Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema Urmas Viigi töövari, tere urmast. Tere, Urmas. Tere. Me oleme praegu Draakoni galeriis kell ei ole veel kümmegi pannakse seinte peale siine ja sinakad enda näitust üles sättima. Nojah, ma teadsin küll, et remont on, aga eks see olukord oli natukene üllatas mullegi ütleb natukene aega oodata, et siis saab hakata tasapisi sättima asju. Selline koomiksi näitasin tulemas natukene sellist avamat videot ka lisaks ja siis üks objekt ehk nagu kombeks, mootorratas, mootorratas, jalgratas, jah, mis mootorratas. Mata ratas on selline isetehtud mootorratas, ehk siis noh, selle loo või näitusekese on ju tegelikult see koomiks ja koomiks omakorda on rajatud ühe väga konkreetse persooni peale ja siis selle persooni mootorrattast tuleb ka siia näitusele. Kes on see persoon, see personal, rõve sääsk Ruberäs ja nagu nimigi ütleb, siin ei ole nagu midagi varjata. Ruwemite rõve, rõve, rõve. Rõve ikka. Nii et tema on ka selle mootorites nagu ehitanud? See on niisugune noh, kuidas öelda, see on niisugune uljas juppidest kokku liidetud tehniline organismi öelda mis enne välja küll väga šikk, aga selle eest nagu omapärane. Tore sellepärast, et tänapäeval enam keegi ise midagi ei ehita, punaste tegelikult köögimööblit ja parandasid autosid ja tegid nutikaid ka, et see ikka nagu, et keegi teeb mootorratas. Ma arvan, et tegelikult see ei ole mitte, ta ei lähe mitte sellesse lahtrisse, et ise teeme, et on nagu kuidagi käepärane, ma arvan, see on niisugune elustiil, ilusaid asju, tehakse, tehakse jalgrattad ja mootorrattaid ja friigimaju ja, ja noh, kõikvõimalikke selliseid asju, eks, et ta kuulub pigem sinna sinna karpi, kus siis. On seltskond selliseid entusiaste, kes teeb ühesõnaga kõigest kõike seal see on nagu lahe, see ei ole ka nende noh, see aga see seltskond, kes nagu toonil mootorrattaid ilusaks teeb, sinna mingit Flein disaini peale ei pääse, Harley-Davidsoni hästi-hästi läikivaks. Aga pigem vastupidi, et noh, mida selline kasimatum. Jaa, jaa, lihvimatum ta välja näeb, et seda, seda lahedam, et, et see on pigem see, see suund. Koomiks, mis tegelane ta on, mingil määral. Noh, ma loodan, vähemalt selles koomiksis, eks ole, avaneb, kesta on, peaks nagu rõhutama, et see on eelkõige koomiksinäitus, et see ei ole mingisugune sellise huvitava tüübi analüüs ja nii edasi, et ta on lihtlabane graafiline muinasjutt, et ta ei sobitu väga püüdlikult sihukse kaasaegse kunstivoolusängi. Ei sobitu. Ma arvan, et see, mul nagu väga isiklik põhjus praegult, et praegu näitasin noh, minu jaoks nagu etapiline. Ma ei ole sellist, näitas seltsi varem teinud, et ta on selline lihtne lugu ja piltide peal ja mootorratas, mootorratas on juba juba see natuke, et see võib-olla siin ja seal, eks ole, see mootorratas või võib-olla. Härrased, hõbedast võttas, oleme, olemegi. Jah, ja aga üks on mul kaasasest rahakotis. Võta taas, vaata, mis seal peal on. Pooleli jäi. Jah, jah, et et, et see, see komisjon ei ole ka mitte selline noh mitte selline kunstniku koomik nagu tihtipeale ka tänapäeval, kaasaegse kunstinäitustel on näha, et kus sa sellised traditsioonilised kunsti või noh, nakas või graafikaliigid, siis integreeritakse kuidagi sellesse tänasesse kunstipilti mina nagu praegult Lõvi pigem sellised nagu peavoolu või meistri koomiksi vastu ja ta on küll kaasaegne koomiksikee, eks, aga aga põhimõtteliselt ta ei ole selline. Noh, ta ei ole selline veider kunstniku koomiks, vaid ta on ikka selline meistri puhas. Lähme vaatame neid pilte lootanud põrandale kalata. Tore on see ka taustaks kuulata nende töömeeste trelli vaikset surinat, ütle mis, mis hetkel see on huvitav hetk praegu siin, et see draakoni galerii kiledega aknad kinni kaetada, tehaksegi remonti ja ja sina proovid enda näitas siin üles panna, aga seks nagu sinu jaoks ülespanemine, kui