Tervist, mina olen Urmas Vadi täna olema Hillar Palametsatöövari. Tere. Tere hammekast. Milline see teie töö praegu on, ütlesite te korrastatarhiivi? Jää. Tähendab. Mul on praegu vaja oma õige peika elu ütleme 80 aasta jooksul kogunenud materjalid, jagada nendeks, mis lähevad makulatuuri ja mis kuuluvad üleandmisele mitmesugustele arhiividele raamatukogudele mis võivad omada umbes poole sajandi pärast kultuuriloolist väärtust. Vana inimene, uni läheb hommikul suvel juba päikesetõusuga ära, aga päike tõuseb suvel kell neli. Ma olen ärkvel, koordinaadi soodeta tõmmatud. Kodus või suvel, ma olen Keilas, tõmban kardina ette, päike kumab kardinas läbi. Linnud hakkavad laulma. Mul on maja ümber puud, loodus ärkab. Mul on see patoloogiline hälve. Ma olen valgel ajal ärkvel ja pimedal ajal unine. Tänapäeva noorusel on vastubeedi, muidu minul on küll täpselt samamoodi. Aga ma vaatan, ma tulen hommikul, tõmban kardinad ära. Kell on kuus. Ja noored olevad ööklubist Nad, peod seal käima ja mina ei pealne. Mayon oma hommikukohvi ja pea lõikab, on tahtmine midagi teha. Kuulan, päev algab mul raadio kuulamisega ja jälgin pidevalt kahte jaama vikerraadiot ja Kuku raadiot. Mõlemal on omad tugevad plussid ja ka väikesed meenused. Aga. Ma pean kohe siin küsimusi, mis on vikerraadio plussid, mis on miinused? Vaata, see hinnangu andmine võib mõningaid tegelasi riivata või solvata, aga no põhiline on, see on kogu tänapäeva eesti keelele omane kõne kiirus, mis ületades teatud piiri muutub logorröa aks või eesti keeles öeldud sõna pasandluseks kaovad ära lausete vahelised pausid. Sõnalõpud neelatakse alla, artikulatsiooni ei ole. Ja ma ei saa sellest aru võima, saan pooleldi aru. Vaata hiljuti anti ju selge sõna preemia. Ja üks oli antud Allan Roosilehele, kes oli minu kaastöötaja, kui ma tegin neid ajaloo tund, raadio kahes. Ja kell oli väga selge diktsioon ja hea eesti keel. Ta on eesti filoloog ja ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Ja mitte ainult lõpetanud, vaid ka tööd tanud koolis. Mistõttu nagu minagi oleme harjunud rääkima, et lapsed saaksid asjast aru. Hillar Palamets, mida te praegu teete, mis on see töö, et mis konkreetne arhiivi korrastamine teil käsil on? Vaata seal Allan kollekt varred või need Keer käitlejad, Vesson. Nii ma lähen, toon siin Hillar Palametsakapi all on palju kiirköiteid, närve värviline. Selle nimi on, ega materjalid või personaalia. Tartu ülikool tsaariajal, Tartu, Eesti vabariigis. Too ülikool sõja 1919. aasta emajõelinn Tartu tartlased ja nende temaatiliselt. Aga kuidas te neid kogunud ulata? Et ma võtan näiteks alkohol ja kohv, et kas te olete ajalehes teinud välja lõigatud? Ja ja väljakirjutusi teemade järgi siis. No aga mul reklaam Pauliga on saatnud oma reklaamväljaandeid, kui head kohvi ta teeb ja siis teine firma teatab, et tema teeb veel paremat maailma kohvi. Ja siis mina endale kohvi. Kuigi ma suur kohvisõber ei ole ainult üks kord päevas hommikul joon aga see on nagu doping stardib hästi. Siis tule siia. Liigume nüüd Hillar Palametsa raamaturiiuli juurde. On 1946.