Tervist kohe algab töövarjusaade. Esmalt kutsun ma teid aastasse 2017, kui oli oktoobrikuu. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema Marju Lauristini töövari. Marie ütlen, mis siin toimuma hakkab ja mis tööd sa teed? Mina pean siin praegu niisugust Euroopa saadiku tööd, kes samal ajal kandideerib Tartu kohalikel valimistel ja see, mis siin on praegu niisugune tore üritus, mida me nimetame varjusteni, poliitika kohvikuks, tegelikult selle nime panid noored, kas saab igavest varastoni, poliitika, kohvikud Ülikooli kohvikus juba talvel. Et ma olen nagu siin siis pakkunud välja kolm päeva, kus tartu raha varastada igasugustel teemadel selles poliitika kohvikus. Sest teatavasti üldse kogu nisugune euroopalik määral kasu peale sellest, et inimesed arutasid Mingis mõttes poliitikut soovivad, et neile tuleks nagu võimalikult palju hääli aga samas võib-olla need valijad inimestele ei meeldigi või sellele poliitikale ei meeldigi seda probleemi. Mul ei ole arutanud selle üle, ma ei tea, kas need valivad ja, ja peale selle mul on niisugune tunne, et vähemasti Tartus, kus mulle inimesed tänaval tere ütlevad, ma ei pea ennast nii väga tutvustama ja minu vaated on kõikidele teada, nii et ma ei näe nihukest pingsat vaeva sellega. Pigem mulle just meeldib, et ma annaks inimestele põhjuse tule kokku arutada ja minu meelest üldse on valimiste aeg selles mõttes tõsi ju. Loomulikult peaks olema aeg, kus inimesed rohkem kui tavaliselt arutavad mingeid niisuguseid, noh siis nagu põhimõttelisemalt asju. Mulle enne kui ma tulin siia, sest selle Ülikooli Vallikraavi nurgal anti mulle sinu nimega Marju Lauristini õllepudeliavaja, kus oliga lamp küljes, ma mõtlesin, mis see siis nagu on, et kas see nagu vaegnägijatele, kes tahavad õlut juua pimedasse? See on selleks, et see oleks väga multifunktsionaalne, sa saad, miks rasvad, õlut sõiduga, limonaad ja kõiki plastikkurgiga ja, ja ka see on tegelikult üks niisugune kätset, mis on, mõtlesin Brüsselist ka seal ka niisugune noh, nagu kuidas ta sinuga haagib, ei haagi minuga mitte kuidagi peale selle, et mina pean ka mõningad pimedas ostma. Mõtlen, et mul oli hea mõte imet, mina kui vanainimene käin sageli laadi surnuaias peauksest sisenedes. Janseni perekonna haud. Postimees üks paar nädalat tagasi, vahetpidamata oli Jannseni pilt Voldemar Janseni pilt. Ja minul pole, läksin siis Postimees. No Audori korrastamata, häbi vaadata. Surnuaed on kultuuriasutus ja läksin kuulutust vanema isikliku kuulutust ja ütlesin, et Postimehes teine Janseni pilt habekas Postimees ei võiks nagu seda hauakest hooldada. Ja tema töötaja ütles, et meil tuleb varsti koosolek, ehk siis ma lisan selle küsimuse. Ja teate, kuidas lõppes Jannseni pilt, võeti ajalehes, täna enam ei näe ja Audel nikkar korrastamata, kehtetu käivad Tartust, vaadake, palun. Mõtlesin, et tasukesele surnuaia töötajale siis natukene ta teeks selle korda. Ma näen täna veel homme surnuaeda ja siis vaatan ikka korrast ära, kas see pole häbiplekk? Rõõmorti Pihkva õieti ära, see oligi korrastamine. Isegi kui piitveti lehest ära, see oligi korrastamine. Teie saate valesti aru, vahendav. Võõrastav pill üteldi. No sellel teemal oleks midagi meie erakonnaga meie linna, linnamajanduse abilinnapeaga ja küsin, et mis teema sellega on need kes seda hooldavad, pooldama peaks ja kui sellel ei ole hooldajat, siis ma pean talle ettepanekule Indrek nii palju ikka nagu mõni hea väikene nendest neljast koosnebki tõlkimisel. Nii me jätkame saadet, mina olen endiselt Urmas Vadi ja olen endiselt Marju Lauristini töövari. Ainult selle vahega, et vahepeal on möödunud päris mitu kuud. Aga nüüd sa oled Tartu linnavolikogus ja praegu istume hoopiski sotsiaalteaduskonnas sinu sinu kabinetis. Mis on siis endine naistekliinik, et kas sellised muudatused, et naistekliinikust saab sotsiaalteaduskond midagi sellised, kuidas need sulle tunduvad? Ei, no see oli ju väga kauaoodatud, et ülikoolid, esiteks, et see ülikooli kliinikum sai endale selle kogu kompleksi maarjamõisas nii kaugele, et kliinik oli sinna, kõik olid kokku ja teeb toomemäekompleks, mis on ülikooli ikkagi päris kodu. Et siin just nimelt ülikool laienes, mitte ei läinud kuskile. Noh, ei tea, kuhu ja kellele ja meie teaduskond siia ka kõik kokku saime, olime tiigis osalt ja osalt meie olime ise peahoones ja meil oli peahoones üsna üsna kitsas. Me olime seal, mina töötasin ülikooli aastakümneid, nii et suures suures toas, meil on isegi päris oma lauda. Aga praegu, meil on siin niiviisi, et igal õppejõul on siiski üks koht, mis seal päris päris temanimeline. Ma arvan, see on päris hea. Jah, ma olen ikka endiselt tegelikult professor ka siis, kui ma olin Brüsselis, ma jätkasin siiski ülikoolis loengute pidamist ja ka uurimistööd kogu aeg, nii et ma olin ka ülikoolis siiski väikse osaga ametlikult professorina tööl ja olen ka praegu jätkan seda. Mul jätkub seda tööd siin, noh ma usun, et uurimisprojekt meil kestab ülejärgmise aastani. Me tahame projekt seal see projekt, mille kohta tuli ka nüüd see suur paks raamat, see Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Nii et me oleme teinud siin ju neid uuringuid alates 2002.