see remont nagu kõrvale jätta, siis tuli üllatusena. See näituse ülespanek on alati nagu tegelikult mõnus. Aga minu jaoks on nagu mõnus tegevus, et ta tegelikult on selline noh, ma kujutan ette, et mingil filmimehel on äkise montaažiperiood nagu noh, sarnane sa oled nagu tööd teinud ja siis siis nagu tegelikult lõpuks selle, see tulem avaneb ikkagi nagu üles pannes või siis sa nagu saad aru, millega tegu on tegelikult. Sest noh, ta tavaliselt on ju ka niimoodi, et seal ei ole võimalik testida varem sedasama asja kuidagi kuidagi ruumis. Et noh, iga iga rooma muidugi iga iga keskkond määrab ka ka natukene seda seda suunda, mis seal näidatakse, mõjutas seda. Et selles mõttes on selle ülespanek, minu jaoks on ta nagu alati selline selline mõnus, mõnus, mõnus tegevus, natukene nagu närviline, aga, aga niisugune ütleme, selline mõnusalt. Kuidagi. Et see Ruverääst, ta on üsna nagu karvane mees loodete Narve Ta on tegelikult siin peal üsna. Noh, ja vot see on nüüd omaette temaatika, et kuidas tüüp iseloomulikult edasi anda, see on nagu noh, mina minu arvates on ülimalt keeruline tegelikult Other eriti veel raadios edasi anda, nagu see on keeruline, eks koomiksit roodis proovime ütleme, pealtnäha selline hipsteri tüüp ikkagi nagu. Aga noh, see elulaad, mida ta peegeldab, see ei ole, ei ole mitte selline selline hipsteri argipäev. Et kontorisse ja seal kuskile klubisse ja nii edasi, mis, mis ma ikka oskan öelda, et lugu isendale kirja lugu, lugu ise on, on nii-öelda miks või segu sellisest temaga juhtunust. Nii et põhjus üldse selle koomiksi tegemisel oli, oli selle tegelasega juhtunud lood. Nüüd kui koomiksit tegema hakkan, siis ma, tegelikult see argireaalsus jõudis kohale, et ühe loo kasvõi lihtsama loo edasiandmiseks on vaja igavene hulk koomiksi nii-öelda raami täis koomiksiraamitäisi pilte, et koomiksis mingisugust lugu edasi anda, selleks on hästi palju ruumi vaja. Ja siiani tegelikult ei jõudnud, nii et ma ühe loo, mis taga tegelikult on juhtunud nii-öelda paigutasin siis siia koomiksis muu tegevuse sekka novot, et ärkab hommikul üleseks, vaatab, et naine endale ka naine on ka või noh, throt tüdruksõber, eks ole. Ülevalt vaates on neid näha. Ja järsku avastab, et midagi on valesti. Silenes varvas on kinni seotud ja siis hakkab nagu meenuma. Õhtune pidu. Ja siis siin on nüüd see lugu päriselt päris lugu olemas. Noaloopimine. Loopisin nuga unustasin ära ja öösel tormas isenaatse. A, üks teine muideks teine moment on ka veel sees, et ta on selline pöörane tsiklimees, kes noh, nagu on läbinud ikka tohutuid vahemaid. Minu teada näiteks sõitnud Tallinnas Tšernobõli hästi kiiresti ja et see lugu, mida siin praegu näha ei ole, kas hambavalu hakkas ja kus ta võttis siis need tavalised tsiklitööriistakotis tangide tõmbas oma hamba välja, et see on ka päriselt olnud. Nii et no ma arvan, et tegelikult need lood, mis on juhtu, need tegelikult tegelikult ka kisuvad juba sinna nagu ulme või siukse. Urmas Viikroosike juba huvitav kuulata, kuidas sa räägid, et see tundub nagu sinu jaoks mingi päris tegelane olevat, et need seal mingisugused lood nagu oleks nagu mingi sõbra või ma ei tegele ikka, tegevus toimub? Ei no vot ongi tegeled. Õige tähelepanek, sellepärast et ega ma teda ennast nii väga hästi ei tea. Tuttavad lihtsalt. Aga kui sa nagu koomiksitegelasi tekitada, eks ole, siis sa juba ise seostatega, kui sa, kui sa teda nagu päevast päeva järjest tema nagu, nagu uuril, eks ole, eri nurkade alt ja ja siis tekib selline petlik mulje, see ongi sinule väga hea tuttav inimene, aga tegelikult loomulikult on tuttav see koomiksitegelane, eks ole, mitte mitte persoon, kes seal taga ütle, kas Eestis üldse, nagu see koomiksikultuur on üldse korralikult käima läinud? Ei ole, ei ole ja noh, eks mul on, see, see ongi, mul on nagu väljakutse või miks see mind nagu hästi