Tere, Eestis ela, armeenlannalusine, aianyan. Tere, Te valisite meie saate alguses midagi oma lemmikmuusika hulgast, mis see on? See on selline tantsuline muusika, aga traditsiooniline ka selles mõttes Armeenia traditsioonid kui ka sellised kaasaegsed tantsud ka. Et alati, kui meil on mingi pidu ja ma kutsun külla eestlasi või venelasi, siis ma alati pane selliseid muusikat siis, et kõik saavad tantsida, isegi kui nad üldse ei saa aru, millest nad laulavad. Lauljad, siružoo, ta alati paneb sellised videoklippe, kus näitab mingi armeenia traditsioonilised asjad või elemendid. Et kostüümid, väga ilusad klipid kui ka muusika väga soovitaks ka, nagu vaadata kuskil YouTube'is. Jaculeta. Te olete Eestis elanud suur hulk aastaid vahepeal ära käinud ja siis jälle tagasi tulnud, millal te Eestisse üldse saabusite, esimest korda olin kuus aastat vana, isegi noorem, esimene kord tulime külla onu juurde, emaga tulime ja neile nii meeldis siin nagu teine riik, teine keel. Üldse ei saanud mitte midagi, aga meil siin toimus, aga no tegelikult väga meeldis nagu teistmoodi ideed, teine elu. Ja otsustasime tulla siia, et see oli üheksakümnendad ja nüüd oleme siin juba rohkem kui 25 aastat üheksakümnendad, siis tulite siia. Kas tulek, kui niisama lihtne oligi, et vot ühel päeval tuleme ja see nõudis ju kodu rajamist, see nõudis sel temal töökoha vahetust ja üldse eesti keele selgeks saamist teil uue kooliga jaariumis? No ütleme nii, et võib olla mina ja mu Vendo olime väiksed, et lapsed ja me palju ei saanud aru sellest nagu, mis toimis. Aga vanematele ütleks nii, kuna kõik ikkagi meie rääkisime vene keeles ja siin ka nagu inimesed rääkisid vene keeles, meil oli lihtsam natukene. Et muidugi me kolisime siia, käisime eesti keelt ka õppima, sest see oli nagu hoopis teine keel, et armee on teine keel väga raske keel eesti keele muidu karask ei ole nii formeened ja mina ei mäleta, et mul endal oli mingi raskusi, et ma tulin siia sillani ka lapsed, et hakkasime tega mängima õues kõik nagu said aru, et millest me räägime, sest kui me isegi elasime seal erevanis nagu rohkem rääkisime vene keelt, meil on nagu selline perekond, kes valdab mitugi kodus ja nüüd on hetkel isegi mulla lapsed üldse ei saa aru, mis keeles me nad peavad rääkima, sest meil nii palju keelt kodus. Aga ei, ma mulle tundub, et see on tore, kui inimesed kasvavad ja nad kasutavad mitu, mitu keeldunud siin nagu Eestis sama elu, et ma olen kindel, et inimesed valdavad 30 minimum siin. Aga kui, nagu räägime sellest, et kuidas me harjusime, et kõige raskem oli nagu harjuda. Nood ilmunud teine siin ei ole nii soe. Et nüüd ma olen täiskasvanud ja siis isegi mõnikord meeldib, et kui on selline nagu neutraalne, ütleks nii, sellepärast kui ma sõidan ärevanisel nagus, talvel on väga külm ja suvel seal ei ole soe, seal on palav ja ei üldse nagu ei saa rahulikult jalutada seal linnas, et see on liiga palav, et ma võin ainult õhtul minna välja. Aga siin Eestis sa paned ja lähed välja ja siis on nagu tore muidu inimesed, keda me teadsime siin, nad aitasid, et kõik olid noored, mu vanemad olid ka noored, et väga noorelt läks, nii et kakskend. Ta kolmgi siia 25 aastat ja alguses vanemad proovisid ema, muidu oli meiega kodus rohkem, sest kaks lapsed, neil on vennaga väike vahe. Ja siis, no kui me läksime kooli, siis ema olime meiega terve