Ma elan Eestis, saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, tänane saade on arusaadavalt üsna erinev kõigist eelnevatest siin sarjas. Eesti vabariigi 100. juubeli puhul see ei saagi teisiti olla. Igalühel on võrratust Eestimaast oma ettekujutus, mis osaliselt katab, dub ja samas ei kattu teiste arvamuste ja tunnetega. Olen täna ühe külalise asemel stuudiosse palunud kolm, kõik nad on aastate jooksul siin sarjas oma lood rääkinud. Ja nad kõik on samas inimesed, kes on kindlalt öelnud, et Eesti on nende uus kodumaa ja jääb selleks seega lisaks teadmisele, et siin on uus kodu, millised on veel nende arvamused ja tunded eestimaaga seoses. Tere tulemast saatesse ersalanna Natalja Hermakov. Tere tšillane Henton figueroa ja itaallane Daniele montid, Shelli. Tere, tere, Natalia, teie olete Eesti Mordva Seltsi juht. Ja praegu olete ametis ka Eesti keele instituudis eesti-ersa sõnaraamatu koostaja, enam Henton, Tšiili aukonsul, Eestis, majandusõpetaja ärimees mõned saunad ja Daniele, Tallinna Ülikooli Itaalia uuringute ja semiootika professor, korrektne Daniele, palju õnne valgetähe neljanda klassi teenetemärgi puhul. Kuivõrd teil kõigil kolmel on selgelt meeles hetk, millal te otsustasite? Jah, ma jään Eestisse elama. Ma tulin Eestisse aastal 1998 õppima hõimurahvaste programmi kaudu ja tol ajal ma ei ole mõelnud, kas ma jään siia või, ja ma tulin õppima ja peale seda ma pidin otsustama, kas ma jään siia või sõidan tagasi kodumaale. Aga juhtus nii, et ma lõppenud lõpetasin oma ülikooli oma doktorantuuri alles neli aastat tagasi. Ja vaadates nendele aastatele, mis ma olen elanud siin Eestis, sain aru, et Ma otsustasin heade siia, sest mul on siin perekond. Mul on siin juured juba ja Eestimaa on minut, teine kodumaa. Kindlasti mäletan aasta 96, kui oli võimalused siia tulla, tol ajal oli väga hea ettevõttepoolne ettepanek, et ma saan siinkohal olla ekspordijuht. Siis oli suur muret, et seal on külm, aga ütlesin, et okei, ma ostan siis karvane alus. Daniele, kuidas teiega on? Ma mäletan väga eredalt Kakseid, esimene oli suvi, 95. Ma olin siis lõpetanu Milanos ülikooli ja ma mäletan väga hästi öises Veneetsias üks telefonikõne, mida ma tegin ühes putkas seal Eestis teises otsas oli üks tollase Eesti humanitaarinstituudi tudeng kes jah, oli rääginud siinse professoritega ja pakkus võimalust nagu tulla Eestisse õpetama itaalia keelt. Ja see oli esimene hetk, mida, mida ma mäletan ja natukene valmistas jah, kuidagi elevus, seda, et ta ütles jah, et sa ei saa ise nende professoritega rääkides praegu nad kõik hakkavad kuskil oma metsamajades ja mul minu jaoks oli küll päris imelik, et kuidas ei ole võimalik neil eelistada, aga noh, eks siis ei olnudki võimalik. Aga siis teine hetk oli see, kui ma rääkisin seda oma vanematele, noh, ma olin päris noor inimene nagu seal 25 midagi ja ja siis ja nagu Ta tuli kuidagi perekonnale teatama, et nüüd ma kolin Eestisse elama. Ja ma mäletan jah, et kuidagi oli siukene imestunud imestunud pilgud küll ja küsisid, et mida sa lähed tegema. Siis ma ütlesin, ma lähen töötama ülikooli ja siis natukene leebussil, ütles hea küll, kui on hea töökoht, siis võid minna. Aga see oli sellest telefoniputkas seal Veneetsias, kui see esimene nii-öelda jõnks käis läbi, et jah, ma lähen Eestisse. Jah, just nimelt, et muidu meil oli küll ta tähendab kavatsesime küll hakata oma eesti armsamaga koos elama, aga vot see oli see hetk, kus jõudis kohale, et jah, on konkreetne võimalus seda