Mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma mari kalkuni töövari. Töövarjusaade algab siit. Rahvusringhäälingu raadio majastama, kõnnin mööda koridori, lahen esimesse stuudiosse, kus ma peaksin mariga kokku saama. A tulebki mari kalkun, mis sa siin tegema hakata? Ma hakkan siin salvestama ühte laulu tegema, õigemini väikseid parandusi mööda piiripolitseiorkestriga. Kaks lugu linti tehtud ja vaadata. Kusjuures selle Eesti vabariik 100 raames ma olengi seotud kahe projektiga, tegelikult kolmega, aga üks neist on 2019 on suitsusaunasümfoonia, aga nüüd sellel aastal 2018 on jah, see mööda piiriprojekt ja siis teine teine sündmus, mille keerisesse ma olen sattunud, on see Kaupo Kikkase 100 lugu. Selle raames ma andsingi üles ka oma naabrimehe, Ahto, kes 77 praegu jaa, Kaupo tuli siis oma meeskonnaga kohale. Jaak Prints Erki Pärnoja ja siis pildistasid üles ta niimoodi mustvalgelt ja juba vaatasin, et seal oli kasutatud seal meil fotode nagu noh, selle sündmuse reklaamiks ka neid just temaga koos naftaga koos neid pilte. Aprillis tuleb seal mingisugune väga suurejooneline lavastus ja ja siis on plaanis Ahto siis Tallinnasse tuua, sest ta ei ole käinud pealinnas 90.-st aastast saadik. Et siis vaatame, kas õnnestub. Aga mari kalkun, räägi sellest loost, mida sa hakkad tänasest ma saan aru, et üle laulma või parandama. Et me teemegi täna kahte lugu, et tegelikult ühe looga, mis oli võib-olla tõesti selline, mis kohe esimese salvestusega, see emotsioon on seal aga tugevalt olemas, see on minu üks uus lugu siis ma kirjutasingi selle mööda piiriprojekti jaoks minu maa võrokeelne laul. Ja sellega ma olen täitsa rahul, et seal just nimelt see, et minu jaoks laulu puhul on kõige tähtsam emotsioon ja kuigi ta ei ole tehniliselt 100 protsenti perfektne, siis seal on ikkagi see emotsioon on väga tugev, nii et seal ma eriti midagi muuta ei taha, et võib olla kaks-kolm sellist sellist tehnilist nagu kohta, kus tahaks natuke paremat ämbrit või midagi, et siis vaatame lihtsalt seal on nagu teisi võtteid nagu sealt salvestusest, mida saaks kasutada. Aga siis teine lugu on siis selline, mis on. Ma olen väga tänulik tegelikult politsei ja piirivalveorkestrile, et et nad esitasid mulle sellise väljakutse kirjutada mitte siis ainult muusikat, vaid ka siis ühele loole sõnad. Ja tegelikult mitte keegi ei ole varem minuga sõnu tellinud, et küll ja aga niimoodi nagu tellimustööna ja, ja kui ma selle pakkumise sain, siis, siis ma olin väga üllatunud, et minu käest sõnu tellitakse, aga loomulikult ma tegin näo, nagu see oleks täiesti igapäevane tegevus ja asusin kohe hooga tegutsema, sest tegelikult tähtajad ja kui keegi tellib su käest, siis see on tegelikult väga hea motivatsioon midagi ära vormistada, midagi. No ütleme nii, et nad lihtsalt peavad olema mingisugused, no need igal juhul motiveerivad tegutsema küll. Et mida sa teed enne laulma hakkamist? Ega täna, no näed ise, et ikkagi tuled, tuled sõidust ja siis püüad lihtsalt maha rahuneda, sisse elada? Selles mõttes, see on nagu. Ei aita. Ei aita ka. Pole olla. Kohalolu, kohalolu on tähtis. See on, eks muidugi, ettevalmistus on ka tähtis, et ikkagi tunned materjali, et. Siin on eelmisest aastast väga põnevaid kogemusi selles vallas, et et väga palju ikkagi sõltub, kellega sa mängid, et kas sa annad soolokontserti või sa esined näiteks orkestriga, onju