Päevatee suvekülaline. Unepilu vaiksed. Ja siis ma teen Oma juuri linnulauluta. Imatra Irjas, uuri jõudu. Mul on sinu Mulbee keele loov Rein. Sinul see on minu. Pole miski muu ja nõnda ninna. Tuisu. Üks. Teema on siis mina. Ei hoia. Säraga, s erijälg on USA-s üle kogu Eestimaad, selles maana. Juuri linnule oluliste. Tänane päevatee suvekülaline on härra Heldur Jõgioja meie kuulajatele hästi tuntud inimene, kõigepealt ütlen tere tulemast. Tere kõigile aitüma kutsumast, kuidas elad tänases päevas? No elu üle ei ole kunagi mõtet nuriseda, ta on täpselt selline, nagu ta on. Kui ta oleks palju parem, siis me tunneks teda ära enam, kui ta oleks palju halvem. Aga halb aeg on ka olnud. Ütleme, et keskeltläbi oled rahul, rahul peab kasvõi sellepärast juba olemad pole teist ega kolmandat võimalust. Kaasa oma päevi täidab. Vot see on nüüd niisugust laadi küsimus, millele ma pean kohe tõrjuvalt vastama, sellepärast kalal kõlab nagunii, et nagu oleks raske neid täita. Ma pean sulle ausalt tunnistama, et mul on kogu aeg meeletu ajapuudus ja päev täitub ise niimoodi, et temast jääb väheks. Ööd tuleb kindlasti juurde võtta ja mitte ainult sellepärast muusikuna peaks nagu öösel siis sõitma tagasi mingilt ürituselt, vaid mul on selline kummaline karakter, et ma päeval ei saagi tõsist tööd teha, ma kuulan igasuguseid hääli, tunnen lõhnu. Kevadisel ajal on neid ju väga uimastavad lausa joovastavaid sidel jasmiin, pärnade õitseaeg ja siis lihtsalt on hing rahutu. Aga öösel, kui on majas absoluut vaikus, siis on võimalik teha kompuutri juures neid asju, mida ammu-ammu peaks juba tehtud olema. Need on raadiosaated, raadio, Martale, sirad ja see on, see on kaguraadio endine ja seal vedas ühel raadiojaamal sellega, et nad said väga hea peremehe, see on tarbijate ühistu. Kui keegi reklaamilt oma müüdavat kaupa, siis miks mitte vahele lasta head muusikat ja no see on muidugi väga lihtsustatud variant. No ma arvan, et kui sina oled mingid saated ette võtnud, siis kindlasti tahad sa saartel, oleks ka sisu, ei saa, tee seal midagi, ainult reklaami vahele, muusikapalade tutvustusi, küllap sa ikka räägid asjadest, mis sul hingel on. Mul on seal üks saade, mis on kaks korda nädalas siis kordusega, ta pealkiri on küll muusikaminutid, ma olen ammu mõelnud, et peaks selle ümber tegema, mu sarviline poeg tegi mulle selle klipi, sinna, muusikat on seal küll ka, aga viimased saated üks oli genotsiid eesti rahva kallal seoses 14. juuniga. Me millegipärast häbenema kuulame, kuidas holokaust on õudusi toime pannud, aga oma õnnetusi häbenema, et oh, mis me neist ikka räägime, need vanad lood. Küsimus on aga selles, et õnnetuseks liiguvad meie hulgas ringi need, kes seda genotsiidi teostasid. Kapu hammas ei tundu peale hakkavat, mõni on nii nimekas, ei olegi midagi ette võtta vist, aga inimesed teavad ja see devalveerib riiki kui sellist seadus, see on suur õnnetus. Tähendab, kui me räägime ühe poole kuritegudest, siis me peaks adekvaatselt kah arvestama sellega, kes eesti rahvale on kurja teinud. Mis puutub aga üldse temaatikasse, siis mul vabad käed, näiteks ma rääkisin Romanovite hävitamisest, Romanovite dünastia ainult perekonnanime pärast, 72 inimest lasti maha või visati kaevanduse šahti, see on erakordne. Ma ei tea ajaloost ühtki juhtumit, et ainult perekonnanime pärast oleks hävitatud terve jagu vene inimesi. Osa neist olid isegi täielikus vastuolus tsaariperekonna ja tsaari endaga vihavaenus ja isegi äraneetud ja Venemaalt välja saadetud, aga selle juures oli läbipaistev suur hirm, ehkki neist keegi täiesti uued kroonid arvesse. See hirm aga päädis sellega, et ühele kirjanikule kunagi Stalin pihtis, kui nad kaks ööd-päeva jõid. See kirjanik oli Kuznetsov ja see kirjutab oma memuaarides, et Stalin küsis talt, et mis ta arvab, laseks end kroonida, tsaariks kuulutada, et kas talle sobiks vana monomachi müts või ta peaks uue tegema silbi haamri ja viisnurkadega. Aga Stalin ei teinud nalja. Tema mõtles seda päris tõsiselt. Ja ainult, kas seal, kus need soovil siis hirm ei hakanud selle Staliniga kaks päeva järjest juua, sest sellest iial ei teadnud keegi missuguseks, ta muutub. Ta muutus harilikult paranoiliseks, aga kuna nad juhid päris palju, siis Stalin oli hoos. Ma küsin vahele, mis nõu