Päevatee suvekülaline. Päevast, armsad kuulajad. Meie tänane suvekülaline on härra Jaan Manitski nimi, mis Eestimaal ilmselt ei vaja tutvustamist. Tõenäoliselt olid teie kodul Rootsis väga suur osa selles, et Teieni Eestis tagasi olete, sest lahkusite ju Eestist aastasena. Tähendab, ei mäleta ju oma kodukülast vinnistest tegelikult midagi Hansenit no kindlasti on see nii ja see on täitsa loomulik, et kes Eestist lahkuda. Kus sel ajal kõigil oli see arvamus kõigepealt, et see on ajutiselt, et kui sõjasündmused üle on, et oli ikkagi kaua aega, lootus, et saab varsti tagasi enamus eestlasi, kes kas nad siis jäid Rootsi või Kanadasse või Austraaliasse, ükskõik kuhu ikka hoidsid kinni sellest mõttest, et üks päev võib-olla on võimalik? Jaa, säilitasid koduse keelena ikkagi esimeses, teises ja mitmel juhul ka kolmandas põlvkonnas emakeele ja see on muidugi alus, kui seda ei oleks, oleks see kaduma läinud oleks palju keerulisem, palju raskem ja vaevalt, et siis oleks ka oleks võib-olla tulnud juuri otsima ja ajutiselt käima, aga ette tagasi pöörduda ja siia elama jääda oleks muidugi palju raskem, polnud. Ja selle koha peal, mina tahaksin küll ühe arusaamise kahtluse alla seada, olen lugenud ajakirjandusest, Teile omistatakse rootsi aktsenti, mina ütleksin ikkagi siia juurde, et siin on ka seda põhjaeesti murrakut tunda, need inimesed, kellel ei ole seda võimalust olnud, selle keele keskel elada või seda täpselt teada, siis need ehki ei tule selle peale. Aga mina ütleksin, et seda teil ka. No kindlasti on, sest see keel, millega me lahkusime, see oli muidugi kohalik rannakeel põhjarannikult ja ega ta välismaal ei arenenud või ei muutunud, kodune keel köögilaua juures oli see ikkagi see vana kohalik keel ja seal on kindlast ranna teel olemas, aga teiselt poolt, kui mul rootsi keele aktsent on, mida ma Ma arvan, et on, see on ka siis täitsa loomulik muidugi, sest kui üle 50 aastat võõras ühiskonnas ja keeleühiskonnas on elanud, oleks imelik oleks võimalik üldse aktsendivaba eesti keele säilitada. Jah, aga kui palju oli teil kodus juttu sellest Viinistu külast? No kindlasti tihtipeale oli ja palju oli ja eriti kui vanemad ja ütleme onud, tädid või sugulased kokku said, siis ikka milles räägiti, see oli ikka kodukülast ja, ja eestist, sest ükskõik, kus elati, välismaalasi oli ikkagi kuidagimoodi võõras ühiskond kus paljud vanemad, esimese põlvkonna inimesed õieti ennast koduna kunagi ei tundnud. See on tõsi küll, on minulgi sugulasi üle läinud Rootsi elama ja ma tean seda, et onu, kadunuke unistas oma elu lõpuni, et tahaks veel kord istuda oma kodus trepi peal ja seda mereäärset vaikseks jäävad Õhtut, nagu nautida, seda temal ei õnnestunud näha, sest suri ka üsna varakult, aga nädal idu noored, kes üle läksid, noh, osa muidugi võttis ka oma vanemaid kaasa, aga enamasti olid need ikka niisugused noored, elujõulised pered, nad said üsna sageli nädalavahetustel kokku ja muidugi nad mõtlesid siis kodus. Nonii see oli muidugi jaa, ütleme väiksel lapsel, noorel poisil oli see muidugi väga põnev kuulata, kuidas ja me sellest, milles räägiti, see oli võib-olla mitte selle igapäevaelust või see oli sellised sündmused, mida meenutada alati, mis olid mingid erakorralised seotud kalal käimisega või üle lahe sõitmisega. Midagi põnevat külas oli juhtunud, sellest muidugi rohkem räägiti kui seda igapäevaelust ja väikse lapsena oli see nagu muinasjutud, legendid, mis tundusid muidugi väga kaugel võõrad, aga meelde jäid. Muidu poleks te vist nii kindlameelselt siia tagasi tulnud ja pidama jäänud ju vist esimest korda suhteliselt hilja, saite siia Eestisse. No oleks muidugi olnud võimalik varem tulla, aga seal iganes. Võib-olla põikpäine mingil määral põhimõtlik küsimused, et Nõukogu Liidu võõra riigi saatkonda minna paluma, et kas ma võin kodukäija ei tahtnud seda teha, aga no 89. aasta sügisel või enne jõulu jõulukuul olin esimest aastat tagasi jõulukui, te läksite siit ööl vastu jõuennaste jõulukoodi, see oli üksvahe seal 46 aastat. Väga pikk aeg muidugi. Huvitav, et teie läksite 43., kui enamik selle kandi inimesi läks tegelikult 44. See oli aga kodukülast ja ma tean mujalt ka põhjarannikul. Tre isad viisid lihtsad perekonnal üle Soome. Kõige tähtsam. Meil oli Soomes ka kaugemalt sugulasi ja ütleme, see oli tihe liiklus üle lahe seal ja teist randa niisama hästi kui koduranda soolian ja no eks see nii oli, keerites isa viis meid üle ja siis ise käis mitu-mitu korda tagasi ja oli pikemat aega ja muidugi ka Viinistu külasse suurem põgenemine oli ja lahkumine oli 44. aasta sügisel. Aga ilmselt siis ikkagi need mehed, kes hoolega tähele