teha Eestis ja ja see jah, niimoodi niimoodi jäigi, ega sellel hetkel, ma ei mõelnud küll, et et me jääme kindlasti siia mõttesse, teeks seda kogemust, vaatame ringi ja siis niimoodi jäi. No te kõik olete tulnud siia enam-vähem samal ajal Daniele natukene varem ja te olete näinud, kuidas riik areneb, näinud kõik need valud ja vaevad ära ja rõõmud samuti. Mis mulje teile on jäänud, kuidas riik on arenenud? Tavalisel, mida ma ütlen õpilastele ja on, et nii suured investeeringud seotud haridusega et ma tulen just selles kontekstis, kus need koolid ja need olukorrad õpetamise olukord on tunduvalt kehvemad. Ja siinkohal ma olen näinud, kuidas on tõsine hariduse poliitika, mis aitab kaasa selleks, et õpilased võivad saada PISA testi tulemused, mis on väga kõrgele hüpanud Nii et te olete Enton rõõmustanud hariduse arengu ülaaga, muud eluvaldkonnad. Ja kindlasti me oleme pingutanud selleks, et siinkohal see väliskaubanduse defitsiidi parandada ja selle nimel oleme eksportinud tunduvalt rohkem. Need just väliskaubanduse suhted on, on ka paranenud ja praegu me oleme enam-vähem samal tasemel, mis tähendab, et varsti-varsti ekspordikogused võivad üllatada, importima. Mina ka ütleksin nii, et haridus on pidevalt arenenud ja seda võin väga kindlalt öelda, kuna ma ise olen peaaegu 18 aastat järjest õppinud ülikoolis, alguses oli eesti keel, peres oli soome keel ja, ja nii edasi kuni doktorantuurini. Ja Ma olen tegelenud ka vähemusrahvustega, kuidas nemad on arenenud, mis võimalused nendel inimestel, kes siia tulid, õppima või elama või töötama. Et kuidas nende elu on arenenud. Kuidas kultuurivaldkonnas on tulnud rohkem võimalusi tegeleda oma päritolumaaga, oma kultuuriga, oma keelega ja tutvustada seda eestimaalastele. Ja see huvitab teisi ja eestlased annavad meile võimalust rääkida oma emakeeles, oma emakeelest ja kultuurist. Ja Ma olen väga tänulik, et Eestis seda saab teha. Ja seda ma olen kuulnud ka teistelt võib-olla tõesti eelkõige hõimurahvaste esindajatelt, et küll Eestis on hea oma rahvuslikku kultuuri edendada ja sellega tegeleda, kuidagi hing on vaba ja sõltumatu ja nõnda edasi, aga noh, Eestis ei ole ju ainult rõõmsaid sündmusi, et paljudel inimestel on raske ja olete seda ka märganud või elate, te Natalja nii-öelda oma elu sellistes muredes ja rõõmudes ja tegemistes ja, või näete ka natuke, mis ümberringi toimub, et kõik ei ole väga roosiline alati. Ma arvan, elu ongi selline elu, ei ole roosiline, et on olemas rasked ajad ja kergemad ajad. Ja selle päraski tuleb tegutseda, tuleb minna edasi ja aidata teisi, kui me oskame ja saame aidata teisi, siis me oleme ka paremad. Ja need, kes on meist paremad, siis nemad aitavad. Ja see on kõige tähtsam ja inimlik. Danielle, kuidas teile Eesti areng on tundunud juba 23 aasta jooksul peaaegu, mis te siin olete olnud? Jah, vahepeal on kaeraolnud, nüüd jah, ütleme päris püsivalt, alates 97.-st aastast olen siin rohkem olnud, aga see areng on olnud mätsiga, ma tahtsin öelda, et mulle väga meeldis ja need esimesel aastal, kui me siin oli, et kus asjad olid tõesti väga erinevad ja nad olid alles loomisel ja alles tegemisel ja olin nii palju võimalusi kuidagi ka mõjutada ja suunata, need protsess nüüd on jah, kõik väga arenenud ja väga toredasti arenenud, aga noh, võimalused on mõnes mõttes vähemaks jäänud ja asjad on nagu paika jooksul, mis on väga hea, aga noh, teisel pool jah, nagu ta on nagu noh, standardsem nagu ühiskond, võrreldes muu Euroopaga. Et, et asjad