-st aastast iga kolme aasta järgi. Ja nüüd see viimane osa on siis pühendatud just nimelt digiühiskonna arengutele. Me oleme vaadanud Eesti ühiskonna muutumist, noh, mul on väga hea meel, et me saime selle eestikeelse raamatu valmis, ma kõikidele soovitan seda lugeda. See on küll suur ja paks, aga teda lugema otsast lõpuni, vaid igaüks saab valida, kas ta toetab rohkem moodsad, mis on näiteks muide poliitikas osalemises või põlvkondade küsimus või või näiteks eestlaste ja venelaste vahekorras toimunud muutused või üldse ühiskonna nisugune ümber kihistumine, meediatarbimine või laiemad teoreetilised seisukohad, kuidas siis üldse seletada, mis Eestis on toimunud, sest sagedasti inimesed on ju segaduses olnuks kogu aeg pidev muutuste aeg ja ei saagi aru, miks me oleme niisugused, nagu me oleme ja kuhu me siis läheme? Oleme püüdnud siis vastata sellele küsimusele. Nii et ma arvan. Aga kuidas sa vastad sellele küsimusele, et mulle tundub ka Marju Lauristin, et, et näiteks viimased viis aastat tunduvad, võib-olla see ongi niimoodi inimese mälu või et mis praegu on kõige olulisem see tundub, et oh, kõik muutub nii kiiresti, aga tõepoolest, et et noh, viis aastat tagasi tekkis need pagulasteema, mis meile tundus, nagu see jõudis meieni see teema kõik need looduskatastroofid, terrorism nii edasi ja nii edasi, sellised küsimused, et nagu, et kas nüüd varsti saab maailma otsa, et aga mingisugused kas sinu arvates on need muutused viimasel ajal toimunud järjest kiiremini? Vot siin ongi sellepärast selle meie suure raamatu pealkiri Eesti ühiskond kiirenevas ajas see ei ole ainult igaühe niuke isiklik tunne vaid sotsiaalteadlased on just viimasel aastakümnel tulnud välja uute teooriatega selle kohta kuidasmoodi siis kõik need tehnoloogilised muutused, noh, mida me näeme siin kõik interneti ja sotsiaalmeedia arengut ja. Tumine põhiliselt selliseks kah arvutipõhiseks numbrit, mitte otseste rahatähtede liigutamiseks. Kõik see ülemaailmsete infovoogude nisugune kõikehõlmav, kus me ei tea ju, kui me näiteks ostame mingisuguse asja poest ja me näeme, et tal on küll näiteks mingisugune, ma ei tea saksa firma nimi, aga tegelikult siis kuskil peenikeses kirjas, et hoopis tehtud Hiinas näiteks. Nii et kogu see üle maa ilmastamine ühelt poolt ja teiselt poolt siis digiteerimine, mis teeb vähemalt väikseks ja kõik selle nagu üksteise mõjutamise väga hõlpsaks sotsiaalmeedia kaudu. Meid mõjutavad ju niuksed, väiksed sõnumid, aga need kuhjuvad, see on tekitanud hoopis teise olukorra ja mingis mõttes nagu mu elu on läinud sihukesele mikrotasemele. Ja see micro tase samal ajal on korraga ülemaailmne, see on niisugune natuke absurdne olukord. Ja siin on meie jaoks seal raamatus arutame seda, on niisugune väga-väga tõsised küsimused, näiteks kas sellises olukorras, kus me oleme igaüks nagu noh, nii-öelda selles mõttes alasti, selles rahvusvahelises suures infotulvas suplema selles ja me ei tea, mis laine meid parajasti kuhu, eks ole, viib kas selles olukorras üldse, rahvusel on jätkuv tähendus? See on meie jaoks väga oluline küsimus. Aga kuidas siis on need protsessid, kui otseselt nad mõjutavad seda? No vaata, siin ongi seesama suur küsimus, et kas sellised noh, tegelemisest mõttes kollektiivselt kollektiivsed kooslused rahvus on üks nendest, aga noh, on teisi veel, eks ole, näiteks sama põlvkondeni oleme neid kõiki seal raamatut käitunud, kas nad on nagu mingis mõttes nagu iseseisvad asjad tähendab nad jätkuvalt sõltumata sellest, mis, mis ümber toimub. Nad võivad muuta oma mingit vormi, eks ole, aga noh, neil on mingisugune ütleme siis noh, jutumärkides loomulik või looduslik või objektiivne alus, miks see nii on. Või on see lihtsalt tõepoolest mingisugune meelepettekujutlus ja, ja kui me kujutleme asju nüüd teisiti, hakkame varsti mõtlema, kahjub hoopis teistes ühikutes, näiteks ma kujutan ette, et need lapsed, kes juba noh, peaaegu et hällis, eks ole, nutitelefoni näpuga liigutavad ja, ja see niukene, digital lutt, nutilutt on neil üks osa juba nende niisugusest kasvamisest ja kujunemisest. Ega meie tegelikult ei, ei mõista veel praegu, mis siis nende laste noh, nii-öelda kujutlusvõimega ja, ja arenguga sisuliselt ikkagi toimuma hakkab. On selge, et praegu veel on see ülemineku aeg, kus väga suurt rolli mängivad kõik traditsioonilised vormid, eluvormid ja suhtlussurved ja kõik. Aga kuskil hakkab terendama juba see põlvkondade vahetus selles suhteliselt hästi totaalne. Ja need