100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Urmas Vadi ja tänase mõtte autor on Ilon viitland. Ei ole enam nii, et ärkad hommikul üles ja mõtled, mis sa täna teed. Nii ütleb Ilona Wikland'i aastal 2009 Eesti Päevalehele antud intervjuus. Ja kuidagi nagu jube kurb hakkab selle lause peale, kui mõtled, et nii ongi. Vigla pidas muidugi silmas seda, et meie tänapäeva laste elu on liiga reglementeeritud ja see nii-öelda Bullerby on kuhugi kadunud. Ja neid hommikuid, kus tõused üles ja mõtled, et mida täna teha polegi sest on juba teada, mida peab tegema. Aga kui sellest esialgsest kurbusest üle saada ja mõelda, kuidas saada tagasi Pullerbisse siis siin on ka oht, võib jõuda hoopiski Aasotsiaalsusesse. Ilmselt selle mõttega, mida täna teha, ärkavad ka paljud töötud ja vaevalt, et see neile meeldib. Veidiga Pullerbist. Seda peetakse rõõmu, muretu lapsepõlve ja suhkrusaia ekvivalendiga. Et siis oli lastel palju vabadust, päev läbi olid lapsed isekeskis. Tänapäeval on aga lasteaeg kõik jaotatud erinevate trennide ja huviringide vahel ja see on justkui paha, lastel pole oma vabadust. Aga kas Bullerby polnudki tegelikult üks asotsiaalne kant ja emad-isad lihtsalt ei tegelenud oma lastega?