Sel nädalal on neljal hommikul vikerraadio stuudios külas Tõnu Timm, tere hommikust. Tere hommikust. Tõnu, sa oled valinud minu palvel muusikat ja nagu ma aru saan, siis täitsa hommikulood ja no mingisugune mõte võiks sel valikul olla, ma mäletan, et millalgi vikerraadios töötades ma nägin sellega väga vaeva ja tegin pühapäevaseid hommikuid. Jaa, jaa. Tõstsin ikka naba ära, et leida neli tundi järjest hommikuteemalisi lugusid ja siis helistas üks pahane raadiokuulaja ütles, et et peatoimetaja, kas te ikka teate, et maksumaksja rahakoti peale tehakse mingisuguseid katseid? Ja siis ma olin väga kurb, et seekord ma olen olnud ettevaatlik, kui me kõik lood on väga niisugused, rõõmsad, sõbralikud, armsad. Kuigi ma arvan, et ka tookord olid, aga, aga lihtsalt proovisin olla kuidagi teistmoodi, pakkuda inimestele vaheldust. Sellest on nüüd aega möödas, mil ma raadiomees olin ja siis oli vikerraadio ikka hästi niisugune. Kalmer Tennosaar ja Heli Läätse põhine ja ja neid tõesti minu valikus ei olnud. Millise pilguga sa oma ikkagi küllaltki pikale raadiokarjäärile vaatab, praegusel hetkel? Mina vaatan nõnda. Ega ma neid numbreid täpselt ei mäleta, see võis olla niimoodi, et üheksa aastat kukkus ja teine üheksa aastat vikerraadios. Et see aeg sai läbi, nüüd ma olen eksinud mõnel õhtul klassikaraadiofantaasiaid tegema, aga seda ka üha harvem. Et, et sa ei oldud küll kindlasti lollimaks jäänud, avardas minu muusikalist silmaringi Tõi juurde palju sõpru-tuttavaid. Aga nyyd olen jälle nii tulihingeline pillimees, et mulle ei jääks võib-olla isegi aega raadios istuda. Natukene, mulle tundub, et see, see, see aeg nagu läheb raisku, et sa pead päev otsa valmistuma ja oleme eetris, et ma tahaks tegelikult ise seda muusikat luua. No tegelikult sa oled tulnud viie looga, aga kuna kuna üks on nii lühike, siis ma arvan, et me võiks täna teha niimoodi, et mängime, kaks lugu, hakkame sellest kõige lähemast pihta ja see on niisugune, et kui teil on omal kohv otsakorral või teil on meelest ära läinud hommikukohvi juua, siis nüüd kohvilaul, mis räägib, tõsi küll, sellest kuidas on võimalik väga kaua teenindada, nimelt et üks mees ootab oma hommiku kapotšinot juba 69.-st aastast, sest alates ja on väga pettunud, sest kohvikus on näha üks perekond, kes on saanud oma praed kätte, kuigi nemad onu oodanud ainult ühe aasta. Ja tegemist on hästi muheda mehega, kel nimeks than riider. Et jätke meelde, otsige kõik, mis, mis ta laulab olnud, väga vaimukas. Kuulame. Soome džinu siinses line näeme geenenduses. Fungeadmi jää Soone peeniefoorigi teene. Soov mõi. Võgises mäenestab uued voorabee doose Huennohus. Foore. See lugu kõlas vikerraadios siis Tõnu Timi valikul ja Tõnu tegelikult on seal üks lugu veel tänaseks. Ja nüüd tuleb lugu, mis sobib hommikusse seetõttu, et tema pealkirjaks on lõpp. See on täiesti eestikeelne lugu ja oleks äärepealt mahtunud isegi Ilona aasvere ja Katrin Mandeli plaadi peale, mis paari aasta eest ilmus. Aga siin tekkis autorikaitse kirjastajaga probleeme, tegemist on kaveriga, selle loon välja mõtelnud Oro lahkunud Tom Petty bändi klahvpillimängija, vennanud bens, kes ise oli küll väga rõõmus, et tema lugu eesti keeles nii kenasti kõlas ja tema poolt olid täielik nõusolek. Aga kirjastaja ütles jah, et Eestimaa on nii väike, teie turg, Meid ei huvita ja mitte mingil juhul ja me ei saa kuidagi kontrollida seda tõlgitud teksti, et äkki te ajate seal mingisugust jama ja see ei ole ikka nii ilus kui, kui originaal inglise keeles, aga tegelikult et eestikeelne tekst on isegi ilusam, Andres Noormetsale oma geniaalse peas välja mõtles ja laulab Ilona aasvere. Olen küll. Mis tahaks?