et seal on vaks vahet sees, et need on nagu erinevad formaadid ja eeldavad natuke erinevad valmisolekut ka. Lase orkestriga laulu tegemine või laulmine, see on midagi olulist sinu jaoks või teistsugust või mis? Teistsugust kindlasti, sest no see on ikkagi laulja jaoks on alati väga Väge, vägev asi, mida teha, et eriti kui sa oled harjunud mängima ja laulma üksinda omaette või selles mõttes nagu soolosoolovormis, et ja niimoodi, et, et sina suhtled publikuga, sinu peale on see vastutus, et siis orkestriga tegelikult enamasti sa, sa keskendudki ainult siis sellele vokaalile ja sellele laulmisele. Kleite uuesti, mis laule kuulama hakkan, ise, pealkiri. Piiritajate lend seal olid seal Maria Kõrvitsaga kahasse tehtud lugu. Sinu tema heli. Minul on nagu paari kohaga see tunne, et võiks nagu pisut rohkem olla seda crescendot või nagu pisut tsüklokaal nagu tugevam kasvada. Märkisin need kohad nagu ära ka siin ja praegu, et kus, kus mul on nagu niisugune tunne. Et muidu ta on nagu selline hästi nagu seisundi nagu ühes seisundis, onju, aga võib-olla et noh, siin ma panin korra küsimärgiga, et võib-olla on vara veel midagi siin kasvatada. Aga võib-olla natuke on see siin, laulsin ka nagu sihukse falsetiga. Kui v? Aga siniseks laudaga, kui. Hakata siin juba natuke seda niisugust pingestatus natuke rohkem tekitama. Et see oli nagu üks koht, kus ma mõtlesin võib-olla, et kui tahta juba natuke siin teha seda. Aga siis kindlasti nagu need kaks kohta kaevuged kriiksatas ja ta elas, et no vot, see on nagu üks pikk fraasi, onju, et ta siis nagu kasvaksi välja kuidagi. Praegu me oleme jõudnud raadiomaja kohvikusse ja restorani ei ole kohvik-restoran. Ühesõnaga jaan Elgulannal õnn kohe üks väga hea lugu mari kalkuni kohta. See oli üks viis aastat tagasi umbes või mingi aeg, kui vikerraadio tegi välislülitust vanalinnapäevadest Tallinnas. Ja me olime sellises toredas kaupluses, mis sulle kindlasti meeldib raamatu oblast muidugi kasutatud raamatud, ma ostsin seal omale lemmik in Hargla teose ja, ja samas olime esinejad ja üks nendest oli mari, kalkun ja mari tuli meile laulma ja vahetult enne seda oli totaalne äiksevihm, nii et mööda igasuguseid tänava servasid, voolasid paksud jõed alla ja kandsid jäätisekommipaberid suitsukonisid ja totaalne vihm need Niguliste kirikus seal lõi välku ja mari oli sinna meie nii-öelda improviseeritud stuudiosse ja hakkas laulma oma laulu ja ta laulis niimoodi, et ta laulis selle tormi kinni. Kui Marjamaa laulu lõpetas, siis oli päike väljas ja puud tilkusid veest ja väravad voolasid. Ja tormi enam ei olnud. Selline mälestus. Väga tore, et ma sellise inimese töö vory olen ataki, kui täna ka mingi ilmaga on mingi nõid, nõid tal on, tal on mingid sidemed, tal on mingid valge või must nõid, seda ma ei oska öelda, aga aga tal on juurtega meie juurtega, mingid väga tugevad sidemed. Otselise inimeste töö, vory tasub olla lähedane talle hoida ja äkki hakkab omale ka midagi külge ja, ja sul hakkas midagi külge. Ma olen parem inimene pärast seda. Ja tõepoolest, Jaan Elgulast on saanud väga hea inimene ja noh, ta on muidugi hea olnud, aga ta saatis mulle väljavõte sellest saatest, kus mari kalkun laulis ja nüüd kuulamegi seda laulu. Ma laulan teile Võrumaalt pärit sõnadega ühe kiigelaulu. Sellega saab kõrgel hääl suvel väga aktuaalne, just karge. Nii näie kuusekoor käes, nii näie kuuse. Ta