On käbi saateaeg, tere tulemast kuulama, Anne Veesaar ütleb, et näitleja kutsumuse tundis ta endas ära nelja aastasena lasteaia jõulukuuse all Jähkukest kehastades. Valik teatri kasuks sai saatuslikuks ka isiklikus elus sest just teatrist leidis Anne oma ellu mehe, kellest sai isa tema pojale ott. Pabut on peaaegu sama vana kui seriaal Õnne 13, milles tehtud roll Marena on muutnud anne meist paljude jaoks vaated sugulaseks. Täna on nad mõlemad siin ema Anne ja poekott, et vaadata tagasi, kuidas see kõik just nii on läinud. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Anne ja tere tulemast vikerraadiosse. Tere, Annega on kaasas poeg ott rõmehaanit. Tere. Kui Anne osas ei ole väga palju vaja kaarte avada, mõtlen seda, et kes ta on ja millega tegeleb, tema saatus on viimased mitukümmend aastat niikuinii, nagu avatud raamat meie ees siis ott, sa võiksid enda kohta küll natuke rääkida, sest internet on abiks ja nii palju ma sain aru, et sa oled üks nendest, kes on pühendanud koolis käimise aja ikkagi õppimisele ja see kajastub tulemustest, aga see, millega sa praegu tegeled, vot see mulle küll mõistatuseks, sa olete tehnikaülikoolist tulnud tehnika või mehaanika, on ka sinu valdkonda, aga palun täpsusta ise. Jah, et tehnikaülikooli lõpetanud ja mehaanika nii-öelda spetsialiseerumisega tegelikult tootearenduse erialal ja ilmselt see inimestele väga palju ütle, aga hetkel konkreetselt ma tegelen tuulegeneraatorite arendamisega ehk siis projekteerime ise uut tüüpi tuulikut mis siis muudaks selle tehnoloogia nii-öelda odavamaks ja energiaga inimestele nii-öelda odavamaks kätte saamaks ja, ja minu roll ongi seal siis põhimõtteliselt kogu selle projekteerimisprotsessi meeskonna juhtimine ja selle eest vastutamine põhimõtteliselt leiutate uuesti jalgratast? No põhimõtteliselt küll ja see on hästi naljakas, sellepärast et see tuulegeneraator ise on ka natukese jalgrattakujuga, nii et see lause sobib väga hästi. Aga selles suhtes pole hullu, et sind jalgratast leiutatakse iga päev sõna otseses mõttes, et kui võtame kas või Eesti ettevõte, Ämper paikse, on ju nemad leiutajad ka elektrijalgrataste, aga jalgratast siiski. Võimas anne, kas sa oleks kunagi uskunud või, või paistis mingil hetkel juba varem märkidena kätte, et oti, eluala ja toimetamisvaldkond saab olema just see, see, mis ta on? Mingil määral ikkagi paistis, sest et reaalainetes oli ta väga, väga tugev koolis. Mul on meeles, et ma, ma isegi jahmatusin väga selle peale, kui gümnaasiumi lõputunnistust kätte anti ja siis märgiti ära neid, kes olid saanud maksimumpunktid matemaatikas ja ott oli saanud 100 punkti, ma pidin tooli pealt maha kukkuma, siis oli selge, et et tema tee on ikkagi on see tee, mis tal praegu on. No kuivõrd sina pidid toolilt maha kukkuma selle teadmisega, siis ma eeldan, et sull ja sinu geenidega siin midagi pistmist ei ole. On ikka, minul oli ka gümnaasiumi matemaatika lõpueksam viis tooli pealt maha kukkuma. No sellepärast, et, et see oli ikkagi 100 punkti, et see oli ikkagi nagu väga äramärkimist väärt, et meie ajal pandi lihtsalt hindeid, aga see hinne võis olla väga paindlik. Aga punktidega ei saa eksida nagu selle asja taseme määratlemisel, et et minu meelest see oli nagu palju olulisem tulemus 100 punkti, kui, kui sinna viis. Oti toimetamiste juurde me veel jõuame, aga selle saate esimene osa kulgeb ikka lapsevanema jälgede uurimise tähe all. Ja nii palju me saime juba teada, et matemaatikaga sul väga kooli ajal probleeme ei olnud, aga, aga anne, võib-olla sa alustaksid hoopis oma kodust. Kui palun sul oma lapsepõlve meenutada, siis missugused pildid hakkavad läbi jooksma, mida sa arvad end esimesena mäletavad siit ilmast oma kodust? Mul oli lapsena kaks kodu selles mõttes, et nagu väga heas mõttes, et üks oli linnakodu ja teine oli maakodu Valgamaal. Ma olen sündinud Valgas ja Nõukogude tänav 29 oli minu esimene kodu, mis on praegu Kuperjanovi tänav seal vastas on, see maja on alles ja selle maja vastas on Burmani kuulsa arhitekti Burmani projekteeritud, et maja, millel on suurte lõvide Parieljeefid, nii et igaüks Valgas teab seda lõvidega maja ja teab ka seda vastasmaja, mis oli siis nõukogude 29, esimene kodu ja teine kodu Valgamaal vanaisa ehitatud talu. Ja esimene pilt lapsepõlvest on mul tegelikult hoopis kummaline on naabertalus. Vanaisa, vend Lauzzil, tead, mis see tähendab, see tähendab, et vanaisa vend oli surnud ja ta oli pandud aita Lauzzile, ma ei oska seda teistmoodi seletada. See pilt on mul meeles, mis tegelikult nagu ei saa olla päris võimalike, et kaheaastane laps seda mäletab, kahe kolme aastaseks saab. Ma ei tea mille kaudu, aga see on mulle emotsionaalses mälus see vanaonu seal aidas Lauzzil. Aga siis, mis puutub edasi linnakodusse, siis minul oli lapsena põnev elu, nimelt meie, meie, see nõukogude 29 maja ülemine korrus läks põlema ühel ööl. Vaata, lapsed suhtuvad asjasse teistmoodi, ka sõja ajal on lapsed rõõmsad ja leiavad põnevust kõiges, mis on. Nii, oli ka see tulekahju, mis toimus. Ma nägin seda enne unas ja siis ühel juulikuu suveööl ärkasin ma ja mõtlesin, et see on ikkagi uni, aga tegelikult Meie maja põles ja meie elasime esimesel korrusel ja akna taga lendasid tule tukid, nii et ma nüüd ma nägin neid. Ma mäletan seda, et ema ütles mulle, et kuhu sa ronid voodisse tagasi, aga ma ei läinud. Sest tema oli ka šokis ja, ja, ja ei teadnud, kuidas käituda. Ja siis ma mäletan seda, et üks mees koputas meie akna peale ja ütles vee, Sarand, kes on mu isa siis vees alanud. Kuule sul maja palas? Noh, nagu lõunaeesti keeles ja siis isa meil oli, kuidas telefon, mis oli haruldane telefoninumber oli 350, see on mul igavesti meeles. Isa läks telefoni juurde ja helistas siis Valga tuletõrjesse. Tere. Veesarantsin vul, pööning palas mille peale tulid siis tuletõrjeautod Lätist ja läti Valkast ja siis Valgast. Ja, ja see maja kustutati minu ja meie kõigi laste jaoks, kes seal hoovis ja selles majas elasid, oli see kõik nagu tohutult põnev. Siis tuli talv, maja veel ei, ei olnud üldse korda tehtud, niiet nagu see pool, kus siis need tuletukid langesid ja lagi poolest saadik ja vesi siis selle lae ära kahjustas ja poolest saadik sisse vajus. Sinna 100. lumi veel omakorda peale, nii et see oli niimoodi, et kui toauksed lahti, siis astusid nagu õue, mitte teise tuppa, kus varem oli teine tuba, vaid astasid nagu õues seal ikka lumi ja me elasime selle talve seal üle ja ma mäletan, koolivihikud olid kõik sellised kõrbelõhnaga ja niisuguse vinguhaisuga. Ja siis mind nimetati koolis kui kangelast, et on ikka tulnud läbi tulest ja veest. Nüüd, kus sa praegu seda räägid ja sellises toonis tundub see kõik isegi väikest viisi naljakas just. Ei saanud ju omas ajas tegelikult