin teda väga kiiresti, väga lihtsate vahenditega, nagu ennast välja viia. No kui sa nii ütled, siis ma pean küsima, kuidas. Ma olen avastanud, et ala, et ta on niisugune asi, et ta on mikrofoni see tähendab seda, et ta on eriti tundlik igasuguste helide ja, ja, ja häälte peale, mis nagu näiteks söömishelid ja kõik sihukene teda kohutavalt närvi, sest ma söön jube valjult. No see on üks väga lihtne näide, kuidas nagu võib lihtsalt õhtul kahekesi istudes diivanil, on võib-olla asi selles ka, et kui lapsed magavad toas paratamatult natukene vaiksem ja ja, ja, ja ei ole nii palju lärmi. Aga, aga see on üks kõige lihtsam variant ja kui ma tahan abikaasat näiteks õhtul närvi ajada, siis ma võin lihtsalt võtta õuna kätte ja ta natukese aja pärast on juba juba nagu ütleb, et palun, millal sa seal toas, et muidugi me oleme, varsti on meil koos 11 aastat oldud, see tähendab, et Me oleme juba olnud koos kaks kolmandikku oma eludest, üks kolmandik oma eludes. Vabandust tähendab seda, et väga palju on kindlasti olnud seal sees konflikte, erimeelsusi ja neid erimeelsusi ja konflikte toidab kindlasti see, kui passiivne ma olen konfliktis. Ma arvan, et see on võib-olla nagu nuga. Naiste-meeste erinevus, ma ei oska öelda, aga ma ei viitsi konfliktis olla, ma ei viitsi tülitseda. Minu jaoks on see nagu raisatud aega raisatud energia, et ma ei viitsi sellega tegeleda, aga kui naisterahvas on sinu vastav kuidagi oma nagu juba oma nagu relva välja võtnud, eks ole, tahab, tahab, et sa võitleksid vastu siis ja kui sa oled passiivne, siis ta läheb sellest veel rohkem nagu südikust täis ja siis kindlasti ei saanud nagu see, mis toidab konflikti, aga ühelt poolt ka selle ära lõpetab. Et ma lihtsalt nagu üks, nagu et ma olen nõus olema see inimene, kes seda pea küll, palun vabandust, mina olen süüdi, lihtsalt läheme selle asjaga nüüd edasi, ma ei viitsi sellega rohkem tegeleda. Et ma olen kindlasti palju leebem. Palju järele andlikum. Nemad tajun ka seda, et mis, mis see nagu minu tähtkuju tähendab, et olles kaalud, et ma tõesti, ma ei võta väga palju otsuseid vastu. Ma olen lihtsalt niimoodi, et ma ütlen, mis sulle sobib, on mulle okei. Ju siis asi minu stereotüüpide, see on, et kui ma mõtlen sinu peale, eks, siis ma enam-vähem kujutan sind teatud tüübina ette, kes on suuteline ja võimeline samal ajal kodus lahendama keerulisi olukordi oma professionaalseid oskusi appi võttes kuidas iganes seda nimetada, pöörata naljaks ära või ka siis, kui lastel on paha tuju minna lauda oma tugevustega ja noh, lihtsalt see, see kõik nagu iseenesest haihtub ära paha. Kas sa saad teda teadlikult rakendada kodus või sind selles plaanis ei usuta ja sa oled, on ikkagi nii-öelda argipäev. Saab küll rakendada, kindlasti saab rakendada, laste puhul on see kindlasti lihtsam, no veel väikesed ka, eks ole, et hiljem saab nagu jälle teisi võtteid rakendada, praegu saab täiesti lollitadesse nagu midagi tähelepanu mujale või, või, või mis sel hetkel vajalik on. Aga, aga ega ma nüüd ma ei, ma ei ütleks, et ma, et ma olen mingi ideaal, isa või ideaalabikaasa, kindlasti on, olen ma selles mõttes kohati tüüpiline mees, mulle tuleb mingeid asju öelda rohkem kui 30 korda, et see asi saaks ära tehtud ja ja et võib-olla see on ka sellest tingitud, et, et võtad seda kodu kui kohati iseenesestmõistetavalt võtad seda kui kohta, kus sa saad olla rahulikult ja puhata. Kohati on jälle abikaasa nagu hädas sellega, et mis sa istud nii vaikselt. Et miks sa midagi ei räägi või midagi, tee või midagi, et noh, et, et noh, räägi midagi. Võtan mingi teema üles, eks ole. Istume siin kahekesi õhtul, kui lapsed magavad vaikselt, eks ole, et see, et ma nagu väljapoole kodu olen niisugune mölapidamatu energiline noormees ei tähenda seda, et ma kodus ei oskaks nagu vait olla. See isa amet ja see, see abikaasaks olemise amet, et see on selline asi mida sa tegelikult nagu saad alles