see, kus need suhtele andis? Ta ei andnud mingit nõu, kohe räägin, mis ta tegi, kuna lisaks muule Stalin ehmatas Kuznetsovi peaaegu tummaks sellega, et ta kiitis Hitlerit. Ta ütles, et see on kõige väljapaistvam isiksus, keda ta üldse teab ajaloos aga loll, sest ei tahtnud temaga maailma jagada. Nad oleks kahekesi vallutanud nii Ameerika, India kui kogu maailma seda juttu. Ta rääkis inimesele, kes Stalini nimega huultel Stalingradi lahingus sai kangelaseks, kirjutas pärast raamatu Stalingradi kaevikuid, mille eest ta sai Stalini preemia Stalini sellepärast kutsuski, et ühe rinde teiega ühe kapteniga võtta kärakat ja rääkida maailma asjadest kused soodulideaalset välja. Sa küsisid, kuidas ta vastas, ta jäi suure klaasitäie viina ja viskas ennast pikali. Surnud nagu ämblik, ei ta kustuski ära päriselt. Ja ta kuulis, et Stalin ütles. Tõesti kurb, et ta jäi üksi, kellega ta pidi edasi jooma, et tookord oli veel see lugu, et Hruštšov kutsuti lennukiga kohale, ta pidi tantsima, Paki võiks tagasi lennata, niisugused asjad käisid Kremlis. Aga see ei ole muidugi ainuke teema, mida ma olen käsitlenud. Need on huvitavad asjad, räägitakse palju. Vaat see ongi üks huvitav asi, et me räägime õudselt palju. Me räägime hommikust õhtuni miljon eetrit täis, palju eetreid. Neil on täis televisioon, raadio, niipalju kui need kanalid on. Kõik see koosneb jutuste muusikast, asjast me räägime vähe, mis on asi, asi on see, mis on meid selliseks teinud ja mis meid muudab hommikust õhtuni. Üks piinlik teema siis vaadake, on võimalik vaikida sedamoodi tõsistest asjadest, et lihtsalt Platrad täis terve selle aja ja ei räägigi asjast. Mul on veel parem nõuanne neile näiteks. Ma kuulsin ühel välismaal, et keegi mees kasutas sellist meetodit, et kui talt laenu küsiti, eestlane räägib maast ja ilmast ja siis ütleb, et kuule, mul oleks üks, 10000 vaja. See meeski raha oli. Kuule, Juhan, noh, ma tulin ikka asjast rääkima, et mul oleks 10. Ja kui kolm korda juhtus, mees sai aru, et ta jääbki päris magama ja tal ei ole seal midagi teha ja kõndis minema. Ta ei ütlenud kunagi ei. Kas selline meetod on, näete olemas et igast asjast on väljapääs ja tõe rääkimise asemel räägib jumal teab mida või veel hullem räägid pooltõdesid ja tõsise pöördumise või hädapalve puhul jääd magama või teeskled veel midagi või lihtsalt sind ei ole kodus. Ja siis see on üllatav, see, et inimesed on nõus ikka neid pooltõdesid ja suisa valesid nii kaua taluma ja uskuma. Sa ütlesid enne, et aeg on sinu jaoks tähtis, see on ilmselt niimoodi, et milleks üldse maks, inimene saab seda enam hakata hindama oma aega, minul küll on vahel kahju lausa kulutada, noh, kui ma tean, et tuleb üks asjatu jutt, sinna läheb tegelikult minu eluaeg üks osa minu elu, mida ma mitte mingisuguse raha eest enam kunagi tagasi osta ei saa, oleksin ma kas või maailma rikkaim inimene, nii et seda ajahindamist peaks õige varakult inimestele õpetama. See on hästi tähtis. Sa tabasid väga õiget küsimust, kui keegi varastab suurt raha sisse saata, kohtusse anda, kui keegi varastab su aega, seaduspuud peaks olema seadus ajavarguse eest. Ma pean ausalt tunnistama, kuna ma lähenen 70-le, et ma ei vaata müga filmi lõpuni, ma lihtsalt kõnnin, väljastseenid odangu kui põnevad. Nad on olnud juba kümned sajad korrad, lennuk tõuseb, keegi suitsetab, keegi saab kellelegagi kokk, keegi lastakse sealsamas maha ja hakkab jama pääle, eks. Kihutamine, tagaajamine, mis on kõige naljakam, et paljudes välisriikides olles mitte midagi taolist ei, ei näe. Noh, hüva, mina olen kolm kuud kohal pool aastat koha, mitte rohkem inimest, kes on eluaeg elanud üle lombi ükskõik kummale poole, Austraaliasse, Ameerikasse, Kanadasse, Rootsi. Nad ei ole kunagi näinud, et kedagi tänaval maha lastakse. Miks nad küll oma filmides sellest unistavad? Vaat see ongi pooltõdede rida, selle asemel, et rääkida tõtt, mis maailmas toimub, aga seal igav ja raske teha. Näiteks ma hindan väga inimesi, kes on tulekoldes selles mõttes, et käivad lahingud, nad näitavad, mis tegelikult toimub, me teaks kunagi song Viist midagi. Me ei peaks kunagi mitte midagi, ka sellest, mis toimus Iraagis Tšetšeenias ja, ja seal samuti ma vaatasin GRU andmetel 17 riiki, kus on al-Quaeda baasid ja väljaõppebaasid