on enam-vähem kuskile jõudnud. Aga ma tahtsin lisada jah, et ma arvan ka, et see eestlase nagu hariduse usk ongi see, mis on viinud neid kõige rohkem nagu edasi. Aga vaat kui lisada üks väike nagu kriitilist nooti, et, et selles osas vist on jäädud natukene pidama, et mulle tundub jah, et eriti mis puudutab kõrgharidus ja teadusotse, rahaline panus on, on jäänud liiga seisma ja noh, see on hästi oluline tooli rektorit pöördumine, nagu selles osas on hästi-hästi oluline. Et riik otsustaks oluliselt rohkem investeerida nagu järgmistel aastatel nii kõrgharidusse kui teadusesse, sest noh, see ongi riigi arengumood. Ta on olnud ja teine asi, millega ma olen täiesti nõus on, see areng on olnud väga suur ja väga kiire. Aga ta on olnud ebavõrdne nagu väga ebavõrdne ja ta on tekitanud suurt ebavõrdsus nagu ühiskonnas. Ja vot see on see valupunkte, millega tuleb nagu tegeleda, sest jah, ei ühtegi ühiskonda, kus nagu ebavõrdsus on liiga suur. No hästi ei toimi ja mingil hetkel need konfliktid nagu lihtsalt tulevad pinnale ja see on no siis juba liiga hilja, liiga halb. Mis teie, Henton, arvate sellest, et teie elu on väga kenasti paigas ja teil läheb suurepäraselt, aga just nende ühiskonna valupunktide suhtes märkate te neid või elate nii-öelda selles oma elumudelis? Ei, kindlasti mitte. Arenguprogrammid seotud maaarendusega võivad olla paremad, aga mõned initsiatiivid on olemas, see suur eelis, mida meil on siin Eestis, mida ka propageerinud ja kommenteerin igal pool maailmas ongi, et Need e-teenused on niivõrd arenenud, et see aitab kaasa niimoodi, et mõned asjad, mõned lahendused, meie ei saa kohe koheselt, me olime pealinnas, aga need digitaalsed lahendused aitavad niimoodi, et et see arengu võiks toimuda ka regionaalares. Need arengud on kindlasti vajalikud ja minu meelest igas valdkonnas, sellega tuleb tegutseda. Aga tuleb rääkida, tuleb kokku saada, tuleb küsida, ja siis need küsimused, need mõtted, need valud tulevad esile. Ja see side silmast silma või see suhtlemine on väga-väga tähtis. Kui inimesed hakkavad rääkima ja suhtlema sellel teemal, siis asi hakkab arenema. Mida Eestimaa on andnud esimulle taanenud eesti keelt näiteks ja, ja see on üks kommunikatsiooniprotokoll, mis on haruldane ja me oleme uhked, et siin räägime eesti keelde ja me saame öelda, et juurde ta on. Ta on andnud kõik harrastused ja miks kõik, missugust temperatuur siis me saame igal pool käia, nii et need on suured plussid varima. Mul oli klipis ja nohu ja, ja kõhe ja praegu ma saan igal pool käia ja ei tule midagi. Ja siis esimene suur kogemus oli sauna. Käis saunas Tsiili saaled, kahtlane kuju. Nii et üldse üldse mitte. Ja vastu v nii tavaline osa kultuurist. Jah, ma olen saun näinud, see on küll minu jaoks ka selline suure tänane avastus, noh, ma ütlen, kui mõelda eesti kultuurile nende elamuse, mis on siin on noh, kindlasti laulupidu on olnud üks väga ere elamus nendest esimestest aastatest, kui siia tulin, aga üldiselt jah, ma ütleks, et Eesti mulle andnud võimalust ennast mitmekülgselt teostada, lihtsalt et see on olnud noh, see suurepärane tunne, mis mul on enam-vähem kogu aeg olnud siin Eestis ja ja mis on aidanud mind kuidagi sinna ühiskonda sulanduda ja, ja kuidagi edasi minna. Ja muidugi inimesi, et jah, muidu väga mõeldakse, et jah, Eesti inimesed ei ole just kõige sõbralikum ja kõige paremad nagu noh, Suprana, aga tegelikult minu kogemus on teistsugune. Noh, esiteks perekond, mis on siin olnu mulle suur kingitus