Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise professor Ilkka Hiiobi töövari head kuulamist. Tere, Hilka. Ma tulin siia ana võidusse, kus me saame kokku ja meeldin täna. Tuleksin tõeline tuur, ma saan aru. Aga mida sa siin teed? Hin Vana-Võidu, siis me teeme üsna palju erinevaid asju, et siin on niisugune uhke Elmar kitse seinamaal, mida ma kohe vaatame, lähme, ja mis meil on natuke tööd vaja lõpetada, et selle me kaks aastat isegi kaks pool aastat tagasi võtsime maha tegelikult selle põllu peal, praegu on see põld, eks ju, või noh, ütleme mõisatagune barca. Aga veel kaks aastat tagasi või kaks pool aastat tagasi oli siin sihuke nõukaaegne juurdeehitis, et kuna tegemist on siis selle kuulsa Vana-Võidu sovhoostehnikumiga ja ajal ehitati sinna tohutu juurdeehitus, siis mõis, mis on nüüd kolinud oma õppi, hoone üldse karjaga, Stelli ei vajanud enam seda sihukest koledat ja mastaapsed nõukaaegsed, et lisandusid ja otsustasid selle maha lammutada, aga seal oli siis nõuka ajal kitsa suur seinamaal tehtud. Ja muinsuskaitsetingimusi oligi, et nad võivad lammutada. Juhul kui see kits suudetakse sealt eemaldada ja eksponeerida mujal. Ja niimoodi hakkas, sellega hakkas meie saagasin võidus liikudes läbi selle kujuteldava ukse sinna, eks sinna nõukaaegsesse juurdeehitusse. Siin on nagu park, suured puud ja noh, nagu ikka sellised nõukaaegsed majad ja siis mõis kuskil mõisas. Leiame praegu mõisas ja liikudes siiteks kulges, kas sa sinna nõu, kas lisandus siit ruumist kogu aeg läbi käies jäi nagu silma, et selles nagu omaaegses tõenäoliselt mõisaaegses söögisaalis, et siin võiks ka midagi olla ja kuna vana võidu on hästi sihuke kultuurilembeline kooljamõis, et siis kooli direktor Tarmo loodus ütles, et issand jumalat, et tulge tudengitega tema uuringud. Ja niipea kui ka skalpelli siis seinatudengitega lõime kaks aastat tagasi hakkas tulema täielik loomaaed ja need loomu. Nimetame seda vana loomaaiaks seal, et need on tõesti ühed uhked maalingud, missid mõisast välja tulid, et niukesed koopiad Pompei regulaarne, mis ja sellise 19 sajandi keskpaik, kui see mõis nüüd siia ehitati mõisahoone või õigemini noh, nii-öelda uuesti ehitati ja see oli tohutu suur mood, oli see Pompei herkulaane ummis olid just 18 sajandil taasavastatud. No see on täitsa hämmastav, et tegelikult kui siin vana-võidus ringi kõndida, siis arvaski, et siin midagi antiigiga on nagu seotud, aga tuleb välja, et on. Jah, see oli hästi kummaline fenomen, et kui 18 sajand esimesel poolel, siis Pompeid hakati välja kaevama siis lavalt, kuhu ta oli mattunud, siis aastal 79 ja herkulaane omi ja siis avastad ja, ja arheoloogilised suured väljakaevamised Roomas keiser Nero palees ette ja siis buum, mis tekkis sellest antiigi taasavastamisest, et kõike noh, kogu Euroopa täitus siukse antiigi reproduktsiooni idega ja noh, loomulikult ei jätnud puudutamata meie mõisaarhitektuuri, nii et tegelikult ongi 18 sajandi lõpp, pane esimene naine, kui sa tehakse tohutult seda antiiki ja siis 19 sajandi keskpaik, mis on kõige ilmselt inimesed teavad, kõige kuulsam näide on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi seal peahoones, seal noh, tervikuna eks ju antiigiks dekoreeritud nii-öelda ja siis mõisad kolm lähestikku asuvat mõisat Suure-Kõpu, Voltveti ja Vana-Võidu ja nad kõik on kuulunud kolmele stikkide perekonna vennale ja noh, ilmselt see ikka käib niimoodi, et vennal on, tahan ka ja nad kõik kolm on teinud koopiad pumpeist, helkulaane või siis see on täiesti hämmastav tell seina lüües ja hakkas tulemused antiiki. Aga kui sa praegu ilka kirjeldad, me oleme siinsamas söögisaalis, et kus sa ütlesid, et siin on need kõige vingemad maalingud, mis on välja tulnud. Nagu sa ütlesid, loomaaed, et kui sa kirjeldad, et mis siin on või kuidas töö nagu välja nägi. Kui nüüd ette kujutada ruumi sihuke nõukaaegse remondiga kooli ma ei tea, mis asi ta siis oli siin saali moodi asi, eks ju, et on näha sinikollane, jube õlivärv ja siis sa hakkad lihtsalt, et noh, juba teades, et, et enam-vähem tajudes seda kusemaalingud, võiksid olla akad sihukeste pisikeste sandaažidega otsima ja siin oli tõesti niimoodi, esimese päeva õhtuks oli meil seesama papagoi motiiv, et seal niuke kummanemaid Ukse kohal on üks papagoi, vankriga ei osteta kuskilt Bombeest või reklaami. Ja see on nüüd otseselt herkulaane, mis et kui see hakkas, et alguses mingi ratas, siis noh, esimene mõte oli mingi koolipoiste nali, et siin on Voltveti seal tegelikult või tähendab vana võides on kool olnud juba juba esimese vabariigi ajast, et noh, alguses tundus, ei saa olla mõisamaaling, mingi ratas, mida auto, et ja siis, kui ta välja tuli ja noh, noored inimesed, eks ju, tudengid meil kohe lähevad kõik asjad Facebooki ja samaks õhtuks oli keegi Tallinnast keegi tudengit juba leidnud, täpse eeskuju siis järku