niimoodi olla, ma kujutan ette, et perel oli ikkagi peavalu omajagu. Ja perel oli ikka väga raske, vanematel oli ikka väga raske, mul ei olnud siis veel õde Ta õde sündis aasta-poolteist või kaks aastat pärast seda tulekahju. Ja siis, kui ma õele olen sellest rääkinud, alati ütleb, et kõik põnevamad asjad olid enne seda, kui mina sündisin. Noh, minu jaoks muidugi põnevad, aga aga vanemad tulid sellest välja, et me lõpuks linn andis ikkagi meile uue korteri kõigi mugavustega, kus ei olnud enam kemps õues ja ja solgiämber kööginurgas ja vesi kaevus, vaid vesi tuli kraanist, tuba oli soe ja siis selle mugavuse peale sündis siis õde. Mulle. Kes su vanemad olid? Tegelesid isa on miilits, Ta on lõpetanud Riias ja Peterburis kõrgema õppeasutuse miilitsa erialal. Ja minu emal hariduselt raamatupidaja, aga nad on töötanud üsnagi erinevatel aladel ka ka peale oma õpitud erialade, nii et mu ema on olnud raamatukoguhoidja raamatukogutöötaja, siis Valgas, siis on ta olnud Valga passilauas. Tal oli väga ilus käekiri, ta kirjutas musta tindiga inimestele passi nimesid nii-öelda kirjutas basse välja, andis neid üle, noh, nii-öelda tegeles nagu inimeste isikut tõendavat dokumenti vormistamisega ja isa on olnud päris mitu aastat Valgama Valga rajooni kultuuriosakonna juhataja. Kas nemad on endiselt olemas, jälle sai? Ja nemad on olemas ja ma olen väga õnnelik, et ma nii kaua oma vanematega saan koos olla, sest isa on 88, ema on 86 ja nad elavad õismäel. Talvel ja suvel elavad nad Lõuna-Eestis. Ja isa sõidab autoga, mis saab? Meil oli kogu aeg väga palju tegevust, me ei teadnud ju puudust tunda nutitelefonidest ega, ega muudest asjadest mis tänapäeval nagu lasteaega täidavad, et kui elati ühes hoovis, siis, siis hakkas ju suvehommik sellega, et keegi karjus aknal, et Anne saada õue. Noh siis nii see päev läks. Et just selles esimeses, selles nõukogude tänava maja kodus elas meil ka vene rahvusest kaks poissi ja, ja tänu sellele omandasin ma vene keele. Millegipärast oli juba siis niimoodi, et mitte nemad ei hakanud meiega eesti keeles rääkima, meie hakkasime nendega vene keeles rääkima. Ja kõiksugumängud, luuremängud peitusemängud, et ma ei tea, pallimängud kõik, kõik see käis nagu igapäeva juurde. Aga kui ma olin suvel maal, siis minu põhimäng oli talupidamine. Mul olid mängu kanad ja lehmad ja kõik vanaemal olid päris loomad, aga minul olid need siis küll puust ja, ja siis. Ma ei tea, kanna sulgedest ja millest kõik ise tehtud koduloomapark ja, ja ma mängisin talupidamist. Sa ütlesid, et venelased olid kambas, aga kas lätlastega oli ka kokkupuuteid? Ei, lätlastega niimoodi nii palju ei olnud, et oleks keelt õppinud küll, aga ma mäletan. Ta on seda, et minu isa ema, siis teine vanaema, kes elas Taageperas ja oli Taagepera sanatooriumi, vot seal oli ju kunagi tuberkuloosihaigete sanatoorium, pärast oli seal viinaravi ja mis seal kõik on olnud seal Taagepera lossis. Aga kui oli see nii-öelda kopsuhaigete ravila, siis mu vanaema oli seal peakokk. Ja temal oli üks sõbranna seal, keda ta sus. Virtin, ma ei tea, ma ei tea, miks ta kutsus teda Virtil. Ja sellega nad rääkisid läti keeles. See Virtil oli Lätist ja, ja hiljem ta kolis Riia lähedale keegum sisse tagasi, nii et, et selle Taagepera valem, aga me käisime mitmel korral Riias, kuna Riia oli ju lähemal kui Tallinn, eks ole, suurlinnadest Valgale, nii et Riia loomaaed ja Daugava jõe ääres vanaema, sõbranna kodu ja see kõik, see kõik oli minu jaoks väga põnev, et mul olid nagu noh, nagu nagu erinevaid asju lapsepõlves, hästi palju. Mis tüüpi laps olid oma vanematele, missugune tegelane? Ma arvan, et ma olin hea laps ma ei tea, et oleks mingit väga, väga suurt sellist muret või vaeva valmistanud, May kuulusid sõna ja kuulasin sõna ja ma olin ääretult aus. Tol ajal oli see täiesti ennekuulmatu, et et sa mingi kuuendas klassis lakid sõrmeküüned ära. Aga mina olin saanud kuskilt siis ma ei tea, tädi või kellelegi, küünelakke oli lakkinud, need küüned ära, aga siis nad olid natuke veel ära kulunud. Ja tulid siis kooli, Valga esimese keskkooli pioneerijuht ja siis kooliõde ja no ühesõnaga, mingi kamp tuli kontrollima meie kõrvu ja noh, nagu vanasti oli, eks ole, kontrolliti. Ja mina jäin vahele oma nende pooleldi lakitud küüntega, see oli ikka mulle tohutu häbi, tohutu. Ma ei tea, mis ja ma mõtlesin, et mis nüüd vanemad minuga teevad ja ma läksin ruttu koju ja rääkisin kohe ruttu ära emale, et vot selline asi oli. Ja siis pioneerijuht, kes mind tegelikult koolis väga hoidis, see arvas, et ta ei pea vajalikuks nagu Mu vanematele kaevata seda, et mu küüned on lakitud. Aga emapalgal ju nii väike linn, kõik tundsid kõiki ja kõik käisid kõigiga läbi, ema oli siis seda pioneerijuhti kohanud ja üldised, mõtled Anne rääkis, et olid küüned lakitud ja sellest tuli nagu selline talle noh, nii suur šokk ja siis pioneeri. Mõtle, kui aus ta on, et mina mõtlesin küll, et ma ei räägi seda üldse välja. Nii et millegipärast see lugu on mul meelde jäänud ja ka see, et räägi ausalt ära, nii nagu on, et noh, ei ole mõtet kavaldada, aevastada niikuinii tuleb välja. Ja kui on karistuseta, kannad selle ära. Aga kuna tootlani aus oli, ma ei saanud isegi mingit karistust. Aga kas oli olukordi, mil sa said karistada? Oli küll jah. Kas ma ei tahtnud mingit kleiti selga panna, mis, mis tundus mulle liiga villane ja kare või noh, midagi oli ja siis isa ütles, mine ta lõuaküljest isikust vits, noh siis ma läksin ja siis ma vaatasin, mis on nagu kõige rohkem ära kuivanud oks seal luua küljes. Et tõmbasin selle, et siis, kui ta ühe korra viibutastele vitsaga sisseoks läks, pooleks. Nii palju püüdsin mina siis isa üle kavaldada. Aga ma ei saa öelda, et see on paha laps, laps, kes jonnib, kes tahab oma tahtmist läbi suruda, inimene peabki oma tahtmist läbi suruma, eks ju. Et seda ei tohi nagu kärpida minu meelest. Et ma olevat jonninud, et küll, et vot ei lähe lasteaeda kõike, istusin ühe maja trepi peale maha ja ei lähe ja siis isa jälle kavaldas üle ajas mootorrolleri kuuri alt välja, ütles, et sõidab mutt rolleriga. Noh, ja siis me sõitsime päris mitmeid kordi, viis isa mind, mootorrolleri Vjatka, aga heleroheline mutter, roller jätkamise on praegu meil Lõuna-Eestis küünis seisab viis mind sellega lasteaeda kujutajate tol ajal noh ega palju autosid ju ei olnud, veel kolm autot tuli, Valgas ei olnud kiivrit, ei mitte midagi, laps istus tagaistmel lihtsalt juuste lehvides ja sõitsime mäest alla, sealt nõukogude tänavalt. Miilits ja isegi kui ta tol hetkel miilitsa ei töötanud, siis kogu linn teadis, et Reinsalu seal ikka miilits. Muide, kas sellega seoses, et ta miilitsa-na tegutsenud ja seda ametit pidas, kas see kuidagi jõudis ka sinu kui lapseteadusse