panin, sõjauudiseid küll need vist taipasid ka selle ära, et siin nüüd ei ole mõistlik pikemalt pidama jääda, lihtsalt inimesed ei taha oma kodudest enne välja minna, tavaliselt kui päris viimasel hetkel 44 oligi viimane hetk. Eksalt Viinistu külas küüditati ka mitmed inimesed juba esimese küüdiajale ja siin oli karta, et kui teist korda olid tulemas ja eks olnud nonii, niisuke kindluse mõttes samm astuti, kes ettevaatlikumad olid ja 44. aastal, no muidugi siis küla mitte tühjaks, aga kaks kolmandik külaelanikest jäid sõjasündmustes ja siis lahkumist kaduma, nii et kui külas oli üle 500 elanikku, varem polnud siis Stahli 106 70 tasemel ja nii ta on tänapäevani püsinud. No ikkagi suur küla ranna kohta tavaliselt need kellad on väiksemad, aga missugune oli teie esimene mulje, kui te sinna oma kodukülla saite, kas küla oli selline nagu vanemate juttudest mäletasid või, või teadsite, või oli see midagi hoopis muud? No mingil määral oli, oli selline, nagu oli ette kujutatu, aga ta oli hallin pea oli ka selline sünge pime õhtu, kui ma kohale jõudsin. Ja see kohale jõudmine oli ka, see oli rannatsoon ja ega sinna õieti olekski võinud minna, siis käisite, salakäisime ära ja see oli pool videvikus. Mul oli küll kirjeldus olemas kaasas, et ütleme, et see pidi olema see maja, kus lepa talu, kus ma sündinud olin ja siis üle tee, oli isamaja ja teises küla otsas oli ema. Aga kui kohale jõuab, on raske orienteeruda. Kes teil teejuhiks oli, kas päris omapead läksid? Ja siin ei olnud, me olime Eestimaale ringi teinud peaaegu nädal aega ja sel ajal olid poliitika aktivistid ja sellest erakonnast, mis siis sel ajal moodustatud oli ja see oli ainuke poliitiline erakond, kes oli ennast nagu vormistanud ja see oli respee rahvas, et ma mäleta, Ta on näiteks Lagle Parek oli kaasas sellesse miinibussis, millega me ümber Eesti siis sõitsime. Ja siis üks õhtu jõudsime viinistule teel tagasi Tallinna poole, aga üks, üks väga huvitav sündmus oligi, kui küla Diel bussist välja astusin ja siis läksin mõni samm edasi soome kelguga tuli üks Potku, öeldakse mootorisport, kui ka just just nii rannakeeles tuliva vastu poe poolt ja kuidagi imelikul kombel tekkis, ma teadsin, millised kestnud lähemad sugulased olid, kes seal elavad ja see oli, oligi tädipoeg kes tuli vastu ja Oliveri kombel oli, tundus nii, et mina nagu tundsin teda ära ja ta tundis mind ära. Nii et oligi. Ja on teil selle tädipojaga vanusevahe? No õieti ei ole rohkem kui paar aastat, aga noh, see oli ka ma olen pärast mõelnud, ta nüüd lahkunud ei ole elus enam taga, ta oli kaks korda Siberis käinud ja oli muidugi väga rasket elu elanud ja ütleme mulle tundus, et ta oli üks vanamees, selge, ise, ma ei tunne ennast eriti vanana. Vähemalt mitte siis jagamite tänapäev, nii et eks elu käekäik on erinev olnud ja see on väga juhuslikud nii sattunud. Mul oleks võinud tema elu olla ja tal oleks olnud minu elu olla, aga juhtus lihtsalt nii. Ja mõnikord öeldakse selle kohta saatus, kuidas keegi tihtipeale nii ongi. Peatusin peatadiviis. Õnn liimiga kinni, männid, kadakad, vallid. Ja. Raam on. Saanud. Ta olla. Alla vaid silmi, kuigi palju viinud on saatus. Siit sõda ei alusta. Lell rannad leinamajja ei ja mees ta küla ja talu aerud jaapa kallis tüki maad siis aidaa veel päri. Emale vannideks. Lõbus. Peal. Kui te ringi sõitsite esimest korda Eestis olles juba sellise seltskonnaga, kes oli ennast poliitikas määratlenud, siis mismoodi nad triid sinna värbasid, või olite te poliitikahuviline juba Rootsis olles, mismoodi te üldse siia Eesti poliitikasse? Vastasin, ma arvan, et väga-väga suurel määral, väliseestlased olid kõik poliitikast huvitatud, võib-olla mitte nii palju, näiteks mull elukoha Rootsi sisepoliitikast, aga üldse ütleme rahvusvahelist poliitikast ja Eesti tulevikust ja käekäigust, see huvi oli ju kõigil aastastel. Lugesite hoolega, VKG tehaste kindlasti ja jälgiti ja ma arvan, et julgen öelda, et mul oli päris korrektne ettekujutusi olukorras ja elust ka esimene kord, kui ma siia tulin, nii et õieti mingit suuremat üllatuste küll ei pakkunud. Ja te tahtsite ilmselt selles elus, mis siis hakkas näitama teist nägu ja pöörame ennast sinna õigemasse suunda kaasa lüüa ka. No igaüks oma oma võimete kohaselt muidugi proovis mingit panust teha. Ma võin öelda näiteks selline asi, mis võib-olla täna kostab kuidagimoodi pateetiline ja isegi ei oska seda hinnata, aga kui ma esimest korda tulin Helsingi kaudu Jeuro otsaga ja muud ühendust ei olnudki siis oli talvine aeg ja talvemantli all toimetasime läbi tollifaksiaparaat enam ei selline faksiaparaat, see on täna niisugune igapäevane asi, aga