on huvitama hakanud? Et noh, olen ju tegelikult varasematel aegadel ka ikkagi tegelenud selliste nähtustega tihtipeale, mis ei ole nii-öelda kunsti keskmes. Selliste äärealadega on mind alati huvitanud tegelikult ja noh, koomiksis muidugi iseenesest ei ole ju mingi ääreala, aga, aga Eesti kontekstis kindlasti on Eestis ju võib ikka julgelt väita, et noh, on neid koomiksitegijaid küll, aga, aga põhimõtteliselt üldistatult võib ikkagi öelda, et toodetakse sahtlisse ja toodetakse sahtlisse lihtsalt sellepärast et ega ka nendele noortele tegijatele nelja Andhi mingit võimalust avaldada oma asju. Nad trükivad ise mingeid vihikuid, näitavad siin-seal mingitel festivalidel ja laatadel ja sellega nagu tavaliselt asi piirdubki. Ükski kirjastusega koomiksid teha. Huvitav, miks keegi ei osta, näiteks kardavad ja nad väidavad keegi osta, aga, aga see, see on ju noh, asi nii lihtne, selles mõttes kirjastus on äriettevõte. Räägitagu mis tahes, et me anname välja väärtkirjandust, aga üldiselt nad püüavad ikkagi toota. Ja asi, mis ilmselgelt esimese hooga kasumit ei too siis tõenäoliselt huviorbiiti kuuluv, aga pikemat perspektiivi nagu jäljend, eks, et alustaks midagi või või hakkaks sellega nagu pihta? Et noh, nii lihtne see ongi, eks. Koomiksikultuuri ei ole ju Eestisse tänu sellele, et oli Nõukogude Eesti tükk aega, see on just selle koomiksi arengu seisukohalt maailmas kõige aktiivsem periood. Et mikspärast siis Soomes ja, ja seal ja seal noh nii-öelda vabas maailmas, meie läheduses koomiks on olemas ja meil ei ole seal väga lihtne põhjuseks. Liikusime vahepeal teise ruumi, siin on isegi põrand kiledega kaetud. Sild, kõmu vähem, kuulab nende remondimeeste juttu vähem. Ennem seda, kui ma asjaga hakkasin tegelema, ütleme aastaid tagasi, tekkis mul küsimus, et kuidas selline nähtus nagu koomiks isenesest kaasajal suudab eksisteerida nii jõuliselt. Et noh, tegelikult on ju animatsioon olemas liikuv koomiks tegelikult põhimõtteliselt ja et miks siis miks siis neid seisvaid tihti vaadatakse ka, ma ei tea, siiamaani need nii et midagi seal on, ma hakkasin mõtlema, et järelikult nagu seesama mingi joonistamine või see graafika ikkagi on selle juures on niivõrd suur või oluline nagu aspekt selle juures. No vot, on jah ja, ja ma arvan, et minul on huvi ka sellise just sellise koomiksi vastu, nagu siin on näha ka sellel põhjusel, et ta pakub. No ma olen ju tegelikult erialalt põhimõtteliselt graafik. Ja ma ei ole küll noh, üheksakümnendatel tegelesin graafikuga graafikanähtuste sünteesiga nii-öelda, et proovisin leida selliseid uusi uusi lahendusi ja tehnilisi võtteid, aga peale seda kadumist Ta on aga otseselt silmapiirilt ära minna. Rohkem järgnesid sellised pigem interdistsiplinaarsed, näitused, kuskil graafikaelement oli alati sees, et noh, minu jaoks on ka mingil määral nii koomiks kui siis illustratsioone, sellise graafiku kire rahuldamine, et noh, see kõlab küll hästi jah, et on, et see on see võimalus. Kuigi ma nüüd. Ma mäletan ennast küll üsna normaalse joonistajana, vahepeal ei olnud joonistamist üldse praktiliselt nüüd tuli nagu meelde tuletada, aga selgus, et sellest ei piisa. Tuleb, tuleb ja nii edasi arendada, nii et ütleme joonistamise joonistamisoskust jah, sest et koomiksis on see äärmiselt vajalik tegelikult sa võid teha küll ütleme, sellist pealtnäha primitiivset kujundit harrastada koomiksis aga see pääse nagu sellest tavaliselt, et sa pead seda kriipsujuku täna ülevalt alt vasakult-paremalt, eks igast igast vaatepunktist ja, ja anna edasi ta liikumist ja nii edasi, et see ikkagi eeldab joonistamisoskust. Nii et noh, ta on tehniliselt keeruline. Aga see, see lugu või, või need lood sellest Tuveräsast sellest peategelasest, et kuidas need seal tekivad, kas see on nagu joonistades tekib see või, või tekib lugu muidugi, iseseisva nii see lugu on. See on