on nii põnevad probleemid ja need põnevad, nad on mingis mõttes rasked saatuslikud probleemid ja seepärast siin meie sotsiaalteaduste instituudis meie suures, selles uuringuprojektis, mis puudutab Eesti ühiskonna arenguid oleme püüdnud natukenegi jälgida, kuidas see protsess toimub, näiteks vaata seda sellel tasemel, mismoodi konkreetsete inimeste elustiil, elunahad, nende huvid, väärtused, meediatarbija, mine muidu tarbimine, nende liikumine, rändamine, reisimine, kontaktid teiste inimestega, enesetunnetus, kuidas see kõik, ütleme, et meil on see 2002 2014 on meil olnud, need uuringud on küllalt pikk kaheksa, 12 aastat, see on just nimelt see otsustav aeg on selle aja jooksul midagi kardinaalselt muutunud, on selle aja jooksul, on, on inimesed Eestis nagu, nagu mõtlesin, ümber kihistunud ja me võime öelda, et on tekkinud selle nõnda tavalise rikkuse ja vaesuse kõrvale mõõdetakse sellist materiaalsete võimalustega on tekkinud hoopis uued rikkuse vaesuse nagu alused, üksildast. Jah, ta täpselt tahtsingi öelda, et üks on ajavaesuse rikkuse Saarikus ei ole mitte see, et raja vaen on see, kellel on aega. Aja vahel on see, kes ei oska seda aega, mis tal on kasutada. Nii et tuleb välja, et hoopis ajarikas on see, kes ütleb, et mul on vähe aega. Kui me vaatasime neid inimesi? Jah, jah, nii kuidas inimesed jagunevad, siis tuli välja, et need, kellel on vähe aega, kes jagavad oma viga hetke paljude tegevuste vahel, kes jooksevad ühest kohast teise sagedasti, töötavad üle 10 tunni päevas, eks ole, neil ei kurda. Nad on oma eluga palju rohkem rahul, kas sina oled orikas? Mina ilmselt olen ka seda, et ilmselt on ka need, mul on vara, aga noh, praegu mõtlesin, mõtlesin siin üleeile, et mul on praegu nii-öelda viis suurt asja käsil. Noh, ma võiks öelda, et olen siis nagu iga päeva jaoks üks ja siis on veel nädalavahetus vaba, aga nii see ei ole. See on ju selge, et kui mul on viis suurt asja korraga käsil, viis suurt nagu nihukest, noh kuidas on siis sihti või siis ma kogu aeg mõtle ühele teisele, kolmandale, mõnikord korraga kõikidele, eks ole, teen ühes suunas tehes suunas mingi sammu ja, ja need kõik põimuvad. Vot, see on nüüd see niisugune situatsioon, kus inimese aeg selles mõttes nagu topelt või kolmekordistub, neljakordistub seepärast, et aeg ei ole mingisugune niisugune abstraktne või vastupidi, siis tegelikult materiaalne vaid aeg on suhteline, sõltub ju sellest missugustes sündmustes, osaleme, kui palju neid on, eks ole, mis rütmis nad toimuvad mismoodi nad omavahel põimuvad ja, ja tekib niisugune olukord, kus on ühed inimesed, kellel siis need tõepoolest need erinevad ajarütmid ja, ja, ja see oma aja niukene, Topeldamine ja jaotamine, see on muutunud igapäevaseks, nende jaoks on see isegi lõbus, pakub isegi tatud naudingut, eks ole, ta tunneb selline, et noh, tal on nii-öelda asjad, asjad on tal käpas, ta näeb, ta tajub, ta mõtleb, tal on seal mingi maastik ja pilt olemas ja siis on teine inimene, kellel tulevad nagu ühed või teised asjad ette kogema. Ta, või juhuslikult ei teki seda selgelt mingit niisugust pilti ja rütmi, kes on kogu aeg nagu lükata ja tõugata, eks ole, kordan üks kord, teine mingi sündmus ja neid seoseid ei ole, eks ole, ja ise nagu ei saa midagi teha. Ja, ja siis on veel sellel kas kaasneb või siis on veel hoopis omaette teema, seal siis öeldakse, et mul on igav. Mul on igav, ma ei tahagi midagi, eks ole. Oja poest, vaene see inimene, kellel pole palju aega, kellel on nii palju aega, et ta ei tea, mis rahaga peale hakata, sest iseendas eestlased aia toimeteleia, eks ole, mille, kui niiviisi pingsamat mõtelda, ta ei ole harjunud raamatut lugema, ta pole armunud. Tähendab, tema jaoks on aeg see küsimus, kuidas aega veeta. Aga kas see ei ole see, et järjest enam jääb neid inimesi vähemaks? Ei kahjuks ei ole. Kahjuks ei ole, ei ole, vaat siin ongi see asi. Marju Lauristin kas sinu jaoks need asjad, et poliitika, sotsiaalnoh, ütleme, et sa oled sotsioloog, et kas need asjad on kuidagi paratamatult seotud? Et nad on olnud mul kogu aeg seotud see tahtmine aru saada, kuidas rattad ringi käivad ühiskonnas ja see on see, mis on sotsioloogisugune teadmise. Ena üldiselt on ju nii, et kui sa midagi tead või noh, sul sul mingi asi sind huvitab siis noh, muidugi sõltub inimese loomusest, aga üldiselt mul on niisugune aktiivne loomus, et siis ma tahan seda kodanikku nagu noh, elus nagu katsetada ja ellu viia, just nimelt katsetada. Tähendab, ma pean ütlema, et näiteks see, kuidas mina olen olnud poliitikas natuke naljakas jättes välja need selle lühikese aja, mida me praegu mäletan nagu nihukest noh, laulvat revolutsiooni või edasi, kus tõesti see poliitikalaine haaras nii kaasa, et sul ei olnud seal suurt midagi aega jälgida. Aga, aga need hilisemad ajal juba siis, kui ma olin teist