ma tean, kui tähtis ja kuidas seda sai kasutada siis ja need paarkümmend paljundusmasinat, mis oli siis selsamal sügisel keerulistel teedel siia jõudnud ja mis olid nii kodanike komiteede büroodes kuni vist Rahvusraamatukogu kusagil kambrisse jõudnud ja mis tarvitati igasugu Reali paljundamiseks, siis olid need teine aeg ja sellistel asjadel oli suurem tähtsus, kui me täna oskame ette kujutada seal risk, eks ole. No võib-olla, aga ütleme, et ma arvan kõik mingil määral riskisid sel ajal Jah, võib-olla, et mitte päris kõik, aga paljud nüüd väga palju teate, teate neid Johnoodia. Sel ajal, kui te siia tulite, oli üsna selge vahetegemine, et me, eestlased ja väliseestlased kuivõrd teile see niisugune eraldamine. Ma ei ole seda isiklikult, on küll ütleva eriti tunnetanud, ei ole, tunnet, ei ole, ei ole, ma tean väga hästi ka, et mõnel väliseestlasel, kes siia on tulnud, on pettunud ja, või on raske olnud kohaneda ja on võib-olla solvunud isegi või noh, on raskusi tekitanud, aga eks oleneb väga palju inimesest endast, kuidas ta suhtub ja kuidas ta asjadest aru saab. Ma ei heidaks temale ka ette, kellel raskusi on olnud kohanemisega, sest see on muidugi väga suur samm olnud, kui ta on võib-olla sündinud välismaal üles kasvanud ja siin on ikkagi paljud asjad, siis olid sel ajal võõrad ja teistmoodi. Räägime sellest Eesti poliitikast siis ka, kui te välisminister olite, teie kogemus poliitikast või teie nägemuse ilmselt oli üsna palju erinev sellest, millega meie siin siiamaani elanud olime, missugune paistis teile see pilt, te pidite ilmselt kellelegi soovitusel või pealekäimisel selle koha vastu võtma, sest ei olnud ju päriselt poliitikas enne seda olnud, see oli nagu natukene võõras valdkond ja samas ikkagi väga erinev süsteem sellest, kus teie olite harjunud elama. No ei olnud ühtemoodi küll aga ütleme siis see oli juba 92. aasta kevadel, kui te võtsite selle välismaalase ametisse, rääkisin ja, aga siis ma olin korduvalt siin käinud ja seal aja poliitikutega suhtlema ja enamasti no ma ei ütle, et tuttavat ja noh, vähemalt olid kõiki teada ja kõik, kas Eesti on ühtemoodi, oli siis ja me tänapäev väikeni kui nendes ringkondades liigub ja siis olid aktiivsed, olid igasugused kursuseid, korraldati, seminare, korraldati ja suur osa nendest aktiivsetest inimestest, kellel olid samad arusaamad, osalesid selles ja sel ajal ma elasin ju perega mitte Rootsis, vaid Brüsselis, Belgias ja 10. 91. aastal, siis väga mitmed Tallinnast käisid ka seal ütleme lobitööd tegemas ja Eesti asja tutvustamas ja seal maga tihti nendega kokku ja osalesin ka, ütleme nagu isegi Eesti delegatsiooni poolametlik liige, siis kuna muldised rüssel oli vähemalt linn ja need koridorid olid tuttavad tahavad paistsid need poliitikud teile toona. Mul jäi küll mulje, et nad olid väga, väga targad inimesed, väga tublid ja ahte ja tegu jõulised, nii et üldiselt väga-väga sümpaatset ja positiivne mulje. Aga Eesti ise oli siis ikkagi veel suhteliselt hall ja vaene nagu see Viinistu küla, kui te esimest korda seda nägid. No see oli veel nõukogude aeg See pilt, mis meil näiteks kauplustes oli, see oli kindlasti teile väga võõras. Mäletan, et ta oli teistmoodi, no päris tühjad riiulid tulid alles hiljem, nelja aastane juba, eks ole, aga mäletan väga hästi see talv, kui ma siin olin, esimest aastat elasin vanas Rataskaevu tellis, mul muud elamispinda ei olnud ja see oli kuidagimoodi Riigikantselei. Külalistemaja seal oli, kuidagimoodi oli soojus ta isegi soojem, aga ma tean väga hästi, et linnas enamasti seda ei olnud ja oli puha luksus, et sai sellist asja nautida. Jah, eks see algus oli meil üsna vaevane ja vilets, aga mulle aeg-ajalt tundub, et me oleme tõesti selle nii kiiresti ära unustanud, et need tänasedki saavutused paistavad üsna väiksed, kuivõrd ei mäletata enam, kust me alustasime? No ühtemoodi võib öelda, et tähtsam on, et vaadata ettepoole ja vaadata, kuhu edasi minna ja mis, mis tegemata on ja pühendada jõud selle peale, kui, et vanades asjades kaevata, aga muidugi hea on, kui need asjad meelde jäävad. Me ei peaks unustama jah. Nii nagu inimene ei peaks unustama oma eellasi, tänu kellele me siin olemas oleme ja tänu kelle tööle oleme me üldse nii kaugele, kui me tänases päevas oleme minu arvates näiteks vanemast põlvest lugupidamine, see on iga rahva kultuuri, aga ka püsimajäämise küsimus. No öeldakse ju, et kes oma minevikku ei tunne, noh Tal tulevikku ka ei ole ja eks mingil määral nii on muidugi. Tee, mis. Te. Ideoloogid. Ei ta ja ma ära ei tee. Peal või loid. Me oleme ka Käinud. Joove koostajaid tonni. Siis tuul, see, kes on õige Räägime