laane on, mis, mis ei ole küll meil ei ole, tead Ta neid originaal Herkulaanemy maalinguid, aga 18 sajand, eks ju, mis ta taasavastas. Et siis hakati tohutult graafikas lepp produtseerima, nii et tegelikult noh, meie eeskujud on nendel graafilised eeskujud 18 sajandist. Ja, ja see on jahedad. Papagoi, kes veab siis kaarikut ja seda kaarikut juhib rohutirts. Aga tead sa seda lugu ka või mis, mis mõttes rohutirts juhib ja papagoi veab kaarikut, et mis, mis on? Jah, tegelikult kui nüüd päris aus olla, me oleme sellest kirjutanud ka niisugust teadusartikleid natuke koos siis kirjeldas teadlastega, kes on üritanud siis antiigist leida seda otseselt, mis see on, kas seal mingi müüdile või legendile, millele see põhineb, on ja kummalisel kombel, ega me ei ole leidnud õigupoolest, et mingi väike vihje ja ma isegi ei suuda meenutada, kust see täpselt tuleb, et seal noh, nagu justkui antiigis oli siuke pooli irooniline kujutlus nagu roomlastest, kes siis iganes niukseid, roomaaegse keisrid ja Nobiliteetkes igama väiksema teo peale sõitis siis loomad hinna sisse tohutud Ultsiga ja rohud ja mis on alati selline natuke kergluse sümbol, eks ju, ja et noh, midagi sellist, aga, aga, aga tegelikult me otsest need allikat ei ole leidnud. Noh, seda võib ainult mõelda, et kas kunagine mõisnik siin seda tähendust jagas või, või see oli lihtsalt lahe. No täpselt, et ega me oleme seda nii palju arutanud, noh mitte ainult nagu siis restauraatori ringis, vaid vaid kunstiajaloolaste ka kirjandusteadlastega, et noh, täpselt sedasama, aga teema, et kuidas mõisnik ikkagi valis selle skeemi, et, et noh, see nagu päris juhuslik ka ei saa olla, et noh, mingid sõnumitele või tahtis öelda sellega, aga võib-olla oli see lihtsalt nagu sihuke moes, eks ju. Võtan mustri tammuta ette. Oh, ma tahan seda, seda, seda, seda, et noh, ma ei tea Ega tänapäeval ju ka mingid inimesed, kellele meeldib näiteks selline kasemetsa suur fototapeet panevad endale selle, nad ei mõtled tegelikult seal kasemetsal on mingi tähendus, pole nagu. No täpselt, ega täpselt nii ongi, et, et just et see kummaline, see üks jällegi sihuke väga-väga hea kvaliteediga tohutu uhkema iseloom on seesama siin väga lähedal asuv teisestikki venna Suure-Kõpu peremehel ja, ja tema siis võttis pumpeist, et temal on otseselt Mumbai ja ühest villast Pompei vilatsiid servast lasknud endale teha siuksed frivoolsed stseenid sinna, nii et noh, jällegi, et kuidas see valik käis, kas oli sama kunstnik, kas vennad, et üks tellis siis võttis teine endale sama meistrid, noh ma ei tea, eks mingid allikad, materjale me ei ole leidnud, paneelid, mis siin ümbritsevad neid maalinguid. Et neis pole peaaegu midagi järel. Et nüüd see küsimus, et kas me tahame tagasi maalida, aga noh, kas meile meeldib see rekonstrueeritud ajal, kui me tahaksime tegelikult ju seda ajaloolist situatsiooni näha, et siuksed suured noh, ühelt poolt esteetilised, aga teiselt poolt ka filosoofilised küsimused. Minu seisukoht selle juures on, et kas peaks nagu tekitama sellesamasuguse ajaloolise pildi või siis jääkski nii või, või krahviks üle. No mina olen niisugune, kes üritab ja noh, eks üritan oma tudengitele õpetada seda ilu nägema ka ajaloos, et alati, et, et kui nagu mõelda sellele, et, et me tahame ju tunnetada ajaloolisi asju just sellisena, kuidas nad kunagi ajaloos, et nad on olnud, nendel ongi see ajalugu sees, et selles mõttes ma üldiselt siuksed massiivsele konstruktsiooni ise nagu ei hinda väga. Aga see on alati niisugune kontseptsiooni küsimus, et siin puhul mulle tohutult meeldib iseenesest see, et on see sihuke ümbritsev, noh, tõesti selline ajaloo, noh ma ei tea, isegi võib olla kaos siinkohas ja siis järsku perfektsed, eks ju, jääda tahvelmaalid nende vahel. Et siin on vähemalt mõtte esialgne, on need üritada neid kahte kahte situatsiooni paralleelselt eksponeerida, aga, aga noh, see ei ole ainult, eks ju, minu arvamus või muinsuskaitsearvamus on alati nagu arvamus erinevad. Vaata osapooltega kindlasti sisearhitekt näiteks oma sõna sekka öelda. Aga seesama ventilatsioonirestid, et kas selle võiks ka nagu jätta sisse, kui, nagu mingisuguse nõukaaja nagu mingisugune muinsus. Absoluutselt, et noh, need on täpselt need küsimused, millele ei ole vastust, et siin me küll oleme, meil on üks mõte, et ma ei tea, kas sa kunagi ellu saame viia, et need maalingud nüüd seal teises ruumis on ka samasugust situatsiooni, kus teame, mis seal on olnud tänu nende graafilistele lehtedele ja see kujund on hästi oluline, eks ju, et, et noh, inimesed on ikka raske ette kujutada, et see asi, millest on kolm karvad, on olnud greif. Et siin teha mingi nende maaliväljades tehased, graafiliste konstruktsiooni, et see kujunda panustada ja siis nihukse graafilise joonena pilte, et oleks hästi selgelt aru saada, et vot see on see päris autentne. Ja