Sel nädalal valib esmaspäevast neljapäevani muusikat Priit Pajusaar, Priit, tere hommikust. Tere hommikust, Priit, sel laupäeval on Eesti laulu finaal. Kui siin nimetada Eurovisiooni guruks, kas sa kuidagi solvuda selle peale? Noh, see on sama nagu eestist staariks kedagi nimetada või võiguruks, ma ei ole kindlasti mingi kuru ja ja ma asjatundja ka ei ole lihtsalt saatuse tahtel mitu korda eurovisioonil käinud ja siin eelvoorudes omal ajal palju osaletud, et nüüd nüüd juba 10 aastat saab täis, et et küll väikse erandiga, et paar aastat tagasi osalesin lauluga miljon korda, Kertu Baboga, aga aga noh, kui keegi tahab nima nimetada, ega ega ma pikalt ei saada, eks ma midagi tean. Eurovisioonist. Aga pärast Leto Svet see Kertu Pavoga käimine, see on ainuke kõrkused looga saatnud või oled veel saada, olen. Niimoodi kampa tõmmatud, et kuule, et järsku paned ka käe või pea nii-öelda külge ja natuke aitad, et aga ise ei ole oma lugu saatnud, miks nii? Ega ei ole ka väga motivatsiooni enam. Sa oled neli korda käinud eurovisioonil, kas tegelikult on palju muid tegemisi ja Eurovisiooni karussellis osalemine võtab metsikult palju aega ja raha ei raatsi endast enam nii palju välja anda. Tõesti, mul on nii palju muud muud tegemist ja juba närvidele käis, mingil ajal oli eurohelilooja öeldi. No mis jutt, see on üsna kõrini sellest asjast ja lasteaia laste olla, tänagi on niimoodi, et ma muidugi ma jälgin seda Eesti laulu siin praegu ka ja, aga ma ei ole ette kuulanud peale selle Elina Netšajeva. No ja midagi kuskilt juhuslikult veel sattunud kõrva olengi jätnud, niimoodi vaatan laupäeva õhtul esimese poolfinaali, see ei ole täna nii oluline. Ja toonitan üldse ei peaks see kellelegi nii oluline olema, et sellepärast närvi minna, kedagi sõimata, öelda alati, siis välja saatsime mingist savi sinna, eks ju, ja ja, ja nii edasi. Aga ikka sõimatakse, ikka sõimatakse siia võin ka öelda, et ausalt viimane poolfinaal kuulasin ja ja osade lugude puhul ja artistide puhul noh, ikkagi tekib küsimus, et kui on mingi 250 või palju neid lugusid, eelvoor tuleb, et meelega valitakse sellist asja, mis kvalifitseerub minu arvates, mis seal originaalsed pole, kvaliteetsed, mõnikord laul, päris hea on artist, täielik kuld, teeb esimesi samme, mida on mage kuulata, või on vastupidi, eks ju. Et, et selles mõttes vaatad ja loomulikult ärritab, kui sa saad aru, et midagi on noh täiesti noh kui tekib küsimärk, et kuidas, kuidas on mõned laulud esitajad pääsenud selle 20 parema ka ja noh, aga see küsimus jääb aegade lõpuni, ütlesid välja ka, millistest lugudest sa räägid? Ei ütle, tegijad ei ole selles süüdi, sinna saadavad iga suhteliselt rahvamaalid oma sodi, eks ju, ja vähem andekad, andekad ja väga head tegijad, eks ju. Ega see žürii on ka raske süüdistada mingil põhjusel valitakse just need lood välja või jookseb matemaatiliselt või? Mina ei tea seda valiku kriteeriumit, aga, aga valus on kuulata. Ja samas on õnneks õnneks on ka väga häid laule ja neid sel korral ka mõned väga nauditavad lood, seesama Elina, Netšajeva ja siis vihkamatiivseni ja Timomendi poolt loodud. Sel Fortsa vist oli selle nimi, eks ju, noh, kõik on valmis, eks ju. Mitte midagi ei ole öelda, kui originaalne, selliseid