mingil moel jõudis töö koju või kas. Ta oli ikkagi minust juhtivatel kohtadel ametlikke ajada ta ei olnud tänaval, aga tal oli relv. Tal oli aeg-ajalt külgkorviga mootorratas, mille peale oli kirjutatud Militseja, mida ta sai kasutada ja millega me saime vahel maale sõita. Ühesõnaga pätte öösel tagaajamise käinud? Ei, pätte ei käinud, küll aga oli üks lugu, mis puudutas otseselt meie perekonda, minu ema, vend, kes tuli sõjaväest ja pidi hakkama koos vanaemaga, vanaisa oli juba surnud koos vanaemaga talus elama nii-öelda talu, siis seda Lõuna-Eesti talu üleval pidama, tööd tegema seal ja tus tööle piimaauto peale, siis olid sellised kollased piimaautod, mis sõitsid ühest karjalaudast teise, võtsid piima peale, viisid meiereisse. Ja onul tekkis armulugu ühe naisterahvaga, kes oli temast vanem, kes oli ka sõjaväes olnud vabatahtlikult läinud omal ajal sõjale ka naine, mis oli tol ajal enneolematu. Sel naisel oli laps ja kuidagi ta oli. Ega meie pere seda naist õieti ei kohanud. Ja ühel päeval onu oli vanaemale öelnud, et Ma lähen nüüd jätan selle naisega nii-öelda hüvasti, lõpetan selle suhte ära ja läks siis meie siis sellest talukohast paar kilomeetrit eemale metsa, kust ta selle naisega kokku sai. Ja ta ei tulnud enam sealt tagasi. Ja hommikul piimaring pidi hakkama ju peale varahommikul esimene lüpsja kohe piim tsisterni ja kohe tööle ja ei ole olnud ööl, kes oli siiani väga korralik olnud. Ja tuldi siis sealt sovhoosist teda otsima ja ja selgus, et see naine oli võtnud oma isa saksaaegse mingi vintpüssi, mis oli kuhugi peenrasse maetud. Nonii, nagu tol ajal maeti relvi peenrasse ja ja oli selle võtnud ja lasknud maha nii onu kui isenda. Ühesõnaga selline Montekki kapulleti, Seicespiri mõõtu tragöödia, eks ole. Vanaemale oli see muidugi täielik noh, kõigile meile ja siis isa oli tööl sel päeval sel hommikul, kui siis leiti, et onu on kadunud. Ja ma mäletan seda, kui peale lõunat isa tuli koju, sest ta oli saadetud seda asja siis nii-öelda otsima. Noh, see oli kõik Valga rajoon, eks ole, et kõik Willise autodega sõideti siis ja hakati otsima inimesed, kaks inimest on kadunud. Ja isa oli ka siis nende meeste hulgas, kes siis leidsid Need kaks laipa siis männipuu alt metsast. Isa tuli koju, tal lõug värises niimoodi ja taga oli kaasas ema, kaks vanemat venda tulid kolmekesi meie korteri uksest sisse, isa käratas mulle tuppa, kutsema siia, paluks kinni. Ja ma läksin tuppa, papa ema läks esikusse meid ukse kinni ja siis ma kuulsin, kuidas ema hakkas karjuma. Kuna me teadsime, et isa tuleb töölt, Me olime kolmekesi ja kolm supitaldrikut olid köögis pandud lauale, et isa tuleb, me hakkame kohe õhtust sööma ja tõi supigi juba sinna taldrikusse pannud. Ja see supp seisis seal kaks päeva, nii et ka see on mind kuidagi lapsepõlves väga, see ei olnud enam lõbus lugu, siis olid kui vanaisa, siis ma olin 10. See on karm ja ma ott küsin vahepeal sinu käest. Mis rolli sinu elus on vanavanemad mänginud, et kas vanaisa ja vanaema oled sa nendega palju kokku puutunud ja kui, siis mis pinnal? Ja nad on tegelikult väga suurt rolli mänginud, sest et suveks alati mind kupatati sinnasamasse Valgamaale talusse nii-öelda ja see enamjaolt kestis umbes kolm kuud, kuna emal olid etendused ja ringreisid ja igasugused muud asjad siis põhimõtteliselt terve suve või siis neljandik aastast ma elasimegi seal vanaisa ja vanaemaga. Ja ma arvan, et jah, Nende roll on olnud hästi suur, sest tegelikult kui me võtame minu vanaisa, siis tema on niisugune mees ka ilmselt nagu paljud nõukogude inimesed, et ega kui midagi on katki, siis tema parandab selle ise ära. Et ma arvan, et selline väikene oskusi oma kätega midagi teha või soov ütleme seda teha ja olla noh, teha nagu meeste asju, see tuleb ka paljuski vanaisat ja ja mulle on öeldud ka, et et ka selline vanaema nagu kasvatus on näha selles mõttes, et sõna tema toidu lõpuni, eks ole, sest vanaema alati ütles mulle, et kui sa toit lõpuni homme tuleb halb ilm. Et noh, ilmselt sellele vahel otsest seost ei ole, aga kes ikka halba ilma tahab, et ei hakka riske võtma selles suhtes eriti kui sa oled laps, on, tahate väljas, homme mängida? Et halva ilmaga, see tundub nagu hea investeering. Üks minu enne treener ütles, et see vanaema kasvatas, on näha, sest noh, mu see arengu siis otseselt nagu pahatahtlikkust, see pidi tulema väga tihti, kui vanaema kasvatab ka. Ja eks me ikka siiamaani kohtume nendega mingi aja tagant ja meil on tavaliselt traditsiooniliselt jõuludenaati vanaisa ja vanaema juures ja ja ka lihavõttelihavõtted ja jaanipäev ja, ja seesama sealt aluskäimine, et kui lapsepõlves ikkagi ma olin väga selle vastu, et sinna tegelikult suveks minna mitte et seal oleks midagi halvasti öelda, aga kõik sõbrad olid ju linnas. Siis nüüd on niimoodi, et iga aasta suvel pakkine oma oma abikaasa kassi autosse ja sõidame sinna nädalaks ikkagi ikkagi Valgamaale, et tegelikult see on nagu väga tore. Ma isegi arvan, et vanaisa nagu jah, temaga ei ole mind üritanud konkreetset kasvatada, aga pigem nagu eeskujuna siis selle näidates, mida ta teeb ja asju tehes ja kuidas ta asjadesse suhtub, et pigem selle nagu näidata ja kindlasti jah, nad, ma arvan, et nad olid sellise leebema poole esindajad, mitte tema oleks karm olnud või, ja ei saa ka seal olid nagu ikkagi konkreetsed. Ma arvan, et nagu reegleid oli rohkem või selliseid kokkuleppeid, kuidas asjad käivad ja teistmoodi nagu ei tohiks teha. Aga, aga see oli ka pigem oli see kõik oli tegelikult leebem. Kasvatus, ma arvan, mõned asjad veel, anne lapse- ja nooruspõlvest vajavad ka ülevaatamist. Meil oli kusagil alguses juttu matemaatika hindest viis. Kas see peegeldab kogu pilti sinu kooliskäigust? Kohusetundlik, head hinded nagu tüdrukutele enamasti mitte alati, aga enamasti. Kohusetunne on mul üks täielik foobia, olen väga kohusetundlik inimene, sageli takistab ka minul sellist vaba elamist, et hinded olid mul head ja miks just matemaatika? Mul oli kavaler keskkoolis Juhan Kivirähk, kes oli väga suur reaalainet sõber, kes üldse õppis ja lõpetas üldse väga hästi gümnaasiumi. Ja siis meil olid sellised matemaatilised mängud, et me tekkiv koostasime üksteisele ülesandeid. Noh, ja siis ootasime lahendusi, nii et ükskord ta koostas mulle siinus, tangenscutangens kõik nendest asjadest sellise ülesande ja kui me selle ära lahendasin, siis tuli vastuseks maa pluss armastan pluss siin. Ma olen kuulnud neid sõnu sinus, koosinused Angela ja aga et kunagi olid keskkoolis noored, kes sel viisil Mingeid sõnumeid, täitsa uskumatu, inspireeris siis matemaatikarindel. Jah, aga siis keemia meeldis mulle ka ja üldse noh, tegelikult ma ju teadsin juba kolme aastasest saadik, et ma tahan näitlejaks saada, aga ma ei julenud