natukene sellest Brüsseli ajast ka, kas Rootsis sai huvi või töö teie jaoks otsa? Ma olen juba nii, olin juba siis nii vana mees, et läksin varakult pensionile sel ajal pensionil, aga see mulje oli võimalik nii minna ja ütleme, eks seal olnud mitu põhjust. Kõigepealt lapsed olid sellises eas, et oli kasulik laiendada silmapiiri ja muud maailma näha kui, kui seda Rootsi elu ja mis ma arvan, kõigil ja tänapäev ka väga positiivne, et noored käivad välismaal ja mõne aja seal elavad ja näevad ja õpivad midagi muud ja lihtsalt perekondlikult see meil väga hästi sobis, oli ta ümber siis ja mulle tööülesanded olid nagu ammendanud ka Rootsis ja see oli üks periood nagu, mis sai nagu oma loomuliku ja ilusa lõpu ja uus periood siis algas ja me oleksime kindlasti väga pikaajaliselt ka Brüsselis jäänud elama, sest seadsime sisse sinna, ostsime toreda kodumaja sinna Brüsseli äärelinna ja kõigil meeldis seal väga hästi, aga siis muidugi tulidki need Eestis sündmused vahele ja see areng siin ja ütleme isiklikult siis olukord jälle muutus Teidelisi hädasti vaja. No ma ei ütle, et hädasti vaja oli, aga, aga ma muidugi tulin siia ja selle ministeeriumi Sammetisse ja selle eesmärgiga, et see oli lühemaks ajaks üheks perioodiks ja ega mul muud plaane siis ei olnud, kui et oleks läinud ja ja kindlasti edaspidi oleks ka sageli siin käinud ja ütleme perioodiliselt võib-olla pikemat aega olnud, aga et see nii nüüd juba, mis see siis on? Kolm 11. 14. aasta, seda ei osanud küll ette kujutada. Abaga oli teil siis selleks ajaks kõik nagu ühel pool, kõik lõpetatud, seal nende äärid, teie osalused maha müüdud, nii et te tegite seal Rootsis täiesti puhta platsi, midagi ei jäänud, sinna jäid jäi lausa ema sinna juurde. No ema jäi sinna ja sugulasi ja sõpru ja mitukümmend eluaastat ja veel roots laaginis Stockholmi saarestikus ka üks koht veel. No näete, aga kuidas te saite niimoodi lahti rebida, kas ei olnud? Kell ei olnud õieti, sest ega see võõra kohta minek ja ega see nii ütleme viisil ei olnud, vaid see oli positiivsete emotsioonidega ja tuttavaid ja sõpru oli meil ees ka. Täitsa võõra kohta see ikka ei olnud ja valin korduvalt seal ka varem käinud. Te ütlesite küll, et nagu läksite pensionile, tegelikult tegutsesid seal siiski ka edasidelt konsultant vistele. No eks täidsane, nii ei saa jääda istuma, seda ma siin linnapargi sohva peale ja midagi tuleb ette võtta ja eks inimesed ole see selline kõigil mingi iseloomu, et, et midagi peab tegema ja midagi arendama ja nii nii oli ka mul muidugi. Aga tuleme siis nüüd ikka siia Eestisse tagasi ja räägime sellest Erastamisagentuuri ajast ka. No ütleme nii, kui see Laari esimene valitsus siis ametisse astus ja see valitsus, kus mina teenisin, astus tagasi, no siis mul muud plaani ei olnud, et sõidan Brüsselisse tagasi ja tegutsen seal edasi, aga ütleme, poliitiliselt oli Eestil ju kõik nagu saavutatud, oli tunnustatud ja kõikides rahvusvahelistes organisatsioonides liige kindlad eesmärgid, prioriteedid pandud, mis noh, tänapäeva on saavutatud nii et poliitilised oli kõik kõik korras, aga muidugi sotsiaalne elu siin riigis majanduslik seis ja kõik see osa oli täitsa, ütleme kehvavõitu tehased seisid ettevõtetes ja suur tööpuudus ja kauba letti tühjad, korterid, külmad ja nii, nii see olukord oli ju siis ja üks väga tähtis asi, mis ma leidsin ja mitmed teised ka leidsid ja üks, mis alused, et need rattad jälle käima lükata, oleks ju muidugi, et ettevõtlushakkaks toimima, et töökohad taastuks ja et inimestel oleks tööd, teeniks raha ja hakkaks elu nagu normaliseeruma. Ja üks alusnurgakivi, mis, mis oli hädavajalik, kes see oli muidugi, et ettevõtte leida uued paremad omanikud. Ja et nad uuesti käivitada ja tööle panna ja see oligi erastamise programmi peaeesmärk ja kui mulle räägiti auk pähe, et tule kaasa ja löö kaasa ja noh, siis oli mul väga raske, ei öelda sellele, sest tundus, et see oli midagi, mis oli hädavajalik. Ja kui me ausalt vaatame seda olukorda, siis oli meil kaunis nukker seis sest eeldused seda edukalt läbi viia ei olnud meil kõige paremad. Seda ilmselt rahvas väga täpselt ei teagi. Kui võrdleme näiteks Kesk-Euroopa riikidega või näiteks Ida-Saksamaaga, siis nendel oli igatemoodi paremad eeldused kui meil, sest meie majandus või balti riikide kui endised Nõukogude Liidu niinimetatud vabariigid olid täitsa teistmoodi integreeritud struktuurid olid siin nagu puudusid, täitsa need olid Poolas olemas nad, kuigi nad olid moonutatud ja ei toiminud nii nagu ütleme, normaalses õigusriigis ja normaalses majandavas olukorras, aga infrastruktuur oli olemas, meil oli see ammugi hävitatud. No