Sel nädalal on meil hommikuti muusikat valimas Merle Lilje, tere hommikust. Tere hommikust. Olete ise ka hommikuinimene või? Kuidas kunagi lihasele muidugi, mulle meeldib väga magada. Aga varem oli igasuguseid kohustustega seoses, sa pead ikka tõusma hommikul, aga aga muidu hea meelega magaks aastal 2018, mis kõige olulisem muusikaline kollektiiv, kust esinetud enda jaoks ikka lainele absoluutselt, laine muidugi just selja taga see suur Eesti muusika kuulsuste koja kontserdil esinemine ja, ja me väga loodame, et meil sellel aastal on veel ees hästi palju toredaid kontserte. See annab energiat ja on hea teada, et, et me oleme rivis, kui tihti laine esineb? Noh, see on nii ja naa, vahel on rohkem, vahel on vähem. Ikka igas kuus on mitu korda, kas proovi ka TTV või on juba nii sees, et kui kontsert tuleb, siis teate, et ei loe midagi, enne teete soundi ära, teine nägu turgutamiseks vahetevahel. Meil on muusikaline juht, on Riho Lilje ja siis vahetevahel. Me käime talle ette laulmas. Ta ütleb, muidu te lähete lodevaks Läsite ära, vaatame ikka, et kõik oleks nagu triks praktsia, siis teeb seal mõned märkused siis merele edasi, mis seal muud. Aga jah, ei sellist trenni nagu vanasti, kui ma mäletan, ma läksin 75 lainesse, siis oli, see oli ka midagi hullu, sest et iga päev olid ju treeningud iga päev lauluproovid ja need treeningud ei olnud niisama tipa-tapa, vaid need olid ikka täitsa kondiväänamist, nii et selle rasva pelme tänaseni elamegi ja nii head ja noored välja näemegi, et neid niimoodi ära piinati seal varases nooruses, mis treeningud, tantsud, tantsutreening, aga ei, see ei olnud nii, et me hakkame kohe tantsima mingi muusika järgi, vaid enne oli ikka selline korralik, korralik treening, kus balleti harjutusteni välja. Nii et alguses oli nii, et seal mingit pearinge käteringe, siis juba pead seal põrandal lebama, jalgu vehkima siia-sinna ja kõik oli väga mõtestatud, sest et Kalju Saareke, kes oli meie siis tantsupedagoog, tema siis jälgis, et ikka õigeid lihasrühmad oleks pingutatud ja ja kui keegi seal natukene vahele ei viitsinud, siis sai ikka sõimata kõvasti ja nii, nii see asi oli, aga, aga tagantjärgi ma mõtlen, et see oli üks tore aeg, et ellu jäime ja siiamaale nagu oleme, oleme samas vormis, ma arvan. Sul on nagu öeldakse, et raske õppustel kerge lahingus just. Aga läheme meie muusikalise osa juurde, esimene valik, mis te olete teinud, mida me võiksime mängida. Esimene valik on siis Vezeri poodi 1977. aastal ilmunud LP pöörland ja miks ma selle valisin selle plaadiga seotud jälle suured emotsioonid, noh, noored võib-olla ei tea, aga vanemad inimesed teavad, et nendele hotell oli väga raske Eestist välja saada. See oli ikkagi selline raudse eesriidega kõik looritatud, see meie elu ja kuidagi kuskil ei saanud, aga ansambel Laine, kes siis juhtumisi oli tollele Eesti NSV esindusansambel siis meid saadeti siia ja sinna. Ja siis sinna saadeti seekord Rootsi 1009 seitsme seitsmendal aastal olid siis Eesti NSV kultuuripäevad Rootsis ja see delegatsioon oli päris suur, seal oli rahvatantsuansambleid, oli ansambel Laine, olid Estonia päris solistid ja, ja minu meelest oli ka sümfooniaorkester ja no päris suur delegatsioon oli. Aga loomulikult siis me saime ka linna peale minna ja suureks rõõmuks oli just ilmunud Seplaatsil. P. Ja meie saime siis abikaasaga selle osta ja, ja peab ütlema, et nüüd me just mingi nädal tagasi kuulasime seda sama Elpeed uuesti läbi võimenduse ikka niimoodi korralikult kõvasti ja, ja jälle need emotsioonid kogu aeg tulevad tagasi, et ja siis, kui me jõudsime selle LBK tookord Eestisse, siis ma tahan veel öelda, et et ka kohalikele džässipillimeestele oli see väga-väga hea maiuspala, et Helmut Anniko isegi kohel lindistas selle plaadi ümber ja kohe tegi seal mõnest loost kohe seaded. Ja minu jaoks isiklikult Ta oli, oli sellepärast huvitav, et et ma olin esiteks väga noor ja minu jaoks oli džässmuusika Ella Fitzgerald Benny Goodman, Louis Armstrong. Aga see, see on nagu džäss, kuidas see plaadi peal siis kuulda oli? See oli midagi täiesti uut ja, ja uutesse kõrgustesse ja arusaamade, nii viis mind ja just mulle nii tohutult meeldib nagu minu abikaasa ütleb veel, et noh, see indiaanlane, vastoorius oma passiga, et see oli täiesti revolutsiooniline, kuna sellest alates muutus ka baskid Darr nagu soolopilliks või teda nagu hakati rohkem tähele panema ja kasutama igal pool ja ja nii, et vot selline suurepärane emotsioon on mul siis selle plaadiga ja just seesama pöörland on tore.