liikus mõõda Ta liikus ta Mis no kord kuus nulli, mis seal korge kuusenu. Ime Gordon kuuse nali, karg kuusenu, ta hääli kuulda. Oi mis seal muna sisenali, nii seal mune asidenu. Kanamune asi, seal oli tänavune siseroll. Mis seal mune, asi, säralleeli, seal munasid kanamuna siseralli tänavune sisend. Mis seal kalaasi sai, roll nii Vi seal kane asi säru. Nii saade on endiselt töövari, mina olen Urmas Vadi ja, ja ma olen mari kalkuni töö varjaga, selle vahega, et me oleme nüüd jõudnud Tallinnast Eesti raadio stuudiost. Mari sinu juurde koju, Võrumaale biitiline lähedale haki. Haki on talu nimi. Kalkuni talu nimega haki küla on see, kus me oleme praegu. Ma saan aru, et see kalkuni perekonnanimi tuleb ka sealt, et või vastupidi, et see talu nimi sai siis perekonnanime järgi enda nime. Pigem ikka kalkuni nimi oli enne ja kalkuni talu on tegelikult natuke hiljem pandud, kuna hakitalusid on siin mitu tükki. Ja samas samas kalkun on siin juba. Rohkem kui 100 aastat elanud, et selles mõttes täitsa põhjendatud. Kui ma vaatan praegu aknast välja juba mõnusana aknast välja vaadata, täna on selline, kuidas sa ütlesid, uneilm. Mõtlesin Undne no pisut selline nagu natuke väike nagu udu või selline, et kui sa vaatad silmapiiril, et sa ei näe päris selgelt neid läti mägesid seal vaid et nad on kerge sihukese sinise vine all nagu. Undne tuleb võru keelest ja see, et sa saad siin nagu enda muusikat kirjutada, et on seal midagi teistmoodi kui näiteks ma ei tea Tallinnas olla, kui palju see koht sind mõjutab? Mõjutab ikka, et siin maal on teistsugune, teistsugune rütm juba juba see tulenevalt sellest, et loodus on ümberringi ja ja sa oled kuidagi tihedamalt seotud selle loodusega ja sa näed neid rütme lähemalt, et see juba mõjutab kindlasti ja teine asi on see, et et asjad käivad kõik tiba aeglasemalt, et Energiat kulub võib-olla ka selliste asjade peale, nagu linnas ei kuluks igasugused maja toimetused ja puhtalt selle maja kütmine enda nagu soojas hoidmine. Mis jällegi pakub sellist füüsilist tegevust. Et täna mul ongi plaanis tegeleda puude toomisega ja ja sellega ka jah, et siis hommikul sai lülitamite siis seda elektrikeedukannu sisse vaid sa esimese asjana ikkagi talvel teed pliidi alla tule on ju selleks, et saaks sooja sisse kööki ja selleks ka, et kohvivett ja putru keeta, et see ahiküte on selline osa sellest maal elamisest, mida mina väga fännan selles mõttes, et mulle meeldib see õhk. Ma ise tunnen sellist võõristust just selle keskel, mitte vastu. Nüüd ma tunnen ennast hästi koduselt, kui, kui tuli praksub ja ja just see ahjusoe nagu see päris soe minu jaoks. Aga noh, ma kujutan ette, et see on nagu ka selline nagu müüt või selline ettekujutus, et oh küll maal on hea rahulik elada või noh, need inimesed, kes elavad, et nad nagu sa ütlesid, sa peadki nagu palju rohkem mingeid asju tegema. Mingi sebimist on veel rohkem kui kuskil linnas, aga muusiku, kes tahab ikkagi ka väljaspool Eestit nagu kuidagi elada noh, tegutseda, et siis see töö on ikkagi hästi suur, mis sa pead nagu siin ikkagi tegema mingid suhtelised asjad, mis sa praegu teed. On selline natuke järelemõtlemise aeg, et kuidas nagu edasi liikuda, et selles mõttes siin aasta lõpus oli selline väga, väga kiire aeg, et nüüd on ikkagi pisut rahulikum, et selles mõttes ikka on nagu vahe, et kas ma olen linnas või, või siin, kodus maal, et et