korda riigikogus, eks ole, see oli siis 1009 99 kuni 2003 ja ja jälgisin, kuidas siis seal juba sellest, noh, nii-öelda pool küpses Eesti vabariigis asjad läksid. Ja siis ma tulin sealt tagasi ja siis ma läksin, nagu siis ma olen mitmes niisuguses kohas, mis oli mulle väga huvitav, ma olin näiteks Euroopa nõukogu vähemus, et kaitse konventsiooni järelvalveekspertnõukogus, mis tähendab praktiliselt seda, et mul oli võimalik käia sõita ringi erinevates Euroopa riikides ja vaadata, kuidas nemad vähemuse küsimusi lahendavad. Ma käisin Rumeenias ja Inglismaal ja Taanis ja Rootsis rootsi soomlaste juures ja nii-öelda mul oli väga huvitav see aeg siis maalin, ÜRO Meil oli niisugune asi nagu ÜRO-s on ka niisugused nagu ekspertkomisjoni ÜRO. Selles majandus ja sotsiaalnõukogu Seco soki juures oli kah niisugune rahvusvaheline professorite komisjon. Ma olin kuus aastat seal, ma käisin iga kevade Fra New Yorgis niisugustel sessioonidel ja seal ma istusin näiteks ümmarguse laua taga väga paljude Aafrika professorite, kas tegelikult põhiliselt nende kõige vaesemate maailma riikidega. Ja seal mul oli teistpidi jälle hirmus põnev jälgida seda kuidasmoodi, siis lahendatakse kõiki neid asju ja, ja kuidasmoodi, need inimesed, kes tõesti tulevad nendest nii-öelda arengumaadest ja, aga on teistpidi haritud inimesed ja väga paljud ka väga hea haridusega inimesed. Noh, kuidas need näevad neid noh, neid, mis seal toimub, neid protsesse, kuidas nad näevad lahendusi ja mille taha need lahendused kinni jäävad, kuidas nad kuidagi see, mis need inimesed näevad, et oleks vaja see kuidagi teosta, sest maailma rikkamad riigid jällegi ei taha seda lahendust, sest see on neile kasulik. Ja, ja siis, kui ma nüüd läksime europarlamenti, siis mul oli see hirmus põnev, sellepärast et kui ma siin ülikooli seal oli õpetanud poliitilist kultuuri ja poliitilise kommunikatsiooni siin aastaid, siis mul oli äkki võimalus näha seda, kui erinev on näiteks kasvõi see poliitiline kultuur Euroopa erinevates riikides, seal on eri riikide rahvuste esindajaid ja kuidas nad näevad ka seda Euroopas täiesti erinevalt, et mul on alati olnud väike niisugune sotsiaalteaduslik huvi ka nendes poliitika asjades jälgida, kuidas siis nad rattad ringi käivad ja ja millest see sõltub. Need, asjad, mis tavakodanikele tundub hirmus, lihtsalt noh, miks nad ära seda ei tee, miks siis ei tee, mis on siis need sisemised jõud ja konfliktid ja, ja ka mingit mõtlemise, võib-olla takistused, mikspärast jõuta mingites asjades edasi võtame sama rändasime näiteks. Nii et ühesõnaga minu jaoks on see teadus ja poliitika olnud natuke ka sedapidi seotud poliitikud teistpidi olnud mulle nagu uurimisobjekt. Ega ma lähen sisse läinud, aga muidugi teistpidi ma ei salga, et mul on ka mingisugune noh, ma olen mu sõbrad ka nimetatud poliitika kireks, et mul on mingi poliitika kirg, noh mul on lihtsalt huvitav ka ise proovida ja, ja peale selle tõesti kui ma ikka näen, et mingi asi on vale, siis ma tahan seda muuta ja ma tunnen, et ma olen ka kuidagimoodi sellest nagu vastutav, et ma olen kuidagi süüdi, kui asjad ei lähe nii, nagu mulle tundub, et noh, oleks õige. Nii et noh, see on mingi poliitika, kirg. Marju Lauristin, ma tahtsin küsida sellist asja, et mida sina oled õpetanud enda tudengitele, kui neil on mingisugune asi, mida jubedalt tahaks küsida, aga tundub, et on hästi nagu isiklik, et mida sa nagu siis ütled neile. Mõtlen minult küsida vä? Anna nõu mulle. Oled sa õppejõuna nagu aidanud neid inimesi. Tead väga isiklike asjadega. Ma ei, ma ei ole palju tegeleda, tähendab, mõtlen isiklik vabariiklikust, päris isiklikuna, intiimasja ilmselt ma olen sedamoodi inimene, kes siin jääb vist natukene kaugeks inimeste pühendatud tudengile ka ega ma vastanud neile oma hingeeluga väga tungida. Aga miks ma seda küsin, on see, et sul eelmine aasta ilmus raamat marjusteni sajand. Vanasti pidin elama, kui vanad seal elavad üldse niiviisi seal ta avalikkuses lagedale tulla asjadega, siis on kuskil noh, sisemuse läbi elanud. Nii et ega see kerge ei olnud. Aga ma tahtsin küsida ikkagi selle kohta, et see on, see algab kohe sinu suguvõsa looga ja sinu isa looga ja, ja ma mõtlesin, et ma küsin selle kohta, et seal seal on lausa peatükk Johannes Lauristini neli eriversiooni tema surmast või, või noh, tapmisest. Tõepoolest ma lugesin seda ja mul, minul tekkis kummaline küsimus, et mis tunne see on, kui sa lapsena kuuled enda isast sellist asja või nagu, et sa ei tea, kuidas ta suri või mis temast sai, et mis, mismoodi lapsena oli ja mismoodi. Praegu on ta selleks, et aru saanud abstraktselt, mis juhtub lapsega, kes ei tea, mis tema isast saiu, mis tema isa oli selleks loe Ene Mihkelsoni romaani hair sunnib, ma olen seda lugu ja see, see on ju kõik sellest. Ja me olime väga head sõbrad ja