asju on ennemgi tehtud, aga see on, see on nauditav kuulata. Artist on kvaliteetne ilusaks. Stig Rästa lugu on lihtne, pretensioonitu aga, aga kvalifitseerub selgelt muusikavaldkonna valdkonda ei ole mingisugune pudru, eks ju. Ja kannatas kuulata väga Ki see Imre Sooäärelõugu, mida Gerli ja Eliis laulsite, eks ju, ei lugusid väid veel lihtsalt mõned sealt, et nii-öelda tagaotsa minu jaoks tagaotsa lood on täiesti arusaamatu. Ongi asi selles, et Eesti on liiga väike, et teha kaks poolfinaali ja üle 10 loo ei pingutage välja aastaga lihtsalt. Mina arvan, et lihtsalt on küsimus sellest, kuidas selle üüratu hulga seast oleks võimalik leida need lood, mis on kvaliteetsed heade artistidega ja nii edasi. Ja ma olen täiesti veendunud, et selle hulga sees on need lood olemas. Enne kui me läheme tänase loo juurde, ma tahtsin veel küsida selle kohta, kui sa ütlesid, et tegelikult eurovisioonil käimine on tohutult energia ja ka ja ka rahakulukas, no ma usun, et paljud raadiokuulajad ei saa sellest aru, sest neile tundub, et saadad oma loo ära, siis ühel hetkel valitakse siis ühel hetkel paar kuud hiljem on see võib-olla nädal, kaks, kui on see eesti laulumöll, siis korra käid rahva raha eest reisil ka ja ongi kõik. Just nimelt, kui sa oled pääsenud eurovisioonile, siis on korras, siis tuleb sulle mingi tugi, saad mingi, ma ei tea, kas täna on siis kui mina osalesin, siis, siis sa said ikkagi nii-öelda tegemiskuluta, said tagasi ja sorri, tugi olemas. Riietamise kui mingid liikumised, see kõik maksti kinni, eks ju. Aga sinnamaani, aga et minna lavale, teha mingi pöörane kihvt taaklil spetsiaalvalgustust, aga mis iganes ekraanide prožektoritega. Ja ma ütlen, et ma ei ole nüüd mõned aastat osalenud, et ma ei tea, aga, aga selleks peab omavanustes olema väga suur. Aga läheme tänase muusikapala juurde. Sa oled neli lugu välja valinud, millest me alustame täna? Alustame Kustas, kikerpuu taas punab pihlapuu. Tundub selline hästi vanainimesel ikk valik, aga mul on põhjendus ka olemas. Gustas kikerpool on minu jaoks nagu omamoodi toetuse mentaalselt andnud omal ajal palju varem kui see Eurovisiooni värk ja, ja meie tänane Eesti oli 86. Osalesin Aarne Oidi lauluvõistlusel ja see oli uhke ettevõtmine. Linnahallis toimus kõik ja, ja estraadiorkester saatis ja, ja minu lugu, suvemuusika oli selle nimi, Mait Maltis laulis, seda ise ei saanud valida artisti minusugune tundmatu kuju ja ei no Mait Maltis laulis selle täitsa okeilt maha, et selle sealt käisime, lihtsalt. Noh, mina ei valinud seda artisti, et see kõik oli paigas. Ja, ja selle orkestri dirigent oli tookord Kustas kikerpuu ja, ja lauluvõistluse läbi siis järgmisel hommikul oli siis mingisuguses hommikuprogrammi saates siis siis intervjueeriti, Kustas kikerpuud. Ja, ja siis temal olid sellised prohvetlikud sõnad, eile hakkas ikka väga kõrva selline sellise mehe lugu nagu Priit Pajusaar ja siis ta ütles, et jätke see nimi meelde. Et heliloojana kuulatud, kuuleb eesti rahvas kindlasti temast veel kunagi ja mulle see lugudele sa ütlesid, et vali tali neid lugusid, mis mulle tundus, et, et see on minu poolt väike tänu Kustas Vikerpuule ja liiatigi taas punab pihlapuu on minu arvates Eesti läbi aegade üks ilusamaid.