ja võimalus nagu aga üldse Brat tuttavad. Mul on alati olnud selline väga hea tunne, nagu siin olla tänu just inimestele ütlen ja siis mainiks loodust, et et jah, otseks selline looduskogemus on vist jah, mul. Mul ei olnud nagu enne enne olnud lähedus loodusega võimalus viibida. Ükskõik millal Ulades, kas siin linnas nagu noh, väga lihtsalt looduses on ja olla nagu looduses üksi või, või siis seltskonnas, et on olnud ja üks väga suurt pluss minu jaoks. Aga Itaalias on ju ka võimas loodus, millised mäed? Milline meri, milline soojus. Kui palju seal kõike seda õitseb, millest me siin ei julge? Jah, see on tõsi ja mul on jah, mägedes ma tunnen küll puudust, sest jah, see on mul olnud selline oluline element, looduslik element meri ja saab tõesti suvel ka minna. Mägedesse ka. Aga vot see, mis on Eestis teistmoodi, on see, et see loodus on asustamata. Et Itaalias on väga raske, isegi mägedes peab väga kõrgele minna väga rasketel radadel nagu minna, et, et olla üksi. Aga Eestis piisav, kui natukene Tallinnas nagu välja sõita ja siis oledki kohe üksi. Loodusega see on jah. See on minu meelest päris puutumatu ja loodus on ikka väga suur varandus siin Eestis võib-olla suurim, mida, mida tuleb hoida. Ka Tallinna linnas võib leida paiku, nii naljakas kui see ka pole, kus saab üksi olla täiesti. Mina sain teada eestlastest, kui ma õppisin koolis ja kindlasti ma teadsin, et eestlased on erstadele ja moksadele sugulasrahvas. Ja kui ülikoolis tuli võimalus tulla siia õppima, siis ma suure innustusega ootasin seda päeva, millal, millal ma näen eestimaad, millised on eestlased, mul oli väga suur huvi keele kultuuri vastu ja kui ma saabusin siia, siis alguses muidugi minu jaoks paljud asjad olid väga võõrad. Aga mõne aja pärast mina teen väga palju paralleele ersa taga ja moksad, aga kõik me oleme looduseinimesed, metsainimesed, loodus on väga lähedane kõikidele soome-ugri lastele. Keel kindlasti, keel on kavaga lähedane ja siis ma hakkasin tasapisi lähenema nii keelele kui ka inimestele ja sellele kogukonnale, kus ma elan, mida eestima minule andnud on andnud. Väga palju. Kõigepealt ma sain haridust, Ma olin 18, kui ma tulin siia ja mul on neli diplomid, et erinevates valdkondades ja see on tänu hõimurahvasteprogrammile ja täna Eesti riigile siis ma sain ennast avastada. Ma nende aastate jooksul tutvusin väga palju inimestega, kes on mitte ainult eestlased, vaid teiste rahvuste inimestega kes on väga targad, huvitavad ja innustavad inimest. Muidugi, minu perekond, seda ma olen siin seda loonud minu poja, tal on juba eesti juured ja inimesed, minu sõbrad, kes ümbritsevad mind, igaüks nendest on innustanud mind tegelema oma päritolumaaga, oma keelega, oma kultuuriga ja ma arvan, see rikastab Eestimaad ka. Ent on, ma tean, et kõige muuhulgas on Eesti andnud teile Kivi-Vigala, mille kohtuda ja ükskord ütlesite, et see on teie hingele üks eriti armas koht. Me oleme kindlasti lüpsnud sõjal ja tegelenud lehmadega valmistanud mozzarella, mida meeldiv Daniele ja ja eestlasele ka meeldiv, nii teiegi, kala on lähedal. Kui natuke aega, siis mõnikord olin käinud seal küüli jala põhikoolis, selleks et, et räägi natuke indiaanlastest Sillastes ja lõuna mediga kultuurist, nii et jah, see on südame lähedal kindlasti. No saamine ja andmine käivad sageli käsikäes, Eesti on teile palju andnud, aga sammas tilka palju vastu saanud. Lisaks Sentonile olete oma panuse andnud ka teie teisedki Daniele. Jah, see on alati raske öelda, sest