ikka nagu kindlale põhjale versioonile rajada, et praegult ja noh, näitasin jumal kahasse sofisiidiga, eks. Sofi teeb siia teema, sinu tütar, tema, minu üks tütardest, jah, tema teeb siia video, selle siukse videoraami natukene markeerib ka koomiksit, mis on selline nagu liikuv liiku siis pilt. Aga Ruve ongi tulnud tema kaudu tema sõber, eks. Nii et, et see on põlvkond, kes on minust noorem tunduvalt, kes siin koomiksis nagu näha, aga sina saad sellest aru, selles kõveras, astume. Mõtlesime, ütleme kokku jah, saan. Ma liigun tihtipeale nendega koos ja nii edasi, et et selles mõttes ma, ma ei tea, kas ma saan aru, tähendab. Aga mul on ettekujutus olemas sellest maailmast küll, mis seal toimub, ja ma ei ole selles mõttes kuidagi isoleeritud oma ringkonnale või oma oma vanusegrupi või oma põlvkonnaga. Tean ja ütleme. No tegelikult on päris paljud ei taha öelda, et sa oled kuidagi vanem või, aga noh, ikkagi mingi põlvkonda nagu vahel sinul ja su tütred. Et paljud räägivad seda, et nad ei saa sellest aru ja palju hirm on, et ei tea, mis toimub ja kuidagi selline nagu maha ja mis tunne või või, või see mingisugune palju see tunne, et sa ei saanud reaalveel ei tea mida peaks vaatama kuhu ja kellelegi rääkima ja kõik on kuidagi nii palju? Jah, ei, ma loomulikult noh, mul on ju oma sõpru ja kaaslasi täpselt samasuguseid nagu sa kirjeldasid, just siin on igasuguseid igasuguseid selliseid erinevaid põhjused, miks, miks inimesed aru ei saanud, et üks lihtne põhjus on see, et nad lihtsalt ei puutu kokku võib-olla võib-olla teiste teiste põlvkondade, aga noh, eks ma olen selle pärast väga kokku puutunud, et esiteks mul on oma lapsed on selles eas kuskilt noh, nüüd juba natuke suurenenud küll, kui, kui lihtsalt 20 aastane. Aga teine asi, et pikalt koolis oldi, Ekazett seal ikka Putin ei libise kokku, et sa näed. Aga need hirmud nüüd kuidagi maha jääda, ma arvan, et need on. Need on igavesed, Need on olnud ja need jäävad, tähendab, et see on eksistentsiaalne, suhteliselt hirm, eks. Muidugi õudsalt ei salli, lahendab, kui deklareeritakse seda, et inimene on ikka sama, mis ta kogu aeg on andnud, on muidugi põhimõtteliselt, aga ma arvan, et kui sa seda, kui kunstnik seda deklareerib või noh, tihtipeale teevad seda näitlejad näiteks need siis siis see ei ole huvitav, et mind, mind ikkagi huvitab see, mis on inimeses teistmoodi, mitte mitte see, mis on inimeses samaks jäänud, võiks mõnes mõttes võiks öelda, et siis polekski mõtet eriti kunsti teha, kindlasti mitte, see on ju kõik olemas. Just et. Ma ei tea, kas ma vastasin su küsimusele. No tõesti, vastasid. Aga vaatasin, vahepeal toodi mingisugune suur ketas sulle, kas sinu ketas siin on artikkel peal ja? Niimoodi krõbiseb see kile meie Toldadal. Kas selle saab ära kadestidele? Ühesõnaga, see pole vist peaks olema kogu aeg valmis, kui keegi paneks käima Sitele ei jääks, jääks seisma, vaataja jaoks. Aga vundamendi kriitiline ei ole. Nagu ma rääkisin ka, et me oleme teda ühe viietunnise testi teinud ja ta olime ühe üritusega, seitse, mindi hulluse galerii lahti palju hommikul, galerii on lahti kella 12-st kella kuueni, mineraalsed frondi lahti ei ole, kaubana. Aga kuule, kas sa võtad rõvedad lahendust, et lähete nüüd kohale selle alusega et need huvitaks teda protseegaad? Seklite siin peal näha, pöörleva nad, kas oleks võimalik kooli rajamist? Kuule, Urmas, mulle tundub, et see, see rõve ikkagi ongi olemas, päriselt? Jah, on ta ei ole lihtsalt koomiksitegelane, füüsiliselt koidab esimeselt olemas, et mis tema arvab, et koomiks tehti. Ma ei tea, lõpuks selle resultaati nägi siis ta oli sellega nagu väga rahul. Ma ei tea täpselt, ma arvan, et võib-olla ta hinges oli väike ebalus alguses ka ka see, et need näitus on tema nime all kohe, eks. Nii et ei ole mingisugune Peedu kass või midagi sellist, aga mina mõtlesin, et see