Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere tänases saates on juba, võib vist öelda ei tea mitmendat korda külas kirjastaja ja tõlkija täna küll eelkõige tõlkija Krista kaer, tere, Kristo. Tere. Oleme ääri-veeri sellel teemal, millest täna hakkame rääkima, sinuga varem rääkinud ka, kuid tänase saate ajendiks on üks kurb sündmus. Nimelt 22. jaanuaril lahkus meie seast eksmaailma kuulsamaid tuntumaid tunnustatumaid auhinnatumaid. Ulme ja fantaasiakirjanik Ursula Legiin, kes sündis 21. oktoobril 1929 ja suri tänavu 88 aastaselt. Ja tegu on tõesti niivõrd olulise autoriga. Ma usun nii minu kui sinu jaoks, Krista, et sai kõhelnud vist hetkekski, kui ma kutsusin sind siia saatesse temast rääkima. Jah, ega ei kõhelnud küll arsenali kiigne, muidugi. Ursula Greberlegiim on täiesti kindlasti üks 20. sajandi väga olulisi kirjanik Käia kui Peeter Simm juhatas ta sisse kui ulme fantasy kirjanik siis ta ise on öelnud, et tema enda teosed liiguvad täiesti vabalt nii realismis maagilises realismis, ulme Santa siis ja igasugustes muudes variantides olulisest kirjandusest, noortekirjandusest, mõistujutt, tõdest, luulest ja igasugustest ala alajaotustest, kus enamikku kirjutatud ei ole võimalik kuidagi mingisse lahtrisse paiguta peda. Ja ta paneb hirmsasti seda pahaks, kui kriitikud lükkavad ta lihtsalt ulmekirjaniku sahtlisse, et ta seal unustada. Või vähemasti alguses kippus see niimoodi olema, nii et mitu korda ise öelnud ka. Ta eelistab, et tema kohta öeldakse romaanikirjanik, luuletaja. Täiesti õigus ja ma tegelikult selle epitajaid ütlesingi üsna kõhklemisi, pigem selleks, et kuulajatele, kes võib-olla tema loominguga kursis ei ole mingi suunis kätte anda. Aga ta ise pidas ju ka enda neid raamatuid, mille tegevus toimub kuskil kaugel planeedil mingisuguses ebamäärases ajas välja mõeldud kohas ta ikkagi ju rääkis oma tegelastest kui päris inimestest ja, ja tegelikult on nendest tegelastest tegevustes ka ju väga kerge tõesti päris inimesi nii-öelda iseennast ära tunda. Ja, ja just sellele, mis ma enne ütlesin, tahan juurde lisada, et samal ajal ta ei teinud nägu, et ta ei ole ulmekirjanik või jätta kirjutab, ütlesite hirmsasti, pahandas nende nii-öelda peavoolukirjanikega, keda peetakse realistlikeks kirjanikeks, kes tõid oma romaanides ulmeelemendid kõvasti sisse ja siis ütlesid, et tegelikult selle ulmega mitte mingit tegemist nii saidelt säru tegelikult Margaret Atwood ega kasuguru. Aga samal ajal muidugi kõik need ühiskonnad, mida ta kirjeldab teistel planeetidel, need on hästi realistlikud, need on päris inimesed, need on päris probleemid ja ta ehitas need ühiskonnad väga täpselt üles detailideni, sest ta oli ise väga palju kokkupuudet põlisameeriklastega piss või tähendab, tegeles tegelikult antropoloogia ka etnograafiaga, kuigi ta neid otseselt ei õppinud, aga tema isa oli ju üks tuntumaid Ameerika etnograaf või antropoloogia Alfred Gröber, ema kirjutatud kas raamatu siis indiaanlastest ühest väga arhailisest suguharu ainsast ellu jääst ja nagu ta ise on öelnud, et ta kasvas tegelikult üles niimoodi, et tal ühelt poolt oli täiesti tavaline keskklassi perekond, tavaline keskklassi elu, samal ajal olid uksed lahti. Ja peaaegu kogu aeg, kui ta mäletab. Ta oli tal keegi kusagil põlisameeriklaste hõimust elas nende juures või puutus ta nendega kokku ja nende folklooriga. Tangi folkloori oma suure inspiratsiooniallikana nimetanud ja ta ütles, et kui ta 12 aastaselt luges ühe iiri fantaasiakirjaniku lood Tansseini lugusid, siis see oli tema jaoks selline äratus, sest et siis ta alles taipas. Baset müüdid ei olegi midagi, mida kunagi ammu tehti, vaid neid võib ka tänapäeval leiutada. Ja ja ta ütles ka, et ega ta ei arvanud, et ta ei osanud seda, mis ta kirjutas, kuidagimoodi liigitada, tõsi küll, päris esimesed raamatuid, millega ta katsetas või mida ta esimesena püüdis välja anda. Tegevus toimus mingis väljamõeldud Kesk-Euroopa riigis, mille nimi oli arseeni ja aga selle juurde ta pöördus ka hiljem tagasi, aga need raamatud ei ole tal kunagi nagunii populaarseks saanud kui teised, need, mis toimuvad ikkagi teistel planeetidel, kogu Hainid kell ja, ja ka tema fantasy raamatud. Samal ajal, ega sa alguses talle kerge ei olnud, sellepärast et kui ta 62. aastal debüteeris ulmetekstiga, siis see oli ikka suuresti tol ajal veel sedalaadi kirjandust, mida sellised keskealised mehed tegid teismelistele