ja nende hulgas on Gruusia ja Tšetšeenia. See on hämmastav selles mõttes, et Afganistanist on kolinud see organisatsioon, kuna seda puru peksti kogu maailma ja nüüd ei ole enam varsti riiki, kus ei ole nende käsilasi. Ja ühe suure terroriakti asemel, mille vastu sõda hakati pidama, toimub nüüd varsti iga nädal, mida ahelreaktsioon? Kui seda ette ei nähtud, siis on küll midagi viltu, muide mul oli juhus rääkida ühe endise õhujõudude koloneliga. Ma ei saagi tänapäevani aru, miks ta õhujõudude kolonel oli, kuna ta töötas tegelikult luures prantsuse luures. Ma tean seda, et meie KGB mehed käisid ka miilitsamundris ja ja vahel Elariin. Et ühesuguste nimedega nad olid kahe kuused või männid või kased Vaat, see on huvitav ja tõepoolest üks oli isegi Riina Kask naisterahvas, aga ma tean, kes ta oli. Ma olen talt vahel tahtnud küsida, et sa kannad nii viletsat mantlit, kus sa suu lahti, eks see oleks ju miljonär, aga ma tean, ametiuhkus ka ei noaga, mis ta mulle vastaks. Ta ütleks, et see on ohvitseri au, ta ei tohi lobiseda just, sest tegelikult on see hirm. Ta teab, et see maksab eluga, räägib, kes praegu edasi võimul on. Eldur, me oleme tulnud võõraste rahvaste juurde, et tegelikult oli mu, mõtlesin siia saatesse valudes rääkida, sinust. No mina olen niisugune imelik inimene, et mul on see valulävi kole madal, mind häirivad sellised asjad, nad on hommikust õhtuni minuga, ma ei saa aru, miks inimkond ei suuda ära õppida kõige lihtsamat asja, et esimene asi, kui sa lähed võõrasse majja, tuleks selle vaja seadust teada, miks need sõjad on juhtunud ja miks nad meid häirivad ja mind isiklikult ka sellepärast keegi ei viitsigi uurida tegelikult kuidas inimestevahelised suhted käivad. Kuidas on muhameedlaste gaasiad 1700? Ei mäleta, täpselt, oli see kaheksa või 10, oli Poltaava lahing ja sealt pidi Karl 12. aitama Krimmi khaan ei tulnud appi ja kui Karl 12. seda telki tormas ja ütles, et kus su mehed on? Ma ei saa välja astuda, näe, Peeter, esimene saatis aarde, kastinesin põrandal, pane suurem kõrvale, siis hakkame rääkima. Lahing käis, kui ei tea, et muhameedlased omavahel sõdides ostavat ilmast ilma välja, nii kindel tostuumule Afganistanis 25 miljoni eest ostis ennast välja, lahkus Türki Talibani puutunutada. Jah, aga kui sa kõigi nende asjade peale mõtled ja need sind häirivad ja meelesul kogu aeg on, siis kust sa ometi oma rahu leiab, sest ega niimoodi ei ole võimalik elada. Aga võib-olla niimoodi peabki elama, et sa oled rahutu, kui sa muutud väga rahulikuks ja istun tugitoolis suitsetama sigarit ja vahel sülitad mõne lapselapse päev, vaatab televiisorit, ega siis see ei ole ilusaid ilm, on küll, aga Liiwaannus lähedal ta vaatab. Aga ikkagi muretseda selle ülejäänud aja kõigi maailma asjade pärast. Seda nimetatakse võlts võltsmaailma valu ja kui ma olin väike poiss, siis seda maailma valu väga, väga väga üks meil elanud Saksa ohvitser, kes jäi Leningradi rindele, luges ühte raamatut, mille pealkiri Nestor parahuk, varblase kullipesa meremehe inglise keel, mis millest nad saavad aru, aga naeravad, ma saan kõigest aru ja räägin hädapärase taga ja siis ma hakkasin seda raamatut uurima, tähendab inimene, kes sõdis ja kes enam-vähem arvas ka, et ta koju ei saani. Ta ütles, ta ei saa iialgi enam Saksamaale, ta teadis, mis seal toimub. Ta tegeles hoopis inglise filosoofide, inglise kirjanikke nendes tudeerimisega, see andis talle hingerahu. Mina leian oma hingerahu nende asjade selgitamisel, mis tunduvad esimesel pilguheidud täiesti arusaamatut. Miks inimkond niiviisi teeb, miks ta niimoodi käituda? Mulle meeldis väga Kuiboshevis reostatud valimisvõitlus tookord, kui äärepealt oleks süganov, tähendab koos kommunistidega saanud presidendivalimistel rohkem hääli keegi ärimees. Noh, on teada, mis siis juhtub, kommunistid, võimu saavad ärimehed, esimesed, kelle pead lendavad täpsemini rahakotid, ta ostis 10000 reha, lasin punaseks värvida ja peale kirjutada. Oras küsimärgi, kas veel kord taati reha peale astuda? See on väga hea nõks, terve linn oli neid täis, mõni pensionär koju ja jamad riisuda tühja temaga, kui valimised olid läbi, aga need vedelesid igal sammul ja igaüks mõtles, et kurat tõepoolest, kas astun peale sellele punasele reale, Eestis on kõik tehtud