noh, see on, ma ei tea, ennast kiitma, ei ole, võib-olla kristlane kui Tanel teisigi ta ja prooviks tõesti teisi kiita. Ma arvan, et kui mõelda oma panusele, noh see on olnud ikka kõigepealt, et ütleme, selline akadeemiline ja, ja, ja nagu teaduses võib olla ja võib-olla kõige rohkem on mul hea meel kõikide nende õpilaste üle, kes on aastate aastate jooksul õpetatud, keda ma olen juhendanud. Keda ma olen toetanud ja aidanud oma nii õpingute kui teaduse Rimmel ja kes on praegu ise väga tublid Bergs paljudes valdkondades ja kes ise panustavad ja annavad Eestile nagu väga palju, et, et see on kindlasti olnud üks minu jaoks on alati üks suur rõõm. Ega see õppejõu ja teadlase nagu elu on vahel päris raske ja vahel ka frustreeriv, aga vot kui juskui keegi nagu sinu õpetad juhendatud inimene kuskile jõuab, on alati väga, väga hea meel. Ja võib-olla jah, see on, olen aidanud tuua võib-olla D akadeemiasse ja, ja teadusesse ja haridusse natukene uuemad nagu lähenemised vähemalt kindlasti alguses ja ja kuidagi palju aidanud kaasa nagu programmidega kavade ja üldse institutsioonide arendamises, et see on olnud üks suur valdkond. Võib-olla teine on olnud Jaskne Eesti Itaalia suhete arendamine, et siin on ka mul on olnud väga suur on kuidagi kokku sattuda imetoredate inimestega, kes on asjadega suure innukusega teinud ja ma pean ütlema, et mina olen alati olnud see, kes on kuidagi järele aitanud. Natukene, aga see initsiatiiv on, kuna minu põhitöö on ikka ülikool, lihtsalt see initsiatiiv on tulnud alati teiste. Ja mina olen jah nagu noh, olnud kaasatud ja aidanud asja edasi viia ja sinul pole kolmas valdkond on, mul on alati olnud südamelähedane juba Itaalias on ütleme, laias laastus kodanikuühiskond, eks siis jah, panus midagi nende ühiskondlik küsimuste mitte lahendamisel või vähemalt aru, et ma olen üritanud jah, olla aktiivne, võtta sõna siis, kui ma olen pidanud seda vajalikuks aga ka väga konkreetsel nagu tegeleda neid suma aguliseltsiga või, või siis ma ei tea, nüüd viimati meil oli ülikoolis niisugune vabatahtlikele pagulastele, mida ma vedasin ja sellised just Eesti ühiskonna valupunktidega nagu seotud nagu küsimused ja, ja kohaliku eluga seotud küsimusi. No see nimistu, mis me praegu kuulsime, saan küllaltki muljetavaldav, aga teie, Daniele, olete itaallase kohta väga tagasihoidlik, et ma lugesin lehest, et kui te saite valgetähe neljanda klassi teenetemärgi, siis te teatasite, et ega te ei tee rohkem kui keskmine eestlane, no ma arvan, et ikka küll. Ei, ma ei, ma arvan, et see, mida ma olen ka öelnud alati, on see, et ikka et see on ka minu meelest üks probleem nagu iseenesest, et meid on vähe siin ja me peame kõike rabama nagu nelja eest, eks ju, ja ma näen seda tõesti väga paljude inimeste juures, ükskõik mis, mis tööd nad teevad, eks ju, ükskõik mis valdkondades panustavad, et ikka see, see koormus on üsna metsik nagu kõikidele, nii et ma arvan päris palju inimesi siin vääriksid, nagu tunnustus selle eest. Natalja lisaks sellele, et Eesti Mordva Seltsi juht olete te nüüd siis tegelete sõnastikuga. Jah, praegusel hetkel ma tegelen eesti-ersa sõnaraamatu koostamisega, son, esimene eesti-ersa sõnaraamat, mis on vajalik nii eestlastele kui ka järssadele ja teistele soome-ugri lastele, kes tegelevad keelega teadusega. See on minul missioon tänapäeval aga kui rääkida sellest, et millega mina veel olen tegelenud ja mida mina olen Eestile andnud ersa kultuuris, on nii, ei tohi ennast kiita, see ei ole