poistele ja seda, et üks naine tuleb ja kirjutab ja kirjutab hoopis teise nurga alt. Ei olegi robotid, kosmoselahingud, see oli miski, mida ei osatud ka turunduslikult kuskile mahutada. No tegelikult esimene jutt avaldati niimoodi, et autorist olid ainult initsiaalid, esimene ulmejutt ja see oli ka nii, et tegelikult Ta ei olnud võetud ühtegi sedalaadi juttu mitte kunagi üheltki naiskirjanikult ja kuna ta saatis neid initsiaalid all ja hiljem selgus, et tegemist on naisega, kellel on veel samal ajal kolm last siis sinna kõrvale tuli panna autori biograafia ja siis lõpuks ei jäänud tal muud yle, nagu ta hiljem naeris, kui ta ikkagi avaldas selle kõik initsiaalid all juures oli märkused, tegelikult. Nende initsiaalidega on selline ja selline naine, aga tema ise ei ole seda kirjutanud tema eest kirjutas selle keegi teine selleks läbi ja nagu ta ütles, et nad ostsid mehed oma esimese Volkswageni edasi-tagasi tassida sellest rõõmuga ja ja midagi muud, lihtsalt selle jäänud üle. Aga see hakkas vähehaaval muutuma. No ilmselt osaliselt ongi põhjus muidugi tema enda kirjutistes, aga kindlasti on siin laiemat muutused Lääne ühiskonnas ka sees. Ma pean silmas kogu 60 kaheksandat aastat, mis ikkagi väga palju raputas ühiskondlik arusaam ja tegi ju võimalikuks ka selle, et ulmekirjandus ennast palju rohkem ühiskonna lavastust. Seda küll, need olid need nii-öelda ulmekirjanduse kuldaastased, viiekümnendad ja kuuekümnendad, eks ta oli muidugi naisena seal ikkagi nagu valge vares ja nafta on saanud ka selle poolest kuulsaks. Paluti lõpuks ta kirjutab nagu soovituse ulme antoloogia esimesele kõikjale, kus esinesid ainult mehed. Siis ta keeldus sellest põhjendades ennast väga kenasti, et kui ülejäänu on samasugune, siis mitte kuidagi ei tõuse tema tema sulg. Selleks, et sellisele raamatule soovitust kirjutada. No nüüd mitte päris kronoloogiliselt liikudes selles mõttes, et 1968. aastal ilmus tema meremaa võlur mis ilmus küll tol hetkel kui selline noorteraamat, kuigi vist selle retseptsioonist üha vähem noorteraamat võib vist nii öelda ja kindlasti kohe. Aga jõuame meremaatsükli juurde, ehk mõne aja pärast mõtlesin, et võib-olla peatuks pimeduse pahemal käel, mis ilmus 1969. aastal ja mis muutus tegelikult väga ruttu teoseks, mis jõudis ülikoolide programmidesse ja mida hakati pidama ka, võib vist nii öelda esimeseks feministliku ks ulmeromaaniks üldse, siis äkki peaks sellest natuke rääkima, et mis, mis tõsta siis on esimene feministlik ulmeromaan, sest ma pean veel sellega ära, ütleme, et kui kui mina seda Krista, sinu 1981. aasta Mirabiilia sarjas ilmunud eestikeelses tõlkes lugesin, siis lugesin seda midagi teismelisena ja ma olin lugenud juba suhteliselt palju ulmekirjandust, mis eesti keeles kättesaadav oli. Minu jaoks oli see väga silmiavav, sest et ma taipasin tänu sellele raamatule, et ulmekirjandus ei pea tõesti olema ainult robotid ja kosmoselahingud, nagu ma enne ütlesin, aga võib ometigi sama põnev olla. Jah, eks see oli silmi avav Eestis veel väga paljudele, nagu ma hiljem isegi kuulsin. Aga noh, eks Ursula kinni põhimõte oligi selles, et tegelikult ta kirjutab ideede romaane ja samal ajal ideede romaanid ei pruugi selle poolest olla sugugi igavamad, vaid seal võib olla samuti väga haarav tegevus. Miks ta oli feministlik kõigepealt, sellepärast muidugi nagu sa ütlesid, et robotid ja kosmosele seal robotite, kosmoselaevade ja võõraste planeetide keskel aeg-ajalt mõni tütarlaps ka ikkagi lehvisega enamasti oli ta siis kangelase kuidagimoodi seotud, teda tuli ohtralt päästa nendest olukordadest ja üldiselt oli ta niisuguseks kaunistuseks sealjuures kusjuures, või siis karmimad ulmekirjanikud leidsid, et kui naine sinna kuhugi sisse tuua, siis tähendab ta asi kisub romantiliseks kätte ja kogu mõte läheb kaduma, nii nagu naine olekski ainult romantiline kaunistusi mitte midagi muud. Tegu oli natukene nagu rüütliromaanide uus ümber. Ja, ja ühelt poolt olid rüütliromaanid, teiselt poolt olid siis tõesti niuksed karmid idee romaanid, aga sinna ei mahtunud ükski naine, siis oleks kõik ära rikkunud lihtsalt. Aga Lorsonale kiin ütles, et teel pimedasse paremas käes ta tegi tegelikult niisuguse triki, et ta mõtles, mis saaks ühiskonnast inimühiskonnast, kui sealt üldse sooküsimus. Et mis siis järele jääb sellest ühiskonnast, kas seal üldse mingeid probleeme on. Ja võttis ta selle sooküsimus on niimoodi