100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Urmas Vadi, tänase mõtte autor on Valdur Mikita. Räägitakse täiuslik, elamise tunne on selline, mida kogeb inimene, kes langeb lõpmatult aeglaselt, tagurpidi sirelitesse käes puust mõõk. Pole midagi öelda, tundub, et see võib olla täiusliku elamise tunne küll. Eks me kõik ole vähem või rohkem miskitpidi sellises õndsas seisundis viibinud ja ega elult ju muud ei tahagi, kui saaks selle tundega kogu aeg olla. Aga selge on, et isegi kui sul on aasta läbi olemas sirelipõõsas roheline puust mõõk ja lõpmatult aega, et selge ees sinna sisse vajuda siis sedasama tunnet enam ei korda. Aga igatsus muidugi jääb. Ja sellepärast me armastame, kin Mikitat, et ta oskab sõnastada meie jaoks neid tundeid ja olekuid ja hetki, mis teevad südame soojaks. No muidugi on ka neid, kes ütlevad, et Mikita on soolapuhuja, ajab udujuttu oma väiteid, tihti ta ei seleta ega tõesta. No mis juttu ta ajab, aga no mis siis? Tõde ei tohiks varjutada mitte ühtegi head lugu. Ja olgem ausad, Nikitad on eestlastele vaja, me ju teame neid anekdoote, kui öeldakse, et homme puuakse teid kõiki üles ja siis eestlased küsivad, kas köie peab ise kaasa tooma või et kui teised vaatavad torti ja mõtlevad, kas tort maitseb ka hästi. Siis eestlane vaatab torti ja proovib ära arvata, mida see tort temast mõtleb. Midagi nendes anekdootides on just sellepärast ongi meil vaja Mikitat, kes räägib, et eestlastelt ja Eestist on pärit mõtlemine ja seks ja üldse kõik olulised ja head asjad. Jah, Mikita on nagu meie kauaoodatud Kalev, kes saabub koju puust mõõk käes.