seda kellelegi öelda, sest noh, mis siis see oli, tundus nagu, et sina nüüd ja mis seal, kus sa kõlbad. Ja siis ma gümnaasiumis petsinguga kõik sellega, et ma lähen veterinaariat õppima, siis keemiaõpetaja oli sellest vaimustuses. Ma mängisin hoolega kaasa ja ka keemia oli mul viis ja kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis oli meie ajal oli niimoodi. No see oli aasta 1975, kui sul olid mingi keskmine hinne, oli seal, noh nii nagu mul oli, et siis sa võisid valida ühe eksami ja kirjutada kirjandi, siis sa ei pidanud rohkem nagu lõpueksamit tegema. Kirjand oli niikuinii ja ma valisin keemia. Kõik valisid, kes, kellel sama situatsioon, oli valistika, pehmemad ained, ajalugu või no kust sai hämada või niimoodi natukene onju, aga mina valisin keemia ja siis oli umbes ühik paralleelklass ja kõik olid nagu hämmingus, mis, mis viga. Mis sul viga on? Jah, valisin keemia ja siis sain sellega viia seal eksamil. Üldiselt vedas piletiga. Kas sinu vanemad elasid ka toona usus, et tütrest saab loomaarst? No igatahes nad ei uskunud seda või ei aimanud seda, et ma lavakasse lähen. Aga see oli sinu sees kuidagi tekkinud tunne, et sind ei mõistetaks või sellest kusagil oli ikkagi juttu, et, et sa ei leidnud usku endasse selles küsimuses üldse. Ma ei leidnud usku jah, sellepärast et ma õppisin ju 30 teises keskkooli, mis oli tegelikult teatrikallakuga kool, üldse mitte mingi reaalainetega kool ja meie klass oli ju kõik nii-öelda teatrikalduvusega ja meist on tulnud kirjanikke ja, ja, ja näitlejaid ja selle ala esindajaid küll. Aga seal klassis ma tundsin ennast nagu ikka kehvemana kui mõnedki teised või kuidagi mulle puudusse, eneseusk või see, et, et ma julgen seda oma tahtmist avaldada, sest ega mind ei naer, poleks võib-olla välja, ma ei tea, mind poleks välja naerdud või, või vot, see on niisugune kummaline asi, miks mul ei olnud siis sellist üldse enesekindlust, eneseusku? Aga miks see mõte endast kui näitlejast sulle nii väga meeldis? Ma mäletan seda lasteaias seda hetke siis ma olin ka mingi nelja või viieaastane, kui oli nääripidu ja meil oli tohutu suur kuusk seal, noh siis kuna ma ise olin ju nii väike ja ma pidin mängima jänest seal kuuse all, no see oli mingisugune laste selline näidengust, volivatist kõrvad ja saba ja kõik. Ja siis ma vaatan, kuidas see mulle kohutavalt meeldis, see, et ma mängin, kedagi teist ei ole, mina ütlesin, et seal on jänes. See tunne mulle metsikult meeldis ja see jäi minusse. Et kui me Valgast ära kolisime, isa töö tõttu isa toodi üles ja siseministeeriumisse ja siis ma kõigepealt ma läksin ühte teise kooli 47.-sse, mis oli siis spordikallakuga ja siis läksin 32., mis oli teatrikallakuga ju kindla eesmärgiga, ikkagi läksin ma sinna klassi siis alati seal minuga alati kaasas olnud, ükskõik mida ma olen hämanud. Et ma tahan veterinaarid hambaarstiks või milleks iganes, aga oma sisimas olen ma teadnud, et see jänese tunnevad see, mis ma siis kogesin lapsena, et see, see saadab mind kogu aeg. Ma küsin sinult kasvatuse või kasvamise kohta, kas sa, kumba sõna saab pigem kasvataksite mõelda sama vanematele ja lapse ning nooruspõlvele, et et tuleb sulle, et mingeid kindlaid põhimõtteid või väärtusi, mida vanemad hirmsasti taga ajasid ja rõhutasid. Või lasti sul, kuna tundub, et sa said kenasti endaga hakkama nii-öelda oma teed rajada ja väga mingit ma ei tea isegi öelda, survet avaldati, aga, aga kui paljud nõu anti või kui palju sa tajusid ootused, mida sa pead elus saavutama, kes sa pead inimesena olema? No vot seda ei ole kunagi midagi eeldatud minust või noh, mul ei ole mingit survet avaldatud, et minust peab saama see või too või ma pean kuhugi jõudma, välja. Ei ole, mul on lastud olla, mind on metsikult usaldatud selles mõttes, et kõik kõik minu valikud on nende jaoks olnud õiged. Aga nemad on saanud teada neist siis, kui valikud on juba tellingud, on tehtud? Jah, sa ei ole väga tähtsates küsimustes pidanud vajalikuks või tahtnud nende nõu küsida või arvamust. Ei ole ja ilmselt see on kuidagi lapsest saadik kaasas käinud, et ma tean, et nad ütlevad niikuinii, sul on õigus. Sul on õigus. Et kui mina selle valiku oma peas või südames ära teen või selle otsuse, siis ma lähen sellega nende juurde. Ütle, et nüüd on nii tubli, noh, niikuinii nad ütlevad, et ma olen tubli. Aga millest see tuleb, kas sellest, et sul on olnud alati nii hea veenmisoskus või sa ei ole alt vedanud? Ma ei teagi neile, tundub, et ma ei ole alt vedanud, et nemad on mind usaldanud ja mina olen neid usaldanud, et nad on minu poolt kogu aeg tegelikult nagu mina olen oti poolt. Või see on nagu iseenesestmõistetav, et ma olen oma lapse poolt, ükskõik, mis ta otsustab või valib kui ta, kui ta tuleb nõu küsima, muidugi ma muidugi ma annan nõu, aga ma ise ei torgi vahele, nii nagu minule ei ole torgitud vahele. No fakt on see, et üks nendest valikutest seesama näitlemine ja teater viitsinud kokku ott isaga Kui väike poiss oli ott, kui te lahku läksite? Nelja aastane. Sinu isa lahkus eelmisel aastal. Lahkus päriselt, lahkus päriselt, aga ta oli sinu elus ju tegelikult olemas, hoolimata sellest, et pere ei olnud koos või nulli tema sinu elus kandis. Ta oli nagu selles mõttes olemas jah, et me saime kokku kui ma olin, noh, kui ma olin noorem, siis ta käis ikkagi nii-öelda vahel koolis vastas ja me oleme koos käinud reisidel ja ja suvel veetnud koos Vilsandil ja noh vanemas peas nii-öelda saime saime kokku, aga ja noh, seda on võib-olla küll mööda, aga ta oli nagu selline hea tuttav võib-olla, et kui, siis pühapäeva isa abiga ja kindlasti ja et mitte enamat selles mõttes. Nii et sa oled oma ema poeg, selles mõttes jah, su emal on kaaslasi olnud ju hiljem ka siis kas keegi neist on nii-öelda isana sinu jaoks tõsiseltvõetav kuju olnud või see on rohkem ema rida olnud? Ütleme nii, et tegelikult ema, teine elukaaslane Jaak Ellingite. Ma olen temalt ka nagu väga palju pind ja, ja kui kuna te olite koos väga pikka aega ja ikka noh ikkagi selles mõttes, et noh, inimesel on, oli kui te elate koos, ikkagi on sulle efekti mõju, et siis ma, ma ei võtnud teda nagu isa kunagi isane, aga kindlasti kindlasti tal on olnud suur mõju ja kindlasti austan, austan teda siiamaani, ostsin ka väga siis, kui, kui te koos elasite. Aga jah, ta ja ta ise ka kunagi ei võtnud sellist nii-öelda nagu isa rolli, et oli küll kasvataja ja juhendajaga. Ta ise, ma arvan, ka ei pretendeerinud nagu isa asemikuks ja me oleme isegi temaga sellest rääkinud ja see oli ka tema selline seisukoht, et kui sul on mure, on tule ja räägi ja ja ma aitan sind ja võin sulle rääkida, kuidas elus võib asju teha, aga ma ei ole sinu isa. Ma ei ole asjaoludega täpselt kursis, eks, et miks inimeste suhted lagunevad või