ära, et sellel planeedil, mis on siis keetten või talveplaneet. Seal ei olnud inimestel kindlat, sest sugu vaid teatud aegadel, nii nagu jooksu ajal sattusid nad Kennerisse. Ehk siis neil ilmnesid ühe või teise sugupoole tunnused. Nii et üks ja see sama inimene võis olla näiteks mitme lapse ema ja mitme lapse isa. Kusjuures huvitav on ju see ka, et siit kaob ära ka läänemaailmas nii valulik ja probleeme tekitav küsimus. Homoseksualismi-ist. Jah, kusjuures muide, see oli üks asi, mille peale Ursula hakkas alles hiljem mõtlema ja ta ütles, et oleks pidanud sellega kuidagimoodi sisse tooma, et miks ta ainult kahesooga piirdus, et miks nad heterod kõik olid. Aga seal raamatus olid tõesti kõik heterod ja nad said ainult siis ikkagi ühte või teist sugu ja suhtlesid siis vastassugupoolega. Aga samal ajal see ei tähendanud seda, et neil ei oleks tõesti kestvaid kiindumusi või et näiteks paar ei oleks jäänud kokku terveks eluks, kuigi nende soorollid selle käigus vahetusid. Ja sellelt pinnalt tegelikult Ta ehitas üles terved mütoloogia, terved müütide seeriad, täpselt samuti väga traagilised armastuslood. Pool feodaal selles ühiskonnas perekondade Vainud ootamatult, et kokku saanud noored täielikult niisugused selle planeedi Roomeo ja Juulia lood. Ja selgus muidugi, et kui võtta sooküsimuse ära, siis jääb järgi hästi palju asju, siis jääb järgi igasugused muud asjad. Aga samas mind natukene üllatab see, et feministid selle raamatu nii kahel käel vastu võtsid, sellepärast et mina lugesin siit raamatust välja selle, et kui ei ole enam selget mehelikkust ja selget naiselikkust siis jääb üks lõppu tuv intrigeerimine, mida võiks ju üleolevalt naiselikuks nimetada. Ja samal ajal jäävad sellised totrad võimumängud, mis on iseenesest omased olnud nii-öelda meeste juhitud ühiskonnale. Aga see kõik jääb kuidagi poole peale pidama ja tervikuna kukub välja midagi üsna nõmedat. No ega need ühiskalasel nõmedamad ei olnud ka väga paljud maapealsed ühiskonnad Aga aga ma ütlengi, et tegelikult ta lihtsalt näitab, et oleks teistmoodi, aga mitte tingimata parem. Ei nojah, aga mis see parem oleks? Paratamatult ju niisugused küsimused ikkagi toovad kaasa mingit omamoodi probleemid, seesama truudus ja, ja kiindumused ja need, need niikuinii Ani inimestel risti jalus, ükskõik kas nad on siis nii-öelda kindlaks määratud eluks ajaks naiseks ja meheks või siis muutub. Ta näitas muidugi seda, et sooline kuuluvus ei pruugi olla nii ühene. Ja mõnes mõttes näitas seda ka seda, et Neid omadusi, mis omistatakse kas mehele või naisele neid, võib mõlemas sugupooles ette tulla tema viis äärmuseni tegelikult ütleme, muudes ühiskondades on see tihtipeale niikuinii olemas. Ja et sa ei saa nagu ühele sugupoolele kindlalt tema külge pookida mingeid teatuid omadusi, aga tolleaegses ühiskonnas tõenäoliselt väga kindlalt seostatigi naistega teatud asju, teatud rolle ja meestega teatud rolle, nii et selles mõttes Ursula oli selline natuke segamini. Aga ega feministid temaga nii üheselt rahul ei olnud, seepärast, et ta kasutas seal ikkagi näiteks neid asesõnu, mis on ikkagi hii ja ja see minu meelest nii Estraveli kui ka selle raseda kuninga puhul oli ikkagi hiidmängus. Nii et, et ta sai seal ikkagi ka tegelikult kriitikat üsna paraja. Nii et võib-olla eesti keeles jõuab see raamat isegi paremini kohale. Ei, ma arvan küll, sest et eesti keeles ei ole sugu selles mõttes määratletud ja selles mõttes muidugi on teisigi raamatuid, kus on püütud nagu soolist kuuluvust peita, siis eesti keeles kukub oluliselt paremini välja. Aga võib-olla sa loed ühe katkendi ette? Nojah, see on just selle koha pealt, kuidas siis maalane, vaatan hämmastusega seda mitmesoolist või ütleme, muutuva sooga. Põliselaniku lauas vestles Estravel mõnusalt, nüüd istus ta vaikides teiselt poolt kollet. Pärast kaheaastast talve planeedil viibimist olin ma ikka veel kaugel sellest, et siinseid inimesi nende oma silmadega näha. Püüdsin küll, kuid mu jõupingutused viisid selleni, et tahtmatult vaatasin keteenlast kõigepealt kui meest, seejärel kui naist. Nii toppisin ta mulle omastesse kategooriatesse, mis olid tema puhul nii kohatud. Nüüd oma auravat hapukat õlut rüübates mõtlesin laua ääres käitusestramen naiselikult Vitali, võluv, peenetundeline, osav. Tema vestlus oli pealiskaudne ja ladus. Kas mitte just see, tema nõtke naiselikkus ei tekitanud minus võõristust ja usaldama