piltlikult ma ütleks nii, et see oli nii integreeritud, et suur saapatehas tootis vasaku jala saapaid number 46 ja parema jalapaarimees toodeti kusagil teises vabariigis ja et sellist kaupa turule tuua ja kusagil maha müüa, no see ei olnud võimalik. Ja ja no te olete majandusinimene ja nägite neid asju muidugi selgemini, kui võib-olla seda oskab tavakuulajale. Millest meil kõige rohkem vajadus oli, see oli võib-olla kogemustest ja rahast kapitalist, mis hädavajalik oli, et uuesti käivitada ettevõtted, et neid arendada ja et kaupa turustada, mis kõik nõuab kapitali. Aga seda erakapitali ei olnud ju Eestis olemaski. Ja kõigepealt oli meil ajas puudu, sest inimestel kõigil oli tahe, et asjad kiiresti paraneks, too edasi jõuda. Me oleksime kindlasti võinud seda kõike läbi viia teistmoodi ja oma ressurssidega aega, siis oleks ega veninud üle kümnete aastate nii-öelda üks väga tähtis asi oli, et kaasa Ta siis ümbritsev maailm ja, ja seda väliskapitali sisse pumbata nii jõuliselt kui üldse võimalik. Te olete kusagil öelnud ka, et oleks olnud võimalik müüa Eesti Loksa laevaremonditehasest kuni Narvani välja ära ostjale, kellel oleks raha olnud kohe võtta, aga et te olete esitanud ikkagi ka küsimusi raha päritolu kohta, nii et tõenäoliselt olete midagi ära suutnud siiski hoida niisugust, mis meile ei oleks kasuks. Tulnud no see oleks raske öelda, kes seda oleks teadnud, mis siis ütleme, Ida-Virumaal oleks juhtunud vaid Loksast ida poole või miks luks võiksime Muugalt peale algada, arvatavasti oleks täna olukord nii poliitiliselt kui majanduslikult sotsiaalselt rahvuslikult oldud nendes piirkonnas, teine kui see täna on aste saajad tulitses idast idas ja ütleme, säält pärid, kapitali sellest puudu ei olnud, ei olnud, ei olnud, käisid ja selliseid, selliseid pakkumisi oliga. Ja saite neile siis ikkagi ära öeldud? No see on võib-olla raske seletada, aga, sest seadus diskõigile kõigile olid võrdsed õigused, aga, aga meil oli ka õigus muidugi küsida ja nõuda seletust ja panna üles sellised nõudmised ja sellised tingimused, mis me leidsime erastamise nõukogu poolt ja juhtkonna poolt hädavajalikud eri objektide kohta ja sel teel võib-olla ka vältida mõne tehingu. Aga kas see niisuguseid mõjutusi kõrvalt ei tulnud? No võib-olla mõnikord oli ka, et oli, aga ma arvan, et neid tegime optimaalsed, mis võimalik oli, et saada nii mõistlikud lahendused kui võimalik, kas see siis oli Narvas, Loksal või, või Muuga sadamas või seal Sillamäel või kusagil seal vahepeal võib-olla oli nii, et mõned asjad ei olnud sajaprotsendiliselt optimaalselt, aga ega see ei ole ka võimalik ja kes seda siis teadis, mis aastaid hiljem pea, eks sellega ole, et kui üks asi on tehtud, siis tuleb seda kõige paremat võimalikult arendada, sest need asjad, mis tegemata jäid, noh, neid ei oskagi enam keegi pärast hinnata, mis oleks võinud olla? Kas teie selle osaga, mis teil õnnestus siin Eesti poliitikas teeta, olete nüüd tagantjärele rahul. Kas teie otsuse siiski poliitikast kõrvale tõmmata? Tänase päeva tarkuses on õige. Ma arvan, et ütleme, sel ajal ma tegin, mis oli võimalik, mis mul oli võimalik ja vist väga palju etteheiteid ei ole, mulle tehtud ei ole küll nii ise aru saanud, et oleks midagi väga teistmoodi või et oleks võinud rohkem saavutada, me tegime kõik ja see oli muidugi väga suurel määral üks meeskonnatöö. Kui nüüd vaatame just mis ministeeriumi poolt seal olid mitmed väga tublid tegijad ja noored inimesed, kes täna väga aktiivselt ka veel poliitikas osalevad ja tõesti üks meeskonnatöö ja mul oleks kindlasti väga raske olnud, kui need abilised ei oleks kohapeal olnud. Nii et nemad on edasi poliitikasse, no väga mitmed, aga kas mõni neist ei ole teid ka tagasi soovinud, enda sekka? No ma arvan, et oleks olnud võimalusi kohe jätkata 92. aasta sügisel võib-olla mitte selle koha peal, aga mingi koha peal ja, ja on ka hiljem selliseid pakkumisi olnud, aga noh, on teisi huvitavaid asju, mida ma olen endale valinud ja teinud ja poliitikas on tegijaid küll ja küll mujal on neid rohkem, võib-olla puudu. Ja nendest muudest asjadest hakkamegi kohe rääkima, aga ma ikkagi küsin, miks te otsustasite siiski poliitikale täiesti? No ei saa öelda, võib-olla selja keerata ka lõpetada selle aktiivse Ma olen ise poliitikast samamoodi huvitatud ja jälgin ja, ja kohtume tänapäeva poliitikutega ja otsuste juures muidugi ei ole, aga oma nägemust ja oma arvamusi on alati võimalik avaldada ja, ja seda ma ka teen. Aga ise enam osaleda ei taha? Ma ei oska ette kujutada, et mis rollis võiks olla, sest aeg on edasi läinud ja on uus põlvkond isegi peale kasvanud ja tegijaid on ja kes