Ja nüüd on aeg avalikustada, kes sel nädalal valib muusikat teile, kallid raadiokuulajad, esmaspäevast neljapäevani igal hommikul üks lugu. Hea kolleeg telemajast Reet Linna, tere hommikust. Tere hommikust, Taavi, tere hommikust, kõik raadiokuulajad. Televaatajad ärkavad pühapäeva hommikul koos sinuga, millal siis ärkad? Mina? Tegelikult, aga see on nii tore lugu. Ma tegin magamistoas remonti ja vahetasin ära rulood ja mina ei teadnud, tellisin uued rulood ja küsiti, et kas te tahate neid, mis pimendavad ka? Ma ütlesin jah, ja mina ei teadnud, mis need pimestavad. Need pimestavad niimoodi, et ma magan super hästi ja samal ajal bioloogiline kell töötab, ma olen. Ma olen märganud, et viimaste nädalate jooksul, eriti pool seitse, see on minu kell. Ma ei näe, vaata hommikul on pime ka, et need kardinad on nii pimedad, et ma ei näe, kas on juba ohvik käes või ei ole. Vanasti nägin nagu natukegi, aga ärkan ülesse ja selle bioloogilise kella peale ja armastan õudselt kaua kohvi juua. Et ma olen, ma pigem ärkan varem selleks, et mitte kiirustada ja niimoodi püstijalu oma tassi jõuame ikka joon korralikult ja loen lehed läbi, kuulan uudiseid ära ja siis lähen, ma olen hommikune inimene. Kui sa rahulikult aeglaselt hommikut veeta Siis on päev hästi jah, sest mulle ei meeldi kiirustamine üldse, kuigi ma olen ise ütleme niimoodi, üsna kiire ja, ja noh, tänasel päeval veel ikka natuke energiline ka, aga vaata, see niisugune mõttetu vehklemine, kiirustamine mulle ei meeldi. Kui lihtne sul oli, neli lugu oli, ta tegelikult ei olnud lihtne, sellepärast et esiteks ma olen ikkagi muusika muusikaga seotud olnud terve oma elu lapsepõlvest peale ja kooliajast peale ma mäletan kooliajal küll ma ei sallinud saksa muusikat minu kooliajal, mis on, eksole, jääb sinna kuuekümnendates 50.-te lõpus, siis tuli seda Saksas laagrit uksest ja aknast ja ma ei sallinud seda absoluutselt, olgugi et õppisime saksa keelt. Siis ja prantsuse muusika mulle ei meeldinud ka, aga ma ei saanud tekstist aru, võib-olla hiljem hakkasime, me kuulame niisugust fancytja soul ja siis, kui me tegime Merliga hakkasime tööle, siis eriti see aeg, et me tahtsime väga olla nagu mustad naised laulsid, kes oli nii äge, et siis me kuulasime kõiki kanaleid pidi, nii, mis vähegi võimalik oli, et saaks nisukest papit nänni kätte sel vibratsiooni. Oh ei, see oli hea, et siis, siis kasvasin selle peale ja, ja pärast siis kui ise nagu laulma ja siis oli küll rohkem estraadimuusikat, aga aga tegelikult hingelt, et olen ma ikka niisuguse hea roki ja väga ütleme võib-olla niukseid, pehme hevifänn ka hoopistükkis. Võib-olla sa oled sellest rääkinud ka, aga, aga mina ei ole kuulnud ja mina tahan küll küsida, et tõesti mulle tohutut Merle meeldib ja sealt tuleb see mustade naiste ägedust läbi, et kas teil probleeme oli ka sellise muusika tegemisega või mis mõttes probleem, et ei meeldinud võimudele. No ja meie tegevusaeg oli ju tegelikult üsna lühikene, et ega me väga kaua ei olnud, et lagunes laiali lihtsalt noh, nii-öelda igapäevaelu tuli vahele, et oli nii ja naa, aga et üldiselt need lood, mida me üldse linti tegemine on, siiski said raadiosse kõik, et mingil perioodil