-st aastast ohtlikud 80 kaustikutsioon, päevikutegadu päevikud. Kas te peate iga päev päevikut ja? Aga selle väärtus ilmneb, nagu ma ütlen poole sajandi pärast, kui siis leidub veel inimesi, kes oskavad käsikirja lugeda. Ja kui leidub huvi Eesti ja Tartu Ülikooli ja koolide kultuuriloo vastu. Siin on poolfabrikaadid, mis lähevad mängu, mida ma annan üle Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste osakonnale, aga mida praegu ei võeta vastu. Miks? Aga ülikorran remondis ruumid on remondis, nad ütlevad jumala pärast, ärge tooge. Meil ei ole neid kuskile panna. Me peame kilega kaitsva neid tolmu ees, oodake, kuni me valmis saame. Kas teile ei tundu Hillar Palamets imelik, et, et üks ülikooli lend lõpetab niimoodi, et nad ei ole Tartu Ülikooli raamatukogus käinudki? No see on väike liialdus on käinud kahtlemata või abi koguda, sõi aga nõukogude ajal oleks ehitus Rosti juhtkond lennanud ammu-ammu selle peal. Vaat mind üllatab, muidu nii efektiivne. Praeguse süsteemi ehitus kogub, niisiis variseb kokku ülikooli raamatukogu remondi tegemisel. Teate, mis, ma mõtlen praegu, et mind kohutavalt hakkas huvitama, et mis te, mis teil näiteks taasiseseisvumise päeval on päevikusse kirjutatud võiks vaadata, et ei tahaks ühte ette lugeda. Palee alla, kus ma selle nüüd üle üles See oleks väga põnev. Ma võin aidata otsida töö variga vahel. Toitresve mõtlete iseseisvuspäeva? Päeval ikkagi kahekümnendat augustit aasta 91. Kaustik on siin. Kevadtalv ja kevad 91 soovee kuni 21. augustini lavad on. Näed, mul on siia. Ajalehe väljalõiked on kleebitud ja ma pean ütlema, et teil on väga ilus käekiri. See on nagu kalligraafiline Nadole. Essa võttase Taboraat, panna laua otsa Netlevast. Hillar Palamets istub nüüd kirjutuslaua taha, panin lambi põlema, otsime ülesse, siis 91. aasta. 19. august kell seitse 10. Keilas muide Tartus poolpilves pluss 13 kraadi. Kella seitsmest hommikuuudistes teatab Soome raadio Jurke Saarikoski Moskva korrespondendi Leena, et pool tundi tagasi teatati välisriigi esindajatele Moskvas, et Mihhail Gorbatšov on tervislikel põhjustel astunud ametis tagasi ja riiki juhib asepresident Gennadi ja naer. Et pääsla riik näljas ja majanduslikus kokku varises. Sellises on nõukogude liidus pooleks aastaks välja kuulutatud katud erakorraline olukorrad. Kell seitse 30. Kesktelevisiooni hommikuprogramm annab edasi tõsis klassikamuusikat. Kell seitse 30 loeb meesdiktor erutusest väriseva häälega teadaande välisveikidele erakorralise korra aju teise kehtestamise kohta mõnedes Nõukogude Liidu piir karjatades. Kas see, et, et lasti tõsist klassikamuusikat kuskil televisioonis ja kas see tähendas seda, et vot sellel hetkel ei teadnud, mida teha? Võib-olla et karbashofanzurvad klassikalise muusikalaskmine hommikul eeldas, et on tulemas mingi oluline negatiivne teade või positiivne, kuidas mõõtvat surmade ees ja näidati Tšaikovski luikede järve balletti, seda ammu. See on elukogemus nõukogude inimesele, nagu ma olin olnud 50 aastat, tähendab nüüd ma hakkasin märkima minutite alusel, sest taipasin, nüüd on üks murdehetk käes. Aga mis suunas murdub, veel ei tea. Kaheksane seitse kuni kaheksa, kell kaheksa, null seitse, 18. Kesktelevisiooni loetakse õppepöördumine nõukogude rahvale. Edasi. Kell 11 käin poes ja Keila raamatukogus toimunus räägivad peaaegu kõik naised üldiselt haletsevalt Gorbatšovi mehed aga parrastavad. Oleme varemgi neid ülemusi üle elanud, elame nüüdki, ütlevad