selleks, et me astuks selle punase reha pääl, sellepärast et mida rohkem vaadata inimeste probleemidest mööda seda kuldse muna hakkab sotsialism paistma esialgu ei vaata, kus oli raha, tähendab, ikka sai inseneri korralik pension oli tasuta ja ta ütleb, et aga vaata, kui palju viina ma sain, kui ma kuidagi rahulik ütlesin töö juures keegi ei mõtle selle peale, et see oli inimesele alandav, talle maksti selle eest lihtsalt volutas töö juures. No see inimesele ilmselt ei olnud siis alandav, kes sai niimoodi molutada? Iga asjaga välja arvatud võib-olla üliraske haigus, inimene harjub ära. Eks seda kahjuks küll ka ja ja ligi pool sajandit jama harjutab kenasti, kõige hullem oli see mulle, rääkisid poisid, kes läksid kuue-seitsmeteistaastaselt. Ta praegu poisid on nüüd 75 kuni 80, et mis oli kõige hullem oli see, et nad sattusid vanade meeste hulka. Neil hakati kohe viina ja suitsuandur, see oli ette nähtud. Poiss pani pläru näkku, kakub praeguseni ise näost kollane, 80 aastane, ütleb, näe, lahti saada. Maksab ka veel oma vähesest pensionist, suitsevad vist enne siin maal ja aga teisel pool, kes olid näiteks Saksa ajal oli see võrkidenderi päev, nad olid ju palgasõdurid, Essessori palgaarmee, kogu aeg eestlasi süüdistataks. Miks Teeessessis olite saanud veerema Genfi konventsiooni lubamine ja ärge ütelge, sakslane siiski hoidis sellest nii kaua kinni, kui leegion moodustati, aga põhiliselt oli see palgaarmee ja see oli ette nähtud palk palga eest just igasugust värki, noor poiss, ostiski siis suitsu ja viina, aga ma tahtsin, et teda sellega, et sõdadega algaski allakäik, tähendab, ei olnud vaja tööd enam teha, kui sa püssi kandsid ja pärast sõda ka kusagil usin püssimees ja usin võimu tugi, milleks on vaja töödelda. Sa võtsid kõik püssiga omale, kaasaegne anekdoot, konstaabel sai relva ja läks teenistuskohustusi täitma. Kolm kuud ei tulnud palga järgi lõpuks helistada, kuramus, et me peame deposiiti kandvamise peame tegema, et sa ei tule palga. Ahaa, aga makstakse. Mul on relv käes, vaevlen oma niisama, muretsen. Ja see on niuke paha olek, vot ma ei taha arvata, et ei pea välismaalt pärit, eks muidugi, ma ei arva, et Eesti konstaabel kunagi relvaga peaks endale palka teenima, aga kui teemale läksime, Holon südamest politseist kahju. Ma ei tea üheski riigis nii armetut seisvat inimene täidab ausalt oma kohust võrdlemisi viletsa palga eest. Ta saab pätid kätte, ta teeb kõik selleks, et nad saaks vangirauad. Pätt jalutab talle vastu, panin õõs Dirvitav täku ja ütleb, et noh, mis sa nüüd said. Jah, neil tur, ma juhin tähelepanu sellele, et sa oled paar korda nüüd otsesest vastusest kõrvale hiilinud. Ma küsisin ikkagi, kui sa leiad oma hingerahu, mida sa teed selleks, millele sa mõtled, mis sind aitab, kes sind aitab? Inimene saab elus end aidata ainult ise seal, õigus, aga me vajame ilmtingimata sedasama küünarnuki tunnet, et mul on vedanud. Naine on niisugune inimene, kellele võib alati kindel olla ja mul on väga huvitav sarviline poeg, see täiesti rahvas teab, kui ma talle peaks helistama ja ütlema, et kuule, ma olen hädas, siis ta on minu arvates ükskõik kuskohalt varsti kohal ja küsib, et mis vaja. Saatanal on ju piiramatut võimet. Aga kui palju tähendab sulle loodus, sa ei ela ju linnas, eks ole? Loodus pakub rohkem kurba pilti, sest kuna ma maal elan, siis sellesse õnnetus ongi, ma pean seletama, miks see niimoodi on vanem piirkonnas, kus on aktiivsed põllumajandust peetud kogu nõukogude aeg ja nüüd edasi ja kuna see on olnud rikas majand, siis seal on olnud võimalused piisavalt pestitsiide, kõikvõimalikke mürke, väetisi ja kõike muud nii palju osta ja neid külvata. Et mitmel pool on joogivesi kahjustatud ja kui see mürgitamine algab ümberringi on see hais üleval, siis on lihtsalt kurb, et me ei jõua mahepõllunduse juurde niipea. Ilmselt. Kõik uuesti elusaks saada ja see võtab aega. Mulle soovitas üks spetsialist, ta ütles, et kui sa tahaks oma mul seal hektar maad oma maast midagi kunagi saada, siis istuta mets pääle ja lapselapsed kunagi saavad seal mahepõllundus pidada. Tähendab, see on ikka päris õudne, kui spetsialist niimoodi räägib, et kogu see maa tuleks metsa alla panna teatud ajaks. Ei ta vist seda õhust võtta, küll see nii on. Arvata võib, ma ei