jagasime, rääkisid oma ihade absoluutselt väga palju ja, ja nii, et noh, see oli tegelikult üks väga suur asi, mis meid ühendas, sõltud isad olid erileerides. Täna just mõtlengi täiesti nagu maailmavaateliselt. Jah, aga, aga, aga see tunne tegelikult on, on väga oluline tunne ja, ja ma arvan, et see on üldse väga oluline, sest et noh, kui me võtame nüüd selle põlvkonna, kus meie olime, me olime seal nii-öelda sõjapõlvkond, kui palju oli meie põlvkonnas neid, kes ei teadnud, mis nad lisades sai ja võtame ka pärast seda sõjajärgsete, eks ole, põlvkonda siis, kui nad ära kadusid, säästud, kuskile võeti kinni, ilmselt minul oli seal nagu topelt, siis mul oli oma isa, kes, kes oli kuskile, mina ei osanud veel rääkida, kui nii-öelda beebi, eks ole, kui, kui tema nii ära kadus, et ma jõudnud teda tundma õppida, nii et minu ma mäletan, kui ma olin päis, väikene? Me elasime mere ääres siis meriväljal ma olin kuue seitsme aastane siis ega kodus ei rääkinud, aga mina käisin ikka mere ääres ootamas, et ma teadsin, et minu isa nagu kadunud merre. Noh, ametlik versioon oli see merre. See ta uppus ja mina käisin mere ääres ootamas, et äkki ta juput äkki tuleb välja, ma käisin mere ääres istumas. Ja, ja ma usun, et neid lapsi, kes noh, need on Eestis tuhandeid, kes ei teadnud ja ootasid, kus isa on ja kust ta tuleb ja, ja kahjuks on praegu jälle uuesti niiviisi isad on kadunud ära soome ja Ameerikasse seal natuke teine asi, nende isadega saab ikkagi kuidagi ilmselt kontakti ja, ja kas või Skype'i teel saab rääkida. Aga niisugune teadmatus seal tegelikult väga kole asi tegelikult seepärast, et, et see küsimus, see, kes ma olen ja kuidas ma suhestunud sellesse, kes on mu vanemad, on tegelikult isiksuse jaoks oluline küsimus ja minul tuli seda läbi elada ikkagi mitut pidi. Sellepärast noh, sellest ma räägin seal ka noh ja võib-olla mõne poliitiku huvi on nii suur, sest et noh, minu jaoks olid minu vanemad läinud poliitika poolt ära söödud. Ja see, see tegelikult ei ole ainult see, et isa oli niiviisi füüsile kadunud ja ma ei teadnud, kus ta on ja kuidas temasse suhestuda. Sest ta oli minu jaoks ikkagi niukene, noh, rohkem niisugune kivikuju, eks ole, kui elus inimene. Aga aga ka see, kuidas ma nägin, kui minu seesama mõte minu ema, noh, tema oli ka nii, et mina kasse niiviisi, et ema hommikul läks öösse tuli, siis käid ju nii tööl, et praktiliselt kodus ei olnud, aga praegu elavad niiviisi, eks ole. Et ei ole ju mingit võimalust rääkida, sellepärast et noh, füüsiliselt päevasel ajal ja eks ole. Aga teiselt poolt siis, kui minu kasuisa, eks ole, noh, Jaak Alliku isa tema tema ära viidi viiekümnendatel Siberisse, siis jälle samasugune, eks ole, sa saab mingid niuksed teateid, aga sa ei tea, mis siis tegelikult toimub, sest et selle ümber on ka väga palju valet ja palju hirmusid ja seda, et sa ei tohigi rääkida, said tohigi küsida. Kõik need asjad on selles põlvkonnas läbi elatud ja minul veel siia veel topeltsõlm peale, eks ole, kui ma hakkasin väga vara aru saama, noh, kus poole peal siis need minu vanemad olid. Keskkoolis oli see mulle juba täiesti selge, et mina olin ju väga suhtlev. Sain oma koolisõpradega alati väga hästi läbi ja ma nägin väga hästi Eesti elu, noh, erinevaid tahkusid. Ühesõnaga, juba ma kirjutasin ka algkoolis, juba lugesime oma klassiõdedega need eestiaegsed ajakirju, põnev olid muide kodus alles ja see, mis oli eluga juhtrutes, elu oli muutunud, see käib kõik läbi meie lapsepõlves, et see lapsepõlv meil möödus veel selles ajas, kus Eestil olid need ennesõjaaegse Eesti elu jäljed või eluvormid ju kõike veel alles see murrang toimus, mida vanemad inimesed elasid muidugi läbi suure tragöödiaga. Me elasime läbidatud mõistatusena, eks ole, sealt lapsed ei saanud nagu aru, et oled, kuidas, olid nagu üks elu ja teine elu ei tohtinud rääkida, ei tohtinud küsida ei tohtinud, eks ole, vanemate käest küsida ei tohtinud. Nii et noh, selles mõttes oli, oli seal, mina võin lühidalt minu vanematel, ütleme, emal oli sellesse üks suhtumine ja ma nägin need inimesed, november, kell üks suhtumine, aga ma nägin oma klassiõdesid, eks ole, sõpru, kellel oli teine ja, ja noh, see asi nagu selgus minu jaoks juba nii-öelda kummal pool, kus mina olen, siis, kui ma tulin ülikooli sellepärast et ülikoolis ehitaks ma noh, nii-öelda selles mõttes tulid teise keskkonda täiesti kodust ära ja siis ma saatsin nüüd sellesse sõpruskonda, kus olid asjad juba noh, nagu arutluse all, kus me arutasime esimesel korrusel lugesime Tõnovedolorcallergi totaalset trikke, totaalset inimeste arutsema, vahel kõiki neid ajaloo ja muid asju, lugesime juba pagulasluulet, tähendab, meil tekkis juba niisugune teadlik suhestatus ja, ja noh, mingi niisugune enda, omaenda ka elu ja maailmafilosoofia. Nii et selles mõttes on ülikooliga hirmus tähtis koht