inimesed, imestavad, miks eileõhtune aktuaalne kaamera nii lühike oli. Ainult viis, kuus minutit teed ja siis tuli mingi multifilm. Kell 12 Eesti raadio 12 10. Tankid liikuvad Moskvas keskuse Kremli suunas. Tverskajal on kogunenud rahvas miitingule Gorbatšovi kaitseks takistada tankide liikumisKremline. No Toompeale on koos Eesti valitsus Jaan Leimann juhtimisel olukorda arutamas. Kell 15. Null viis hakkab tööle Keila tankipolgu territooriumil asuv raadiosaatjana Diashra kes vastab vene keeles ametlikke teateid riigipöördes ja kutsub seda toetava kell kuus reis ees. Raadio annab edasi Toompeal. Ülemnõukogu istung algab Arnold Rüütli avaldusega. Ka Eestis on kehtestatud erakorraline seisukord kell 17 kuna bensiinijaamades on kogunenud tohutud järjekorrad ja käib benseeni Kokos vennale lubatakse mis tahes autodele bensiini müüa ainult paaki. Nadežda loeb, mida tähendab erakorraline seisukord, muuseas kontroll ajakirjanduse ja paljundusvahendite, sealhulgas ka videotehnika üle, side- ja transpordi piiramine, miitingut ja koosolekute keelamine, komandanditunni kehtestamine kell 20, nüüd tuleb infot küllaga ja seda koos televisioonipildiga jõuab kohale USA ja teiste kanalite kaudu hilisõhtul. Teisipäev, 20. augus. No näed, siin on kellaaegade järgi ma kolmapäev, 21.. Et huvitav on see stiil, et see on puhtalt nagu dokumenteerib, et siin ei ole see, mida mina kui Hillar Palamets sellest asjast arvan? Aga ajaloolasena ma taipasin, tähendab Keilas oli nähtav üle lahe Soome televisioon ja tol ajal pikal ja kes lainel töötav raadio Soome korrespondent Moskvas oli kõige paremini informeeritud kõigist lääne korrespondentide Soome oli sõbralik riik Nõukogude liidule. Nii et ma vaatasin Soomet, ma vaatasin kesktelevisiooni, vaatasin Eesti televisiooni jama, dersha oli minu majast kahe kilomeetri kaugusel, see tuli nii tugevalt sisse, et ei olnud raadioaparaati vaja. Vahepeal andis ka tugeva aktsendiga eesti keeles neid teateid. Aga vaat siin tööd tas aktsent vastu, tähendab venelane püüab eestlastele oma seisukohti edastada. Eesti raadiodiktoreid lugesid neid ametlikke peksta tavalise häälega või natuke erutatud. Ja Keila vahel rääkides. Mehed ütlesid, noh, see kuradi küürakas sai nüüd oma viinapoliitika eest küürakas, kes on Gorbatšov, Gorbatšov, Kõrbaat ja ja tema viinapoliitika ärata süsti osas meestes meid tänaistes teravat hukkamõistu ja veel küsiti minu käest, kas oled tähele pannud, mis on Keila helides teisiti? No ma ütlesin, ma ei, tõesti ei tea, ta ütles, et kuule, lennuk, keegi ei maandu anam Ämaris. Muidu läksid need ründepommitajad madalalt ja suure ulgumisega üle Keila. Sest Keilast hämaraini on umbes 15 kilomeetrit ja nad nägid Keila kohal juba maandumisradasid, tiivad olid taha sirutatud täis lennud aga Keila kohal võitsid täisnurga alla, et pidurdada. Ja tõesti lennuvägi ja laevastik ei läinud riigi pöördajatega kaasa. Aga laevastik oli, kus Paldiskis lennuvägi, Ämaris ja riigipöörde olid Lasnamäe. Nii et meis, Keilas lääne pool olid lojaalsed võimud Gorbatšovile ja ida pool olid jõud, mis pooldasid erakorralist olukorda ja Toompeal, istu selle nõukogu koos. Koos käis siis võitlus, kas nüüd kuulutada väljavõimet? Aga kunagi ajakirjanduse uurijale, need materjalid võivad