usu ka, et ta liialdab. Oma sele hektari peal päris täit rahu kätte ei saa, teades, et su jalge all on hulgaliselt mürkkemikaale. Ma tunnen seda vees, mul on kaks veefiltrit ja ma ei saa teda päris puhtaks, samal ajal ei ole ka kedagi süüdistada, sellepärast et Eesti oli teiste rahvaste seadelit. Eesti oli teiste rahvaste sealiha kartuli kõige muuga varustaja. Noh ja kuna eestlane tol ajal ei osanud, ei tohtinud muidugi äri teha, suurelt varastada. Ma ei räägi seda, kui keegi kolhoosiga tulikuhjast, viies koju koti nurgakeses või korvis paari keedujagu värsket kartulit, seal mõis ajas kogu aeg olnud sakslane oli halb valitseja halva eeskujuga. Lihtne näide on näiteks Alatskivilt, kus üks noor mees sattus ülemöödunud sajandil Peterburgi ja sai seal päris kõrgeks ohvitseriks. Ükskord tuli ta Pihkvast üle jää vaatama, mis seal toimub. Mõistuspärase kanti kereväele mõisarahvale, kes tahtsid Venemaale minna, mis oli seadusega lubatud, ometigi aga mõisnik von Nolken, tahtsin, et selle Est peksta, et nad tahtsid tema mõisat maha. Aga ohvitser pani eesti mehe räbalad selga ja läks rahva hulka ja kuna ta ei teretanud aupaklikult võtnud mütsi ära kubjast sisse, tahtis teda piitsaga lüüa, aga muidugi vene ohvitserina see virutas talle nii, et ninaluu oli puru. Venemaal õpib hästi ütlema, miks need sakslased viletsad peremehed olid, tahtsin, ma kohe seletan. Seesama ohvitser pani oma paraadmundri selga ja sõitis Melevski juurde, kes olid tuv komandant, see oli kindral Poola päritolu kindlaks mõnewski. Läks selle asja ära, et inimesi pekstakse, samal ajal kui tsaar kutsub vanemamaid hõlvama, mõisnik keerab neid minemast, rikub jämedalt seadusi, eks Nevski võttis selle ohvitseri kaasa ja sõitsid nolkine juurde ja Nolken seletas, et aga missa nihukeste tuimad tükkidega teed, need on ainult tööloomad, neist ei saa ju mitte midagi kunagi muud. Veski käratas, et kas teil häbi ei ole, vaadake seda, mees, kõrge aukandja on eestlane, mille peale Nolken muidugi ei oskanud midagi kosta, aga asi lahenes niimoodi, et üks tsaarisoldat, kes oli välja teeninud, see oli nina külast pärit, munetud nimi praegu meelde, see käis kuberneri juures Riias jala ja tõi selle mitme ja nagu siis tol ajal nimetati, ehkki palvekiri ja see oli siis saanud sellise loa. Mõisast võib ära minna ja üle 100 inimese lahkus. Need olidki need esimesed eestlased, kes jõudsid Kaukaasiasse. Seal oli veel üks huvitav lugu. Üks mees leidis peitevara, kus oli ka kivikesi, mida nuga ei võtnud 4000 kuldrubla eest, mis ta kivikeste eest sai tõstafiodosseas kaks maja, kusjuures üks nendest peaks olema Aivazovski muuseum. See oli eesti mehe oma niisuguseid lugusid, mis eeskuju on inimesest, kes ei pea teist üldse muuks tööloomaks. No selle koha peal viiksingi ehk sinu mõtted siia Eesti peale ja siia väikse sissevaate tarvis, kas sulle ei tundu, et nüüd, kui Eestimaal ei ole neid väljastpoolt tulnud orjastajaid ei ole selliseid isandaid, kelle vastu koondudes võiks rahvas tasapisi edasi elada ja siiski kuigivõrd kokku hoida, sest noh, iseloom on ju küll selline karjas ei elata, aga kui on ikka ühine vaenlane, siis kuidagimoodi elatakse see vaenlane üle ja ta läheb siit, aga nüüd tundub, kus meil seda välisvaenlast ei ole, et meie rahvas on nagu veelgi õnnetumaks olukorras, sest üks 10 protsenti olevat neid, kellel on siin Eestimaal hea elada, aga selle ülejäänud 90 protsendi arvel ja kui siis nüüd see kõik toimub meie endi keskel, siis ei ole ka põhjust oodata kusagilt mujalt abi, sest see on seesama väike rahvas siin, eks ole, kes nüüd omakeskis on läinud niimoodi lõhki, et see 90 protsenti valu ja vaevaga siis tuleb kuidagimoodi päevast teise toime ja muu maailm tõesti vaatab, et ise olete seda tahtnud ja nüüd katsuge omavahel hakkama, saadame, paistame väikset naeru, väärsed ja kurjad. Mulle küll tundub, et kui antud hetkel nüüd nendes eestimaa suhtumistes inimeste omavahelistes suhetes midagi ei muutu, siis ega neid väga kauaks küll enam ei ole. Eestlased ei ole võimalik ühendada millegi poolt ja vastueestlaste on võimalik ühendada ainult millegi vastu, see, mis sa enne mainisid, see paistis siis, kui uluots kutsus rahvast kokku, bolševismi vastu seisma. Juhtus tobe lugu, seda tehti põlisvaenlase mundris ja tuli