väga väga tahavad ja enda nagu peaaegu elukutseks on poliitiku ameti valinud, nii et miks ma sinna peaks trügima? Kuulas ta kõik, Mesi tõuseb esitõuse, püüame algul viis, mis hiljem kui tuli Põleb. Ole. Oh juppideks ja. Siis praegu veel korda veel. Tarkadest valedest siis aju patraažinaldavassoces. Läheme siis nüüd liistu juurde, kus on teil väga suuri ettevõtmisi, no kõik juba teavad teie kunstimuuseumi pidanud seal väärt kogu seal palju eesti kunstnike esindatud suurem jagu võiks vist öelda ja järjest valdusesse laienevad, lähevad ilusamaks, täiustuvad hiljaaegu oli mul võimalus, vaata seal neid uusi asju, mis teil on tulnud, seal oli konverentsisaale ja juba majutusvõimalused, kõik miljoni dollari vaatega, te olete lausa mere ääres ja imeilusas kohas on aru saada, härra Jaan Manitski on võtnud selle Viinistu üheks elutööks, võiks vist öelda, paistab, et teil läheb seal hästi, aga kindlasti on see nõudnud hästi palju jõudu, palju raha, palju energiat. Kas te sellega, mis praegu olemas on, olete rahul ja mis edasi saab, mis teil seal veel plaanis on? No ma ütlen küll vist, et see on liialdus, et see mingi elutöö on ja et see nii väga palju nõudnud, sest mulle peategevus on ju mujal ja on linnas ja teiste projektidega ettevõtetega ja seal on rohkem pikali niisugune vaba aja harrastus, teised käivad golfiväljakul või teevad midagi muud, mis meeldib ja no ma olen siis teinud need asjad seal. Aga muidugi oleme saavutanud ja ütleme, et külale, võib-olla see on tähtis, 50 töökohta, mis seal tänapäev on, Tallinna linnale ei tähendaks suurt midagi, aga muidugi Viinistu küla ja ümbritseva vallale on see juba tähtis. Aga eks ole, igal pool on arenguvõimalusi, kui on tegijaid ja tahtjaid ja ma arvan ka, et meil oleme mingi alguse saavutanud seal, aga eks seal ole ka arengumaad veel palju. No seal on tagasilööke ju muidugi ka olnud see kalatööstust, mis siiski tulu ei toonud, kuidas Austria servikutega on, kas sealt juba mingit kasu ka tuleb? No kasu tuleb, et ma need töökohad on, aga kasu ei too, kasumit ei tule, eks ole üks projekt, mis nii üle kivide-kändude, aga lootus on ja tegijad arvavad ja nemad on veendunud, et saab sellest asja ja ka majanduslikult. Tuleks taastuks kasulik projekt ja ootame, näeme. Selle peale on teil lootust veel? Jah, seal on võib-olla tõesti, et selle küla te olete tegelikult Te tõenäoliselt päästnud, sest ülejäänud ja muidugi ka väiksemates rannakülades paistab, tuleb ikkagi olema ainult suvitusküladele aktse kohalik elanikkond, kellel enam tööd ei ole, nooremad lähevad minema ja vanemad lihtsalt jäävad sinna kuni oma elupäevade lõpuni. Uusi sinna eriti tulemas ei ole. Peale suvitajatega Viinistul tulevad juba ju nooremad inimesed tagasi ja töötavad seal edasi. Et see on tegelikult suur asi ja võib-olla jah, te ei pea seda küll oma elutööks, aga selle kandi jaoks vähendate teie tõenäoliselt väga palju ja ma olen vahel mõelnudki, et kui igal külal oleks oma Jaan Manitski, et siis Eesti oleks ikkagi väga edumeelne ja hästi kiirelt arenev väike riik, me võiksime vist oleme Šveitsis juba. Miks see nii on ka liialdustest küll, aga ma arvan, et ega üksi keegi ei teen midagi. Vaat see on ikkagi, et on kaastöölisi, abilisi peab olema ja kohalikud mehed, kes need tööd on teinud, ma olen võib-olla ideid pakkunud ja mingil määral resursse siis suunanud, aga tegijad on ju teised olnud. Ega, ega mina seal iga päev ei tegele või askersas nende asjadega, vaid seal on ka teised. Ja muidugi hea meel näha, et see on küll nii, et mõned nooremad inimesed, kes on kas siis Tallinnas või isegi välismaal tööl olnud, ühtemoodi sunniviisil, kuna kodukandis töökohta ei ole olnud, on tagasi tulnud ja noored pered on tekkinud koha peal ja nii et see muidugi pakub, pakub kõigile. Ja loomulikult ja peale selle on mehistust saanud ju juba Eestis ka ikkagi tuntud kultuurikeskust, teil on ju seal väga palju tegevust olnud, küll käivad seal kontserti andmas tuntud kollektiivid, teil on teatrietendused, noh, rääkimata muidugi kunsti ettevõtmistest üldse, kunstihuvilistel on sinna sageli asja, nüüd on vist fotonäitus üleval või tulemas, ühesõnaga, see ei ole ainult töökohtade pakkumine, see on ikkagi enamat kui vinistu, rahva elushoidmine või Viinistu arendamine. Tegelikult pakute rohkematele kui Viinistu kandi inimestele. No tore on muidugi näha, et need asjad, mida me oleme teinud, seal on, on ka teistele meeldinud ja ütleme see suvi näiteks suvekuudel on seal ümmarguselt 20000 inimest läbi käinud, talun nende etendustel ja muuseumites ja nende üritustel, mis seal on olnud. No see suvi on olnud, nagu ta on ja loodetavasti