omada. Tähtsas sest jah, ilmselt on neid inimesi väga vähe, kes on niimoodi meediat jälgides teinud selliseid sissekandeid? Minul põhiline on nii 50 protsenti infassaanma, raadiost. Võtan väikse pihu, raadio või pisut suurema, hoian kõrva vastus. Ta vestleb minuga. Kui on meeldiva häälega diktor, siis tukastada vahepeale. Selle peale 30 protsenti san mad trükiajakirjanduses. Ja 20 protsenti peamiselt õhtuti televisioonist, spordisaadete osas. Televisioon numberiks. Õhtul vaatan ära Aktuaalse kaamera alguse. Miks alguses kell 21 15 hakkan seadma ennast voodisse minekuks, et kuulata vikerraadio mõningaid saateid. Seeviovi kuulan, väga mõnusalt räägib. Aga siis kuulan Kuku raadios Soloogilisi saateid, vaat mis mees see oli, nimi ei tule meelde see jõud, kes Tallinna looma sõidurovski ja Aleksei Turovski, kel on omapärane intonatsioon ja armastab vahele naerda ja kes armastab üle kõike sitikaid ja putukaid kaid. Mul tuleb meelde. Power, kes oli Soloogia õpetaja olevat armastanud küsida erksameel naisüliõpilastelt, millega peab algama lapsekasvatus mis on esimene aste lapse kasvatamisel ja luges õigeks vastuseks, mida tudengid pea kunagi ei teadnud alguses isase valikust. Sest kui need põdrapullid panevad sarved koosis, emased vaatavad eemalt, kes võidab ja lähevad võitja järele kõige tugevama. Miks, sest tema järglaste geenid tagavad liigi jätkumise hiljem, kui tead juba koodi, siis vastad talle ära. Emane valib mitteisane. Kuigi üldmulje on isane. Kui me olime juba omajagu arhiivi sirvinud, ütleb korraga Hillar Palamets. No kuule, aitab, ma nüüd kirjutan natukene ja ma näitan, kuidas ma töötan. Ja nii, nüüd hakkab Hillar Palamets töötama. Paneb prillid ette, võtab lauasahtlist paberit. Ma kirjutan ülemusele tõendi, et olete ilmunud kohale, siia ei ole vaja. Aga ma näitan, kuidas ma kirjutan lihtsalt. Vaata ta kuuleb niikuinii, et ma olen kohal käinud ja, ja kuulama Ta Helmatajat kerjata no ikka ikka muidugi ikka valetama ja. Ühesõnaga kirjeldan, mida siis Hillar Palamets teeb, kirjutas mulle nagu tõendi, et ma olen ilmunud tööle või ühesõnaga intervjuud tegema. Aga ma ütlen, et käekiri ja kalligraafiline kuist ära osta meeldinud see käekirja tegemine ja. Nii ma loen, et, Eesti rahvusringhäälingu Tartu stuudio juhatajale Aivi Parijõele. Käesolevaga kinnitan teie ametkonna report. Urmas Mardi ilmus kokkulepitud ajal täpselt täiesti kainena minu elamistöövarjuformaadis intervjuud võtma. Mille ees palun teda premeerida. Vikerraadio ustav kuulaja Hillar Palamets. Kuulge, ma väga tänan teid, äkki äkki mind premeeritakse ka? Võib-olla kõlab väga pugejalikult, aga väga ilusti kirjutate. Piis Sarkereotaja. Ta oli perekonnakümnes laps ja sai pärandina Paide linna koolihariduse. Vastab tänapäeva põhikoolile ja seal oli kalligraafia tüve ordes narkid ja jäikid ja kõik ja ja eks ma isalt olles selle pärinud ja pealegi ilus. Kui lähed töölt naitavad, võid kodus kanna. No ma kindlasti ma hakkan seda kaasas kandma, ma näitan kõigile, kes nagu kahtlevad minu võimekuses Sõrve pool proovima võetud ei ole ja kas on täiesti coine ja kohtusse ei maksa, see on, öeldakse, palun esitage arstlik tõend. Te, võite väita mida tahes, aga siiski esmaspäeva hommik minut. No ja eriti veel esmaspäeva hommikul. Nõukogude ajal teil õppejõuna oli ka mingeid materjalid, mida te tahtsite avaldada, aga mida ei saanud avaldada või mingid rääkimata. Aga, aga kui väga see häiris? Mitte väga. Miks ma läksin 1935. aastal Tallinna 20 esimeses algkoolis Raua tänaval 38. aastal Keila Algkooli? Meile õpetati hümne. Mul ei ole muusikalist kuulmist, ma ei suuda laulda, mul tugev, meenus. Aga sõnad on meelde jäänud. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kallis oled, sa ei leia mina iial tääl seal suure laia ilma pääl, mis mul nii armas oleks kui meie isamaa järgmine aasta nüüd üles, keda needus rõhub. Ma nüüd ei mäleta nüüd üles, keda needus rõhub. Väga ikes hoiavad, aga seal kõlas nii, las lõhub tasumise äike, kõik ahned koerad laiali ei sellepärast kustu päike, vaid paistab nagu ennegi. Võim internatsionaali meil ilma uueks toob ja nii edasi. Järgmine aasta Gustav Adolfi gümnaasiumis aga saksa keeles õpetati. Peres vead kokku, essaa ruunipataljonid marsivad, eesti keeles ei olnud, me pidime saksa keelas astama. Kaks aastat hiljem. On vabade riikide võitmatu liidu loonud jääldavaks ajaks suur Venemaa hõim. On on jäädavaks ajaks suur, Venemaa oli üks sõja järel, tähendab, ükski riigikord ei lase sul lõpetada selle korra halvuslawatja Vasvalist eemal. Sellest sai rääkida. Näiteks Tallinna pommitamisest ei tohtinud nõukogude ajal kuni Valdo Pandi rääkida Valdo Pant oma saates esimesena mainis aga maise elasen pommitamise, kõik need kaasa pärast võis mainida, aga nii nagu Tallinn oleks olnud suur saksa sõjasadamaga sadamat ja üldse pommitatud. Hillar Palamets, mis asjad on praegu, millest ei tohi rääkida praegu. Ma usun, otse ei ole Ale medagi väga on, millest ei ole soovitatav rääkiv näiteks naftahindade positiivsest mõjust Venemaa majandusele. Nafta hind pidevalt tõuseb, erga dollarites sissetulekud suurenevad. RK, Putini majanduslik krahh, mida ennustada tee lükkub edasi. Sellest meie vaikime, aga kui ma vene kanaleid vaatan või naftahindu loen postimehest siit annaks järeldusi teha. Nüüd kas nafta hind jääb samaks? Maailma ulatuses, aga meil bensiini hind tõuseb, see on aktsiisid. Ja üldse, ega me Venemaast positiivset materjali ei armasta, käib tegelikult. Vot kuidas seda öeldakse tänapäeval, mis sõda, see on? Propagandasõda kusjuures sõna propaganda on neutraalne sõna, meil tähendab sõna propaganda valetamine. Aga ma ütlen teile sõna ühendused tervislike eluviiside propaganda. See on siis valetamine tervislike eluviisidega, karskuspropaganda propaganda on lihtsalt teatud infolevi. Tallinn on aga see, et minevikust midagi sellist välja kaevatakse või see, et sa elad ühel ajal, tundub, et see aeg on nagu õige. Ja järgmisel hetkel sa saad aru, et see ei olnud õige või noh, ühesõnaga need mingi ideoloogia muutub. Ei, no selge oli nõukogude ajal, et niimoodi see asi ei jää. Milline lahendus saabub, kõige hullem oleks olnud, kui oleks aatomisõjaks läinud. Sest praegu meile öeldakse, Eestis oli midagi 42 aatomi või raketibaasi, osad olid õhutõrjeraketid, mis seda russi lennukeid alla ei tulistanud. Seal patareis töötasid Sillamäe lähedal meie üliõpilased, ajateenijad olid seal. Ja ütlesid, et leitnant, kes oli valvekorras, kutsus vanema komandöri välja ja ütles, näed, objekt tuleb. See vaatas, mis sa