aru, kuidas see toimib selle asja sees olles ja selle käigus ja kuna lapsed kasvavad ütleme niimoodi, et erinevad mured tekivad, kaovad siis tänu sellele ka peab neid oskama järgi mööda lahendada, nendest hoiduda või kuidagi nagu nendest mööda pääseda. Ja, ja see sel hetkel, kui tekib sel hetkel hakkad õppima, kuidas seda asja lahendada. Et kõiki kindlasti lahendused ei tule. Kodused lahendused, tule professioonist lähtuvalt, et teeme nalja ja mure kaob, et. Et ma mul õnneks abikaasa õpib kasvatusteadust, seega ta palju Osam last osaleb lastekasvataja kui mina ja ema. No KUMU, kuule, kui mulle ei meeldinud, et keegi mind spordis õpetab või kodus nagu millegi õpetab, et ma ei tajunud kri ei talunud kriitikat, siis kindlasti ma isana ka kohati lapsevanemale olles ei, ta ei talu seda kriitikat, kui abikaasa kõrvalt ütleb, et ära tee nii, sellest ei ole mitte mingit kasu, kui sa nii teed, noh, ikka närvi, et miks, miks ma ei või miks, miks mina ei või nagu otsustada, kuidas need asjad käivad või mis siin siis juhtus, eks ole, et ma tegin. Siis ma saan aru, mõeldes su abikaasa peale on ka järgmine küsimus üsna kohata, et kas kapinurgal vits kuulub nii-öelda kasvatusmeetodite hulka, aga kindlasti mitte. Ta ei kuulu jah küll naljaga pooleks öelnud küll kohati kui ikka tekib olukordi, kui lapsed on, eks ole, neli, ja kaks neli pool kaks pool, ütleme nii, et ja kahekesi seal on nad siis nagu mõlemad tujust ära või oled ise väsinud, eks ole, õhtul, see, see on omavahelistes suhetes. Ma teadvustan täpselt väga teadlikult seda, et, et see on raske aeg ühele paarile. Lapsed on, sellises vanuses, on raske aeg, kui noorem laps on kaheaastane, abikaasa on olnud nii palju kodus, lastega valdavalt ju olen, mina käin tööl, valdavalt on olnud mul sotsiaalne elu. Mitte et ma oleksin niimoodi, et, et nüüd käin tööl ja siis reede õhtul veel lähen sõpradega või laupäeva õhtul kuskil sõpradega kuhugi peole ka jätan ta sinna koju, eks ole. Et ei, seda ma ei tee seda nagu privileegi ma endale ei julgeks võtta ja, ja ei kuidagi ei lubaks. Et aga ma saan aru, et, et sealt see on nagu jälle pinnas, kus tekib konflikte. Sellepärast et sel hetkel olete mõlemad väsinud. Olete väsinud sellest, et te pole maganud tegelikult mõlemad väga palju. Oleme väsinud sellest, et, et lapsel on kohati nõudlikud, energilised, väsinud, jonnivad, no kõik, mis käib laste juurde ja see tekitab ka nagu erimeelsusi omavahel ka väsimuse pealt ja kõige selle pealt noh, et et me oleme naljaga pooleks vahel öelnud küll, kui oled hästi väsinud, et issand jumal, ma oleks valmis seda last isegi prokurör patu tagajärg. Aga, aga et see on nagu rohkem niimoodi, et see, see aitab, see lause pigem aitab kuidagi tagasi tulla selle juurde, et tegelikult on kõik hästi, et, et see tekitab omavahel siukseid, ma tea, vanem kahe vanema vahelise musta huumoriolukorra või? Ma ei oska kuidagi õitsejad ei vea väljasõit ei pea, ei pea ka väga hästi tegelikult et lapsel on väga hoitud ja armastatud, aga et see, ma arvan, et iga inimene, kellel on, kellel on kaks last umbes sarnase vahega või või jumala eest, on need kolm või mida iganes. Nii et see saab aru, et tegelikult on see, see aeg keeruline aeg ka lapsevanemate omavahelistes suhetes. See on aeg, kui kõige rohkem inimesi lähevad lahku. Et see, kui seda endale teadvustada, siis oskad sellest ilmselt kõrvale hoiduda. Et need, see raske aeg läheb üle, see on okei. Sealt edasi õigustest ei, kindlasti mitte seda aga, et selle jaoks ongi vaja seda endale teadvustada, sellega on vaja teadlikult ka tegeleda ja otsida selle kõige sees teineteisele tähelepanu mida on kohati ilmselt raske raske leida ja energiat teineteise jaoks. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Saates olid külas Hellemal ja Tõnis Niinemets suur-suur, aitäh, et olite nõus rääkima ja meenutama aitäh heaks. Mina olen Sten Teppani, me kuuleme nädala pärast taas.