on suur osa temast ESL. Et loodame, et on inimesi veel tulemas. Ja öeldakse, et ärimehed on kinnise suuga, küllap olete teiegi, aga ma ikkagi tahaksin uudishimutseda. Te ütlesite, et see Viinistu ja see kõik on teil nagu hobi korras, tegelikult ärid on mujal, kus need on? Linnas on osalenud mõnes ettevõttes. Näha on, kui neid nimetada näiteks Eesti Päevaleht, mis päevale ja üks ettevõte on dessanti, kraatori järeltulijad, esimis on, toodab masinaid. Tootmismasinaid, kas see on teile juba kasumit? Ei ole. Küll, küll see tulevikus. Tallinna hipodroom näiteks on selline arenguprojekt ja on mõned kinnisvaravanalinnas olen remontinud ja endale oma perele ka elamispinna seal tekitanud ja ja nüüd näiteks meil on kõige suurem projekt, mis nii pooleli on, on koos Kalevi spordiseltsiga Kalevi ujula ümberehitamine juurdeehitamine moodsaks veekeskuseks ja. Teil eelis ja no vot võib-olla selle hotelli pealt kunagisi sakatele ikkagi tulema see raha tagasi ka, aga mitte see raha muidugi, mis te välja käidud olete, ma ei pea, me siin oleme vähese rahaga harjunud ja niisugused väljaminekud tõenäoliselt tunduvad nii müstilised, aga te vaatate nendele asjadele teisiti ja just see raha ei ole teie jaoks üldse nii igapäevaküsimus nagu nendele inimestele, kes on harjunud nii-öelda peost suhu elama ja mingeid tagavarasid õieti tulegiga. No aga ma ütleks ka selle osas, et Xe iga enda isiklik igapäevaelu on samamoodi, et ma vaatan, ka disrahakotis on ja ega see, aga teine asi on selle ettevõtluses jäävad nagu kuidagimoodi teine Ta või teine raha seal muidugi mitmed nullid siis numbrite taga kus rahad liiguvad, aga see igapäevaelu noh, see on päris normaalne ja eraldi ja erine eriti küll keskmise eestlase igapäevaelust. D see kuldse supilusikaga musta kalamarja. Ei, see ei meeldiks, siis on tavaline kalasupp, maitseb küll palju paremini. Ei tea, kas seal Viinistul praegu lesta ka tuleb? Tuleb ikka tuleb ikka OSCE päevapraad on ikka lestapraad, kui just hommikul kohalikud mehed võrgud on saanud meres tuua, aga kui tormile on siis, siis mõni päev, siis ta ei ole ja ega Meriga iga päev ei anna seda, mida loodad, vaid mõnikord on ka võrgud tühjad. Selge see mõnikord on lõhutud, aga suitsueestlast paremaks nagu ei teagi, tahta ei ole vist. Meris lon 1000 tuju, 1000 laulu. Igal hetkel muudad. Igal retkel oledu. Naeratad ja sära. Sinu tujusid ei suuda? Ei ole ette arvata. Täna elu põrguks muuda. Hellalt, armasta avada oma sinisilma. Aga räägime nüüd sellest eesolevast suurest kontserdist, mis Viinistul on selle suve lõpus või augusti lõpus tulemas veel, see on siis 29. augustil oma sadakond noort saksa muusikut tuleb siia. Ligi 100, minu teada on sümfooniaorkester midagi 80 pillimeest saatjat ka ja saatjad tõesti 29. augustil on siis meie vanas Viinistu katlamajas selline kontsert ja see sai võrdlemisi hiljuti kokku lepitud ja siis meil tuligi väga kiire töö, et see maja nii korrastada, tühjendada, et ta saaks uue funktsiooni ja oleks võimalik sellist üritust läbi viia. See on üks omapärane koht, käisin sealt samuti läbi sel hetkel veel, kui need põrandad olid valamata ja kõik oli veel katlamaja moodi nii-öelda, välja arvatud see, et ta oli tühi, eks ole, seal ei olnud ühtegi katel seest kuidagi need asjad seal Viinistul käivad väga kiiresti. No sellega tulime eriti kiire, sest 29.-ks augustiks oli meil plaan, et see korda saada, aga siis vahepeal leppisime härra Baskiniga Baskin jünioriga nii kokku, et tema etendus, mis Narvas Aleksandri kirikus on, on pakutud siin suvel. Varem toodi nüüd üle ka Viinistu katlamajas ja seal oli juba siis kaks nädalat enne 20 üheksandat neli etendust, nii et tõesti tuli selle katlamaja ümberkorraldamisega hästi kiire. Aga sai tehtud. Mis nüüd sellesse kontserti puutub, siis on mitmes mõttes heategevuslik, sest need noored sakslased annavad selle kontserdi heategevusotstarbeks ja inimesi, keda sinna oodatakse, neist loodetakse jälle omakorda annetusi Leesi rahvamaja toetuseks. Reisi rahvamaja on üks niisugune, noh, väike kohalik kultuurikeskus, mis on ehitatud omal ajal sealsete elanike annetustest, õieti käisid seal mehed ja tõid oma metsast palgid kohale, oli minu vanaisagi nende hulgas ja nüüd et niisugune vana maja siiski lõputult ei seisa püsti, siis on vaja seda remontida ja tänapäeva remondisummad on sellised, et ega seda siis nüüd ikka seal alles jäänud inimeste käest kuidagimoodi kokku ei korja ja seetõttu siis olemegi mõelnud, see kontsert ei jää katlamajas, mille me saame tasuta jälle omakorda kasutada annetusena Niinistu poolt, et see siis võib-olla aitab pisut ka seda meie remonti seal eesti rahvamajas