kokku 45000, mitte 11000, kelle jooksusid relvad, tähendab, oli vaenlane väga õige, teisipidi aga seda vaenlast oleks olnud, kui ei oleks sigadusi, mis bolševikud siin tegid, kujutage ette hetkeks olukorda, kõik teie kuulajad, kui Eestit ei oleks okupeeritud, kui mul oleks olnud ilus väike vabariik ja fašistlik Saksamaa oleks tunginud meile kallale täpselt sama seis nagu vabadussõja landesveeriga oleks neid lahutatud nii palju, kasvõi viimse meheni, see kutsuti küüditamisi ja muude segadustega vägivaldselt esile, et me võtsime fašiste päästjaid seal bolševike TÖÖ. Võtke ometi ükskord see omaks. Teiseks, kui sakslane oli vilets peremees, siis meil on tekkinud veel viletsamad vene mehed, kes tahavad ise nüüd need tolleaegsed parunid saksad olla ja ja kui me suga sõita alla koolivend, kes tulgerdab jalgrattaga ees 10 korda öelda, ära töödelda, kui ma sõidan, eks ole, külavahe teel, see on tõestisündinud lugu, lõpuks jotakesest pinginaaber jääbki alla, siis üks on peremees olukorra peremees ja teine on see, keda meie ekspresident lolliks sõimas, eks ole, tervet rahvast terve jagu, loll, mitte tervet vabandust, suurt osa. Kaalep pani ka ilusa nime Eyjardid. Need on need, kes Euroopa liitu tahtnud minna, aga sellest peab aru saama, et osa inimesi tahtis oma riigis edasi elada, mitte liitriiki minna. Meie olukord ei ole muidugi nii hull kui Soomes, Rootsis ma olen mõlemas palju ringi liikunud ja näinud euro hindu, kartul on ikka kaks eurot. No ega ei ole hea palk ja pension on ka teised. Kõik see on nii, aga ikkagi eestlane ei oska oma riiki valitseda ja suurem jagu, kes tahtsid sellest Eestist ära, Euroopa Liit lootsidki, et ükskord võib-olla saame siiski teistsuguse suhtumise ja võib-olla see isegi tuleb, sellepärast et ega need Euroopa seadused nii hullud olegi. Tuleb lihtsalt korralikult täita. Kõigepealt peab hakkama seaduskuulekaks, kogu maailmas ei tule keegi selle peale, et rikkuda niimoodi seadust, mis kohe jõhkralt paistab silma sõita 190 või 240-ga, selle peale ei tule keegi või teha näiteks kuivaga kuskil tuld või panna näiteks mingisugune roostik põlema põleb ära paadikuur ja, ja ma ei tea, mis kõik kokku näiteks Austraalias meelas 10000 trahvi, kui sa seal viskad suitsuotsa maha ja kui miski põlema läheb, vaid kaks aastat saada, see on minimaalne. Nähtavasti lõpp prügi mahaloopimise eest ka panna 1000 krooni trahvi, sest Ameerikas on 100 dollarit, midagi ei ole teha. Noh, kui inimene ei võta mõistus pähe, aga nii sunni kui ka seaduskuulekuse ka, mis juba lapsest peale, et seda ei tohi teha, see ei ole ilus ja miks seadused on seadused on ikka selleks, et inimene ei saa aru, et nii ei tohi. Miks on piiblis 10 käsku? Mis sa arvad sellest eestist pärast vabadussõda, kui sa iseseisvus oleks kestnud ja vahepeal poleks okupatsiooni olnud, siis kas sa oled mõelnud sellele, missugune see Eesti praegu oleks, kas ta oleks ikka hästi arenenud, väike sõbralik riik või siin oleksid ikkagi need klassivahed. Tol Eesti vabariigi perioodil igaüks teadis oma kohta sotsialism mulje Lenini sõnade järgi, et iga köögitüdruk võib riiki valitseda ja me viime seda praegu usinalt ellu, keegi tuleb kusagilt, mängib natuke maleti, äkitselt on ta sobilik meid esindama seal, kus juristid ei saa hakkama, aga teisipidi see riik juba näitas, mis ta oli. Õnnetuseks. Johannes Vares-Barbarus oli vabadusristi kavaler. Ta oli vabadussõja kangelane. Ta müüs Eesti rahva maha, ta oli Jugoslaavias agendiks värvatud puhkuse ajal, misuke arst, tol ajal puhkas Jugoslaavias, arstid puhkasid Narva-Jõesuus, ta elas üle jõu juba ammu, keegi ei märganud seda, oli ka teine vabadusristi kavaler, ta sugulased andnud Tallinnasse elus, ma ei taha ta nime nimetada. Kuidas siis see kõik sai juhtuda, aga sellepärast, et osa hakkas hall paruniteks, mõisnik, sakslasi enam polnud, need asendati siis oma meestega ja need ei osanud nagu sakslased pidada partiid. See on niimoodi, et sina oled siin, mina olen seal, igaüks teab oma kohta, venelastel on väga hea vanasõna. Realsif asi. Porist vürstiks. Ei oska Pops, kes on äkitselt kokku varastanud või kuidagi saanud, ta ei oska mõistlik olla kõigepealt tal kindel stuvat ja teiseks tal ei ole üldse arusaamist, mida tähendab töölisi juhtida, maksta närust, palka, ka