100 eesti mõõdetud vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Urmas Vadi ja tänase mõtte autor on Meelis Friedenthal. Kogu aeg 100. vihma, nii algab Meelis Friedenthal romaan mesilased ja sellega on ka kogu raamatu õhustik edasi antud. Ja muidugi on see ka meie eestlaste üks lemmikteemasid sest millest siis veel rääkida, kui mitte ilmast. Võiks isegi öelda, et kui enam mitte millestki rääkida ei ole, siis ilmast saab ikka rääkida. Siin ka üks väike näpunäide neile, kes tahavad õppida eesti keelt, jaa, eestlastega tuttavaks saada. Te võite alati alustada juttu või lõpetada sellesama lausega, kogu aeg 100. vihma. Ja te leiate endale alati eestlaste seast sõpru, kaasarääkijaid, innukaid, tajaid, sest vihm on meil nii-öelda veres. Kui tehakse eesti keele Westmikke ja suhtlussõnastikke, siis asjatult raisatakse aega teretamisele ja kõigele banaalsele viisakusele piisab sellest, kui Vestnikus on vaid see üks lause vihmas peegeldub meie jaoks terve maailm. Kui ikaldub saak, kui tuju on paha ja ta tihti on, kui auto ei käivitu ja nii edasi, siis on selle taga vihm, vihm meist läbi aastatuhandete lausa läbi imbunud. Sest kujutage ette, kui meie lause oleks kogu aeg paistab päike. Ja kujutame ette, kuigi seda on muidugi väga raske teha, et see ei ole mitte vaid ühe suvelause, vaid see on olnud nii juba terveid sajandeid. Mõelge, kui toredad ja helged jutukad inimesed me siis veel oleksime. Aga jah, meil kogu aeg sajab.