noh, nagu sa ise ka nägid seal salvestussessioonil, et suhtlust on palju, inimesi on palju kogu aeg, kohtud on ja, ja mul Tahtsin sinuga rääkida, ainult kohvikusse minna, tulid kõik selle juurde rääkima, et noh, mis seal nii väga tore. Aga see ongi see, et kui sa satud, satud linna, näed inimesi, siis sa ei olegi neid ammu näinud ja, ja siis loomulikult suhtledki. Aga enamasti jah, kui ma linna lähen Tartusse Tallinnasse või, või mõnikord Helsingisse, siis see päev näeb välja umbes niimoodi, et ma kell 10 lahkun sealt kohast, kus ma ööbin ja ja kõige varasemalt kell 10 jõuan tagasi ja vahepeal siis on mul tihedalt täis tipitud linnas kohtumisi, intervjuusid, mõnikord mõni esinemine. Et ta alati nagu see linnas oleku aeg on, on hästi intensiivne, et siis ma püüangi need kõik, kõik asjad nagu, mis on kogunenud, siis ütleme, kahe päevaga nagu ära teha, et siis ma saan tulla jälle tagasi. Ei ole päris läbi Tallinnas käimine nüüd nii nii hull ei ole. Pikemad reisid võtavad rohkem läbi, et, et siin see, et kord nädalas Tallinnas käia, eks ta on tüütu, aga, aga vahepeal lihtsalt vajalik, et et siis ikkagi on niimoodi, et kui siia tagasi tuled, siis on tohutu kontrast mis melu ja kõiki linnas on ja siin on ikkagi see teatav teatav rahu. Ja sul on võimalik ennast nagu pisut eraldada maailmast, et kasvõi telefon panna hääletu peale Radio Raadio maha panna, et sa saad ise nagu filtreerida ja valida, et kui palju sa seda infot nagu sisse laseb. Mis on Loomingu tegemiseks minu meelest ääretult tähtis, et oleks mingi teatav rahu olemas või võimalus selleks. Sind nimetatakse pärimusmuusikuks, et ütle, mis asi see on, see nimetus nendega, palju sa selle peale nagu mõtled, kas kuidagi piirab sind või pigem nagu annab toitu? No pärimusmuusik, see tähendab seda, et, et see muusik tegeleb vähemal või rohkemal määral oma loominguga või oma tööga tegeleb pärimusega. Alguses võib-olla see nimetus tundus mulle endale võõras, kuna ma ise võib-olla pigem mõtestasin seda, nii et, et ma loon ju ikkagi uut loomingut. Et ma kasutan siin-seal mingeid väikseid tsitaat võib-olla regilaulule, aga, aga üldiselt ikkagi 99 protsenti sellest, mis ma lool on, on uus looming. Samas, kui võtta nagu laiemas kontekstis, siis ikkagi minu looming on siiski tihedalt seotud pärimusega juba selle kaudu, et et osa suur osa loomingust on võrokeelne tegelikult juba võra, keel on nagu, nagu justkui pärimus, see on vana keel ja see, sellel ei ole nii palju kõnelejaid enam, et see ei ole midagi sellist üldarusaadavat on ju Eesti kontekstis, aga samas mind aga ikkagi nagu huvitavad need pärimusteemad, nii et niiehknaa nad, nad leiavad oma tee, kuna sellega igapäevaselt tegelen, siis mingil määral nad leiavad oma tee ikkagi minu lauludesse ja mina tõesti usun, et regilaul on meie muusikaline emakeel, et regilaul meil kindlasti on nagu tugevalt mõjutanud. Samas, et on on ka teisi, et et selles mõttes ma olen ise nagu kuidagi leppinud või omaks võtnud selle, selle pärimusmuusiku nimetuse küll, et iseenesest pärimusmuusika ikkagi tähendabki ka uut uut loomingut. Mari ütle seda ka, et kuidas jaapanlased kuulavad näiteks võrukeelset laulu sinu kontserditel ma olen kuulnud, et nad isegi laulavad kaasa. Ei alavid minule lihtsalt see kiiks, et, et ma ikka püüan leida igal kontserdil ühe sellise laulu või hetke, kus ma testin nii-öelda publikut