nüüd see on see meie kaasaegne lisandus, mis siis just pildikeele taastab, aga, aga ta ei üritagi konkureerida selle ajalooga, et midagi sellist on meil see mõttes. Mulle ta meeldis ja muinsuskaitse pärand, et et noh, seda käsitleda natuke mängulisemalt, et noh, mitte üritada imiteerida vaid justkui seda kaasaega lisada, siis ikkagi lisada nii, et oleks kaasaegne ja meie tänases maitses ja moes, eks ju, siis nagu aktsepteeritav. Et selles mõttes jah, et sihuke mänguline muinsuskaitseväelased peab alati olema no kuidagi selle piiri peale, et sellesse ta originaalis ja tõesti nagu pärlid hoiad ja see, mis sa ise sinna juurde paned, eks ju, kui tulevane põlvkond otsustab nende maitsele, ei vasta, nemad saavad selle ära võtta, ilma et nad seda out rentsed kihistust peaksid kuidagi puudutama, nii et alati see kuidagi see piir hästi selgelt luua, et kõik, see, mis me täna teeme, et see oleks siis võimalik tagasi, uuesti pööratakse meie nagu eelsesse seisukorda. Aga mis seal üleval toimub, et tütarlapsel ajal ma küsin, äkki ronige soin tulla üles. Ei, ma ei lähe, küll. Valan redeliveole. Tervist pion, Urmas. Kes sina oled, mis sa teed eglemika, aga mis sa teed, kas need maalid nagu ülesed või redusseerid või mis, kuidas seda nimetatakse? Kirjutušeeringuks, ja ma siis värskendan ainult taustaosa seal, kus maaling ei ole säilinud, ehk siis kõige alumine krohvipind on see siis kuhu mina teen selle ütleme niimoodi pool tooniga tagasi, et visuaalne tervik oleks säilitatud, et kui sa seda alt vaatad, siis sa ei näe neid, kadusid vaid sa näed seda tervikpilti. Aga samas me teeme mõttega seda niimoodi, et oleks, kui sa lähedalt vaatad, sa tuvastad ära, et milline on siis restauraatori töö ja siis milline on see originaal, säilib. Me oleme jõudnud nüüd sinna hoopis teise majja, mis on selle vana võidutööstuskooli või kuidas seda nimetatakse uus hoone ja siin ongi see Elmar kitse seinamaal, mille te olete maha võtnud ja nüüd uuesti üles pannud. Jah, see oli see tegelikult see, mille pärast me üldse vana võiduga seotuks saime. Et see lugu oli ka hästi kummaline, see algas tegelikult tartust üldse. Tartus on teatavasti oli, oli kunagine Tartu Kaubamaja ja seal oli siis niisugune noh, kõigile teada, eks ju, et kitsa üks uhkemaid seinapannoosid Tarvase restoranis on ju, peavad kõik ja noh, Tartu Kaubamaja täna enam ei ole. Hakkas juba, ma arvan nüüd neli aastat tagasi, kui oli jällegi see otsus, et Tartu kaubamaja lammutatakse, mis kitsega teha, aga noh, see oli meeletu suur, eks ju see on, ma ei tea, 10 meetrit seinapannoo ja krohvid ja niisugune reljeefne nagu seegi siin ja. Ta ei ole mosaiik, vaid ta nagu betooni sisse nagu süvistatud või kuidas? Tegelikult ei ole ka betooni, siis teda nimetatakse grafiitoks, aga see ei ole nagu, nagu ütleme, sihuke tehniliselt õiges grafiito, vaid ta ongi tega reljeefmaal, et ta on ikkagi lubikrohvi baasil, tõenäoliselt aga, aga kitsalt lihtsalt jah, lõikendaleljeessexe, siis maalinde, mis teeb selle nagu protsessi veel eriti keeruliseks, et kuna ta ei ole sile pinnaga maaling, vaid tan reljeefne täpselt sama mudelit, arvas seal isegi reljeef on sügavam ja, ja siis seal Tartu Kaubamaja lammutamise käigus siis me ühe Tartu insenertehniline firma, aga hospo töötasime välja siukse päris keeruka süsteemi, et kuidas üldse niisugust krohvimaalinguid, noh, sa ei saa ju tervet seina, eksivad Ta kaasa, et kus sa selle seina paned, et kuidas krossimaalingut eemaldada ja tegelikult see põhineb päris palju sihukesele traditsioonilisele tehnoloogiale, sest jällegi juba tegelikult, et ma arvan, et isegi 17 aga 18 sajand ise alates üks seinamaalide restaureerimise niisugune tavapraktika ka olnud, see seinamaal võetakse seinalt maha koos krohvikihiga ja viiakse muuseumisse. Aga nüüd niisugune kaasaegne muinsuskaitsefilosoofia, ütleme 20. sajandi keskpaigas või eriti 70.-test eitab niisugust tegevust just selle tõttu, et ühte seinamaalingut TEMA arhitektuurset kontekstist eemaldada seal noh, esiteks tehniliselt nii vägivaldne, aga teiseks kontseptuaalselt, et kui kirikumaalingu ikkagi kirikusteksi muuseumisse viid, et, et noh, siis see kaotab nagu pool oma väärtusest. Just ja sellepärast ei ole tänapäeval noh, praktiliselt ei tehta, aga noh, kui me mõtleme ajaloos, et noh, needsamad näiteks Pompei maalingud, et kus me leiame väärtuslikumad Pompei maalingud, mitte kompeist kuskilt maailma muuseumitest, põhiliselt Naapoli arheoloogiamuuseumist, eks ju, aga ka mujalt maailmas Wieduski maalingud, et see on olnud ajaloos täiesti tavaline praktika, seda teha. Aga nüüd selle kitsega, et seda arvasid, lihtsa puhul see alguse sai, et et kui muud varianti seda säilitada ei ole, et siis niisuguse vägivaldse aktsiooni ette võtma ja siis selle Tarvase kitse jaoks me töötasime selle meetodi välja ja see tähendab siis tegelikult