vabandust. Kuid praegu minu lähedal tule kumases pimeduses istuvast tõmmust, iroonilisest võimukast isikust oli ju võimatu mõelda kui naisest. Samal ajal aga temast kui mehest mõeldes tajusin alati võltsi nooti, petlikust oli see temas või minu enda suhtumises. Estramini hääl oli pehme ning üsna kõlav, kuid mitte madal. See polnud mehe hääl, aga ega naise oma. Kuid mida ütles praegu? See on jah, päris hea kohta, mis suudab tõesti selle tohutu võõristusefekti hästi edasi anda, mida see raamat paljuski kannab. Ja samal ajal selle võõristuse kaudu hakkame me ju just mõtlema iseenda peale. Ja, ja, ja tegelikult muidugi selles raamatus ei olnud mitte ainult see sooküsimus, sest Ursula liin on olnud väga pikka aega kirglik taoismi, järgija ja pooldaja, isegi tõlkinud saadaid siingi inglise keelde, teinud sellest oma tõlke. Ja seesama taon tal seal raamatus ikka väga võimsalt sees kasvõi juba Alutes selle raamatu pealkirjast. Sest et tegelikult seesama pealkiri pimeduse pahem käsi, seda ta on seal seletanud, nii et see on Sealse usundi üks põhitekste, mida kõik teavad või ühe põhitekstiosa ütleme ja siis terve see, milles see juhindub ja mille osa on ka pealkiri, kõlab nii et valgus on pimeduse pahem käsi ja pimedus on valguse parem käsi. Kaks on üks elu ja surm lamavad koos nagu armastajad kemmeris nagu ühendatud käed nagu teekondi. Ja väga tähtsal kohal minu meelest seal raamatus on ka see, mis on terve ühe peatükis kirjeldatud ennustamine, mille käigus on siis terve hulk erirollidega tegelasi ja kokku siis see annab lõpuks tulemi, mille karjub välja siis üks seal selles grupis olev liige. Aga ka seda oskab ta teha nii et see on hoopis teistsugune kui mõni teine ennustamine, sest üks põhiasju, mida seal planeedil püütakse selgeks, pigem on see, kui mõttetu on teada vastust valele küsimusele. Ja seal seda mitme näitega illustreeritud, kuidas küsimus esitatakse valesti ja see viib, viib täiesti inimesega, võib viia ka hullumiseni või viib hullumiseni selle ennustajate gruppi. Aga väga tihti just me kõik otsime vastuseid valele küsimusele, ma arvan. No see raamat on ju tõesti ka, võiks öelda omakorda selle keteni või selle talve planeedi väike entsüklopeedia, ta koosneb väga erinevas laadis kirjutatud tekstidest. Siin on see põhinarratiiv, kuidas saadik on oma eksirännakutel ja satub poliitiliste intriigide küünisesse. Aga lisaks sellele on siin selliseid etnograafilisi kirjeldusi siis müüte, mida sa mainisid religioossete tekstide katkeid ja see kõik on tohutult värviline kirju, mis tekitab loomulikult kohe iha, tõstis jälle kohal olla. Ja seal kohal olla ma vist ei saa, aga nagu sa enne saate algust mu tähelepanu juhtisid sellele juba eelmisel aastal öeldi välja pimeduse parema käe järgi vändatakse minisari, mis küll ei tea, millal valmis saab. Jah, seda ei tea, sest tegelikult selle juures pidi Ursula ise ka olema seda hakatele seid tegema, aga no ta enam ei saa olla muidugi. Aga sellest on tehtud lavaversioonid, tähendab, Ta on ise teinud ja seda on kaks korda esitatud laval ja ta ise ütles, et ta seal lavaversioonides püüdis natukene midagi täiendada veel võrreldes sellega, mis enne oli. Ja noh, lihtsalt lisada juurde veel, et see raamat ei ole ju nagu eraldi raamat üksi, see on osa tema suuremast tsüklist. See tsikkel eeldab siis seda, et kunagi asustati hästi paljud asustatavad planeedid maa sarnaselt planeedilt, mille nimi oli Hain. Ja kuidagi need kõik hajusid ja hiljem hakati siis uuesti neid uurima ja saadeti siis keskusest, et nendele mingisugused inimesed, keda nimetati mobiilideks, kes pidid kirjeldama eelkõige, mis seal planeedil toimub, mitte sekkuma mingil juhul nende elusse. Talveplaneedile läinud inimene või maalane või fännisaadik oli siis üks neist, aga seal on veel rokannoni maailm ja Dagenduse planeet. Illusioonide linn ja maailma nimi on mets. Praegu ma arvan, et kui Eestis on nii palju juttu metsast. Ma soovitan soojalt kõigil seda lugeda. Ja ma arvan, et eestlased, kes hirmsasti oma metsa pärast muretsevad, võib-olla eelkõige samastuksid nende üleni rohelise karvaga kaetud toredate metsaelanikega, kelle ellu paraku tungib jõhkralt jällegi kapitalism. Need raamatud, mida sa mainisid, on kõik eesti keeles. Need on kõik kättesaadavad. Ja lugesin ka Washington postist järelehüüete ja siin on toodud ka selliseid paralleele, tursadelegeeni raamatut inspireerisid ka teisi autoreid