ja. Kamboli testib, kas on arusaajad normaalsed? Kombin järgi, et kuidas neil selle laulmisega on, kuidas nad suhtuvad sellesse ja kui hästi nad kaasa tulevad ja ja samas ühislaulmine on midagi sellist, mis on nüüd küll, et alguses võib-olla mulle tunduski võõras nagu esitada näiteks regilaululava peal seatuna, sest regilaulja oma olemuselt on mõeldud ju kaamerale laulmiseks ja just võib-olla välismaal, aga tegelikult ka Eestis see kaasalaulmine, olgu ta siis nagu sõnadega või, või lihtsalt mingi meloodia fraas. Ja ma kutsun publikut kaasa laulma, et et see annab kuidagi mingi tunde sellest, sellest ühislaulmise tundest, et minu meelest see on hästi oluline korraks sellist ühtsust nagu tekitada inimestes ja üldse hääle tekitamine ju, see korrastab inimesteni olgu see või väga lihtne ümin siis paneb su keha vibreerima ja, ja tunned ennast paremini, on ju pärast seda, et aga Jaapanis ma olen mõnikord õppinud ära jaapanikeelseid laule ja neid niimoodi üllatusena siis kontserdil esitanud, aga aga olen siis katsetanud ikka ka jaapanlasi laulma panna ja on täitsa õnnestunud. Kus mõnda selle eelmise küsimusega jõuda tahtsin, oligi see, et et vot, meil on ikkagi ettekujutus, et me oleme nagu väiksed, meil on selline imelik eelkõige, mis ta aru ei saa, et me peaks olema kuidagi hästi nagu rahvusvaheliselt mõistetavad, et mulle tundub, et et sinu puhul on see hea näide, et tegelikult ei pea. Ma arvan küll, et iga luu ja suudab ennast ikkagi kõige paremini väljendada omas keeles, ükskõik mis keel siis on, olgu see võro keel, olgu see jaapani keel, aga võib-olla see asi on väga palju kinni inimeste peades, et tegelikult see tagasiside, mis male publikult saanud, on see, et isegi eestlased ja kui vaadata, kui eestlane kuulab eestikeelset laulu siis tihtipeale ta on mõni kuulaja on mulle öelnud, et et Ta ei kuulagi niivõrd neid sõnu, mis seal laulus on ikkagi Ta kuulab mingit tunnet. Eelkõige ja siis alles võib-olla mitmendal kuulamisel hakkab siis rohkem süvenema neisse sõnadesse. Tegelikult sama efekt toimib ka välismaal muusikat esitades, et et pigem on see tunne ja samas ka see keele kõla. Teine inimene kuuleb esimest korda elus tõenäoliselt seda, seda eesti keelt või võro keelt. Ega tema jaoks ei ole vahet, kas see on eesti keel või võro keel, on ju. Et üks üks võõras keel kõikaga. Pigem ta saabki nagu mingi esteetilise naudingu sellest teisest kultuurikogemusest, mis selle, mis selle keele kaudu ja siis selle muusikalise maailma kaudu nagu tuleb ikkagi kõige säravama. Laulukirjutajad, kes on maailmas võib-olla mõningate eranditega, laulavad enda emakeeles. Võib-olla see on üks selline mõte, malmidel lihtsalt tuleb püüda niimoodi järk-järgult muuta, et et ei pea olema kõiki inglise keeles selleks, et jõuda rahvusvahelise publikuni. Sest inimesed emotsionaalsed olendid, kes, kes ma arvan, et suudavad tunda nagu üle keele piiride. See sa ütled, et tegelikult esimesel kuulamisel ei pruugigi nagu kuulata inimene sõnu, siis mulle tundub, et tegelikult mingit laulud, mida sa lapsest peale kuulnud ja oled kuulnud mingeid sõnu, aga tegelikult aastakümneid hiljem sa hakkad ootatud, mis laul see on, mis tekst on, võtad selle teksti ette. Ja tihti on ka see, et sa oled kuulnud valesti, täiesti avaneb hoopis mingisugune muu asi, et see on tõesti kuidagi nii. Nii jah, näiteks pastaka muusika põhineb väga palju