päev kooli, siis tegelesime spordiga või muusikaga, aga isa hakkas äri tegema. Noh, kuna tänapäeva sai, ta tegeleb sellega. Niimoodi sujus asi üsna kenasti ja vanemad olid noored, energilised, energilised, sellised hakkajad inimesed. No kui ei proovi, siis ei tea, teie lusineel lõpetasite siis Tallinnas vene kooli, hea vene kooli, seal oli Tallinna humanitaargümnaasium ja siis pärast lahkusin, riie seal oli ja ärikoole rahvusvaheline, siis mina õppisin seal inglise kui ka vene keeles. Õppisin majandusturundust ja siis pärast selle elasin natukene rohkem kui neli aastat. Pisin, töötasin ka. Ei, sest ma ise maksin kõik Upped ja korterid maaniaga, rentisin seal kortereid ja siis lahkusin pärast Šveitsi, ma elasin seal üks aastal, mul oli praktikad seal, pesin seal prantsuse keelt ka. Et päris põnev oli, aga natukene igav, et ma olin noor, energiline, ma tahtsin veel midagi proovida ja Šveitsis hakkas igav tegelikult ja kui sulen, perekond, lapsed ja nii edasi, siit võib-olla on nagu okei, aga kui sa oled noore palju ambitsiooni energiaid sisse natukene ja ja ma mõtlesin, et äkki ma tulen tagasi Tallinna ja proovin enda, sest mul on nagu haridus olemas, et mu, mul on natukene kogemus ka, sest kui ma lahkusin, ma tahtsin proovida end ka, et kuidas ma nagu üksinda hakkama. Sest siin on mul perekond, ema isa toidavad mind. Aga kuidas ma võin ise kuskil mul üldse tuttavaid ei ole, see oli päris kasulik. Täpsustame veel kord, kuidas Šveitsist ja Tallinna tagasi tulite, et siis oli teil haridus, mis valdkonda turundes see oli nagu riies maha sain turundust ja Šveitsi streikis Mudeli praktikat lihtsalt ja õppisin ja ma sain Kadi Ploom inglise keelediplomi, et ma õppisin selle mul nagu prantsuse keeletase oliga, tulite Tallinnasse tagasi, olite turundusspetsialist ja kes sai oma praktik Šveitsis ja prantsuse keelt algtasemel saite ka selgeks, mis aastal see võis olla, et need, nii ma ülikooli lõpetasin 2008 ja siis Šveitsis ma tulin 2010 ja Tallinna. Ja siis ma töötasin, ma olin Eesti firmas Rootsi firmas, ma olin turundusmänedžer ja siis see oli väga raske minu jaoks, sest ma nagu riies õppisin läbi keel. Et ma pidin natukene, kuna ma töötasin seal. Ja siis prantsuse keele, ma tulin siia ja ma pidin uuesti nagu eesti keelt õppima, sest ma unustasin lihtsalt, et kuna praktikat ei ole, sa ei räägi. Kui te keskkooli lõpetasid, Tallinnas oli küll vene kool, aga kuidas teie eesti keel siis oli? No et läks nii, ma ei ole nii hea, kui ma tahaks, et ikkagi keel vajab praktikat. No teil oli koolis eesti keele õpetaja ja, ja aga meil oli isegi seal inglise keelt rohkem kui vene ja eesti. Et meil andi väga palju inglise keelt ja meil oli seal saksa keel ka. Nii et tulite Šveitsist tagasi, rääkisite prantsuse keelt võib-olla paremini kui eesti keel. No ma olin harjunud, sest kõik nagu inimesed, kes mind ümbritsesid, nad rääkisid prantsuse keelt ja siis kui ma tulin siia ma alati nagu linnas ütlesin pardompar siis ma olin harjunud, nad on väga sellised lahked ja et prantslased et siin ma olin nagunii prantsuse keeles sõna, et nad lihtsalt tulid välja, siis oli vaja uuesti hakata eesti keelt täiustama ja kui teid praegu kuulata ta, siis seda tegevust on edu saatnud. Te räägite täiesti soravalt eesti keelt. Ma olen õnnelik sellepärast et mind ümbritsevad väga sellised erinevad ja huvitavad