kuidas uued tekivad, see ei ole ka selle saate teema otseselt siis sinu puhul mind ikkagi nagu huvitab, et kas see tekitas sinu jaoks probleeme, kui sa, noh, päris isast või sellisest nii-öelda originaal algupärasest perekonnast nii väikse poisina ilma jääd kui see vanus oli selline, et noh, et ei lasknud sul ka veel ilusat lapsepõlve otseselt ära rikkuda, et sa ei teadvustanud neid asju, mis siis toimusid. Jah, see on pigem, on niipidi, sest et ma ma ise arvan, et ma ei ole sellest nii-öelda traumat saanud ja ma ka ei saanud täpselt aru, mis toimub. Mul nagu tekkis küll küsimus, et miks ema isa ei võiks koos olla ja seda ma olen ka emad hiljem nagu küsinud, aga ma ma ei võtnud seda kuidagi sellise trauma nagu paljude ma olen kuulnud paljud lapsed oma tööd, kas nad läksid minu pärast lahku või midagi sellist, et tegelikult ma sellest nagu aru ei saanud ja minu arust see ka mul ei ole selles mõttes nagu probleeme tekitanud. Aga seda on raske öelda, sest ma ei tea, kuidas oleks teisiti. Aga ma ütlen veel vahele, et otile jäid ju kogu aeg veel isa vanemad, ka teise teine vanaema ja vanaisa, kes mängisid ja vanaisa on veel elus tänaseni, kes mängivad väga olulist mängi siit vanaema siis vanaisa, kes mängib veel tänagi olulist rolli ta elus. Mida see ühele emale lapse seisukohalt anne tähendas tol hetkel, kui su elus hakkavad toimuma muutused kuivõrd see on koht, kus sa pead poisi peale mõtlema või temast lähtuvalt mingisuguseid otsuseid ja valikuid tegema, et kõikide sündmuste keerises kust nagu poiss selle koha peal on sinuga. No ikka esimese koha peal, kui talle ei oleks üldse sobinud see variant, mis tekkis, et me jaak Kellinguga koos elasime, siis no siis ei oleks kõne alla tulnud. Et ikkagi ma tegin kõik otsused lähtuvalt ikkagi temast. Kas klaarsite või, või üldse mitte oti isaga neid asju, kuidas suhted peavad jääma siis, kui see pere enam koos ei ole. Ei, me ei klaarinud, sest need, need jäid kuidagi iseenesestmõistetavalt nii niisuguseks, nagu nad jäid, me suhtlesime edasi, ta käis ka meil külas, kui eks otil oti lõpetas ju gümnaasiumi, siis bakalaureuse, siis magistrionju, isa oli kogu aeg ka ja vana teised vanavanemad olid kogu aeg meiega, need suhted jäid ise. Meil ei olnud vaja sõnadega midagi seletada. Et kuidas jääb, sest et isal tekkis ka uus elukaaslane ja oti pulmas, ma ütlesin sellele uuele elukaaslasele, et sa oled ju võõrasema, et ikka noh, et me suhtleme kõik nagu omavahel ilma ilma pingeta, sest et tähtis on see klapp, Ps oleks esikohal ja tema ümber ei tekiks nagu täiskasvanute suhtlemise pingeid. Et see oli kõige olulisem. Mu enda jaoks on oti isaga huvitav lugu see, et ta oli nagu selline inimene, keda ma kunagi nime- ja nägupidi kui viinud ilmselt selle tõttu, et näitlejana ta ei olnud hiljem nii esiplaanil kusagil ekraanil pidevalt, et ma oleks teadnud, kellest käib jutt, kui öeldakse, et halva vabalt. Aga samas kui ma mõtlen filmile küljetuul, mis oli lapsest saadik üks minu lemmikuid, kuna ma olen väikest viisi spordifanatt olnud ja rattasõidufanaatik ja ma vaatan siiamaani seda filmi alati algusest lõpuni, kui see satub tulema. Et sedasama heleda peaga kutt, kes oli üks kahest peategelasest kuulajad mäletavad, siis tema see oligi, kas seesama heleda peaga kutt, mis omaduste tõttu ta muide sinu radarist üldse sattus? Ja see film oli ka olulisel kohal, aga enne seda oli üks luule com, kus, kus näitlejad võisid osav, noh, mina olen tegelikult nagu diplomeeritud, mitte ainult draamanäitleja, vaid sõnakunstnik, ehk nagu tol ajal anti mingid sellised lifikaadid või raamatut välja, ühesõnaga, ja siis ma läksin seda sinna konkursile osalema. See oli linnateatri väikeses saalis ja üleval rõdul kukumägi. Minu kursusevend oli mu kõrval istusime, vaatasime neid siiski selle meid lugesid ja Talvo luges seal ka, aga ma ei mäleta, mida ta luges, aga ta luges seal dist, Alliksaar või midagi. Ja kukumägi sosistas mulle kõrva, et see on üks eakut. Aga ma olin seda juba märga lasime tuttavaks ei saanud tookord siis kasulati Rakvere teatrisse ja neid tuli ka terve kamp sealt nende kursuselt ja me hakkasime muidugi ju kõik uus noor, värske veri kõik omavahel suhtlema ja uusi asju välja mõtlema ja, ja uutes näitemängudes koos mängima ja need kevadel oli kurss suvel veel enne kui nad teatrisse tulid, nägin ma seda filmi siis telekast ka sedasama kuulsat küljetuult ja ja kuidagi olin juba pilgu nii-öelda peale pannud. Ott, mida sina oma esimeste mälestustega lapsepõlvest välja tooksid, mis need on? Mul on siuksed veidrad mälupildid, et samamoodi nagu ema läks, et tegelikult me elasime ka ju mitmes kohas, et kõigepealt Rakveres sealt mul on selline naljakas ongi selline pilt, et kus ma vaatan aknast välja, näen, kuidas teised lapsed mängivad prügikastide vahel. See oli mänguline hukkakas ja et ma ja tunnelit ma tahaks ka, aga mingi ma vist ise sain aru, et ma olen liiga väike selle jaoks. Aga ma ei tea, ma ei oska öelda, kui vana ma võisin olla inimene või või midagi sellist. Ja siis järgmine mälestus on siis siis me vahepeal elasime õismäel, eks. Vanaisa vanaema juures on need mäletan. See oli vanasti sellised kandikud, et kui oli näiteks mingi looma aasta, siis see loomulisele kandiku peale all oli suurelt aasta ja ja seina peal on sinine kandik, seal hobune 1991. Edasi. Me kolisime mustamäele ja sealt on siis noh, minu nagu sellised suuremad mälestused hakkavadki sealt, kuidas me seal elasime ja ja kuidas seal alguses oli, ainult minu arust üks taburet oli keset kööki. Meil oli kahetoaline korter viiekordses majas, rushovkad nagu ikka. Ja siis tagumine tuba oli tehtud kapiga pooleks. Tahtsin selle kapi taga, seal oli, tegelikult oli selles mõttes vägev, et ikkagi oma nägu, privaatne ala ja kõik mängud ja asjad, mis mul seal oma siis mänguasjadega hoidjaid sai seal nagu tehtud ja mäletan, et ükskord oli niimoodi, et ema oli lubanud mingiks kellaajaks koju tulla etenduselt ja ma ei mäleta, kas see tegelikult see kellaaeg oli üle või olnud, aga ega ma hullult ootasin, ma ei tea, kas ma võin siis esimest korda täitsa üksi kodus või mitte. Ja ei tulnud. Ja siis mäletan, vihastasin suhteliselt palju ja mõtlesin, et kurat, järgmine kord ma enam ei oota. Aga see ei olnud nagu hall, vihastame nagu pigem enda peale, et mis, mis ma ikka ootan sind, et ja lõpuks tuli ja kõik nagu lahenes hästi. Kui palju sinu ellu sõitis sisse või kui palju sa teadvustasid seda, millega su vanemad või hiljem siis nagu emategelased. Et seesama teater ja näitlemine ja kui palju see sinu elu mõjutas, ma arvan, et ma jaganud seda sinnamaani ära, kui ema hakkas õnnes mängima. Et ma küll käisin proovides ja etendusi vaatamas ja ma ei tea, ma olen vist umbes 50 korda näinud pidžaama