edendada ja kellel on praegu võimalus olnud seda meie juttu kuulata, siis ma kutsuksin ka inimesi, kes tunnevad huvi selle vastu, et meil ka nendes väikestes kohtades ikkagi mingil määral kultuuri oleks ja kohti oleks inimestel, kus käia, tulgu siis Linnistule 29. augustil kell kolm algab see kontsert ja kinnistule tasub nii või teisiti ikkagi tulla, sest see on tõepoolest imepärane ümbrus ja loodame, et ilma kaan ja meri on sealsamas ja küllap teil on vist edaspidigi plaane, sest Mohni paistab sinnasamasse Viinistu kunstimuuseumi juurde, et kes võib-olla edaspidi tahaks ka seal saarel käia, jõude, seda võimaldate. No kõigepealt selle kontsertosas, ma loodan ka hästi, palju inimesi kohale tuleb, sest see on omaette kindlasti suur elamus, et sellist orkestri kuulata ja sellise kohal, mis on hästi huvitav ja proovid oleme teinud, et ma arvan ka, et puhta akustiliselt on see erakorraline koht selliseks kontserdiks. Mohni saarega tase on muidugi pikk lugu, tean, kuidas vanaonud räägivad, kuidas nad Cohni taga kalal käisid ja ööbisid Mohni suure pärna all, enne kui hommikul võrgule jälle läksid ja nii edasi. Ja tal on muidugi väga väga kirju ajalugu, huvitavat ajalugu ja loodus, kus mungad elasid ja kuidas nendest mereröövlid said ja mis siis ajaloolised faktid on ja mis rahvasuus legendid on juurde pannud, see on omaette asi ja ka seal käia ja seda kõike kuulata ja seda loodust näha. No see on minu meelest eriti linnainimesel ja võõrale, kes kaugemalt tuleb igatemoodi suur elamus, mis meil muidugi puudub seal ja noh, me ei taha küll mingit mas turismi sina tekitada, sest loodus lihtsalt ei, seda ei kannataks ja see ei ole kellegi huvides, aga ütleme, et võimaldada inimestele, kes on huvitatud ja kes oskavad seda õieti hinnata, et oleks ka sinna juurdepääs, seda me proovime tagada kohalike paadimeeste kaudu ja loodan ka, et varsti-varsti saame Viinistul korraliku sadama, mis kaudu siis saaks turvalisemalt ja lihtsamalt ka Mohni saarele. Kas praegu on seal paarimehe süle vedamas nagu Viljandi järvel umbes käib see asi, et siiski on seega praegu võimalik, aga edaspidi saab see olema regulaarsem. No ütleme paremini organiseeritud vormis ei saa nii juhuslik, et kas klapid, kas saab, aga noh, kui me nüüd siin talve jooksul saame sadama korda ja saame sinna sadamasse mõned kohaliku paadid ja no siis on see asi tagatud ja ma olen kindel, et kevadeks toimib see juba teistmoodi koos siis Lahemaa rahvuspargi inimestega koos looduskaitsefondiga koos Loksa vallaga, kes kõik väga aktiivselt osalevad ja muidugi ka on asjast huvitatud Missugune on Viinistu 20 aasta pärast? Oi raske öelda, aga ma loodan, et noori inimesi on juurde tulnud ja et on päris normaalne elu. Ja ma arvan, et need eeldused on olemas nii Viinistul kui paljudes paljudes teistes maakohtades, sest paarkümmend aastat, kui me vaatame, mis me 10 aastaga oleme Tallinna saabunud kaotanud, siis see areng peaks olema ka ääremaadele ja palju kaugemale jõudnud. Järgmise, 10 ja 20 aasta jooksul. Te elate siis juba päriselt Viinistul või veel Tallinnas või Mohni saarel võimoni saarel? Jah, lõpetuseks küsin, kuidas teie olete suutnud säilitada sellise energia ja sellise elujõu, mis lubab teil niisuguseid asju ette võtta, sest nagu te ütlesite, te tunnete ennast noorena, et näete, noorväljade, ilmselt oletegi noor samas selles vanuses võib-olla ka hädas tervisega ja kibestunud ja mõelda, et mis elu maksab. Teil on kõik teisipidi. No mul on õnne olnud võib-olla selle suhtes, et olen õigeid geenid kaasa saanud ja ja siis on ka muidugi selline asi, et meil on kaks väikest poega perekonnas ja kõige noorem alles pooleaastane, nii et kasvatada issi peab ennast vormis hoidma, et ka tulevikus jõuda poistega mererannas. Herman lata. Teil on palju asja siin elus veel teha, nagu ma aru saan, oi kindlasti ja loodan, et kõigil kuulajatel on ka palju plaane ja tegutsemisjõudu edaspidi. Andku jumal teile jõudu ja tervist edaspidi ja ütlen teile, suur aitäh päevade saatesse tulemast ära, Jaan Manitski, aitäh. Täna siinkohal veel meelde, et eelräägitud kontsert toimub pühapäeval, olen 29. augustil kell 15 Viinistu kunstimuuseumi katlamajas esinejaks on Põhja-Reini-Vestfaali noorte sümfooniaorkester ning mängitakse filmimuusikaklassikat. Kontserdi tuluga tahetakse anda panus Juminda poolsaare kaunite rannakülade ainsa alles jäänud kultuurikolde Leesi rahvamaja remondi toetuseks. Kõik huvilised on pikisilmi oodatud. Ja ongi sedapuhku kõik saate toimetaja linna, kus ma ja muusikaline kujundaja Kätlin Maasik tänavatel kuulamas ja soovivad mõnusat lõikuskuu lõppu. Me ost noomida, härrased.