inimesed ja enamus on hetkel ikkagi inimesed, kes räägivad eesti keelt. Kuna kodus meil see häda et meil kodus on kaks keelt vene kui armeenia eesti keeles, ma räägin ainult väljas ja no ma vaatan isegi praegu mind ümbritsevate rohkem isegi eestlased või inimesed, kes lihtsalt nagu räägivad Eestit, nad ei, muidu ei ole kõik nagu eestlasel. Aga sellepärast ma lihtsalt mõtlen, et kui mul on nagu rohkem praktikat, siis ma nagu täiendan oma eesti keelt ka sellepäras. Teie abikaasa on ka armeenlane ja Tonga armeenlane, kuidas tema eesti keel on? Nüüd läks nii lihtsalt nagu töötab inglise keeles ja kui me oleme väljas näiteks kaupluses, kohvikus, restoranis, muidu me kõik nagu tellime nagu eesti keeles või kasutame eestikeelse, on nagu lihtsam. Omavahel räägime vene keelt ja kui meil vaja midagi nagu et keegi ei saanud aru, siis armeenia keel kindlasti tuleb abiks. Aga Eestil kahjuks tema ei ole nii hea, sest ta sõidab ta palju nagu tööreisile ja Inglise keel on nagu põhikellelt, mida ta kasutab. Praegu meil läks suure hooga lahti sealt kohast, kus te tulite Tallinna ja kuidas te siin olete kenasti edenenud ja eesti keele selgeks saanud ja koole lõpetanud ja teist on saanud turundusspetsialist ja stilist ja vabal ajal ka peate blogi ja nii edasi, et elu on läinud väga kenasti, aga mida te oma lapsepõlvest mäletate, sündisite Jerevanis, missugune oli teie lapsepõlvekodu? Väga hubane, sest Armeenias kõik nagu suhtlevad omavahel ja nad et mitte nagu tuttavad, nagu sugulased. Et ma väga hästi mäletan, isegi kui ma elasin seal nii vähe, et õnneks meil oli suvepuhkus, isa saatis mind vennaga kolm kuud, me olime seal vanaema, aga see oli nii tore, et alguses ma olin nagu. Ei, ei, ma ei taha, et mul on kõik sõbrad siin, aga see oli nagu tore. Et siis ma olen nagu tagasi lapsepõlv on. Aga mis ma mäletan, et meil oli alati kodus palju inimesi, me laste isegi käin vennaga, sest alati oli nii inimesed, kes nagu meiega mängisid isegi Elena erani, see on suurlinn, seal miljon inimest elavad kindlasti. Aga korteris on alati uks avatud, et trepikoda kõik uksed on avatud ja inimesed lihtsalt need käivad ja vaatavad nagu kas kohvi tahad või ei taha, et nagu et on niimoodi, et nii hubane ja nii nagu inimesed on nagu natukene teised muidu hetkel ei ole nii nagu see oli nagu 20 aastat tagasi Nebeks. Ma just tahtsin küsida, et kas tänasel päeval on samuti või on midagi muutunud natukene muutiasse? Ta ikkagi inimesed suhtlevad omavahel eriti väga nagu tihedalt ja aga ikkagi uksed ei ole ja nende, millest see tingitud võiks veel. Ei oska öelda, tegelikult, et noored on teised ka, et mina ise ma tunnen, et ma olen teine kui minu vanemad ja nagu vanavanemad, et me oleme teised natukene. Maailm on ärevamaks läinud jah, jah, jah, et see kõik nagu sõltub jah seda armsamad on need lapsepõlve mälestused ja et ma väga hästi mäletan, mulle ei meeldinud maale sõita mõnel nagu kaks vanemat, kes elas talus ja teine linnas ja ma olin nagu linnalapsed, kes alati no kellele meeldis alati külla minna või kuskile diaatri, aga mul vend alati nagu šiidis vanema juurde, mis elu seal talus elati, seal oli ka palju sugulassest. No isegi hetkel, kui ma sõidan Armeeniasse, mulle ei piisa, üks nädal, sest üks nädal läheb ainult selleks, et ma lihtsalt külastan oma sugulasi. Palju. Et igal armeel on palju sugulasi, aga