kuuele no võib-olla natuke vähem, aga aga, ja ma mõtlesin, et see on nagu loomulik osa elust, et ma ei osanud mõelda, et võib-olla kellelegi teisele midagi teistmoodi. Aga just siis, kui emaks õnnes mängima ja hakata nii-öelda ka tänaval ära tundma ja tere ütlema. Ja kellelgi teisel puhul ka isa puhul ja vanavanemate puhul või teiste täiskasvanud, kellega ma liikusin, seda ei juhtunud siis ma sain aru, et ahah, et siin on midagi teistmoodi. Õnneks või kahjuks on nii, et kuna meil on erinevad perekonnanimed, siis tegelikult mind, mind see ei ole selles mõttes isiklikult niimoodi mõjutanud, et kuma kuskil olenevalt koolis ja niimoodi, et tegelikult inimesed ei tea, ütleme võib-olla õpetaja teab, aga need klassikaaslased ei tea, kui ma ise ei ütle. Ja mingil põhjusel mul ei ole olnud ka sellist väga suurt soovi öelda seda või kuidas sa ikka seda ütled, et kuule, et vot, ma ei tea, vaata, kes mu ema on, umbes, et noh, esiteks võib-olla keegi isegi ei usuks Vot, mul on üks naljalugu, siin olid vehklemislaagris ja Kaido Kaaberma oli seal, kas ta oli teil seal treener või mis ta sealsamas või oli seal ja mina mäletan siis mul oli see valge honda, ma sõitsin sealt laagrist läbi, et ma viisin ma tõin sulle kas raha või mingeid asju või midagi, et noh, et ma sõidan niikuinii möödasid. Me rääkisime lihtsalt auto juures juttu ja eemal oli siis see seltskond seal, kas sinu laagripoisid ja Kaaberma ja kõik ja rääkisime sinuga ära ja sõitsin edasi. Ja pärast kas me siis helistasime mobiilidega või kuidagi oli, et et ma sain teada, et ott ütles mulle, ma ei tea, kas see oli tõsi, et Kaaberma oli küsinud, et kes see naine oli. Ja see oli öelnud, et ma ei tea, et ta tuli tööd küsima siia. Neil ei olnud anda, läks, olukord tuleb tuttav ette kasvatanud või varem seda nõksu? Ei teagi, hiljem me varem ei ole kasutanud, aga jah, see olukord tõesti enam-vähem niimoodi oli tõesti. Yldiselt ilmselt Kaaberma nagu tundist ära ja tegelikult tahtis küsida, mida Anne Veesaar siin tegi, aga ta ei julgenud seda otse välja öelda ja ma siis ei jäänud ka nagu selles mõttes võlgu, et et kui sa küsi seda, mida sa teada tahad, siis sa saad vastaseks selle, mida sa ei taha, et mulle meeldis, see, vastas et. On siis see on sinu perekonnanimi ott ikkagi säästnud, et igal esmaspäeval möödunud nädalavahetusel eetris olnud Õnne 13 osa koolis kuidagi seletada see absoluutselt jah, et ja ma arvan, et inimesed ka kuidagi ikkagi unustavad selle ära, et kui see neil otse nii-öelda näos ei ole, siis, siis nad ei pane seda nagu tähele. Aga teatrilõhn, seesama võimalus olla väga lähedal kunstile see sind ära ei hullutanud. Ma arvan, et nooremana olles muidugi ei osanud seda väärtustada ja ikkagi kui sa oled väga noor, siis sind kistakse võimalusest oma mänguasjade asjadega mängida on ju ära ja viiakse kuhugi suhteliselt külma proovisaali. Et kuigi seal inimesed ja kõik olid väga toredad, siis kuidagi minul ei tekkinud sellist sellist efekti või nagu ma kuulnud olen, et mängisin seal kuskil garderoobis mingi kostüümide ja asjadega, et, et seda ei tekkinud. Muidugi see on tegelikult palju andnud näha natukene sinna sissepoole ka või täiskasvanu saab nagu paremini aru, et mis tegelikult kui sulle tuuakse, on ju. Noh, kui me võtame võrdluse restoraniga, Tõnni lubab, ta taldrikul tuleb laua peal, on ilus ja maitsev tegelikult kuidas seda suppi seal köögis tehakse, et ma arvan, et see on ka nagu väga väärtuslik ja just need mälestused lapsepõlvest, et mismoodi tegelikult see etendus nagu kokku pannakse. Eks ma ise proovisin ka nii-öelda mingil ajal. Sa kirjutasid ühe näidendi koolis kunstiga jah tegeleda, aga aga ma ei tea, ema eriti seda ei soosinud kuidagi jah, see niimoodi külge ikkagi jäänud, et. Ei, ma seda ei soosinud. Vajab natuke lahtiseletamist. Tegelikult võib-olla ta üldises mõttes seda soosis, aga kui ma nagu tegin nalja, et kui ma lõpetasin keskkooli, ma lähen nüüd lavaka katsetele, siis ta ütles, et ta helistab sinna ette, mind ei lasta isegi maja uksest sisse. Mis oli nali või mitte, siiski. No ma mõtlesin, kui tal ikkagi tõsine tahtmine on, siis ta ei hooli minu ärklemisest, teda läheb ikkagi. Ja kui oleks olnud? Oleks läinud ka, aga ilmselt ikkagi muud asjad. Kui sind rohkem, mis masti mees otsina seal kapi taga, siis olid omas maailmas, et kas ka sõnakuulelik ja. Ja emale hea poe. Ma ei oska öelda, kas ma olin sõnakuulelik, aga, aga ma olin suhteliselt hea poeg jah, et ma arvan, et ma sain nagu ise päris hästi hakkama endaga ütleme, et kui ma olin kodus midagi, et ma suutsin selle aja nagu enda jaoks ilusti ära sisestada ja mängida või olla kuskil sõpradega. Ja koolis jah, probleeme ei ole nagu kunagi ei olnud, aga see, ma arvan, et see tulenebki paljus sellest kahest asjast, millest emaga enne rääkis, et üks on see kohusetunne. Kui ema ütles, et on hästi kohusetundlik, siis tegelikult ka minu isa hästi kohusetundlik ja mina olen selle võrra veel rohkem kohusetundlik kui nemad mõlemad, et kokku minu arvates oli selline usaldus, et jah, et ma saan nagu koolis hakkama, siis kuidagi see mitte väliselt ei kohustanud, aga sisemiselt kohustas väga seda usaldust täitma. Ja eriti ütleme, sõprade ringkonnas kuuled, et millised, et võib-olla probleemid seoses ütleme, koolise hinnetega, neil on sisse saadud tegelikult aru, et kui palju lihtsam on elada sellises usalduses, mida sa täidad. Ja sellepärast ma arvan, et see oli nagu hea laps, aga sõnakuulelik võib-olla natukene teistsugune, et ma ilmselt võib-olla väga sõnakuulelik ei olnud. Et eks meil oli mingid kindlasti mingeid probleeme, näiteks lapsepõlves mulle meeldis väga asju põletada. Mustamäel kui ma ei tea, see oli selline kuidagi trend või toas või õues õues õues kummiliimi ja tikkudega mängida ja niimoodi mitte midagi suurt, nagu püramiid on, aga see oli selline trend ja ükskord ma jäin emale ka näiteks tikkudega vahele. Et need olid mul taskus, aga noh, tollel ajal huvitavaid tegelikult lastele nagu juskui tikke ei müüdud. See oli selline kuidagi väljakutse ka üldse nagu tikud kätte saades tykki omada oli selline, ma ei tea, mustamäel oli selline kuidagi suur asi, kuigi see, ma ei tea, palju see pakk maksis mingi 20 kopikat või midagi, et asi on rahas ega asjades kättesaamises, et ja siis ma ükskord vahele, sest need jäid jope tasku ja siis kui jopet ümber tõsta, siis need ju teevad häält. Ja siis siis ma sain küll kõvasti pahandada, nii, mida veel mustaga poisid tegid peale kummiliimi põletamise. No eks tegelikult see oli nagu see võib-olla kõige hullem, aga tegime palju, mängisime kõikvõimalikud pallimängud, neli ruut, mitu rahvastepall jalgpalli ja seal korvpalliväljakut kahjuks ei olnud, aga aga jah, mädamuna näiteks. Ja niisama tehti