sellele, et sellel tunnetusel just, et nii nagu laps kuulab, muusikat on ju samamoodi ta võtab näiteks inglise keeles laulust, ta teeb sinna oma sõnad peale, laulab neid oma sõnadega. Ei ole tegelikult mingi probleem, et et talle jääb seal täiesti ikkagi eluks ajaks mällu just sellepärast, et seal on see mingi rütmi ja mingi väga kaasahaarav meloodia, mingi tunne on ju. Jätkame jutuajamist mari kalkuniga. Istume su köögilaua taga ja, ja siin on minu Mac laua peal, aga sul on samamoodi diktofon, et ütle, sa küll praegu ei salvesta, aga no mis hetkedel seda diktofoni kasutada, et kas sa mingil hetkel laulad, kui tuleb mingi mõte või, või mis sa teed sellega? Ma kasutan seda viimasel ajal hästi palju, et oma last salvestada. Lihtsalt praegu on just see aeg, kui minu tütar põhimõtteliselt, kui ta kodus on, siis ta üsna lakkamatult laulab kogu aeg. Ja samas näiteks siin, eile või üleeile ta võttis siukse, tegi paberist toru endale ja, ja tegi sellega politseisireeni. Aga samas ta tegi seda nagunii hästi, et see kõik see turvakas nagu vibreerima niimoodi, et kõlas täpselt autentselt, nagu olekski tegu selle natuke pläriseva sele sireeniga. Et minu meelest see nii äge vaadata kõrvalt, kuidas lapsed avastavad maailmahelide kaudu ja tohutult palju neilt õppida, selles mõttes, et et kuidas neil ei ole nagu selliseid kultuurilisi norme on ju omandatud, et enne kui sa suu lahti teed, siis seal peab olema selge mõtte ja, või mingisugune tervik olemas, et lihtsalt nagu kõik, mis sa näed enda ümber, läheb laulu sisse. Et päeva sündmused on ju kirjeldad vabas vormis on ju mõnikord me nagu suhtlema lapsega kali, et nagu natukene muusikali või ooperi stiilis. Kas te näete neid seene siin köögis ekse, palun anna piima. Ta lihtsalt, et see on, tegelikult on tohutult inspireeriv seda seda kõrvalt vaadata, et see on üks põhjus, miks sul see diktofon siin alati käepärast on. Need lapsehelisid, salvestada teid ja laulukesi, aga siis püüan seda niimoodi kaasas ka kanda, et kui on lahedaid vestlusi või selliseid võib-olla mõni võro keeles mõni jutuajamine, et siis ma ikka lükkan igaks juhuks diktofoni käima. Et äkki tuleb midagi sellist põnevat või noh, kunagi ei tea, kammid võib-olla aastaid hiljem läbi leiab midagi sellist, see on küll üks selline mõte, mida ma olen natuke teinud, aga mida tahaks teha, palju rohkem on, on jäädvustada neid siitkandi lugusid, mida vanadel inimestel rääkida. Ja samas ka omaenda nagu perekonna erinevaid lugusid, sest tegin sellise tähelepaneku, kui ma ükskord oma vanaisa, aga kuskil tund kaks ajasin siin juttu tema elust ja siis sattusin seda salvestust kuulama mõni aasta hiljem. Siis ma mäletasin sellest räägitust, võib olla vaevu 10 protsenti, et see inimmälu lihtsalt, et niivõrd Tal on selline omadus, et ta kustutab suurema osa mälust ära, et, et siis on hästi hea, kui on kuskil vähemalt mingisugune fail, mida üles kaevata, et kui peaks tekkima nagu huvi mäletada ja teada saada, kuidas, kuidas ikkagi see asi oli ja ja kes siin elasid ja kes seal elasid ja mis nendega juhtus ja selline nagu huvi, huvi oma pere loo ja, ja sellise kohapärimuse vastu. Kuule, aga kas sa laseksid sellelt maki pealt seda politseisireeni? No see on selline argi argiluule. Vaatan, kas leian ennast. Linda kirjeldab erinevaid No see oli väga tore, kuidas Soomest saab otse kosmosesse? Saamegi. Sireeni. Irena oli