Ja taaskord on mul väga hea meel, et vikerraadio stuudios on külaline, kes tänasest neljapäevani teile head raadiokuulajad valib just sel kellaajal ühe loo sel nädalal, inimene, kelle hääl on vikerraadio kuulajale väga tuttav Olavi pihlamägi, tere hommikust. Tere hommikust. Ma loodan, et ikka mõned kuulajad mäletavad seda häält kindla peale Olavi sinu käest, kes sa oled muusikaga nii tohutult palju tööd teinud ja seda uurinud, seda mänginud, kuulanud, see on hea küsida, milline lugu siis sobib inimesele hommikuks kõige paremini. Oi seda hommikumuusikat. Ta on vaagitud vikerraadios Eesti raadios nendest aegadest peale, kui mina siia noore mehena tosin. No mitte kunagi oldud rahul, küll oli ta liiga aeglane, mis uinutas siis ta liiga kiire. Mis inimesi, kes ajasid habemenoaga habet, sundisid ennast sisse lõikama, nii et kogu aeg üks selline ving käis. See ei ole see ja see, nagu öeldakse, ei sobi ja vaesed toimetajad, kes pidid hommikumuusikat kokku panema, nad tõepoolest olid hädas, sest mitte ainult see, et see pidi olema muusika mis on selline natukene ergutav, aga samas mitte liiga trumpi. Mitte mingil juhul ei tohi olla vaip. Sest see võib ärritada. Ja peale selle pidi või siis sel ajal jälgima ka seda õndsat reeglit, et ikkagi oleks enamuses eestimaine või vähemalt Nõukogude Liidu noh, võtame siis ka natuke laiemat sotsialismimaade muusika ja sinnasse, aga 40 protsenti lubatud siis kapitalistliku maailmamuusikat, nii et need reeglid olid ja neid muidugi küllaltki raske täita ja siis, kui sa leidsid paraja laulu ja see ei sobinud, et noh, näiteks raadio direktori meeleoluga, no siis oli pahandust suhteliselt ikkagi palju, nii et ma ei ole õnneks ise hommikuprogrammi tegija olnud. Ma olen seda ka öelnud, et raadiotöös on minust jäänud üks tsoon täiesti vabaks on hommik, ma olen ise ju inimene ja ma hakkasingi vikerraadio keskööprogrammis nagu kõige rohkem tegutsema. Aga ma olen ka oma loomult ikkagi öine inimene, öökull, aga ma ei pea ka õnneks väga vara ärkama märkama, mis ilmas on seda tegelikult julgustav kuulata, et nurinat on olnud ikka kogu aeg. Õnneks küll jah, sellepärast et ma tean, et lind nurinat jätkuvad, vaatamata sellele, milline riigivõim on või kes on parasjagu raadio direktor, ikka kogu aeg ei olda rahul ja selles mõttes on seda hommikut ka. Ma arvan, sinul noore tegijana kõige raskem teha. Sest tõepoolest seda kuulatakse palju, see on Prime taim. Kui inimene on tulnud nagu vasaku jalaga voodist, siis kõik asjad ärritavad, aga õnneks muidugi on olemas üks selline hea tuju laulude mis võib-olla et ei oma kunstiliselt meisterlikkusest või kvaliteedi, et ei tea kui kõrgustesse ulatuv, aga ta on selline, mis minu arvates hommikumuusikaks igat eriti sobib. Ja ma ei tea, kas nüüd oleks siis õige aeg seda esimest näidet, et tuua muidugi minu üks lemmikuid ja see on vaieldamatu lemmik, on selline hästi kaunis lauljatar nagu Shinaiistan teda muidugi noh, teatakse kui ka filminäitlejat, kes oma jaamybaysis näidelnud ja tõepoolest väga kena. No siis oli ta ikkagi nooruke neiu, nüüd on ta juba küpses eas daam. Aga nendel kaheksakümnendatel see laul on aastast 81 ja see räägib hommikusest rongist, mis väljub kell üheksa. Nii et see, see täpselt ongi see, mis peaks sobima hommikuprogrammi, selles on selline draiv sees, et nagu mina seda kuulan, siis mul lihtsalt jalg hakkab tatsuma. Mul läheb tuju heaks. Ja kui nüüd lubad, siis ma selle lauluga tervitan täna oma väga head kolleegi, kellel on täna sünnipäev, aga igatahes, et ta on erakordselt tagasihoidlik, siis tema nime jätan nimetamata. Nii et see laul ilmselt teeb tuju heaks. Nii vikerraadio kuulajad kui ka tänasel sünnipäeva lapsed. Aitäh, Olavi, kuulame.