olla ülbede vastu, näidata, kes sa oled, see aadikule üldse ei sobi. Aadlikud püüdsid siin nagu parun Rosen konstitutsiooni välja töötada, mille eest ta vangirauad sai tsaariajal või näiteks Parun Manteuffelil, kes konstrueeris igasuguseid monstrumeid töömeestega viina võttis sealjuures noh, seal ikka paruness. Aga tal polnud vaja seda ja niimoodi tekibki, et vaene inimene peabki üle pingutama väga, aga rikkal ei ole seda vajadust, kui ta neljas, viies põlvrikas, kui esisai isegi tegi ebapuhtalt tehinguid. Üks tark mees ütles, et USA rikkurid koosnesid põhiliselt lõikama pannud kassapidajatest. Tol ajal pankasid polnud, oli asutuse kassa üks vend võltskohvri bukest laeva peale ja Titanic ei olnud, siis sai kohale ka. Ja lõpuks tekkis, siis on olukord, et keegi hotenšeeld on nüüd Rothschild ja ta on finantseerinud minu teada pea kõiki sõdasid, sest maailmajagamise juures peab olema kuldkohal ja kuld peab teatavasti ennast juurde tekitama. Praeguse aja kuld on nafta. Kas ta kütab kuumaks kõik ära ja kus käib? Öösel. Sinna. Sinus olema ja pinnavorm. Ma tahaksin mehe jutuajamise lõpetuseks ikkagi küsida veel kaugema koha kohta, miks sa aeg-ajalt pageda Austraaliasse. Oh, see on keeruline küsimus, see ei ole sellepärast, et ma põgenen, vaid, vaid ma otsin taga oma lapsepõlve. Kõigepealt ma leidsin seal inimesi, kes mu ema mäletasid, ma kaotasin ema ju väikese lapsena, siis ma leidsin sealt inimesi, kes olid väga sedamoodi, nagu terve Eesti oli siis, kui ma laps olin, Vares Barbarus ei olnud ainuke eestlane, oli miljon 100000 ja rohkem nende hulgas muidugi eestlaseks peetud ka teised muulased nende sõnama siis minu lapsepõlves, kui keegi ütles midagi, ta teeb eriti vanem mees, no meiesugused, poisikesed, vahel eksisime selle vastu, selle eest oli nahatäis muidugi kui sa kella ei tundnud, mis siis, et sule joonud, sa võisid küsida, onud, kel olid tol ajal taskujaama küljes, oli kell sa pidid kella tundma, kui sa olid sõna andnud, sa pidid täitma, kui saalid võlgu, sa pidid võla maksma. Ideaalne, kui sa kunagi võlgu ei olnudki. Aga unika inimlikud võlad Salit teene võlgu, teine tegi sulle hea, et sa pidid vastu tegema, koliks väga koomiline komme, keegi ei olnud seal lausa vaene, vaesed, me olime pärast sõda, nägime isegi nälga, sest me elasime linnas. Noh, ütleme näiteks, keegi tappis kuskil notsu ja tuli küllatad tüki liha, see oli tavaline vist jah, aga kindlasti oli veel tavaline. No kui keegi oleks istunud lihatükiga arvaginavat, kuivõrd. Linnas, aga mina olin külas, jalas oli ja ma tean, et külas tehti seda küll. Ja no meid ka küla ikka aitas, aga oleks eesti jäänud, kui ei oleks hävitatud neid, neid juuri, need järjepidevuse juuri, kui Eesti oleks jäänud talupoegade põllumeeste riigiks, oleks olnud ideaalne kord selles mõttes, et igaüks jälle, ma toonitan, teadis oma Kohja sulane ei arvanud kunagi, et temast saab peremees, ta ei suutnud niikuinii oli juhtumeid, kus peretütar abiellus sulasega. Ta jäigi elu lõpuni sulasega kasvatanud. Vahel ka nii, et sulane rabas tööd teha ikkagi poole sul selle nimel, et kunagi osta oma talu. Kahjuks seda lootust oli vähe küll, aga Poola põllutöölised said nii palju raha kokku siin Eestis töötades. Et Poolas ostsid pärast talud seisusevahe oli mingil määral siiski olemas, peretütar oli ikka peretütar ja, ja Sauniku tütar, visiooniku tütar ja selles mõttes oli vabadussõda kõige imelikum seda maakera pääl, ta ei allunud mingisugustele normidele. On teada juhtum, dokumenteeritud juhtum ühest popsi pojast, kes ütles, et ema, ma lähen sõtta, ema ütles, et milleks Meil ei ole maad. Meil on armetu saunakene. Meil ei ole hobust, kui meiega maad antakse, sa võidad sõja ja lubatakse maad ja me saame selle, kust me saame hobused seda maad harida ja poeg vastastele, nii, aga sõltumatus oma vaba Eesti. Ta ei tulnud kunagi tagasi ja miks niimoodi oli ette. Ühes pingis istusid rikka talupoeg ja poksipoeg. Rikka Tõnu poeg läks punaste juurde ja popsi, poeg läks valgete juht pupsi, poeg oleks pidanud ju minema igasuguse loogika järgi kommunistide juurde ta ei teinud seda sellepärast, et ta tahtis teistsugust Eestit. Ta tahtis omale kah neid õigusi, mis olid rikastel Reikas aga ütles, et mul on kõike küllalt, aga ma tahan