seda, et mida me sellega teeme, et me võtame selle maalikihi ja noh, siinse reljeefi teeb eriti keeruliseks, katame hästi tugeva liimiga kahekihilise kangaga ja see liim on vesilahustuv, et me kasutame jänesenahaliimi ja ja jänesenahaliim Tulebki jänesenahast tehakse, et niuksed, loomsed, liimid, kondiliimid, loomsed, jäneseliin täitsa jänesest liiv, aga ta on vesilahustuv sihuke pärast siis veega eemaldada ja, ja selleks et seal reljeef, eks ju, et kui me nüüd kujutame krohvi, et võtad puude vahele, et vähegi mehhaaniline, liigutuseks stend pudi sulle liivapudi lihtsalt, et siin on tegemist lubikrohviga tõenäoliselt lubja-liiva seguga. Selleks, et reljeestid ja kogu see pind kaitsta, me siis paneme kangakihi marlikihi, surume selle liimiga iga nagu selle reljeefi sügavustesse. Teine kangakiht läheb sinna peale, mis hoiab nagu jäigalt koos seda, aga selleks, et plaadina maha tuleks, siis me lõikame selle mingiteks mõttelisteks tükkideks, antud juhul on siis kaheks paneeliks lõigatud, sinna ümber on pandud metallraam, mille peale siis pannakse noh, nii-öelda jäik toestus esiküljele, et me oleme Treiud vineeriga, saed, takse see trossidega koos siis kuskil kahe sendise krohvikihiga maha ja keeratakse näo oli nii, et see töö tegelikult selle esiküljelt enam näha ei ole, seal on kaks kihti kangast vineer ja tagaküljele pannakse kohe krohvivõrk ka jääkrohvikihte, et lõpuks, mis sealt välja tuleb, on, eks ju niisugune, et, et sa eespoolt näed vineeri, tagantpoolt krossi ja sealt arvasse kitsis niukse üheksa krokovrina läks err Mihkusse praegu ERMi fondis on, et seda pole kunagised lahti võetud. Aga siin siis selle peale, kui vana-võidus, siis selgus, et nad peavad selle kitsega midagi ette võtma, maja oli kuskilt meediast lugenud, sain mina telefonikõne, et, et kuulge, et kas teie olete see kitseeemaldaja pidevalt. Nii et meil on kuulsis Kithermaldajad ja siin õnnestus see protsess siis ka nagu see teine pool, mis on tegelikult see, kus lõpuks tegelikult selgub reaalsuseks ju, et kas see õnnestus või ei õnnestunud. Ja et ajalooliselt on seda tehtud fresko maalingutega, sile pinmaalingut, aga, aga selline reljeefne ja sekomaalingat, kas sa üldse noh, jääb sellest midagi järgi, et see oli ikka päris hirmus, et ka kui seal oli seina peal tagasi, võtsime paneeli teist küljelt ära ja hakkasime neid kangaid eemaldama, et kas meil on järgi ainult krohvipurumaaling järgi ja see oli uskumatu perfektselt oli seal all niimoodi, et me v tulise veeauruga meid, mida veega eemaldan neid kangaid vaid veeauruga ja aeg, kui me olime aru saada, et see ongi kõik nagu õnnestub, et see oli vist üks uskumatu maid hetke. Ise täna praegu siin teed. Jah, et nüüd ongi, et need kaks aastat on mööda läinud ja, ja need on, eksju, siit on näha see joon kus need kaks lahtilõigatud paneelis Ja, ja tegelikult, mis selle protsessi käigus hävib, on kuskil siis sendimeetri jagu originaalpinda ja nüüd me panime siia siis täiteainet ja nüüd retušeerima nartsiss, rekonstrueerime need täpid, mis on siin. Et see on niisugune lihtne järeldada. Küll, aga kui sa kirjeldad seda maali mingis mõttes, ta on nagu selline rõõmus nõukogude ajamaal, kus seal mingid töölised vist peale. Ei ole kaugel, mis töölised siin on, kolm neiut. Kolm kaunist daami ja asine protsess. Nojah, et. Need on ikka niisugused minu meelest pidev. Kuidas aegle näed, et need on need viljapead minu meelest? Muidugi sihuke optimistlik, aga jällegi seda Niukest. Pole kui hea ja, ja tegelikult ohud ilus maal, et ta pole üldse kitsapärandiga kuna ta oli nagunii absurdse koha peal seal mõisas ja kuskil seal need koridori peal keegi teda tähelepanud, mingi klaver oli tal ees ja ta oli ka niimoodi, et kuna ta nii madalal, siis nagu selle 40 aasta jooksul olid siin hästi palju kriime kraam ja siis ta oli selline tõesti nagu nagu Tanel välja ja keegi polnud teda õigupoolest seal nagu tähele pannud, niiet et noh, kui muidu see filosoofiline küsimus, et kas me tegelikult tohime siukest protsessi teha, eks ju, mis on ühelt poolt nagunii vägivaldne teiselt poolt nagu jälle siukest arhitektuurset konteksti muutev. Vaata siin puhul, ma ütlen küll. Ta on saanud nagu uuesti kuidagi noh, täiesti teise elusad teha nagu lisaväärtuse läbi selle keeruka protsessi ja, ja minu meelest on see hästi ilus töö kuidagi mustaamistus ja, ja. Aga selle saamislugu sa tead, et miks kitsele siia vana võidukoolile tegi? Eks olivad nõukaajal oli ju see, et riiklikus asutused hästi palju tellisid kunsti, et nõukaaeg oli kunstile toodu soodne aeg selles ütles, et kits oli üks väheseid monumentaliste, kes meil oli. Palju meil nüüd ikka oli, eks okas oli kitseli ja kitsetöid on nagu monumentaalkunstitöid palju ja kunagi tegime, nagu ma arvan, 15 aastat tagasi riisipäras ühe kitse töö ja siis ma mäletan neid legende, mis oli ka juba