100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Urmas Vadi, tänase mõtte autor on Janar ala. Üks on kindel, me peame rääkima süldist, see lause pärineb Janar ala ühest loost, mille pealkiri on silt ja mis keskendubki süldile. Esialgu tundub sült justkui midagi, millest ei saa head lugu kirjutada, aga tuleb välja, et saab. Silt on põhjendamatult jäänud teiste teemade varju. Me avalikult peaaegu ei räägigi sellest selt nagu ei mahuks ühtegi kaanonisse. Tal pole avalikku retseptsiooni. Me ei näe teda disainitud kodude ja rõõmsate perekondade piltidel. Mitte kusagil silt nagu ei sobiks sinna. Aga samas nüüd teame, et igas õiges eesti kodus on kasvõi tükike silti. Seda lihtsalt ei näidata. Kas siis kardetakse näidata, et äkki keegi sööb sildi ära? No ju on selliseid vahejuhtumeid ette tulnud. Või on asi siiski selles, et sült, oma konsistentsi, värvuse ja üldise oleku poolest pole näitamiseks Tongas külmkapis või siis süüakse ta kohe ära ja sellepärast silti kusagil vedelemas ei näe. Silt on tõesti üks hall tegelane, võib isegi öelda, et sült on eestlaste hall kardinal. Me tajume vaistlikult ta kohalolekut. Avalikult ei räägi temast ei Jüri Ratas ega Ahto lobjakas. Arvamusliidrid hoiavad sildi koha pealt oma suu kinni ja vaikivad nagu kokkulepitult. Samas mida räägib rahvas? Rahvas räägib just nimelt süldist, seda aastaringselt, aga eriti jõulude ajal ikka kuuleme. Kas sült sai hea. Kas sa sel aastal sülti tegid? Ikka tegin. On öeldud, et inimkond hävib, kui peaks kaduma mesilased. Meie, eestlased, elame selle üle. Aga kui peaks kaduma silt, siis on küll lõpp.