on väljamõeldud nimi, et nii imelik nimi on olemas täiesti olemas, nii et aga siis ma mingil hetkel ta rahustasin teda natukene, et see lugu, mis siin toimub ja tegelikult noh, nagu algusest lõpuni päriselt seda juhtunud, et võtta seda nagu distantsiga natukene siis ei olnud probleeme, nii et, et ma arvan, et ta on sellega üsna üsna rahul. Päris paljudele meeldiks küljest koomiks, tehaksegi. Heli ja noh Mustamäel olla ei ole sünnipäeval magada, nii et ma ei tea, kas ta siia jõuab nüüd intervjuu ajaks. Aga ühesõnaga, see on päris huvitav, et et need kaks härrasmeest, kes praegu siia meiega liitusid, nemad tõid siis selle hiigelsuure mingi ketta, mille peale see mootorratas lahata ja selle all on metallist raam, kus mootoriga tundub ikka nagu väga vinge, suur tehnika ja ega mina täpsemalt sellest midagi ei tea, aga ma saan aru, et see on ikkagi nagu mingi messialusest. Ta on päris mootorratas, mis sõidab ja mida on siin näha, aga videoga, kuidas ta sõidab koos mehega sellega päriselt eksisteeriva koomiksikangelasega. Aga ta on juppidest kokku pandud. Ei, ta ei ole mitte mingisugune ja mitte mingit marki mootorratas, vaid tangeevitatud kokku vanast rännast. Põhimõtteliselt küsin, küsin teie käest ka, et teie olete selle raami teinud? Jah, ja kuna jah, aga ma saan aru, et see ei ole mitte nagu selle näituse jaoks tehtud, vaid ma ütlesin, ei ole ja ei ole seal, seda saab kasutada igalt poolt. Kes siin võrrelnud varem oli siin. Viimati pöörlesid siin Jaana Kask, Koit Toome. Ja miks nad siin pöörlesid? Sügisel olid siis jõuluüritus oli vabaõhumuuseumis ja seal oli siis Kerli Kõiv on ka? Siin on kõik peal pöörelda. Sa ikka teadsid, et nii kuulus? Eks mulle meeldiv üllatus. Ja tore, kui kandis staari ära, küll ta siis mootorrattaga kannad. Sel ajal, kui seati üles pöördlava rääkisime Urmas liigiga sellest, kas kunstnik on üksi. Kes seda teab, mida see tähendab, et neid nii palju kui kunstnik, nii palju on neid erinevaid, noh see on maailma üks põhimõtteliselt on juba nii, et et kaasaegne kunst iseenesest nõuab ikkagi väga tihedat kommunikatsiooni ja suhtlemist, eks, et sellist sellist kuskil puhas nagu romantiline, nagu mõte, et sa istud kuskil ja üksinduses teel. Ma arvan, et ei, no ma, mina nagu seda olen küll teinud üksinduses suuresti, aga, aga ma arvan, et see, see kuvand kunstnikust kui, kui üksi toimetades ja, ja no ma ei tea, kuskil kuskil Eemal viibiast või sellisest nagu põlejast ja, ja inspiratsioonipüüdjast ja noh, see on puhas müüt ja tegelikult see müütan pärit väga kindlasti ajalooperioodist ja imelik, et ta töötab siiamaani täiesti edasi. Ütleme selline tavatasandil, et inimesele tänavalt ongi ette, kujutas ikka kunstnikust kui sellisest 19. sajandi lõputegelasest Se kunstniku kuvand, mis häiritud umbes 150 aastat tagasi, see mudel töötab siiamaani. Ongi ja me tahame, et eks, et kirjanik peab olema haige ja näljas ja samamoodi kunstnik ja see tähendas, et seal on natuke imelik ja, ja eks see, see tavatasandil täiesti eksisteeriv. Ma arvan, kirjaniku puhul on täpselt sama piss, kuskilt inspiratsioon tuleb või ei tule. Ma ei tea, kas ta tuleb, tähendab, et tähendab, on olemas mingid hetked, kus sa jõuad äratundmisel, mis asi ja eks ole, aga, aga ma arvan sellisel kombel inspiratsioon, mis, mis tuleb, mitte kuskilt sellist asja ei ole olemas tegelikult. Et on eesmärgipärane tegevus millegi nimel ja mingid sellised õnnelikud hetked, kus sa suudad nagu otsustada mingitesse, et seda, seda soveti inspiratsiooniks nimetada Narvas. Saab kindlasti purustasid paljude jaoks mingi sellise suure ilusa kuvandi. No ma arvan, et kui see kellegi jaoks purunes, siis inimene, kes võib-olla ei olegi väga huvitav kunstinäitustest vaid sellise kujutelma just saanud kuskilt kanalist, raamatutest, filmidest, esemest. Praegu on küsimus see, kui kõrgele pilte