ja maailma nimi on mets on toodud välja kui inspiratsiooniallikas sellisele minu meelest tõesti kohutavale filmile nagu avatav. Jah, maailma nimi on, mets on palju parem kui avatel, palju parem, ütleks hästi, õbluke, tegelikult väga-väga jära. Ja näiteks Troonide mängus nähtud paralleele pagendusse planeediga. Ja seal võib üsna palju paralleele tõmmata eriti jusse põhjast tulev oht ja mingid kummalised lumekuulid, kes tulevad aeg-ajalt. Ainult et Ursula raamatute salati, nendel planeetidel on nad nii veidralt, kuitahes seal on ikkagi, need tegelased on sedavõrd realistlikud ja sedavõrd reaalsed. Need probleemid on asjad, millega seal väga kergesti samastada. Ja kohati tundub, et ta on kirjutanud need reaktsioonina mingisugustele parasjagu õhus olnud probleemidele, aga teistpidi mõjuvad nad ka üsna ajatutena rääkida üldinimlikest probleemidest. Ja tema juures on muidugi veel üks asi, on huvitav, mis tuleb, ilmselt kui meil tuleb juttu sellest järgmises tsüklis talle, et et tal ei toimunud niisugusi suuri vastandusi. Ta on kurjad jõud ja on head jõud ja heade jõudude hulgast tuleb üks või mitu kangelast, kes läheb siis selle üldise kurjuse vastu võitlusse. Ta on korduvalt öelnud, et tegelikult tõelised kangelased on need, kellel jookseb rindejoon läbi nende enda. Eelkõige tuleb neil iseendaga võidelda selleks et iseendani jõuda ja see peakski olema nagu igasuguse inimese võitluse põhiteema. Aga lähmegi siis meremaa sarja juurde, see on sari, mis sai alguse 1968. aastal. 1009 71 ilmus teine osa atooni hauad, 72, kaugem kallas ja sellega sa Juske triloogia otsa, siis läks natuke aega, siis sai triloogiast Petroloogia, hiljem kasvas sellel Pentaloogiaks ja ja nüüd on seal veel rohkem lugusid, lõpuks, et seda tuleb lihtsalt sarjaks nimetada. Nojah, eks ta nüüd ole lõpetatud, seal on nagu jah, on need, mis nimetatakse meremaa jutud veel ja teine tuul ja siis on veel, ütleme, ajakirjades laiali üks viis-kuus lugu mitte rohkem. Nii et jah. No meremaa võlur, nagu ma saate alguses ütlesin, kui ta ilmus, seda nimetati selliseks noorte ja täiskasvanute või noorteraamatuks ja minagi lugesin seda esimest korda teismelisena. Millal see tundus väga võluv, aga ma olen lugenud seda korduvalt ka hiljem, võlu ei ole kuskile kadunud. Ja ega ta ei kao sellepärast, et ta on ikkagi kirjutatud tõesti, nii et võib-olla isegi tol ajal ja esialgu ehmatab kas inimesi, et keegi on kirjutanud raamatu, mis oleks nagu mõeldud isegi lastele eriti algus ja tegelikult põhiteema seal on elu ja surma teema ja surm on seal juba esimeses raamatus väga selgelt sees. Aga jällegi nii nagu seal pimeduse paremas käes ühtne ühtsus, vastandlikkus ja ühtsus, nii ka selle meremaa lugude niisugune motiiv on see mida tasuks ka ikka meeles pidada. Nimelt üksnes vaikuses sõna üksnes pimeduses valgus üksnes suremises elu haukas ähvatav sööst tühjas taevas. Isegi keegi kirjutas, et, et ta sõber elas väga rängalt üle kellegi lähedase inimese kaotust ja, ja tema sõber soovitas tal lugeda meremaa jutte või just seda tsüklit ja see tõepoolest aitas. Sest see on just seesama teema, et selleks, et kellegi elu paistaks välja, peab enne ja pärast olema vaikus või tühjus. Ainult sõna on võimalik siis kuulda, kui see kõlab tühjusest. Ja muidugi algab ta nii nagu, nagu noh, arvatakse, et hiljem on see kõvasti Rowlingut mõeldud. Tänud, sest see on esimene kord, kus tekkis maailm, on niisugune asi nagu võlurite kool ja üks väga andekas maapoiss lihtsalt häda korral küla rünnata. Ja ta kutsub esile tohutu udu, ilma et ta teaks, kuidas ta seda teeb. Aga siis muidugi nähakse, et ta on väga andekas, saadetakse ta ühele saarele võlurite koolis maad, mis koosneb tegelikult saartest ja seal vahel on Merini, et meresõit mine ja saared ja nende eri kultuurid ja see kõik on, on seal väga-väga oluline. No siin raamatus on hästi palju erinevaid kihistusi, erinevaid filosoofilisi momente siin esiteks kangelane, kelle seest rindejoon läbi jooksebki. Ta kutsub selleks et oma tegelikult veel mitte täielikult omandatud oskusi demonstreerida midagi väga kurja siia maailma ja lõpus selgub, et see kurjam ikkagi osa temast endast. Siis on siin ka välja toodud, et raamatust käib läbi Carlyungi arheotüüpide teema, see leiab väljenduse just kogu selles maagia olemuses, mida siin raamatus rakendatakse. Maagia on ju vägagi keelekeskne. Seal on jah maagia ääretult keele keskne