jamad, lendab nii madalalt ja nii aeglaselt, seal linnuparv. Russ tuli tõesti vist 120 või 130 meetri kõrguselt ja nii 150 kilomeetrit tunnis. Ja lasti lennata üle. Aga oli üks. Hiljuti suri üks nõukogude armee ohvitser, kes oli valves ja kes päikese peegelduse tõttu radariekraanidel fikseeris. Ameerika on tuumaraketid välja lastud. Ja ma käisin, tsiviilkaitse õppus on, need olid kohustuslikud meil takkajärele mõeldes täitsa huvitavad olid, meil lugesid leid pensionil lastud Nõukogude armee ohvitseri. Ja need ütlesid nii, teate Eesti kohta põhiobjektid, millele meie luur, Arrow, seal on Ameerika raketid, NATO raketid suunatud, on see, see, see tark Don, kolmanda järgu löögis kaks objekte, millise. Yom Raadi lennu ajal ju üks aga täis ta ei ütle ära, ma mõtlen natukene. Füüsika instituut Riia tänaval. Meid pani imestama, miks see tundub tõesti, seda oleks pakkunud lasereid sõjaväelasereid, millega praegu on ju jelly täpselt pommid ja raketid, mis laserkiire alusel televisioonikaamera abil ette näidatud pildi järgi tabab täpselt hoonet silda, objekti. Need on targad ja ülikallid. Raketi noja küll. Aga viimane küsimus veel, et mis ajastust te tahaksite elada, kui saaks valida? Või aastas või 10.? Kui ma saaksin kirjalikke mälestusi jätma, paaks elada Kristuse surma ajal, 33. aastal Sest evangeeliumi meid on palju meeli kaloniseeritud, aga Apo Griiva evangeelium, mille kohaselt kristlus olevat käinud Tiibetis ja budis veega tutvunud ja endias olnud ja pärsia song 20 üle kahekümnemida, ei ole pühakirja hull ka arvatud, need pandi 150 aastat hiljem juttude järgi keeerruja. Folkloor, Reena ja Gator või keri käi Canoniseerinud ei võtnud uue testamendi osadeksada. Vot see oleks huvitav, kuidas ta jutlusi pidas ja kas need imeteod toimusid. 100 tundi sakslaste käsutuses, siis jookse, määra. Ja minuvanune saksa sõdur, kelle all keha oli kõik kipsis sõltlased. Palun pange mind veel korraks siia päikese kätte tekile, Ma tahan päikest seda ja siis pandi ta suurele loogile ja luugiga lasti alla kaubalaeva aroomi, mis oli haavatuid täis. Ja tead, see pilt võttis igasuguse tahtmise ära minna Saksamaale sõtta, pommitamist alla. Öösel jooksime Keila poistega ära, läksime Keilasse tagasi. Aga siis ei olnud enam sakslased, läksid nagu tuul kadusid, nad olid rõõmsad, saabusid neetud vastvandist ära, saab jälle koju, noh. Aemad koju. Ja 41 mal, nägin. Lahinguvälja, kus oli 17 langenud punaväelast kaevik no umbes nii kaugel nagu siit aknani, ma seisin kaks meetrit, kaks meetrit ja lõi kahte, ei ole nõiaumbes. Ma olen üleval rünnakul all oli kuulipildujapesa Maksim kuulipilduja. Ja see oli saanud saksa liikursuurtükki või tankimürsust otsetabamuse. Ja kahel pool oli paiskunud need noored sõdurid, 20 aastased, verised valu krambid näol ja porikärbsed sõid nende VR sealt juba ja see oli täis seal päeval paras lahingut tead vaadata Ta lahinguvälja tapetutega, kellel soolikad on välja lastud, see on emotsionaalselt väga julm pilet. Ja see mees, ma telekas näen, pauk käib ja mees on pikale kõikega, inimene ei sure hetkeliselt, inimene sureb ikka, koonia kestab sekundeid, teleajas on see pikk sõda, ei kandmataks vaataja närv välja. Täna olin ma Hillar Palametsatöövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.