samast perioodist üks kitse hilisemaid töid hästi sarnases võtmes, et küll mitte reljeefne maaling, aga siuke optimistlik nagu poolabstraktne, poolsiguratiivne ja, ja sihuke hästi värviline ja sihuke entusiastlik töö. Aga kits oli sihuke, armastas napsutada. Ja siis legendid räägivad, kuidas ta nagu siis iga hommik pidi talle pudeli toomata jälle nagu, et ühesõnaga, et oleks nagu käima läheks ja, ja noh, et ja see on, ongi vist kõige viimane kitse töö tõenäoliselt see, mida me siin vana-võidus näeme. Et telliti, et selles mõttes, et noh, see suur küsimus, et kas tellimuskunst, eks ju, et kas see on kuidagi alaväärtuslikum. Aga noh, mis mõttes, et noh, mina ütlen jälle, et monument, Taal kunsti sa saadki ainult nagu tellimuskunsti ja selles mõttes teha, et sellega ei saa lauasahtlisse monumentaalkunsti teha. Ja kuna vana-võidus oli üks koolidirektor, diktor, kes selle hästi kunstilemb, et siin on tõesti vägev kunsti kollektsioon. Nonii, tahvelmaali kui siis igasuguseid Scuturaalseid objekt. Et siis temad, noh, tõenäoliselt tellis. Ma ei tea, kas oli 80.-te pudimeks, kes käis meie neid kirikuid renoveerimise ehitamas, nende printsiip oli küll vist totaalselt teine, et nad ikkagi täiesti nagu jõhkralt tegid, mingid omad asjad ümber sinna ja sealt vist nagu noh, sa võid aru saada, et kus on see vana ja kus on suus, aga nende printsiip oligi teine. Ja eks see olegi, et need printsiibid on arenenud ja noh, loomulikult see meile on, jõud on natukene nagu ajalise nihkega, aga ikese kunstipärandi vallas on võib-olla see kõige suurem muudatus olnudki just 20. sajandi keskpaigas ja noh, kõik niuksed konserveerimisfilosoofia ta noh, ikkagi tulevad ja lähtuvad ju Itaaliast ja seal on olnud siis 20-l sajandil keskpaigas sihuke oluline filosoof nagu, et see saar Atlandi kes on siis noh, kõik need printsiibid nagu justkui paika pannud, et on see eristatavus, mis on üks hästi oluline printsiip, et millest oli ka juttu juba, et kõik see, mida meie teeme, et me nagu emiteerija ajalugu, kõik, mis on uus, on selgelt eristatav uuena ja, ja teine on siis seesama pööratavuse printsiip. Et noh, see, mis materjalid. Me juurde lisame, et need oleks tulevikus eemaldatavad. Aga noh, see on muidugi niimoodi, et kui me juba noh, nii-öelda integreerima mingi liimainega näiteks noh, ega sa saad crophisesta kätte enam ei saa, et siis on võib-olla natuke nagu niisugune, et mida ta ei ole otseselt eemaldatav, aga ta on taastöödeldav ehk siis tulevikus põlvkond saab uuesti nagu oma vahendeid seal kasutada. Ta ta, eks ju, mis meile tunduvad õiged eristatavuse eemaldatavusel, need on niisugused kaks printsiipi aga jah, et, et meil on see noh, erinevatel põhjustel on olnud ka väga tugevalt noh, eelkõige ehituslikus poole pealt, eks. Poola restaureerimisega kunstipärandi poole pealt, et hoola restaureerimise mõju ja seal on olnud väga siis jõuliselt rekonstrueerimise printsiip, et kõik teha nagu uuena, aga vanamoodi. Et, et see on meil päris pikalt Niukest kanda kinnitanud. Muidugi, aga, aga noh, tänaseks on see muidugi sihuke. Ilmselt poolakad on sellest enda Varssavi vanalinnast, mis sõja ajal maha pommitati, nagu sellest innustust saanud, sest nad ehitasid ju kõik täpselt üles, niimoodi. Ja noh, eks see ole ka natuke sihukesele nagu laiem küsimus selles mõttes, et sõjajärgsed purustused, et noh, see on natuke nagu teine, eksju psühholoogiliselt, kui siis niuke nägu, kaasaegne kadu, et, et noh, meil ka, kui me mõtleme näiteks Niguliste kiriku peale, see on ka ju sisuliselt pärast märtsipommitamist on see ju rekonstrueeritud, et suur osa Nigulistet on tegelikult noh, nii-öelda nõukaaegne, eks ju. Aga see on nagu niisugune sõjapurustustega seotud psühholoogia, et see taastamine on nagu justkui õigustatum teisteni peale mõeldes. Aga jah, Varssav on täpselt, et seal on justkui seda printsiipi noh jälgitud ja ongi ju sõjapurustuste tagajärjel hävinud linde aastatud. Aga see viis, kuidas nad teevad, on niuke, et noh, natuke nagu võib-olla meie maitse kohta käed on nagu liiga. Ma ei oska öelda distile liiga nagu noh, ta ei ole seda ehedust. Nii et noh, see on niuke, seda, ega neid ei ole nii üheseid vastuseid. Üks on hea, teine halb, eks seal mingid situatsioonid, kus sa teed mingeid asju teistmoodi, kui sa tagu tavasituatsioonis või teises situatsioonis teeks, et. No ilmselt jah, on see, et sa enda mingit sellist rahvuslust ka ehitada üles tänu nende mingisuguste hoonete või mingid mingisuguste asjade Just, ja, ja noh, meil on hästi paljuski just nimelt see on jumala õige märkus, et, et meil on hästi palju rekonstrueerimine, noh, kasvõi Kiiu torni mõelda, et see on see osa ideid veidi loomest olnud ja ta tõesti on olnud see noh, nõukogude ajal ju tohutu suur toll muinsuskaitsel just oma identiteedi loomisel ja sellele, et sa mingeid asju nagu märke