kombeks. Aga tagasihoidlikult rääkida siis lisaks sellele, et magu ostan eesti-ersa sõnaraamatut, ma tegelen vähemusrahvustega nende tuuriga, korraldame erinevaid näitusi, kontserte, koolitusi, aitame, innustame ja räägime omavahel, sest me soovime, et eestlased oleksid lähedasemad muukeelsetele inimestele. Kuidas teile tundub, eestlased on huvi üles näidanud piisavalt, et on põnev nende jaoks olnud ersa kultuur on külastatud neid igasuguseid vahvaid ettevõtmisi, mis te olete korda saatnud seal eestimurdva seltsis ja. Ei, kindlasti eestlased tunnevad huvi ersa kultuuri, ersa ja mokša kultuuri vastu meie tegevuse vastu, aga mul on hea meel, kui nemad tulevad ka teistele üritustele, mis on seotud mitte ersadega ja maksad, aga sest Eestimaa on väga palju kultuuriline ja väga kas selle poolest. Ja need koolitused, mis me korraldame ja need üritused, mis me teeme kõikidele eestimaalastele, jäi külalistele, kes tulevad siia, me tutvustame ju eestimaad, tutvustame, milline Eestimaa on nende inimeste kaudu, kes tulid siia elama, kes panustavad Eesti riiki. Ja alati on põnev midagi uut teada saada, ma arvan, et ka teie kolm head saatekülalist, kes te siin täna olete, te saite ju ka kõik midagi uut teada. Et on selline rahvus nagu Errsaad, kas te teadsite varem? Uus kogemus ongi uus kogemus ja. Aga Daniele, ja ma olen kuulnud küll, aga ma tean väga vähe nagunii väga tore tuttavaks saada, samuti aitäh. Vot see on see väikerahva fenomen, et me kõik teame Tšiili päritolu inimesi, me kõik teame itaallasi, aga persase alles tahab avastamist ja kui hakata avastama, siis leiad, et küll on põnev ja tore rahvas ja küll on tal huvitav kultuur. Teil kõigil eesti keel on suurepärane. Ma ei ole siiamaani veel küsinud, kuidas, kuidas ta teil tulema hakkas kunagi, kas te mäletate, kas oli mingisugune hetk, kus te tundsite, et ei no mina seda keelt küll selgeks ei saa? Päris sellist hetke ei olnud ja ma alati, kui küsitakse alati rõhutanud seda, et kõik keeled on omamoodi kerge, omamoodi raske. Et lihtsalt need rasked ja kergus on erinevad eri keeldi ja, ja eesti keel kaasa arvatud, mulle ei meeldinud. Räägitakse, o eesti keel on nii raske ja niimoodi peletatakse inimese eemale. Et tegelikult jah, ei, see nagu ütleme lihtne ei olnud, aga grammatika ja kõike omandada nagu ise, sest no väga kursusele ei käinud, aga või üldse ei käinud, aga aga samas oli lihtne siin elades seda kuidagi hakata praktiseerima. Ja sai päris palju nalja nagu alguses, aga aga kõik olid väga toetavad. Palju oli erinevad, aga üks, mida ma alati jutus on see, kus ütleme, üks esimesi kordi, kus ma mõtlesin ja otsustasin, et jah, nüüd ma kasutan seda keelt, siis ma läksin poodi ja tahtsin leiba osta ja tookord oli noh, leib oli seal Läti taga sihukesed väikesed poed, kus, kus anti lihtsalt Ta ei olnud suur supermarket või, või vähemalt see pood, kus läks. Ja siis ma küsisin Leima, nii palju ma sain hakkama, aga siis müüja kriisis käsk kilega või kileta nagu, et noh niisama hoida pane kile sisse ja siis ma ei saanud muidugi üldse aru, siis ta ise otsustab, et annab kilega, ta andis. Et aga siis vaat kui ma pidin maksma, siis ta juba pöördus minu poole vene keeles ja ütles vene keeles, kui palju ma pean maksma nagu ja muidugi siis ei saanud seda ka aru ja siis müüa väga vihaselt ütles, et mina ei tea, kui ühtegi keelt ei oska. Et et siis oleks see ainus hetk, kus ma mõtlesin, et sellel slaidil kedagi välja, Luige teda, aga, aga samas osa on väga hästi