võrdsust, vabadust ja vendlus. Tali vargsi lugenud tõestisündinud lugu ja lõppes niimoodi ligi sajaaastane mees mulle seda jutustas. See punaarmee või siis selle punakaardi noormees müüs selle koolivenna maha, tundis ja kuigi poiss valetas punaste kätte sattunud Anveltil, et näete ise vilets hobune ja tegelikult oli Kuperjanovi salakuulaja, ta mõisteti surmaga, tal õnnestus tänu ühele vene ohvitserile, kes seal vanglas töötas, ütles, et ma teen akna lahti lastega sõdimine minema. Ja järgmine päev, kui nad pärast Paju lahingut Valka tulid, oli siis esimene asi, mis ta seal Valgas nägi, läbilõigatud kõriga koolivend, kes ta maha müüs. Ja see vanamees olgu talle muld kerge, ütles nii, et kui lähed teisele auku kaevama, võta enda pealt mõõt, tema oli seda noore mehena ise kogenud. Sünge lugu muidugi. Siliaga õpetlik, aga. Austraalias käid sa siis otsimas seda oma õigete suhete ja ilusate suhetega lapsepõlve? No seal on need inimesed tõepoolest, kellega on, mida rääkida. Mul on tohutu materjal kogunenud nende mälestustest, seal oli erakordselt inimesi, Eestis ei ole kommet panna inimeste nimesid mägedele ja, ja teedele ja seal on 37 eesti nimetust. Inimesed, kes on Austraalias näiteks rajanud mingi tee, temanimeline tee, temanimeline mägi, mille ta korrastas, seal oleks väga ilus komme, mis Eestis võiks ka olla. Juhan Arukask soovib tega sellel pingil, head puhkamine. Johan arukask on ammu surnud, aga pikk, kõnele, aga ta on jätnud raha teha üks viis pinki ja panna sinna väike tahvlikene, istu, puhka jalgu. Soovin sulle head istumist sellel pingil. Need on tugevad metallpingid ja ma usun, et seal on mõnigi noorpaar avaldanud armastust. Tänu sellele ammu surnud mehele on see pingidki seal varjus, kus ümberringi midagi õitseb randa näiteks lillade õitega kuu, mis on Austraalia väärtus, on see, et ta on niivõrd erinev Euroopast. Et seda kõige paremini kujutab püks teisipidi pööratud filigraanne töö, mis on teisipidi tagurpidi sõna kased ja männid ja see on vastuaustraalia taevast traatide otsas. Ja kui see ei saa nüüd seal, see, kus sa jalutad, on niipidi, siis üleval vaatab sulle teisipidi Euroopa vastu jalad. Tahan ütelda seda, et mulle tundub, et ka sinu puhul nagu vist enamiku inimeste puhul kehtib ikka see mõte selle välja öelnud, aga kõik me oleme pärit oma lapsepõlvest, oli sisendiks õpperi, igal juhul oli see ilmselt enne teda nii ja küll seal edasigi. Seda kindlasti, ma isegi vaatan inimesi niimoodi, et milline ta lapsena võis olla, ega me väga palju ei muutu, leiame võib-olla vanemaks, aga kui hing on sees noor, siis on päris hull lugu nagu mulle rinna ja ükskord pihtis, et poisikesetempe taks vahel kuskilt alla hüpata ja vabas looduses röökida lihtsalt möllata, aga seitsme 70 aastasel ei sobi. Ja siis ta kaebas Mulletid. Ja mispärast see niimoodi on, et inimene peab mängima soliidset, kui ta tahaks möllata natuke ringi? Ta lihtsalt ja mulle meenub seoses sellega, eks karikatuur, kus mees teeb lumememme, enne vahib ringi vanem mees, kes teeb valmis lumemees, hiilib Venemaalt jumala pärast keegi näeks, nad tahaks luua. Tervenemine olla loba täis, aga kuuekümneaastane inimene, kui keegi läheb, ütleb, et no nüüd on. Nüüd on ära pööranud. Terve elu on siis mäng lapsepõlves mängid seal lastemänge ja kui sa oled vana, ükskord pead sa mängima seda, et sa oled soliidne. Siin Eco on öelnud, et elu on näitemäng. Ei ole tähtis, kui pikk ta on, tähtis on, kuidas ta on mängitud. Aitäh saatesse tulemast ära, Heldur Jõgioja ja ma usun, et sellel eluteel, mis meil jäänud on, küllap me kohtume veel. Ma tahaks kõigile soovida kena suve, kena sügist ja, ja ilusaid kuldseid päevi. Aitäh kutsumast ja küllap me kohtume. Kindlasti kohtume. Viimane. Lõpetuseks härra Heldur Jõgioja ja ansambliga suveniir on huvilistel võimalik lähiajal ka silmast silma kohtuda. Nimetan nad sel reedel, 20. augustil Juminda poolsaare rannakülade päeva. Peaesinejad. Kontsert toimub Leesi rahvamaja esisel platsil. Päev avatakse kell 15, kontsert algab kell 16. Kõik külalised on teretulnud. Aga siinkohal ütlevad tänase saate toimetaja Liina Kusma ja muusikaline kujundaja Kätlin Maasik teile aitäh kuulamast. Ning kohtumiseni nädala pärast. Mul on sündinud päikseloojang. Malawi ja Valvikuks. Juba. Miski.