kogu see maailm on lõpmata keele keskne, seal on inimestel nii-öelda tavanimed ja mitte ainult inimestel kõigel kogu selle maailmale loomadel, kividel, puudel, kõigil inimestel on tavanimed, aga peale selle on olemas, on niisugused asjad nagu pärisnimed või vanad neile nimed. Ja kogu võlukunst seisnebki selles, et tegelikult võlurid omandavad need vana keele nimed või pärisnimed ja kui kedagi nimetada, olgu ta kasvõi lohe tema enda pärisnimega siis sa saad tema üle võimu. Neid pärisnimesid hoitakse hoolega. Ja see on ülima usalduse märk, kui keegi usaldab kellelegi oma pärisnime, aga võlurid ja suured võlurid saavad need selgeks ja tajuvad meid. Niiet. Esimene noh, hiljem on ka keelega mängitud, aga esimene tõesti ulmeraamat või fantasy raamat, kus kogu main põhineb keelel. Iseenesest on siin ka palju viiteid nii-öelda meie maailma ajaloole see komme, et inimesel on oma mingi nii-öelda salanimi, see on paljudes kultuurides isenesest tuntud olnud ja arusaam või usk sellesse, et kui me valdame õigeid sõnu siis me suudame seda maailma kuidagi valitseda. See iseloomustab näiteks kogu keskaegset Euroopa kultuuri, on mingis mõttes juba alkeemia aluseks. Nii et tegelikult on siin raamatus hästi palju kultuuriloolist tarkust, mis on huvitav, kui seda teada, aga kui seda ei tea, siis on see niisama põnev lugemine. Ja seda ka ja teine asi minu meelest stenaati saagi aeguda, sellepärast et kui sa vaatad, kas või praegu, kuidas inimeste sõna võrra kahaneb ja kui loed lehti ja saad aru näiteks, et siin ja seal on lihtsalt keelt nihkes kasutatud ja siis tekibki tegelikult niisugune tunne, et see on. See on reaalsuse suhtes nihkes, sest et ei tunta sõnu, millega seda maailma kirjeldada, see maailm, mida siiski selle vigase keelega kirjeldatakse, see on juba iseenesest vigane. Sest sa ei saa sellele pihta. Ma arvan, et kõigile, kes peavad keelega tegelema või mitte ainult seda igale õpilasele kooliski, peaks raamat olema niisugune asi, mida ta loeb ja saab aru, et kui ta midagi ütleb siis ta iseloomustab sellega midagi, selle taga on midagi reaalset. Et see ei ole lihtsalt niimoodi, et sa ütled jaa. Arvad, et niimoodi võib öelda ja teine asi muidugi, mis siin raamatus on algusest peale sa ütled, et ta niimoodi lollusest ja Uksakuses edevusest toob midagi kurja kusagil kaasa. Teine teema muidugi, mis siit läbi jookseb, on vastutus oma tegude eest, see on ka võlurite kooli üks põhiteema. Et iga tegu, mis sa teed, toob mingi teise asja kaasa, juba sellel on mingi mingi tulemus ja see tulemus sind omakorda sunnib jälle tegutsema ja nii läheb see lõputu reana. Nii et kui sa ei anna endale aru sellest, mis sa teed, siis võib sulle tuua kaasa mingisuguse, väga kummalise tegude rea ja sa oled juba selle tegude reaori ja et neid hetki, kus sa maailmas lihtsalt oled, nii et sa ei pea midagi tegema ja sul ei ole selle tõttu mingit kohustust, neid on imeharva, tuleb ette. See on üks oluline asi, kes sellega seotud on ju veel ka selline mõte, mis siin raamatus võib-olla ei olegi niimoodi meelega sees, vaid võib-olla see on lihtsalt minu peas raamatu ajal tekkinud. Nimelt kas kõike üldse on tarvis teada, sest ühel hetkel hakkab noor võluri esitama väga ohtlikke küsimusi nimelt hakkab küsima, kas oleks võimalik selles päris keeles sõnade tähendust muuta, mis muudaks maailma olemust. Kas selliseid asju on tingimata vaja teada, kuskil on äkki meie teadmiste piirikust ei peaks üle astuda? No ta ise peaaegu et selleni jõuad ja läheb ka üle piiri seal kolmandas osas selle kaugemas kaldas teda sunnitud minema sinna, kuhu keegi teine ei lähe selleks, et nagu maailma uuesti ühte liita ja päästa. Ja muidugi on siin ka just jälle seesama teema, et kas on võimalik siis ikkagi seda piiri surnute ja elavate maailmas nihutada. Ja kas on võimalik seda surma üldse ära hoida, aga just kaugemas kaldas siis Ursula kiin annab oma variandi sellest, et mis siis tähendaks, kui surma enam maailmas ei oleks. Ja see pilt ei ole väga roosiline. Nojah, siis tulemus on lõpuks see, et kõik on kuidagi natuke elutu. Kõik natuke elutu ja ja ka keel läheb kaduma. Sealjuures huvitaval kombel kõik läheb kuidagi nihkesse. Aga sa valisid ka meremaa võluri ühe katkendi, mida ette lugeda ja see vist räägidki meile keeles. See räägib keelest, jah, ja see on just sealt selle võluri kooli minemise algusest enam-vähem, kui need õppetunnid algasid. Keed ohkas