no ma ei tea, mulle tundub, et iga taluelu ei sõltu nagu, mis riik, see on ka sarnane. Aga linnas on mingi kontserdid, etendused ja et mulle lihtsalt vanema, kes mängis suur rooli minu elus, mulle tundub, et tal oli selline väga kõrk amets, ta töötas majandusministeeriumi põllumajandusministeeriumi teatel oli kõrge amet seal ja pärast teda kutsuti selle armeenia ära keegi tehase ja siis kõik, kes tulid nagu välismaal, see oli nagu mingi ekskursioon Ararat konjakitehases ja minu vanaema tegi seda, sest tal oli kõrkamet seal ka. Ja 30 aastat töötas seal ja ta võttis mind ka kaasa tööle ja mulle nii meeldis seal, see oli nii nagu no ma saan hetkel aru, et see ei ole nagu kõige parem kohta lapsele. Konjakiaurud olid ümberringi. Aga mulle nii meeldis, et erinevaid inimesed seal nagu välismaalt ja nii edasi. Mul lihtsalt meeldis ümbritseda enda inimestega. Linnaelu on teine. Kui tihti te praegu käite seal oma sünnimaal ja Jerevanis ja vanaemad on veel olemas? Kahjuks kahjuks ei, aga ütleks nii, et üks kord aastas ma lähen, et kuna nagu viimased kolm sündisid lapsed. Mul on praegu kaks, et kolmeaastane ja neli kuud ja võidumaad tahaks tihed minna, aga kahjuks ei õnnestu, sest mina olen rase või lapsed on väiksed. Ja veebruari lõpus ma ise sõidan, sest mul on nagu selline väike tee reis kaks päeva ma loode suvel õnnestub lastega minna, et seal on soe ja vitamiinid palju puuvilju ja siis nagu tasub minna. Aga seal on sugulasi, kelle juures peatuda, kindlasti kindlasti nad kõik ootavad alati. No ma saan aru, lasi need tegelikult, et Eesti on küll teie uus kodu võib nii-öelda, see ei ole minu uus kodu seal, minu teine kodu, sest ma olen nii harjunud siin elama ja selline rahulik elu mulle väga meeldib, sest ma juba olen harjunud, et kõik on sellised nagu no mitte rahulikult, vaid tasakaalu ja tasakaalud, et seal muidu Armeenias on kõik väga ekspressiivsed, räägivad. Pea käega, mina ka räägi niimoodi. Aga kui ma suhtlen nendega, ma olen natuke väsinud. Ma olen nii harjunud, et Eesti inimestega rääkida, et no võib-olla mitte nagu eestlased, aga et need, kes elavad siin või Skandinaavias kuskil ja nad räägivad teistmoodi ja ma olen, ma võin, ma võin ennega nagu kaua räägi. Teise on juba tulnud seda põhjamaist olekut, aga loomulikult on Teisus selgelt olemas armeenia igatsus alati alati ja kas seda aitab natuke leevendada, käite läbi teiste Eestis elavate armeenlastega, muidugi me suhtleme omavahel ja meil oli nagu paar aastat tagasi isegi tantsukollektiiv, et mina ise tantsisin, rahvuslikud armeenia tantsud. Et mul väga-väga meeldib meie kultuur ja kui on mingi võimalus näited selle, kes me oleme, kust me oleme pärit, siis mõni ma võtan seda võimalust. Aga meil siin ei ole nii palju, umbes nagu 2000 maksimum 3000 armeenlast siin, kes elavad Eesti peale üldse vähe ka ei ole Nooras jagu ja võib-olla aga tegime omavahel suhtlema. Ma võib-olla tean 80 protsenti kindlasti ja lapsed ka nagu suhtlevad, et meil on, kui pidu, siis 100 inimest kindlasti. Õnni Armeenia kultuuriseltsid või pühapäevakoolid või sellised asjad ja kool on laste kool, ma ise lapsena siis ma käisin selle pühapäevakooli õppisin, sai keelt, sest kui ma lahkusin eravani, siis me ei teadnud tähestik. Ja ma ei saanud nagu kirjutada lugeda, aga siin ma sain hakkama ja siis seal oli pühapäevakoolis. Ja hetkel lapsed