taastoodab. Nii Elmar, kitse seinamaalingu praod saavad nagu täidetud, aga, aga sa vilka hakkasid rääkima sellest, et, et missugune vastutus tegelikult sinul, kui restaureerida või konserveerida. Lon. Jah, et teinekord ma ise mõtlen, et restauraatori vastutus, et see vastutuse tunne, sa tegeled nagu unikaal objektidega ja füüsilise mateeriaga, et noh, kõik see, mis sul võib justkui minna nii nagu sa ei soovi, ütleme nii, et sellel ei ole tolmuks kits pudeneb tolmuks, eks, ja sul ei ole tagasiteed ja teinekord nagu nagu nagunii õudne mõelda, et, et noh, tegelikult see, mida teed oma käpajäljega võib-olla nagu niimoodi pöördumatu, et sa nagu võid ju hävitada midagi, mida ei saa kunagi enam taastada. Ja see on noh nagu restauraatori vastutus, et noh, see on nagu natuke võrreldakse arstiga, eks ju, et seal nagu vastutust ei tohi ühtegi viga teha. Tihtipeale see tegeleda asjadega, mida nagu sa peadki nullist ju välja mõtlema, et, et noh ja alati võtma selle riski, aga see on nagu päris jahe, ütleme ja teine asi seal on ka neid näiteid päris palju, et mul tuleb meelde, kui nad Itaalias seda Leonardo püha õhtusöömaaega restaureerisid, eks ju, tööd, mis on nagunii tugeva märgiga, neid ei ole võimalik, eks see noh, need on, nede ongi unikaal objektid, mida on ainult üks ja siis 20 aastat seda restaureeriti ja sellise hästi keeruline situatsioon, et Leonardo ise juba tema eluajal hakkas püha õhtusöömaaeg lagunema, ta ise nii-öelda restaureeris seda läbi aetud, aga siin on tekkinud 100, eks ju, nagu hilisemat kihistust peale ja restauraatorid, kelle otsus oli siis seeder, minnakse tagasi sinna esimese kihini, mida oli väga, see on tavaliselt nii, et mul üks tuttav restauraator, kes seal töötas, ütles, et nad ikkagi paljud lõpetasid psühhoneuroloogias totaalse depressiooniga, sest see nagu see, mida sa teed, eks ju. Aga seda ei saa enam tagasi pöörata. Et selles mõttes niisugune päris ja et väga suur vastutuse naerald. Kas on mingisuguseid ajaloost mingeid töid, mis ongi nagu nagu nässu keeratud? No alles hiljuti, meil on see Hispaania kurioosne näide, aga mulle meeldib. Jeesusest sai nagu ta sai, eks ju see tulemus et see on niisugune kurioosne näide, mida kõik tunnevad, aga noh, see on tõesti nagu kurioosne, aga, ja sisenevad mister piini film, et, et mida me tudengitega vaatame? Restauraatori siukseid, ühesõnaga juhtub, juhtub mina noh, restaureerimisega hakkasingi tegelema tegelikult juba pärast ülikooli ja ülikooliharidus, tegelikult on kunstiajaloolane ja, ja siis kunstimuuseumi restauraatorid võtsid mind praktik kale ja, ja nemad on niuksed vene koolkonna haridusse. Ja ma mäletan niuke, esimene asi, mis mulle õpetati, oli see, et mis saab parima restauraatori tunnuse, hea restauraatori tunnus, kui ta oma vigu suudab varjata nii et keegi neid pärast ei näe. Me oleme nüüd vana, võidust oleme jõudnud. Koeru. Aga Ilkka Hiiob, ütlen, mis me siin teeme? Siis me läheme kirikusse, vaatame natuke kirikumaalinguid ja siis räägime ühest vennast teadusprojektist, et mis on natuke seotud kaevuga. Kuna koerus on üks uhke Christian Ackermanni barokk, näe krutsifiksi, mida me siis hakkame see suvi uurima? Kuule, aga ühte asja tahtsin küsida, et kuidas sellise nime kohta küsida, et kas sa oled kuidagi soomlane või see Hilt. Ei ole üldse mingit seost Soomega, et täitsa niuke proosaline nime panema tema nägi televiisorist, oli kuulus suusataja Hilt Kariisivoori tol ajal. Ja nüüd enam ei ole see Hilka nimi nii levinud Soomes, et on rohkem seda meessoo versioonimiseni, Mahašitta. Aga lihtsalt ühe suusataja järgi pandi. Suusatudki tee noorena viis, tõepoolest, et kaheksa aastat laskesuusataja. Aga siis ikkagi on nagu mingi nimemaagia olemas. Ei, no ilmselt, et mu perekonnas pole mingeid sportlikke, et noh, miks üldse nagu panna laps nagu tegelema siukse spordialaga, et vanemate eesmärk oli rohkem, et rajoonikoolis käiks ja käiks hästi palju laagrites ja oleks kodust ära ja siis teil mingit huvi spordi vastu isenesest perekondlikult aga läks nii. Kuhu kohta me jõudsime, Hilka? Me jõudsime kiriku lõunalöövi lääne võlviku tippu? Jah, et see on tegelikult kõik võlgnikud on andnud siis samamoodi dekoreeritud ja need on isegi maalingud, mis on dateeritud võid ateeritavadmiseni hästi. Harv juhus, mis seostus, see on kuskil 1400 lõppe, ehk siis 15 sajand lõpp, jää sätateering ei tule mitte siit kirikust, vaid see on jälle niuke kummaline lugu, et et nüüd kaks suve tagasi me tegime uuringut Keila kirikust ja kust tulid välja täpselt identsed maalingud ja Keila niux aasid maakirikuid, kus on kirikuarveraamat säilinud, kus oli siis kirjas märge, millal ja kellelt maalingud telliti ja üsna loogiline, eks ju, et teda on identne. Et see on nagu samast ajast, no võib-olla sama meister, eks ju. Nii et, et selles mõttes on meil niuksed esimesed kindlalt dateeritud