riputada. Nojah, et ta tavaliselt on. Pilt peaks olema kuskil vaate silme kõrgusel, aga kui pikk see vaataja seda keegi kunagi ei tea. Niimodi klopsitakse pilte, seinad naelaga. Ma vaatan, et naelad näevad head välja, nad jätavad sellise nagu lõdva ja elegantse mulje, et täitsa tiptop. Lihtsad lahendused meeldivad. Sina hoiad ühe käega pilti seina peal üleval nagu taevas. Ma tegin kunagi kummus, tegin ühte näitust, kui on ta sinna sisse laseb. Täitsa täitsa värske uus eestlasel. Millest siin on, et sinna saab naelu sisse lüüa? Kunagi ei tea mis aga eks ta ilmselt krohvitud tellis siis kohvi, siis? Päris hästi lahe. Oleneb seinast mõnesse. Üldse arvatavasti on nagu veneaegne ukse taga vaatavad välismaa turistid toovad sisse tulles näitas tootma, siis saavad igale poole sisse. Mul on kunagi selline huvitav kogemus. Natuke olnud Austraalias mõned kuud elanud ja seal oli üks väliseesti vanahärra Sydneys ja ta oli väga rikas mees. Aga ta ei olnud kunagi käinud kaasaegse kunstimuuseumisse. Ma ütlesin talle et lähme Dali pooleldi ratastoolis, et ma lükkan, näitan ta ise tegeles kinnisvara ja mingite ladude rentimisega, siis keerutasin temaga kõik need saalid seal läbi ja pärast läksime koju tema juurde, siis küsisin. Mis, kuidas oli? Täiesti uskumatu. Niisugune suur maja Sidney nagu kõige paremas kohas kesklinnas. Ja, ja täiesti tühi. Eks talupojamõistus küsibki sunnibki seda küsimuseks et miks, miks nii palju tühjust? No see on see, ma arvan, et me ei lähe nagu võib-olla siinkohal sellele libedale teele, et hakata nagu lahkama, et kas kaasaegse kunstinäitustel käib palju rahvast ja, ja kas tasub käia ja nii edasi, et et see, mis meid ümbritseb, kõik see ongi kaasaegne kunst, sest eks olnud või no ma arvan küll jah, sellepärast et, et noh, toon võrdluse näiteks muusikaga, eks ole, kunstis võib-olla selline tegelane nagu interpreet otseselt ju puududeks. Muusikuna interpreet tegelikult on kõigesööja. Et ta võib olla tippinstrumentalist, ütleme näiteks noh, pianist nad on küll tihtipeale spetsialiseerunud, aga, aga ta on võimeline mängima ju kõike ja tihtipeale teeb ja keegi veel seda ette, eks ole. Et põhimõtteliselt kunstis on selline olukord ilmvõimatu, et keegi hakkab maalima impressionistliku slaadis lihtsalt niisama lambist ja see tunduks nagu normaalne olevat. Ta ei ole enam, et selles mõttes võiks ju tuua sellise võrdluse, et tõesti noh, ma ei tea, 18. sajandi laadis maalimine tõsimeelselt ilma igasuguse alltekstita või, või metatasandit on ju tegelikult absurd, eks. Mitte mitte vastupidi. Et absurdi Ale nihukese ruumi tühjus, vaid sa, see on tühi ruum, on, on see adekvaatne keskkond, mis, mis nagu kunsti iseloomustab meie tänases päevas mitte see ei ole lihtsalt näo Rembrandt või ma ei tea, midagi sellisteks. Nii et noh, võib-olla inimestele, kes esitavad küsimus, et miks raisata ruumi tühjusele, siis noh, on jäänud võib-olla mingid nüansid märkama. Et samas tihtipeale kriitikud ütlevad, et tulge kaasaegset kunsti vaatama ilma eelteadmisteta, tulge lihtsalt vaadake ja, ja ja noh, nagu avatud meeltega ja suhestuge. Ma arvan, et see ei ole ka võib-olla kõige parem nõuanne, sellepärast et ei pruugi töötada tööle hakata Ta vaataja jaoks niimoodi, eks. Et tal on ikkagi pisikest nagu abi vaja või kui selline soovitus anda siis teos või näitus peab olema iseenesest, emotsionaalselt või visuaalselt siukene, nagu mõjub, eks ole, kui ma ei saa aru, ta mõjub mulle, eks ole, ikkagi sellise lähenemise pooldaja, et ma ei, ma ei saa noh, nagu hästi aktsepteerida selliseid näitusi, mis nõuavad nagu meeletult teoreetilist ettevalmistust. Teos peab ka mõjuma, eks ole. Et kui sa ka ei saa aru, siis, siis sa pead tundma, et, et see kuidagi puudud positiivselt. Olete ilmselt, eks, et kui on mitte midagi ja rida tekste, siis sealt minnakse lihtsalt mööda, ongi kõik, eks siis