mõnikord, aga ta ei nurisenud, ta mõistis selles igavese lõputus paikade, asjade ja olendite pärisnimede õppimises peitus ihaldatud võim otsekui kalliskivi kuiva kaevu põhjas sest võlukunst seisnebki iga asja õige nimega nimetamisest. Nii oli kurjem Carmerruk öelnud neile vaid korra esimesel tornis veedetud õhtul. Rohkem ta seda ei korranud, kuid keed ei unustanud tema sõnu. Nii mitugi suure väega maagi oli meister öelnud, on püüdnud terve elu ühe ainsa asja nime teada saada ühtainsat kadunud või peidetud nime ja nimekirjad ei ole ikka veel täielikud ega saagi olema, senikaua kuni maailm kestab. Kuulake ja te mõistate, miks see nii on maailmas päikese all ning teises ilmas, kus päikest ei ole, leidub palju säärast, millel pole mingit tegemist inimestega inimkõnega ning on olemas ka vägesid, mis on meie võimusest väljas. Aga võluda, päriselt võluda saavad ainult need olevused, kes räägivad meremaa, hardi keelt või vana keelt, millesse on välja kasvanud. Seda keelt räägivad lohed ja rääkis kasekoi, kes maailmasaared lõi ning see on ka meie leede laulude loitsude sõnumiste ja manamiste keel. Nojah, ja seesama keel siis ongi see mingis mõttes, mille alusel sa maailma lood, seda nii-öelda valitsed ja mõistad ka samal ajal. No see on juba täiesti haide keri vääriline filosoofiat, kes ju ütles, et ka olemine vajab olemasoluks keelt, ilma selleta ei ole keelt. Jah ja noh, selles mõttes täpselt see Ursele kinni raamatud ongi omamoodi, väga-väga teistsugused kui teised raamatud, sellepärast ta nii suur kirjanik ongi. Ta on väga loogiline oleks ju, et annaks oma noorele kangelasele ühe vastase, kes esindab siis niisugust tohutut üldist kurjust. Ta korjas vastu võitlema, ega see ei ole üldse probleem seal need, kes seal tema raamatutes teevad halba maailmas, need inimesed ei ole tegelikult kurjad, nad tahavad midagi niisugust, mis toob kaasa midagi väga halba tervele maailma, nad ei anna oma tegudest aru, lihtsalt mitte, et nad on nüüd väljas selle peale, et teeks õige palju kurje. Sa ütlesid väga õigesti, et on suur kirjanik, aga tema raamatud on üldiselt väikesed, et kogu see suur filosoofia, millest me oleme siin rääkinud esitatakse kuidagi möödaminnes, nii ei kurna lugejat. Ja ta oli sügavalt veendunud, et sa saad rääkida väga suurest filosoofiast niimoodi, et samal ajal seda raamatut on väga huvitav lugeda. Ja ongi selle näiteks sellesama võluri võitlust iseendaga nii põrgulikult huvitav lugeda, et palju huvitavam kui kuhugi lahingusse minemine. Ja seda raamatut, nagu sa alguses ütlesid, kannab selline tasakaalu idee ja ja kui siinse heegeldatakse nendel erinevatel saartel ringi, siis see on ideaalne keskkond, kus on võimalik nii-öelda väga kergesti luua täiesti erinevaid maailmu, tuua näiteid erinevatest eludest, erinevatest eksirännakutest, aga ka erinevatest sellistest moodusi, vendidest, mille erinevad tegelased leiavad. Ja ta nagu mõne joonega iseloomustab ühte või teist ühiskonda need enamasti endale igaüks eri moodi üles ehitatud. Veel üks asi tema tegelaste puhul. Et aeg-ajalt iseloomustab oma tegelasi mõne eme joonega, näidates, mis värvi nad on, aga nad ei ole peaaegu kunagi valged selles meremaa võluri. See, kui ründavad selle keedi koduküla mujalt tulnud ratsanikud, siis need on valged, kollaste juustega. Jajah, õige enamik neid meremaa inimesi on tõmmu nahaga. Mäda on vasekarva, nagu öeldakse. Me oleme nüüd rääkinud Ursula krõberlegiini raamatutest rõhuga just nendel, mis eesti keeles olemas on. Aga Kristo, ma saan aru, et sul on plaanis ikka üht-teist temalt veel tõlkida. Ja tegelikult oleks väga vaja võtta kõik ülejäänud, mis meremaast veel tõlkimata on ikkagi sinna teise meremaa köitesse meil, et kolm esimest romaani on ühes köites ilmunud ja üks üks romaan, mis peaks ka veel kindlasti ilmimuselt Haini sarjast on siis see, mille originaalpeal kirjantis bassest. Ja see ma ei teagi, eesti keelde võib seda tõlkida kas ilma jäetud või paljaks röövitud. Seal ta tuleb välja ma väga huvitavate mõtetega anahhismi kohta sest anarhism oli ka üks asi, mis teda aastaid paelus ja proovib seal näidata, missugune võiks olla siis ühiskond, kus on tõepoolest Anašistlik ühiskond ongi. Aga see ei ole ka ju lõpuni optimistlikud toopia, vaid osutamisele, anarhistliku ühiskonna hädadele. Ja see ei ole üldse optimistlik Pitoopia, seal ta vastandabki nagu kaks ühiskonda. Ta viib oma ühe peategelase ühest