olnud minu elus, et on üldse, ta on Eesti rusega tähtis ka nõukogude ajal selles ülikoolis tegelikult oli võimalik omavahel ja ka väga paljude õppejõududega asja siiski nii arutada, et saada tõesti selgust ja saada laiemat selgust, ka niisugust filosoofilist maailmavaatelist selgust, mis miski asi väärtud. Aga et kas seda mingisugust kõõrdpilku ei olnud? Kõik sellest lauldud see õliülikoolis, selles mõttes oli juba see, kus ma noh, ma mõtlen, et ilmselt küllalt ekspressiivne küllalt intensiivselt ja ja, ja noh, see oli tegelikult juba keskkoolist on see oli ka üks mu teadlik püüd olla ma ise ja, ja noh, kui ma nüüd loen seda sotsiaalmeediat ja kõiki neid kommentaare, mis ikka suhtuvad minusse kivikujusse ja loed kommentaare, eks ikka loen mõnikord masohhism olema, palju ei loe. Mõnikord loen siis sisse, tundub lihtsalt noh, noh, see on mõistetav niukene nagu mõistetega saada niisugust inimest, kes on rumal, eks ole, noh, sa mõistad, et ta on rumal. No jumal, nad Tartumaal, eks ole, või noh, vaadad koer, kes haugub koerovi koerast augu, eks ole. Nii et noh, selles mõttes see mind enam ei liiguta. Aga oli muidugi aega, kus ma seda teravalt tunnetasin seda, seda vastuolu ja, ja, ja tegelesin sellega väga palju ja sain endas nagu sellest asjast üle 1000 üle. Vot, ja üks teine mõte, mis mul seoses sedasama sinu isaga tekkis, oli see, et et ilmselt siis, kui sinu isa elas ja tegutses siis ta, noh, ta oli kommunist ja ta oli nagu ideeline tüüp ja ilmselt arvaski, et nii on kõige õigem. Nii saabki maailma ja Eestit parandada, nii nagu tema käitub ja teeb. Aga siis ühel hetkel aeg muutub, sõbrad? Ei, see ei olnud õige. Et kas sinul, poliitika ei ole olnud sellist hirmu, et ühel hetkel aeg muutub ja vaadatakse, et ai, see ei olnud õige. Vaata, siin on natukene teine olukord arvestada sellega, kui me nüüd räägime ikkagi sellest nendest, kes olid nii-öelda juunikommunistid, Nemad ju kogu Eesti vabariigi aegsed vangiks. Nad ei osalenud selles elus, nad ei saanudki aru, mis tegelikult muutus, mis tegelikult toimus, mis elu väärturi, sest nad pandi, kui nad olid sisuliselt koolilapsed, eks ole, tähendab minu ema pandi kinni, kui ta oli lõpetanud keskkooli esimese kursuse tudengid, no kujuta ette, mis on esimene kurdudek, 120 aastane. Paljud on sisest elust teatu, taipab, eks ole. Isa pandi kinni, tali, eks seal õppis selles töölisnoorte keskkoolis, eks ole, oli noor ajakirjanike 21 aastane mees, mõtle nüüd neid noori inimesi, sa oled ikka näinud, mina vaatan, et esimese kursuse tudengid, eks ole. Ja siis nad paneksid kinni, paneksid konservi, keeratakse vead kõik kinni, eks ole. Ja väljas käib mingi elu, aga see elu nendeni ei jõua. Ja nemad omavahel arutavad, nad omavahel ongi selles konservise, mis nad seal saab teha, kujutama niisugust olukorda iseendale ette, eks ole, loomulikult nad nad vihkavad kindlasti hinges südames seal väljakul on vist need kinni pandi sinna nad said eluaegse selle noh, eluaegse karis. Ja, ja siis, eks ole, äkki see kark tehakse lahti ja noh, palju neil siis oli aega selles nii-öelda kohaneda, varu saada, kohe hakkasid sündmused pihta, 39 oli juba, eks ole, leping oli tehtud, nemad said kolm, 8009 leping tehtud juba Laidoner näiteks keerud peale harutamistele. Meil siin näiteks Indrek Treufeldt tegi oma doktoriväitekirja sellest kuidasmoodi, ajakirjandus lopsakas. Ja siis ta võttis välja need 39. aasta need korraldused, mis olid antud näiteks Eesti raadiole, ei tohtinud Eesti rahandus rääkida talvesõjast, eks ole. Ei tohtinud halvasti rääkida, baasidest, sisuliselt kehtestati tsensuur, eks tsensuuri tsensuur, etnilisi ja siis, eks ole seal need kommunistid, kes siis tulid rongist välja ja noh, tegelikult siis ka nägid, et noh, sihuke asi veel täielikum olema, eks ole. Tähendab, see, see, see oli niivõrd absurdne, see oli niivõrd absurdne, mõttetu, traagiline kõik, mis toimus, eks ole, siis osa suur osa neist jah, surma said nad Venemaal surnuks mujal, eks ole, siis teine osa, mis alles jäi, saadeti Siberisse. Nad polnud ikkagi õiged kommunistid, selle kommunismi. Nad ei olnud, loomulikult nad ei vastanud ja nõukogudestandardile. Ja siis juba kas järgmised tulid, noh, nad, nad olid juba uus toode nii-öelda. Ja, ja väga palju tulid ju need nii-öelda Eesti või Venemaa eestlased, kellest räägiti kui eestlastest, kes olid juba seal 20 aastat nõukogude võimu nii-öelda viljastavates tingimustes ajupesu saanud. Ja see ajupesu oli ikkagi totaalne, tähendab aru saada, mis on ajupesu, see on väga oluline ja see on nüüd praegu räägime, Nad tulevad tänapäeval, kui me räägime nüüd, eks ole, sotsiaalmeediast ja räägime kõigist nendest algoritmidest ja sellest kuidasmoodi kasutad, seda, õpitakse sind tundma, vaadatakse sinu laike ja kõike muud ja siis hakatakse sulle saatma, noh, Eestis ilmselt