ise teeme ise sööme ise nurka, ära toome, eks. Aga kui see mõte tekkis sellesse mutikas ka füüsiliselt siia kohale tuua ja keerlema panna. Ootame muidugi Muttika, noh, mul ei ole see tegelikult esimene esimesena juhtum, et mul on nii mingi viis rohkem aastat tagasi, ma tegin Hummer jaks. Jajah. Ma arvan, et paljud mäletavad seda kummelit, mis tikku doosides Ta ei olnud, see oli marki mürkidest ei mäleta, et päris paljud ja mitmel põhjusel, eks ole, ta oli eksponeeritud samal printsiibil kui see mootorratas praegu ehk siis selline ostukeskuse või kommertskeskkonna sellise luksusesemete presenteerimisel selline meetod, eks, et pannakse keerlema, pannakse valgus peale. Sädelus summeriga oli nagu sama lugu homme Hummer Oliver esimest korda üleval Tallinna lennujaamas. Ja see oli, ei olegi Tartus kaubamaja kaubamajas ja aga ta oli kõigepealt Tallinna lennujaamas, et oli meeletult populaarne seal. Sest et iga turist pidas vajalikuks kui mitte katsuda, siis noh, vähemalt noh, niimoodi kergelt kondad kombata ja siis pandi lapsi sinna kapotile istuma ja noh, mul oli tõsine mureta, vastu peaks, sest oli ju ikkagi puitkarkassile ja lainepapist objekt. Aga noh, see hea kogemus oli tõesti meeletult-meeletult publikuteks. Lennujaam kohutavalt, kohutavalt palju käib rahvast läbi ja kõik kõik näevad seda. Summer oli, selles mõttes on noh, minu jaoks mulle endale niisugune hästi kuidagi tagantjärgi meeldiv töö, et seal õnnestus nagu ühendada selline noh, seal oli selline tugev narratiivi taga, tegelikult see oli päriselt juhtunud lugu, see kõik kasvas välja hästi sellisest kuidagi kuidagi hästi loomulikult. Ja need margi ja see Hummer ise ei olnud lihtsalt nii, et effekt vorm, vaid see vorm ise kasvas nagu sellest sellest staarist välja tegelikult seal tuuri oli, see oli see, et need margid pakkus mulle ühe tegelase tütar, kes oli Nõukogude Eestis looduskaitse tegeleda vist kõrgel kohal on vist isegi minister ja ta sai Paldiski maan selle autoõnnetuses õnnetult surma hakkas Paldiski maanteed ületama ja tegi kuskilt teise auto tagant tuli meeletu kiirusega sõitis otsa, naine jäi ellu, mees sai kohapeal surma ja tema margid neid oli kümneid tuhandeid, eks auto peale täpselt ei mäleta, mitukümmend 1000 sinna läks. Aga ta oli kuskil Austraalias näinud sellist analoogset marki, mis siis mille müügist saadud tulu paigutati kuskil looduskaitsefondi ja ta tahtis sedasama Eestis nagu läbiviijaks oli, igatahes ta ei suutnud seda projekti käivitada, need margid on järgi ja mina tegin sellest Hummeri, sest et margid olid looduskaitse eesmärgil, aga Hummer oli vähemalt oled, kelle noh, kõige kõige kõige mitte inimesi tapnud, vaid üks kõige enam kõige suurem saastaja või noh, ütleme seal saastamise selline sümbol. Et siis ma võtsin täpselt selle Hummeri mõõdud ja tegin sellise pisut lihtsustatud koopia, vähemalt oli ikkagi see sulaselge Hummer, eks. Kaubamajas sellepärast et oli, ta oli niisugune jurakas seal sissekäigu juures pirita ümber minema, seisad nagu otse minna või ta oli kuidagi nagu füüsiliselt sul ees suur kummer, mölakas ja, ja siis ta oli riigikogus riigikogus oli ta üleval. Ja see oli ka üsna kohatu kohtale heas mõttes nagu nagu kaubamajad ja võib-olla veelgi kohatum. Aga see oli tore, selle riigikogus oli veel see, et päris hea mitu poliitikut tõsimeelselt nad vist vist ei näinud mind, kui ma seal nagu vaikselt seal sahistasin selle üles panna, et arutasid, mis, mis mudeli Hummer, et neil oli nagu see oli kõige-kõige nagu obligatoorselt, mida Marxi need täpselt numbrid on, igasugused mehed arutasid sele. MilitaarHummer on see ja see ja ma ei tunne neid hästi, eks, et jutt käis ikka nende automarkide mitte nagu see, mis siin on. Ei, ei, ei mingit küsimusteni. Kunst, kunstne, kunste oled sa veel saanud selliseid vaataja kogemusi, mis sind nagu ehmatavad või mingit