ühiskonnast teise ja tema silme läbi, aitab siis näha mõlema ühiskonna häid ja halbu külgi. Nii et see on ikkagi enda Porsolegiini kogu loomingu ikkagi niisugune läbiv joon on, ütleme see. Ta näitab inimestele võimalusi. Ta esimene küsimus raamatu puhul on, aga mis siis, kui ja siis näitab, millised need võimalused oleksid. Aga need kasvavad ikkagi loomulikult inimestest välja. Need inimesed ei saa kirjutada asjadest, mida ei ole olemas, järelikult see, mida me nimetame ulmest ulmeks, on ikkagi jutt inimestest, inimühiskonnast, lihtsalt ta on paigutatud nagu katseklaasi kuhugi muudesse tingimustesse. Ja kuna ta on seda teinud veel tõesti niivõrd justkui mängleval moel selles mõttes, et tema raamatud on tihti stiililiselt väga rikkad, siis ilmselt see on ka see põhjus, miks ta nii erinevatele lugejatele peale läheb. Ja ma arvan küll, sest sealt võib tema loomingust võib väga palju eri eri tasandil leida. Taan luuletaja, ta kirjutanud raamatuid kamis, põhinevadki omamoodi müütidel. Ta lihtsalt on kasutanud nagu seda müütide niisugust ülesehitust ja loonud olematute maade müüte. Lühijutukogumik. Ja ta jõudis ikkagi väga palju kirjutada oma elu jooksul. Ta kirjutas tõesti väga erinevalt, on kirjutanud ja ka täiesti realistlikku stiilis asju, kuigi ta kirjanikuteed alustades ütles küll põlgavaid sõnu sellise psühholoogilise realismi kohta, aga hiljem ta siiski jõudis. No ja kui vaadata neid autoreid, keda ta ise väga hindab, siis nende hulka kuuluvad ka näiteks Ženja, Wulf ja muidugi palju ka paljud teised, nagu näiteks säramago ja muudki autoril. Niiet Te ei saa öelda, et ta oleks võtnud, lugenud ainult ulmet või püüdnud ainult seda žanrit tema jaoks, nagu siiski selles mõttes väga žanre ei olnudki. Selles mõttes oli ta natuke nagu ajast ees, et tänapäeval on see muutunud, võiks öelda vaated õhtumaise kirjanduse peavooluks, et realistlikkus raamatus midagi ulmelist ja ulmeline raamat tõukub ikka meie ühiskonnas. Nojaa, aga ma ei ole kunagi hästi aru saanud, milleks neid raamatuid lahtritesse ja nad on, minu jaoks on ikkagi olemas head raamatuid ja halvad raamatud. Sellepärast et kui sa paned talle juba mingi sildi külge, siis püüad selle läbi teda kuidagimoodi kitsendada või pisendada. Aga näiteks võib olla ime, praegu räägitakse, võtame kasvõi nii, räägitakse 20. sajandi briti ühest kõige suuremast kirjanikust, kes on Lecaree kes algul sattus täpselt ainult ühte lahtrisse, eks ole, noh, ulmekirjanikud täpselt kursusele kiino surnud siis öeldakse, et ta oli suur kirjanik, aga tal tuli võidelda ka just selle lahterdamisega väga põhjalikult. Ja samas tagantjärele võibki öelda, et tema oli üks neist isegi üks esimesi, kes hakkaski osutama sellele, et ulmekirjandus ei pea olema ainult ühe sellise kitsa sektantlikke seltskonna pärusmaa. Ja seda kindlasti ja tavaliselt, kui öeldakse, et ulmekirjeldus asse nii primitiivne, siis tavaliselt võetakse selle näit näiteks seda, et noh, tõesti on need kosmose niuksed löömingud ja nagu sa ütled robotid ja minnakse väga suurte relvadega kuhugi ja nii edasi. Aga kui sa võtad selle, mida nimetatakse realistlikuks kirjanikuks, siis selle servadel ja ääremaadel, kui kohutavalt palju mõttetut kirjeldust on kokku kirjastatud täpselt, samahästi võib ka seda ette heita, neile. Aga kas sa oskad saate lõpetuseks äkki mõne ettevaatliku lubadusega anda, et millal võiks midagi Ursulal kiinilt eesti keeles järgmiseks ilm? Seda lubadust ma ei oska anda, aga ma tahaksin võib-olla lõpetuseks tsiteerida ühte teist mu lemmikut nimelt David Mitchelli, kes on tegelikult väga suur osa Berliini austaja. Ja kes on öelnud, et nendele inimestele, kes ütlevad näiteks ka võib-olla võrsurele kiini raamatute kohta meremaa kohta ta ei seda, ma ei loe seal lohed. Et Kulla inimesed, kui te ütlete, et mõnda raamatut ei loe, siis ärge lugege seda sellepärast, et mannetult kirjutatud, et see on igav, see ei vii kuhugi. Ei ütle teile midagi uut. Aga ärge jumala pärast öelge, et ma ei loe seda raamatut sellepärast et sõnul lohe lohed on toredad. Täpselt ei ole selle, kus neid lohesid, siis veel leida, kui mitte raamatute lehekülgedel. Aga Krista kaer, ma tänan selle vestluse eest ja usun, et võime mõlema nimel öelda, et me oleme mõlemad Ursula krõber Legiinile tema tohutu töö eest tänulikud ja eesti lugejatel on veel palju ees. Aitäh ja saadet jääb lõpetama Erki Pärnoja, muusikapala, vesi kuulmiseni.