täpselt samamoodi. Hakkasid päevad sellega, et keegi akna taga hüüdis. Või läksin, mina hüüdsin kellegi teise akna taga, et mingil põhjusel ukse ukse taga ei käidud väga ja et mõnes mõttes see aeg oli nagu sarnane, et ei me veel ei jõudnud sinna, kus ei olnud jõudnud sinna, kus igaühel oli terav telefon ja kus sai kirjutada. Karjuti hoovis ja venelased karjusid maa ja teised karjusid ninapidi sinna just tahtsin jõuda, et see oli juba aeg, mil eesti ja vene lapsed olid sõbrad või ei olnud, ei olnud, sõbrad, ei olnud sõbrad. Me ei olnud enam, ma arvan jah, et on, vist on. Võiks öelda, et enam ei olnud, et Küllo sellist otsest nagu vihavaenu ei olnud, aga ikkagi väga konkreetselt oli nagu joon vahel ja olid leerid, et. Ma ei mäleta, mis põhjus oli. Miks ma leiutasin sellise tobeda sinuga suhtlemise viisi, et nagu päkapikk oleks sulle kirja saatnud mingi sinu käitumise kohta, kuna sa mind ei kuulanud. Et siis nagu päkapikk saatis kirja ja ma mäletan, kui tobedalama pärast seda ennast tundsin, sest sa vaatasid seda, ütlesid ära, mängin lolli. Mäletan ja ma ei mäleta, mäletan seda ka, et see tundus naeru naiivne, naeran esimene ei tõesti. Ai kuidas rumalasti lõikasid selle A neljas nagu päkapikukujuga minu arust selle kirja välja jätsin nagu kirjad, päkapikk on siin noominud, et miinusena sai. Kuule, kas sa kunagi pidid otiga koos õppima? Ei vot see on küll asi, et kui praegu vanemad räägivad, et oi, ma lähen koju ja siis ma hakkan oma lapsega veel õppima ja siis hakkan teise lapsega kuuenda klassi oma ja siis esimese lapsega teise klassi materjali ja noh, ma ei saa aru sellest, et minu vanemad ei ole mitte kunagi seda teinud, nad ei, nad ei ole küsinud, kas sul on õpitud. Olen viinud veerandi lõpus tunnistuse, kui kõik on korras, ei ole mingit probleemi ja ma mäletan isegi ükskord ühte naeruväärset olukorda, kui isa üritas minuga inglise keelt pida, sest ma sain seal kolme millegipärast Valgas, sellest ja kusjuures see oli, see oli nagu vabatahtlik aine või see ei olnud nagu kohustuslik aine. Ja siis isa üritas nagu pidada. Ta ei saanud millestki aru. Lõi käega ja ühesõnaga see oli see ainus kord. Ja ei ole minuga õpitud ja ei ole mina kontrollinud ega õppinud vene keelt. Sa ükskord küsisid mu käest. Ja lasin sulist ühe kire kirjandi trükimasinal nagu käekirjast ümber kirjutada, sellepärast et ise osandisse pidin minema kuhugi ma ei tea. Aga noh, see oli, see oli teine asi see siis, kui on abi palutud Sisse ja vene keeles muidugi. Küsin küsin ja aga mitte, et ma ise, nii, kas sul on õpitud, et või istunud kõrval või mitte kunagi, see? See on tema enda asi. Mina olen oma koolid lõpetanud, siis oli sinu kord õppida, et mina isasel. Taru, aga oli selleks tarvis sulle motivatsioonikõnet poisile pidada või tagasi see ära, et siis ära, kus kohas sa seal tuli? Ma ei tea, mis talt pirakas meeles nagu üks väga konkreetne seik või juhtum, mis ma arvan nüüd nagu alateadlikult kuidagi suunas sinna või ütleme nii, et esimeses klassis pandud tol ajal kirjutati tubli ja saab hakkama ja siis teises pandi hinded ja ja esimesed hinded olid väga head ja siis kolmandas klassis ma ei tea, kas ega vist väga midagi ei õpita ka on ju selles mõttes, et ei ole keeruline ja kolmandas klassis oli juba nagu noh, raskem, onju. Eks teises paljuski on selle pealt kas sa oled onju, mingite asjadega on ju kokku puutunud ja nii edasi, et milline su lapsepõlv on olnud, on ju silmaring ja siis kolmandas on juba nii-öelda õpitud teadmised siis, mis koolist on ja ja siis seal olidki juba esimesel veerandil olid mõned hinded olid nagu kehvemad ja tuli siis ema elukaaslase poeg Tõnis ja ütles mulle, et vaatasin neid hindeid, mingit probleemi selles, kui keegi tõstatanud, ütles mulle, et, et see ei ole nagu oluline, mis hinded sul on alguses? Kooli alguses, et oluline on see, mis sul on lõpus ja et temal oli, et tal oli samamoodi, et alguses olid väga head ja siis hakkasid langema, jäi, ei tõusnud enam üles ja see mulle kuidagi meelde, et mõtlesin alati, et kuidagi selline. Ma ei tea, kas hirm või arusaam, et tegelikult tuleb kogu aeg hoida taset, et ei tohi lasta langeda selles mõttes, et kui see tase langeb ära, et sa ei saagi seda enam üles. Ja noh, see on üks asi, mis on meelde jäänud, aga aga ma ei oska öelda, mis, kus see veel või üldiselt, kust see nagu tulla võiks. Jah, sest Jaak Ellingul on ju kaks poega, kes ka meie pereelust väga tihedasti siis osa võtsid, kui noh, nii et meil on nagu kolm poissi vahel kodus, noh, kaks oli enamasti kolmas õppis Tartu Ülikoolis, siis Indrek õppis Tartus. Kui palju jäi puudu sellest, et ott sinust oleks võinud päris sportlane saada. Vehklemisest oli põgusalt juba juttu ja mul on jäänud mulje, et see oli ikkagi kaunis tõsine asi sinu jaoks. Ma tegelesin sellega nii-öelda väga aktiivselt, ma arvan, 14 aastat seal Mustamäe saalis olid seal sageli kohal. No põhiliselt. Lihtsalt kord nädalas kogu aeg ja lõpuks oli jah, viis korda nädalaks nädalas. Mingi periood oli nii-öelda 10, kaks sendi pääs nagu päris sportlane, aga ma arvan, et see ühest küljest ei olnud väga kaugel, et oleks võinud saada päris sportlane. Aga teisest küljest see pidi ilmselt ka alati nii minema, et ei saanud, sellepärast et mingi hetk siis kui sul saab see nii-öelda noorte iga läbi, onju seal on vaja konkreetset tegelikult otsustada. Kas sa lähed nagu täiega sisse või siis sellise poole vinnaga teed, seal õpid ja ülikooli ja siis teed mingit sporti ja siis noh, ei ole nagu kumbki, et noh, selge on see, et et sa ei saa mõlemalt hästi teha, tavaliselt siis tehakse noh, ongi kaks suuded, kes käib ülikoolist natuke sporti või või sportlased, kes praktiliselt ülikoolis ei käigi. Küll saavad seal mingid hinded ja kunagi lõpetajad ja see on ka tegelikult väga suur asi. Aga eriti kui sul on selline kohusetunne, Sa ei saa teha niimoodi, et sa teed ühte halvasti maksimumi peale mõlematele. Mõlemat ei ole võimalik ja, ja ma arvan, et sellel põhjusel ma ka nagu, ütleme, sport on väga konkreetne, üks asi, aga ma inimesega pigem mind huvitavad ka niimoodi erinevad asjad ja, ja ülikoolis olek võimaldab tegelikult seda just sa nagu laiem on ju, kui, kui vehklemisega tegelemine ma arvan, et mingis mõttes, kes see oli alati nii-öelda ette kirjutatud, et minust päris profisportlast, kes ühe alaga tegeleb päevast päeva nagu ei saa õnneks või kahjuks seal olid ka muud põhjused, eks mõned vigastused ja, ja seal võib olla nii-öelda viimase aja tulemused olid seal sellest sõltuvalt ei olnud nagu nii head, et see oli lihtne endale seda põhjendada, ütleme et sest, et samamoodi nagu ema, mida ma ka tema puhul väga ausalt öeldes, et kui sa mingi otsuse oled teinud sa oled nagu suuna valinud, ei ole mõtet heietada, et