kommentaari? Nõmme esimesena tuleb pähe see, et mul oli kuskil üks näituseprojekt nullindate alguses, kus ma tegin, kui seal isolatsioonina mingi paar 1000 kempsupaberist tehtud roosi. Ja noh, ta oli siin samamoodi selline eks, hästi banaalne element peldikupaberist, aga tervikuna ta mõjus üsna efektselt, eks. Siis ta oli siin ja seal üleval ja kummusel üks kord ja ma olin kummustada ülesse ja viimasel hetkel ennem seda vist sulgemist ja ja tuli ekskoristajatädi ja ütles, et ta läheb nagu lapselapsele sinna lasteaia lõpupeole võiks paar roosi kaasa võtta. No ma ei andnud selleks luba, eks ole, aga kui sa hakkad mõtlema, et kuidas, nagu keegi asja vaatab, eks ole, sulle tundub see, mis asja, kuule, ma olen, see on kunstiteos, mis, mis sa võtad, kaasaegs remadelt vaatab, seal on ju mingi 2000 roosi mõni asi, öeldakse luua asemel, et sa ei luba, eks ole, lapsed lapselapsele kinkida. Et noh, see on päris huvitav vastu olla tegelikult. Et põhimõtteliselt sa ju mõistlikuna mõtled, et tahaks rääkida võimalikult paljude inimesteni. Nojah, aga ma arvangi, et see ongi nagu selline essents sellest, sellest probleemist tegelikult kuidas keegi asja vaatad kuidas tõlgendada ja noh, et kus on see, see nii-öelda noh, seesama, millest sa rääkisid, et nii palju tühja ruumi kesklinnas, eks ole, et ei saanud siis nagu asjalikumalt kasutada, et et sama asi. Aga võib-olla laps oleks kaasu roosidest nagu mingisuguse esteetilise elamuse saanud? No vot kahtlane ma arvan, et kui lill tuleb sellest objektist välja, eks ole, üksikuna või kaksikuna, siis tegelikult on halb koopiana tegelikult palju ilusamad paber lille müügil, eks ole, et milleks siis paberist lill ikeni. Iseenesest juba see sümbolina kempsupaberist lill, talitaust muidugi see, et see näitas ise oli niisugune ostukeskustest inspireeritud. Nii et ta oli niisugune tarbija kriitiline kooslus seal, et, et see oli siis üks nendest elementidest. Et selline praktiline ilu. Aga see motikas, mis siia tulevad, sellel nagu mingi sellist torbio ühiskonnakriitilist alatooni ei ole, ei ole, see on selles mõttes, et ta on nagu lihtne lugu, ma olen selle näituse. Ma olen seal näituse sellises tutvustavas tekstis püüdnud ka rõhutada seda, et ongi lihtne lugu, et ei, ei ole mõtet otsida selliseid väga peidetud tasandeid siit, et ta räägib lihtsalt lugu. Ja ongi tegelane on olemas ja lugu on natukene noh, pisut pisut Kelfabrikatsioon, aga põhimõtteliselt lihtne. Lihtne tegevustik. Ülehomme on teil näituse avamine, et kas sa nagu mõtled ka selle peale, kui keegi tuleb vaatama, mis pilguga ta vaataks või, või mida ta mõtleb. Oskad sa ette ennustada selliseid asju? Huvitusse. Et keegi ei ole nagu lõpuni siiras, kui ta ütles, et teda ei huvita, mis asja sahtlis siis panen koju. Loomulikult huvitav, et aga no mitte sedavõrd, et ma kuidagi peaksin oma nii ja naa, tähendab et praegu koomiksi puhul, ma arvan see vaatajaskond võiks olla lai. Et see ei ole midagi sellist keerulist, et siit jah, huvitaks ikka, ma ei tea, kas ma seda teada saaks, kõiki ei viitsi ju kirjutada, eks ole, raamatutesse sisse. Aga mul on üks väga hea sissekirjutus kunagi. Soolalaos oli aastal 2001 hästi massiivne, näitas selline 50-st naise kehamulaarsest tüdruk, naise kehamulaarsest koosnev selline installatsioon ja seal oli üks kirjutanud küll külalisteraamatusse päris sisse. Ei noh, see on täitsa haige Nääs. Täpselt ei mäleta, aga see niuke haige. Ei tervis ongi suverääts kohal. Ikkagi ongi päris tegelema, senimaani mõtlesin, et ikkagi rumal tervis, saadet töövari, et. Sa oled koomiksit näinud, kuidas ei ole läinud? Ootame. Ta läks Muttika ära tooma asjast selle sisse. Ohoo, nii ongi selline motikas, nagu sa ise teinud seda paljude sõprade abiga. Bussisest mutikat välja nihutama. Täna olin ma Urmas Viigi töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.