aru ka nagu, et see aasta oli 95, eks ju siis oli väga normaalne, et on, maailmas on kaks keeldriks on eesti ja vene. Ja, ja siis jah, nagu sai, aga ma pean ütlema, et see oli üks niisugune naljakas erandenidel, palju, ma ise ka väga palju naersin, aga jah nagu üldjuhul inimesed olid väga-väga toetavad ja väga mõnus ja väga lõbus oli õpilasena keelde. Kuidas Eesti keelde eile tuli, ei olnud vahepeal tunnet, et et ei, ei lähe see asi mitte. Inglise keel, ma olen õppinud prantsuse keelt, aga need indiaanlased räägivad nii keeruliselt. Miks nad on niimoodi, kui jah, mingil hetkel need ajurakud avanevad ja mingil hetkel see, see asi hakkab toimuma ja siis sa taipad, et nad saavad aru, kui me räägime nendega seal, aga selles hetkes on, on rõõmusesse samuti need kohalikud, kui nad vada, sestap pingutage, sa püüad, siis nad toetavad ja see on suurepärane. Näe, ma arvan, et teie suurepärane must huumor aitas teid ka asjast üle. No Natalja, kas on nii, et kui on tegemist hõimurahvaga, siis hõimurahva keel tuleb eriti kergelt või on see ainult legend? Ma ei ütleks nii, et kui saan hõimukeel, siis kõik läheb kenasti ilusti ja väga kergelt. Minul olid ka raskused, aga mind aitas väga palju see, et minu joped, Need olid imelised. Nad suhtusid väga positiivselt ja kogu aeg kiitsid, et te saate hakkama, olete väga tublid. Ja juba see, et kuidas nemad vaatasid silma, oli juba piinlik. Vii midagi või sa ei ütle. Aga sellised naljakad momendid kindlasti olid näiteks maal. Esimesel kuul õppisin kaks ja pool tundi kaks lauset ja kui tulin ülikooli, siis ma ei saanud mitte midagi öelda. Et siis ka mõtlesin, et mina ise selle keelega hakkama, aga see lihtsalt oli selline hetk või murdehetk. Ja peale seda, kui seda innustust need inimesed olid mu kõrval minu õpetajad siis tasapisi hakkas keeli arenema ja siis ma leidsin ka mõned sõnad, mis on sarnased ersa keelele. Ja nii tuligi see eesti keel. Et kõik kolm Natalja Henton ja Daniele olnud tegelikult tohutult tublid ja ja võib öelda, et eeskujuks väga paljudele ka eestlastele, miks mitte sellega, mis te siin kõik korda olete saatnud ja kui kenasti te olete selgeks saanud eesti keele. Niisiis täna on 24. veebruar, aasta on 2018 ja Eesti vabariik saab sajaaastaseks. Kuidas te tähistate killast? On vaja saunas käia, see on kohustuslik. Ja kui leili on korralikul visatud, siis kiluvõileib koos viinaga. Kindlasti perekonnaga ja sõpradega istume natukene ja tähistame, räägime, sööme nagu päris palju, nagu kindlasti see on selline üldine, ütleme Eestile Itaalialt kui tähistatakse, peab palju sööma ja siis arutame jah, nõrgut, päevakajalised küsimused ja kiikama ka natukene televiisorist, mis toimub seal presidendi vastuvõtul. Ja niimoodi rahulikult. Meiega väikselt vaikselt istume, räägime, oleme avatud ja rõõmustame koos Eesti inimestega Eesti vabariigiga selle tähtsa päeva puhul. Ma saan öelda, et on soe. Ta on võimalik tunnistada, et et siinkohal ma olen osaleja maole, kes kulub sellesse mide võõras. Jah, see on, ma arvan jah, vahel täitsa loos, et et kindlasti see tunne on täitsa 100 protsenti selline, et rõõmustame koos. Mina muidugi rõõmustan koos kõikidega ja olen avatud uutele asjadele, mis on tulemas ja mis tuleb kindlasti teha siin Eestis. Suur tänu, et saatesse tulite ersalanna Natalja Hermakov, tšillane Henton, Figueras, itaallane Daniele Montytšelli, palju õnne meile kõigile õnnele. Stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja maris Tombak kuulmiseni.