oleks võinud nii või naa, otsus on tehtud ja siis tuleb sellega edasi minna ja noh, need põhjendused peab siiski nagu endale kõigepealt selgeks tegema. Vaata, kui hakkasid tulema 2012 Londoni olümpiamängud, see oligi enne seda oligi sul mingi valiku. Ja siis minu kolleegid Krall, Tarvo Krall ja Mikk Purre, kellega me muusikale linnalise aretasime, siis nemad elasid nagu väga kaasa, et mida see ott valida, äkki saab olümpia peale ja kõik. Ja siis olid juba veel sellised fantaasiat, kuidas me linnahalli ühte ühte keldrisaali teeme sellise laagri ja baasi, kus siis valmistama olümpiaks, meie deviis on ott olümpia. Noh, sellised sellised omavahelised naljad ja mängud. No see, see muidugi iseenesest oli väga-väga-väga kaugel, aga fantaseerida vaata, see ta ikka. Kas sa ott oled mõnikord ema kuidagi kõrvalt vaadanud, märganud tema elus nii-öelda raskeid hetki ja kas sa sellistes olukordades oled käitunud kuidas, kas see on niisugune, ma räägin nüüd lihtsalt elusteks kus sina saad kuidagi oma arvamust öelda, nõu anda, targutada, maha teha no mida iganes. Et missugused emotsioonid sellega seoses. Esimene hetk oli siis, kui sa olid lahkumas vanalinnastuudio direktori kohalt ja siis olid ütleme, et oli näha küll, et see seis on nagu väga halb ja noh, emotsionaalselt ja sa nagu väga must periood. Ja ma vist kui nüüd tagantjärgi mõelda, et minu käitumine selles olukorras sai see, et ma üritasin ise võimalikult vähe mingeid jamasi sinna juurde tekitada, aga ma küll ei mäleta, et ma oleks väga ilma küsimata läinud mingit nõu andma või targutama. Ma teadvustasin, et see on toimumas ja üritasin siis nii palju aidata kui üürnik sellega, et ma ise ei tekitanud mingeid muid probleeme või ei sõida sinna mingi omade mingite asjadega sisse. Ja, ja teine hetk on muidugi see noh, see on küll lühike periood, aga oli see avarii autoavarii ja kui sa tulid koju ja, ja ja see olek, milline see hoidja küljes oli näha, et tegelikult noh kuigi noh, füüsiliselt on kõik korras, aga see, just see emotsioon, see on emotsionaalne laks siis sellest, mis juhtus, et see, et see koht, kus ta istus, et see oli see koht, kus sina pidid istuma ja et kas sa oled selles süüdi kuidagi ja see tunne, et siis ma mäletan küll, võib-olla sa ise näed, aga siis ma üritasin küll nii palju toetada ja aidata kui võimalike mitte küll targutada, aga just seda ja noh, mis seal juhtunud, et seda ei saa muuta, on ju ja asjad lähevad nii nagu nad lähevad ja kedagi ei saa selles süüdistada, mis koha keegi seal ette nagu valib ja ja noh, ma mäletan seda, et oli kriitiline hetk, et kui selle öö saaks nagu üle elada, et sa jääks magama ja rahuneks maha ja et hommikul ma ei küll ei kujuta ette, mis võiks juhtuda ennast, närvivapustuse, midagi, aga just et see see esimene öö saaks kuidagi üle elatud, see mõjub siiamaani väga raskelt, ma näen ja ma kujutan ette, et kui sa pead mõnikord Tallinn-Tartu maanteed pidi sõitma ja seda tuleb ilmselt tihti ette, siis enne Põltsamaad on vist võimatu mõtteid kontrolli all hoida. Jah, aga tead, see on meil kummaline, et ma ei tea seda täpset kohta nagu seda täpset, seda, seda nii-öelda kilomeetri posti, kus see juhtus? Ma ei tea, sest et ma sellest hetkest ei mäleta, kõik maailm oli kuidagi teistpidi. Ja ma tean umbes, kus see oli, nii et, et selles mõttes ma, ma saan sealt läbi sõita niimoodi, et noh, umbes kuskil oli, aga ei ole kordagi, kus mul meeles ei ole, kui ma sealt seda maanteed sõidan. Ma ei, vaata kõrvale, ma sõidan sealt läbi. Ma tean, et see oli ja midagi ma muuta ei saa ja mina pean edasi elama. Lanna kas oti kaudu mõnikord tema isaga meelde tuleb? Sul teatud omaduste asjade kaudu. Isa peegeldub vastaselt. Ja ja ot on pärinud oma isalt isa, kõige paremad omadused. Ta on pikk. Ta on arukas. Tal on väga hea loogiline mõtlemine, need on isaomadused. Tal on hea mälu. Isal olid need kõik. Su isal ei läinud ka kõige lihtsamini ei läinud ja kas see on nagu mingisugune selline järelduste tegemise koht, läbisaamine ja suhted alkoholiga ja nii edasi, et selline elu elamine, et sa oled oma peas need teemad läbi mõelnud. Kuigi see on järelduste tegemise koht, sest tegelikult noh, see lauset käbi ei kuku kännust kaugele, on mõnes mõttes väga õiget ikkagi mingid isikuomadused pärinevad oma vanematelt ja ma arvan, et on nagu soodumused on ikkagi olemas nii-öelda elada mõnes mõttes ka sarnaste elu, eks noh, on raske öelda, on ju, mis teise inimese probleemid on, aga kui ma nüüd oma isa peale mõtlen, et tegelikult ta ütleme, ta tahtis, et maailm oleks parem paik, kui see tegelikult on. Aga üks hetk sa muidugi taipad, et sinu mõju selle üle on üüratud väikene. Ja, ja see koht ongi selles ütleme, järelduste tegemise koht on selles, et kui sa saad sellest aru, kuidas sa siis käituvad, et kas sa suudad sellega leppida sellega, et see tegelikult väga paljusid asju, mis maailmas toimuvad ja kus sa näed, ütleme ebaõiglust või ebavõrdsust, et kas sa suudad sellega leppida, et see nii on ja teine koht on muidugi see, et me kõik tahame elus mingeid asju saavutada või, või eeldame, et me oleme mingiks ajaks kuhugi jõudnud. Ja kuidas sa käitud siis, kui sa saad aru, et sa ei ole see seal, kus sa soovisid olla. Et kas sa oled nüüd halvemas kohas või paremust, seda on nagu raske öelda, aga et seal mingi teine koht ja, ja võib-olla sa oled tagantjärgi mõeldes midagi ikkagi elus nagu teinud valesid valikuid. Et kas sa suudad sellega leppida ilma ennast hävitamata või mitte, need ma olen nagu enda jaoks läbi paljude, ma püüan sealt nagu kogemust ammutada, et ma ei pea ju ise neid samu neid nii-öelda asju tegema, et aru saada, miks mingid mingid sündmused leidsid aset nii, nagu nad leidsid. Seisavad. Et kasvõi sedasama kooliteed meenutades väga edukalt teinud nii nii gümnaasiumiastme kui ka Hiljem ülikooli kas see on sinu jaoks mingis mõttes nii-öelda enesetõestamise koht ka olnud? Jah, sellepärast, et noh jällegi sellega on seotud sellised lood, et nii minu isal kui vanaisal jäi. Mul on need lood, kus oli alati midagi puudu, et üks hinne oli või, või üks punkt või või või üks päev varem oleks pidanud minema kuhugi, et, et teha midagi ja siis ma olengi tahtnud kuidagi seda muide ümber kirjutada või et jah, et ma sain, sain selle ühe hinde ka, nagu viie oli, oligi cum laude, et ei jäänud see puudu, et mis neil jäi. Et kas ma nüüd olen, tahtis seda tõestada neile või endale või pigem sellises üldises plaanis, et kirjutada siis ümber see, mis neil puudu jäi läbi iseenda. Hästi tore rääkida. Aitäh, Ott. Aitäh sulle ka. Aitäh, Anne, aitäh. Meie külalised olid ott pabut ja Anne Veesaar selle saate nimi on, käbi ei kuku, aitäh kuulajatele ka toredat päeva. Mina olen Sten Teppan ja nädala pärast kohtume taas.