siin kuskil tagapool. On on see lihtsalt veidrad hääled, aga siin on mingi minu enda mõtted. Asenduse. Aga ütle, et kas see mingisugune noh, asjaajamine, mingisugune logistika ja ka promomine ja kõik kõik selline asi sinuga muusikale, kuidas see mõjub, on see sinule vastuvõetav või väsitab see sind või saate sellega hakkama? Mari kalkun? Hea meelega ma. Ma ei teeks seda ise. Aga senikaua, kuni kõik asjad ei ole paika loksunud, kuni sul ei ole iga töölõigu peal kas siis palgatud või, või, või sul ei ole oma tohutut suuta agentuuri taga, siis sa ikkagi oled ise vastutav selle eest, mis sinu elu ja sinu karjääriga selles mõttes toimub, et sa ei saa seda vastutust kellelegi teisele nagu veeretada. Et viimasel ajal küll ma pean ütlema, et minu jaoks on asjad nagu niimoodi ülesmäge liikunud, et, et siin, selle aastatepikkuse töö tulemusena täna mul on enda plaadifirma Saksamaal ja ega Jaapanis ja mul on oma agent ka Saksamaal, kes agent otsib mulle esinemisvõimalusi ja, ja pakub minu muusikat erinevatele festivalidele välja. Kontserdid ka siis tegeleb. Et aga sellest hoolimata ikkagi mina olen ju see, kes seda suurt pilti peab koos hoidma ja tegema ka mingeid otsuseid, et kas ma töötan selle inimesega või mitte. Ja, ja see otsus mõjutab võib-olla minuga kogu järgmiste aastate tegevust. Et selles mõttes minu igapäevane töö siin Võrumaal on võib-olla üldsegi mitte väga palju erinev tavalise ette ja võib-olla isegi kontoriinimese elust selles mõttes, et ma väga palju aega pean ikkagi tegelema puhtalt emailide kirjutamise ja suhtusega. Et siis, kui, kui on mingi selline loomeperiood käimas, siis, siis on võib-olla eriti raske, et kuidas siis neid kahte nagu enda jaoks eraldada. Ja teha niimoodi, et ikkagi siis loomingule jääks rohkem aega, mitte vastupidi, et see asjaajamine võtab nagu üle selle noh, sellepärast, et vabakutselisena nagu seda hetke, kui kõik oleks tehtud kõik meelid oleks vastatud, kõik arved makstud seda hetkel lihtsalt ei tekigi, sest alati, kui sa suudad ühel päeval ära lahendada kõik need kirjad siis järgmine päev on uued juba ootamas ja näiteks, kui see siis laval ei vasta neile, siis need kuhjuvad niimoodi vaikselt. Selles mõttes ma püüan ikkagi operatiivselt tegutseda, et et ikkagi olla kättesaadav mitte päris päris oma mullis. Kuigi see läks hirmus tore. Ja sellega ongi, et siis võibki mulje jääda. Jah, et, et ikkagi muusikuna sama moodi, et looming on tähtis, aga, aga hästi tähtis on see suhete hoidmine välismaailmaga. Täpselt samamoodi. Nii me oleme kohvi joomise lõpetanud ja jõudnud Morin kalkuni stuudiosse, mille, mis on selles suhtes üks väga tore stuudiot. Siia saab läbi sinu magamist. Vaata kui tulemuusika käest küsida, et kus muusika tuleb, siis mul tuli kohe meelde see, see film kevad südames, kus siis selle Väino Uibo käest. Eks tegelane küsis, et kus sul see heli tuleb kuidagi suu lahti. Lihtsalt näitas enda suud. Või on seal mingi tabav vastus selle kohta, et kust mingid mõtted tulevad või helista? No ma lihtsalt võtan, võtan pilli kätte ja hakkan hakkan mängima ja siis samamoodi nagu kirjanik Urmas Vadi istub maha ja hakkab mõtlema, ma kujutan ette, siis mõte hakkab jooksma, siis mina istun pilli taha ja hakkan mõtlema, aga lihtsalt see mõte toimib muusikas. Me võime. Nii lähme. Minul selle aja jooksul ei toimu mingit mõtteliikumistega, ma kuulan hea meelega. Hormooni