kirikumaalingud. Helkakades skalpelliga uuristama kuulama seda. Et see mäng ise on nagu nõnda et on jällegi see Koeru, mis kummaline koht, kus maalingud millegipärast krohvi all, et esimesena leidsimegi siitsamast Koeru kirikust ja siin on ta ainult 19 sajandi lõpupoole, et krohvitud siis täismahus heita sile pinnad üle ja need võlvipinnad on siis korduvad lubjatud üle ja krohvikihi alt tulidki välja siis niuksed maalingud, mis on siuksed, täitsa huvitav kompositsioon, tumeooker, punased nagu siuksed lillevöö ümber siis terve akna palendi ja siit võlvide pealt nad jätkuvad, nõnda et siin võlvi tipus päised on siis kohe näha niuke freskotehnikas tehtud, eksi kohe märja krohvi siis märja krohvi sisse pressitud jäljenditega siuke. Ma ei tea, mis on niuke, meenutab sepist või midagi sellist. Niikuinii. Jah, ja niimoodi me siis hakkame neid avasite. Ühesõnaga, siin seina peal on üks krutsifiksi ja arvatakse, et see kuulub. Kas ta oli Kristjan Akkermann? Jah, aga sa ei tea seda. No me praegu veel päris kindlalt ei ütle selles mõttes, et siiani ei ole oma uuringutega jõudnud, et et see on üks niisugune suurem teadusprojekt, mida me TM, mida me alustasime 2016 lõpus ja alustasime siis Tallinna toomkirikus, kus on Christian Ackermanni siis kõige võimsam, et tema tõesti seotud noh, peateose meistriteos, mis on Tallinna toomkiriku altar ja see pärineb siis aastast 1696, sai ta valmis ja noh, ta niisugune tõesti meie barokk kunsti tõeline tipp mis meie eesmärk on, et siis me vaatame kõik need Akkermanni tööd talle omistatud tööd, ülene nihukese, kaasaegsete tehniliste vahenditega ja metoodikate ka ja noh, kõikvõimalikud eks röntgenuuringud, pigmendi sideaine analüüsid ja nii edasi ja nii edasi ja, ja niisugune väga tore meeskond, kes siis töötab nende uuringute kallal, et Maksu-Tolliamet näiteks, kes käib meiega alati kaasas oma röntgenaparatuuriga tulevad kuskilt Koidula piiripunktis, eksju ja siis Tartu Ülikooli teadlased materjaliteadlased, et näiteks analüütilise keemia instituut, kes teeb siis kõikvõimalikud pigmendi, sideaine ja materjalianalüüsid geograafia osakond, kus tehakse siis puiduanalüüsid ja infotehnoloogid, kes ka need objektid, kolmdee mudeldavat võiks skulptuurid. Ja see tähendab see, et me loome sellega nagu võimaluse nüüd juba läbi veebilahenduste neid skulptuure, mis tavaliselt on kõrgel kaugel kättesaamatud hakata detailis Võõdetlema siis nagu lähivaates, et sa saad tõesti nagu vaadata, hakata seda käekirja analüüsima, hakata seda tehnoloogiat analüüsima ja aru saama, et mis oli üldse toonane kunstipraktika ja mis iseloomustab tegelikult nagu mitte ainult stiililiselt, aga siis ka tehniliselt seda Ackermanni töökoda noh, võib-olla inimeste kujuta seda ette nagu, nagu kõik maalingud, mida me oleme täna vaadanud, eksju nad on kaetud hilisemate kihistustega, et Akkermanni tõid ka ühtegi, ühtegi ei ole selles värvigammas, mis nad algselt olid, et nad on ikka korduvalt ja korduvalt hiljem üle maalitud. Et me saame tegelikult teada, mis värvis Jeesus, tegelikult oli. Et praegu me näeme siukest hallidegelast, aga tegelikult kõik need baroksed tuurid, et nad olid tohutu värvilised, ihud olid ikka roosad põsed, punased silmad, sinised rüüd, kas siis selline lühtri toonidega kliteldavad või toomkiriku altari puhul oli veel niimoodi, et need ka täiesti Rootsi kuninga tellimus ja, ja ta on tõesti olnud nagu niisugune väga eksklusiivne tellimus, et seal on kõik kullatud nüüd, nii et nad olid tõest ohud, värvikirevad, Ohutu värvirõõmsad ja nende uuringutega me saame siis tõesti nagu pigmendini välja täpselt teada, et mis pigmentidega need tehtud on, mis värvi need on, need on ja, ja seda siis jällegi üritada virtuaalselt rekonstrueerida, et luua mingisugune mitte nagu ainult kirjeldus, aga tõesti nagu visuaalne pilt. Et millised nad välja näevad, seda võib kõik, et meil ongi valminud nüüd just see veebilahendust niisugune teadusveeb, kus seda informatsiooni saab kõike kätte need kolded, mudeleid keerutada ja neid skulptuure, mis tavaliselt on, eksju kuskil ma ei tea, 10 meetri kõrgusel, ütle soodus, kui jah, et on VVV punkt, Akkermann et Akkermann siis CK kaja kahenniga. Et mis see nagu kõige õigem kiht on ilmselt noh, tema puhul ei kraabi teda kõige nagu palliamaks või seda kõige alumist kihti ära. See on ka tegelikult ju konservaatorite ja restaureerijate küsimus või et, et mis see nagu kõige autentsem on või mis tegelikult võib ju iga aeg olla nagu autentne. Ja see ongi hästi keeruline küsimus, et noh, siinsamas näiteks võtame sedasama kirikus, eks ju, et me praegu liigume justkui keskaegse kiriku kihistuse juurde tagasi, et noh, siin puhul me teeme, töötame ühes võlvikus me ülejäänud võlvikutes või ülejäänud kirikus säilitame need hilisemad kihistused, aga nagu siin see noh, jälle alati ka analüüs, et siin puhul