me räägime siin, et siin ongi vene, eks ole, internetitrollid ja rohkem liiguvad siis selles venekeelses internetikeskkonnas. Aga küllalt palju juba näiteks ärilistel kaalutlustel seda tehakse, aga näiteks Brexiti puhul räägiti, eks ole, et seal kasutati teadlikult seda, et nii-öelda ajusid keerata läbi sotsiaalmeedia Trumpi puhul. Ühesõnaga ei ole enam seda, et seal mingi üks nähtav poliitiline võim. Aga nüüd on teistpidi ajupesuvõimalused selles digiühiskonnas läinud bineeritumaks. Nii et nad näiteks meie noh, nii-öelda Ida-Euroopa kogemustega inimesed, kes on näiteks Euroopa Parlamendis, on nemad, on kõik väga üksmeelselt ütleme, mitte kõik päris poolakad. Aga ühesõnaga on tegelenud ka sellega kuidasmoodi saavutada, et kõik seesamasugune moodne ajupesu, et see muutuks ka probleemiks. Et sellega tegeldakse, sellesse pandakse ressurssi, et inimesi tegelikult kaitsta ja seepärast hakkasin mina näiteks tegelema kogu selle isikuandmekaitse ja, ja elektroonilise suhtluse privaatsuse probleemidega. Euroopa selles parlamendis oli seal selleks, kes seda eelnõu tegemist vedas, raportööriks, sest see tähendab ka seda, et tuleb takistada seda, et meie kõikide nii-öelda tegevus oleks pidevalt jälitatav, selle alusel tehtaks kogu aeg mingeid prognoose, kuidas meid paremini mõjutada, eks ole, ja nii edasi see ei ole ju mitte ainult meie niisuguse noh, eraelu kaitse võiks öelda eraküsimus, vaid see võib olla ka täiesti selgelt poliitilise uueni suguse totalitarismi teema, kui kõik inimesed manipuleeritavad. Ja alati, kui on see võimalus, tuleb ka mõni poliitiline jõud, kes tahab seda kasutada. Kahjuks on see niiviisi. Ja pöördume veel korra mõttes tagasi aastasse 2017. Aga Marju Lauristini mõtlen, et selle aasta jooksul on Eestis valitses vahetanud ja pikka aega Reformierakond, kes oli võimul, on nüüd enam mitte võimul ja on Keskerakond, aga mitte Edgar Savisaar või Jüri Ratas. Et kas sa näed mingit põhimõttelist muutust või tegelikult ei näe? Ei, no ma arvan, me kõik näeme. Me kõik näeme, et on muutus ja, ja ühelt poolt on, on muutus see, mida inimesed on tahtnud, sest et kui me tegime siin natuke, sellest on möödas aeg, läheb ruttu seda nimetatud hartaga teist, eks ole. Siis oli ju see üleüldine soov, et seda niisugust reformierakondlikku Niukest teflon arrogantselt seda nagu murda, et see, kus inimesed tunduvad Eestis, kas on olemas mingisugune riigimasin ja riigimasinad nagu inimestest sõltumata, siis on seal eesotsas niisugused lihvitud. Härrad, eks ole, härrad. Ei, mitte valged kampsunid. Aga pigem sellised teflon, poisid, niisugused ja inimesed tundsid, et see kõik on niisugune juba noh, külm ja kauge ja inimestest mitte hooli kogu see riik, mida me ise endale oleme loonud, mis oli ju hirmus noh, võiks öelda, kurb ja, ja noh, ta nõutuks tegev areng ja siis nüüd kui me vaatame, sellest, on nüüd viis aastat möödas, kas on midagi muutunud, siis ma ütleksin jah, niiviisi teflon, teflon, poiste võim on läinud väiksemaks. Poliitikat nii palju on või ei ole, kui me võtame sellesama Jüri, aga eks ole isik kunagi noh, ta on selgelt elav inimene, tähendab, et me näeme, et meil on valitsuses inimesed, kes ka eksivad, siis ütlevad, et teeme nüüd teistmoodi, me eksime. Ma olen ammu oodanud seda, kui mõni poliitikud teate, et midagi on valesti seda viga parandada ja, ja minu meelest juba see olukord on iseendast. Siin on näha, et sellel valitsusel on mingisugune vähemasti võimekus. Kui nad teevad midagi, mis ei lähe päris hästi, siis võta selle asja uuesti ette. Ei, teeme siis paremini, eks ole, aitäh teile. See on väga suur muutus, see on väga tähtis, mingi dialoog tekib. Teine asi on muidugi see, mis puudutab Eesti jaoks ikkagi väga teravate rasket probleemi, see on see vene valijaskonna eesti valijaskonna küsimus, sellepärast et see suund, mille võttis peale Ansipit kogu see niisugune Reformierakonna poolt juhitud jõud oli ikkagi kasutada enda huvides kogu seda konflikti, et kogu aeg tekitada eestlastes seda hirmu, peaasi, et venelased ei saaks, võimutses, eks ole, teistpidi kaotust Keskerakond, teistpidi öeldes, peaasi, et venelased saaksid oma õigust ja siis selle niisuguse konfliktiga mõlemad said punkte, Kesk ja Reform elasid tegelikult väga palju sellest vastandusest. Nüüd mulle tundub, see tasapisi kaob ära, see on juba Pevkur tegi avalduse, eks ole, et sellega ei ole nagu ei tohigi nagu punkte võita väga õige, eks ole, ja, ja teiselt poolt on keskerakonnas kaalud tekkinud mingi niukene hoopis uus huvitav olukord, kus enam ei ole seda nihukest konflikti pealt nii-öelda võimu ülevalpidamise soovi. Tore, vaata mis edasi saab, ega siis praegu, see on ju väike aeg, mis on olnud see, see on ju väike aeg nüüd, mis puudutab seda kuulsat maksuteema? Minul on ikka väga kahju tõesti sellest, et suurt maksureformi