harmoonium ja see on nüüd selline pill mida oma kontserditel ei saa mängida, nii et see on eksklusiivselt ainult siin kodustuudios. Töövarjusaade on selle üle väga õnnelik, et saab selles eksklusiivses kontserdist osa. Välja Siuke segav surmooniumis harmoonium ema soetasin tartu ühest taaskasutuskeskusest, nüüd tuuakse Rootsist päris päris palju. Ja ausalt öeldes minul on see küll viimasel ajal hästi lemmikpill, sest tal on niisugune soe kõla salvestamiseks ta ei ole ideaalne, sest niimoodi sinna lisa palju neid krõbinaid ja Kraginaid, aga, aga samas nagu ma olen ka muusikas hästi tähtsaks pidanud, seda, et muusika ei muutuks nagu steriilseks ja harmoonime puhul kindlasti ei saagi kuidagi. Riis läks mootor. Ja siin on mul selline selline märkmik, kuhu ma kirjutan laule. Laulud, mis saavad valmis, aga mõnikord ka sellised lihtsalt märkmed või toorikud, näed, siin on siin maha tõmmatud ja parandatud ja, ja number laulutekstid, mitte nuudid, eks ole, ja, ja kirjutanud, muutis mina, mina ei vaja nooti enda laulu laulmiseks selles mõttes, et minu meloodia jääb meelde ja mul ei ole seda tarvis noodist mängida. Et mida ma märgin, siia on siis laulusõnad, harmooniat ja kõik, kõik muu salvestub lihtsalt enda peas. Ja siin on päris kohe uue plaadi materjali. Tjah osa sellest nüüd on juba, on küll täitsa täitsa avaldamata laulud, osa on juba ilma mõtsa peal ilmunud, aga aga ühe kahe plaadi materjal ikka jah, ma arvan, et oleks küll. Neotulla, kui on juba midagi Ulavus tegelikult see on hea tunne. Mina olen selline ema poolt pärinud sellise nagu instinkti alati nagu varuda midagi. Keldris moosid ja kindlasti ka jah, jah, just, et alati peavad olema väiksed varud ja laulu varbad sama moodi, et. Siin on üks hea näide sellest, kuidas ma läksin puhkusele. Esimest korda elus, mõtlesin, et tõmban juhtme seinast välja ja ei vasta meilidele ja ei tee laule ja ikka ei saa see need, et ikka see laul tahab. Kirjutanudki juurde siia kuupäeva ja koha, kus sa oled kirjutanud, see ongi. 23 september 1000 9000 2017. Kreeta. Jah jah, et, aga see on küll selline toorik toorit veel alles, aga. Äkki ma peaks ikka mingit terviklikumat. Just poolikut. Nii et see on jälle võib-olla selline sündinud sellise metsa inimese. Eks eksklusiivses eksootilisest kogemusest, kui ta mere äärde satavaid Kas meil on ikkagi oleks vaja, vahepeal tundub? Aga nagu suundustuks veri, see, mis iialgi ei maga, joosta mööda laud. Olema peal ma ei tahaks olla Me sündaarsenine. Eriti tuleb, võib-olla peabki jätma? Teatud lõpetamata on alati ikkagi voorus, on ju? Nii nagu märgin seal kirja, mis noodist salgab, sest see on kasulik. Seal. Ühesõnaga, mõtlesin, et ma rohkem ei salvesta täna ja lähme, matkame natukene ja seal oli selle kohta üks väga hea mõte mari. See mõte oligi, et kui nii õudselt äge põhjama päike tuleb välja, siis peaks olema keelatud kõigil inimestel kontoritöö tegemine läksid kollektiivselt metsa minema ja selle tervituseks võtamegi, seda praegu. Vaata, meil on nii vähe nagu väike selliseid päevi, et nii kui päike tuleb, jätke töö, jämedsa kest. Täna olin ma mari kalkuni töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni. Üles seal üles, seal sul pääsen, nüüd. Hüppa üles-alla, hüppaiiles, seal. Sul on täna sünnipäev. Ka ööl, et seal ikka eeletel Ringi ringi ringi, ringi, ringi, ringi, ringi. Ringi ringi ringi Rein.