oli küll me laulsime ka selliseid laule, mida pidi laulma ja teine asi see, et, et sellised inglisekeelset, kus me ikkagi üritasime inglise keeles Joala laulsime, äkki te ei kujuta endale ette, et mingi suvetuur Olav Ehala selle torudega orkestriga kusagil Otepää, seal seal pühajärve ääres, Joala laulis inglise keeles ja meie kolm tibi seal taga lühikeste kleitidega laulsime inglise keeles. Vaat need olid need kohad, mida me nagu ei saanud teha ekraani peal, televisioon oli otse sealt, meil ei ole mitte midagi jäänud. Üks pisikene lõigukene on pud lillav, mis me oleme nagu neegritaks tehtud ja kuskil põõsas laulame seal palmi all. See oli see, et ikkagi ainult eestikeelsed lood läksid, aga õppisime Marju koodi juhendamisel niimoodi, et ta flöödi mängisime. Et ega me tühjalt mina ei tunne tänase päevani korralikult nooti, et kui mulle antakse helistik ette, et siis ma nagu silmadega üritan enam-vähem pihta saada, et nii palju mul see ütleme, loogiline mõistuse kuulmine töötab. Aga me flöödi järgi õppisime lugusid partiisid ja siis kuidas ta õpetas meid, et need hääled läheksid nagu ühte enam-vähem ja mina ikka suutsin nii kaugele, et me Marjuga enam-vähem saime nagu oma hääled kõlama. Kui aga Lagle oli selline kõrge hääl, et siis temal oli hoopis teine ülesanne, et see oli nii äge aeg, väga äge aeg oli ja inimesed mäletavad, see on nii tore, et kui ma käin praegu kusagil kas esinemas või, või eakamate inimestega kohtumas, siis tuletavad meelde, et oi jaa, mina käisin, mina nägin, mina olin seal Intsikurmus või Tartus või kus iganes. Vaat nii mida me täna kuuluma, me kuulame, tegelikult minu valik oli, ma mõtlesin hoopis teise nii-öelda põhimõte, selleks ma võtsin lood, mis miskitmoodi on mind puudutanud milles on nostalgiat ja mis mulle korda lähevad. Ja seitsmekümnendatel, kus oli niisugune väga aktiivne, vot see oligi see Merli aeg ka 70 69 70 71. Siis me kuulasime väga palju sellist tuua nagu kaart endas ja see oli niisugune, seda tuli raadiojaamadest väga palju, see neile kõige kuulsam lugu oligi see top World. Täna on mul imeväärne päev õnne tipul, selle on teinud Heidi lintidel olen mina teinud plaadi peale, et see oli kõige populaarsem lugu, mida, mida kõik üritasid laulda. Minu meelest oli see Heldur Karmo tekst ka veel. Aga ma valisin. Ja muuseas seesama lugu, millest ma praegu rääkisin, oli ka 1009 seitsme teise aastasaja parima laulu hulgas tolle aasta hitt, nii et et niisugune kõva õde-venda olid nad. Aga ma ei valinud seda lauluma, valisin hoopis teise, mis meid kõiki nagu ka lummas sellise sallel alla'l. La kõik laulsid seda kaasa. Ma ei julge öelda, kas sellele tehti üldse eestikeelne tekst, igal juhul seda tantsupidudel seda kindlasti lauldi, tehti nii palju kui võimalik, sest nende Kaarpentersite lood olid iseenesest väga lihtsa käekirjaga. Need oli väga lihtne järgi teha, et ütleme, igat bändi või artisti või souli sai tee järgi siin Eestimaal. Aga aga jah, ma valisin selle loo nagu Yesterday Vansmor veel kord eile või kuidas tõlgid seal täpsemalt korraks veel korraks veel, elik ma lähengi selle lauluga korraks veel eilsesse. Just nimelt 72, eks ole, tõdes 72. Vaat nii kuulume röövida.