ei ole välja, käib tegelikult seda öelnud toesztzeedee seal sisse maailma eksrikaste riikide klubi nii-öelda seda on öelnud kõikvõimalikud majanduseksperdid, meie maksusüsteem, mis küll jah, reformide kogu aeg, et see on seal ilus ja lihtne. No tänapäeva keerulises maailmas ütelda, et viskan, sellepärast teatan lihtne. See iseendast tundub natukene kahtlane. Ja, ja, ja see noh, ma ütleks, terviklik maksureform, selle piirjooni on meile soovitatud just nimelt ka nende rahvat ekspertide poolt, et meil on selles mõttes maksude omavahel proportsioonid, on meil valed, eks ole, meil on tööjõumaksud liiga suured, meil näiteks vara maksustamist praktiliselt ei toimu, meil on võimalik Tallinnas lüüa endale uhked klaaspaleed keset linna üles, eks ole, ja sa praktiliselt noh, maksavad nende eest sama, sama vähe, kui sa maksad, eeldaksid omale maamaja, eks ole, Obinitsas ja noh, natuke vahet on, aga see osa pole määrav. Ja, ja siis eks ole, kõik need muud asjad, võtame noh, palju varjatud automaks. No see on ju absurdne, eks ole, kui meil sellised kaheksateistaastased tšikid sõidavad, eks ole, mööda vanalinna tänavaid suurte nende kuradi kruiisoritega, miks uhkuse pärast nüüd seepärast, et meil oleks vaja niiviisi läbi pori. See, ühesõnaga meie meie elus on väga palju sellist noh, nagu kriiskamist ja, ja ja noh, nihukest raha panemist sellises mõttetus luksuses ma ütleksin ja, ja üksnes üle trumpamist ikka sellega, kellel, mis on uhke, mis selle tõttu ka, et see ei ole mitte kuidagi maksusüsteemiga reguleeritud. Ja teiselt poolt see, mis on tavainimese jaoks noh, kus tema maksu maksab, eks ole, see on see, mille peal eelarve püsti seisab, mis on ju iseendast napsu. Nii nüüd me tulime Marju Lauristiniga sotsiaalteaduskonna majast välja ja lähme mööda lossi tänavat alla ja Marju Lauristini läheb raekotta. Volikogu koosolekule aga ütleb Marju, kas see, et sa nüüd europarlamendist talled ära tulnud Tartusse, et mis see sinu jaoks on, tavaliselt on ikkagi vastupidi, inimesed liiguvad või tahavad liikuda. Et isegi Aivar Riisalu liiklus Tallinnas ja see Brüssel, aga tema läks juba. Ei, no mina vastupidi, tulin ju Tallinnast ära Tartusse maalne tallinlane, sünnilt ja ülikooli tulin Tallinnast ära, maa lõpetasin Tallinna seitsmenda keskkooli ja siis ma olin ülikoolis ära ja siis ma korra veel töötasin Tallinnas raadios. Esma tulin aspirantuuri, noh, mis nüüd on siis magistrantuur tegelikult seal magistrantuuri doktorantuuri vahepealne tollane aspirantuuri ja tulin ära ja jäingi Tartusse. See oli 67. aasta, nii et sellest on siis nüüd 50 aastat ja ma pean ütlema, et ma tunnen ennast täieliku tartlasena oma Tallinnasse, vähem oli nüüd möödunud nädalal ma olin Tallinnas, oli üks konverents. Ja kuna konverents toimus hotellis, siis mulle tehti ka seal hotellis nii-öelda võimalus tehti välja hotellis ööbimine ja ma ärkasin hommikul üles ja ma ei saanud aru, millisel välismaal ma parajasti oled. Aga Tartusse tulin ikkagi koju. Aga see, et, et kui sa europarlamendis olid, et tundsid, et sa saad seal rohkem teha kui näiteks siin või on need hoopis eri kategooriad. Täiesti eri kategooriad, see, mida seal sai teha, oli see, et sa osalesid niisuguste noh, väga väga suurte, põhimõtteliste asjade arutamisest ja otsustamisest, sest näiteks nagu ma ütlesin, ma tegelesin nende isikuandmekaitse määrust segaja privaatsuskaitsega, mis alles hakkavad ellu, Venemaasõja suur isikuandmekaitse naerus läheb ellu 25. mail, järgmisel aastal. Niisuguste suurte aeglaste asjadega, aga siis ka selliste asjadega, et kui siis sa oled seal otsustamise juures, on see otsustatud siis ta tõepoolest on seaduse jõuga ja hakkab määrama kogu Euroopa elu, mingis mõttes. Aga Sa ei näe tegelikult kõvasti määrama. Sellepärast et esiteks on väga aeglane, üheksanda, väga kauge seepärast, et eri maades ja eri moodi. Aga siin, kus sa oled, siis taas kadus. Ja siin on tõesti võib-olla naeratame väikesi asju, eks ole. Noh, kuidas bussiliiklust, kas parandada või, või kuidas lasteaedu remontida Tartu linnas või või, või, või noh, ma ei tea, see on ikka oluline selle, aga loomulikult seepärast, et see on see asi, et sa oled siis nagu omas kodus peremees või perenaine ja tunnen ennast tänaval vaata tartlasi kui mingit oma Niukest kogukonda Tartus on ju nii, et kui me lähme siit praegu alla istuma raekoja platsi näiteks raha, noh, praegu õues neid istumise koht ei ole natuke külman aga nii pikaks ajaks nähe, istud seal tunnikese, näed seal kübetkond olulist inimest, kellega sa tahad just parajasti ühte või teist asja rääkida. Nii et see on ikka niisugune tegelik tegelik kahu, kaks, kes meil siin on. Ja, ja see on selles mõttes omaette väärtus minu jaoks väga suur väärtustega. Täna olin ma Marju Lauristini töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.