need hilisemad kihistused selles mõttes ei oma mingit erilist visuaalselt tähendust. Aga nüüd jällegi rääkida Akkermanni, siis noh, seda on nagu niisugune üldistus muidugi aga reeglina see ei ole ainult üle värvimine hilisematel sajanditel, vaid see on ka tegelikult nende ümberehitamine, et hakkasid kõik objektid on ka ümberehitatud sinna tekkinud nagu lisakihistused peale ja, ja noh, kasvõi seesama toomkiriku näide, et seal on hiljem siis 19 sajandil juba meie suur arhitekt, hipius, kes on selle ümber ehitanud, siin on tekkinud sisse pandud uus altarimaal ja ta on tegelikult praegu 19. sajandi tervik, ehki seal all on siis seitsmeteistkümnenda sajandi Akkermanni kihistust, et või noh, mille baasilt see on tehtud, et kumb on see autentsem ja, ja selles mõttes ongi see virtuaalsed digitaalsed lahendused nagu väga head tänapäeval, et me ei pea tingimata Ta füüsiliselt ajalugu pöörama, aga me saame seda teha nagu kass kirjeldustena kas oma uuringute näitamisena või siis noh, ma arvan, et inimesele ikka kõige arusaadavam on just see niisugune nagu visuaalne rekonstruktsioon, aga siis kasutades just nimelt digitaalseid vahendeid kus just, et seal me kokkuleppel siis muinsuskaitse ja kirikuga ühes tuuri tegime nagu poolenisti avasime värvi näos. Et noh, et alati on need uuringud virtuaalsed ja digitaalsed toredad küll, eks ju, aga seal füüsilist mateeriat näha ka nagu võimas. Ja siis noh, ongi, ongi Johannese evangelist, Johannes ongi sihuke roosa, siniste silmadega niuke, pruunide juustega täiesti teine asi, kui siis praegu see, mida me näeme, mis näeb välja nagu kivistunud Ma lugesin sellest Akkermanni lehekülje pealt, et teda nimetatakse skandaalseks, miks. Aga ta on isiksusena täiesti uskumatu tegelane, et teadaolevalt siis on ta tegelikult saksa päritolumeister, kes üsna noorena tuli siia Eestisse ja esialgu hakkas tööle siis toonase tuntud meistri Eletile selline Se kiile siis üsna pea sureb, aga Tiina on võtnud endale just noore naise ja mis Akkermann siis teeb ta naiivsele siis lese diilele, see saab endale koheselega, pärib diile töökoja. Ja siis see skandaalne skandaalne teda nimetatakse, et on, on see, et, et nad saavad toonase siis nagu moraali skandaalset vara, lapse juba viis kuud pärast abiellumist. Aga noh, see on niisugune nagu niisugune kollase ajakirjanduse lugu, et tegelikult põnevaks teeb just kunstiajaloo. Ajalooliselt on see, et on Acermanistan säilinud kirja vahel Sunstiga Johnston siis toona, eks ju, organisatsioon, kuhu kuuluvad kõik kunstnikud peaksid kuuluma ja seal on väga täpselt reglementeeritud, et noh, kes mida, kuidas töötab. Aga Akkermann oma Adogantsis keeldub tsunfti astumast ja siis ongi säilinud niisugune kirjavahetus mingi kümmekond kirja Tallinna Linnaarhiivis, mis on sisuline selt sihuke barokne sõimukirjade vahetust, mis käib läbi Tallinna raekus, istun Ta sõimab Akkermanni ja Akkermann sõimab tsunfti vastu ja sisuliselt Akkermanni sõnum. Nonii, utreeritult on see, et ainuke, kes nüüd kunstis midagi tead, kes oskab nagu kunsti teha, olen mina, teie tsunftimeistrid Peaksite üldiselt minu juurde õppima tulema, et ta oma kirjades väljendab ennast hästi nagu, nagu ülbelt ja, ja noh, see on nagu niisugune, noh, miks see ülbe skandaalne, et kõik need sõnad tema kohta käituvad? Ta ei astunud kunagi tsunftide tegutseski läbi oma elu kuni surmani. Mis on siis 1710, ta sureb tõenäoliselt selle suure katkulainega ja ta tegutsebki vabameistrina ja ei allu ühelegi reeglile ja mingil kummalisel kombel on see täiesti hämmastav, et ta saab kõik toonase, et noh, niuksed suurema tähtsamad tellimused üheltki meistrilt, nii palju objekte säilinud, kuni siis ta Tallinna toomkiriku selle suure kuningliku tellimusena välja. Ja noh, see on ka küsimus, et kuidas ta seal toom peal, kus on ju aadelkond ja, ja kuhu koondub kõik see noh, nii-öelda see rikkus, mis ju läheb kade, selles mõttes laieneb maa kirikutesse, kuna kõigil neil aadlikel on maamõisad ja noh, nemad on ju paljud need, kes doteerivad jälle siis oma kohal kirikuid ja tõesti see 20 objekti, see on ikka noh, need on suured kantsleid altarid rääkimata sinna juurde siis nendest lõpututest vapet Itaapidest, mida iga aadel endale tellib. Nii et tõesti ta kuidagi hoolimata Ta oma siinsete reeglite ignoreerimisest suudab ta ennast ikkagi sellel turul naguniivõrd hästi positsioneerida, et pole ime, et tsunftimeistrid on vihased, aga aga ma arvan, et see on hästi paljus selles, et anda silmatorkavamalt paremmeister, kui, siis nagu see üldine pilt tol ajal, mis on ikka üsna Dovintsiaalne, jätan täiesti. Noh, ikka julgelt võib öelda, et niisugune Euroopa tasemel meistada nagu puidu nikerdas skulptor Täna olin ma Hilka Hiiobi töövari saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Piivika, Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.