ka käivad seal siis peab lihtsalt minu lapsed on väiksed veel, et siis, aga hea meelega mandakse Te, ütlesite, et andsite rahvatantse ja teil on loomulikult huvi oma kultuuriga eestlastele näidata, et kust te olete esinemas käinud enne siin olid need tantsuvõistlused oli Vene kultuurikeskuses ja, ja Lindakivi keskuses ja isegi vanalinnas olid ka nagu sellised üritused, ma ei mäleta, mis see täpselt, see, et need olid, aga mitu korda esinesime, aga seal oli niimoodi, et alguses mõte oli nagu teha laste tantsukollektiivi, aga kuna meie nagu emad on sellised väga noored energilised siirdusi, niimoodi te selle kollektiiv on nagu noore teema. Ja keegi usunud, kui me tutvustasime, ütlesime, et meil on nagu lastekollektiiv, siin lapsed tantsivad ja siin on ema. Venemaad ei olegi, et päris põnev oli, aga lihtsalt hetkel kõik on nii hõivatud, et üldse ei noh, ei ole aega sellega tegeleda. Te olete hoole ja armastusega kujundanud oma kodu, sellest on isegi lehes kirjutatud. Teie kodu on kahtlemata natuke teistsugune, kui oli lapsepõlvekodu Armeenias, seal olid võib-olla kärtsumad värvi ja rohkem sellist vaip seinale. Et praegu on teil selline pastelsemates toonides põhjamaine kodu, põhjamaine Prozenidesti, armeenia selliseid detaile. Kuid kuna tänapäeva elu on selline kiire ja siis maisel olen natukene väsinud sellest, et kui ma tulen koju, siis ma tahan puhata, siis sellepärast mõtlesin, okei, ma panen valged seinad, sellised hallid toonid kodus siis minu silm, puhkad lihtsalt, et aga need mälestusi, need väiksed detaili, mis nagu kindlasti olnud kodus, kuskil on lip näiteks kuskil mingi minu joonistus seinal eks nii mis meenutab nagu Armeeniast või et sellega on kindlasti, et ma alati, kui ma sõidan Jerevani näide, eks ma midagi toon, toon siia. Meil on palju palju raamatuid, selline perekond, kes loaga isegi need raamatut, mis Derevanis ma aeg-ajalt toon siia ja siis mul juba reisikotis mul bulla Reiklikkutiliselt robot ja maalimine, nagu öeldud, on ka teie kirg, aga tuleme selle juurde, et te olete stilist. Ja see seostub päris tihedalt moekunstiga ja ma õppisin siin, kui ma hakkasin blogi kirjutama tema rohkem kui kaheksa aastat tagasi, isegi kui ma elasin Šveitsis, ma hakkasin sellega tegelema. Siis ma tulin siia ja ma mõtlesin, et kuna ma kirjutan moes, siis ma pean nagu sellest natukene rohkem teadma kui lihtsalt inimesed, kes mind loevad ja läksin õppima Moydisaini Tallina disaini kunstikool oli ja kolm aastat ma õppisin siin, aga ma alguses ütlesin, ma ei taha nagu saada moedisaineriks, siis ma tahan lihtsalt sellest rohkem kirjuta. Aga põhjali oli teadusi, mis ma sain, sest nüüd ma saan aru, kui mingi etendus, millest see koosneb, et see ei ole ainult ilus kleit, nagu rohkem see mind aitas, et minu blogipidaja ja siis realistiks ma sain. Ma ei tahtnud, lihtsalt nagu inimesed hakkasid pöörduma minu poole, et kuule, kas sa saad aidata, kas saad minuga minna poodi näiteks aitada, midagi valida, siis alguses oli nagu üllatus. Et me nagu küsimused, valve tuli. Aga pärast ma sain hakkama ja hetkel ma töö enne rohkem mitte nagu inimestega, vaid rohkem pildistamise ajal või nagu etenduse ajal, nagu see mulle rohkem meeldib seal nagu rohkem kreatiivi, sa võid nagu rohkem oma idee panna, aga inimestel on teistmoodi. Ja turundusspetsialisti töö kõrval, see on teie nii-öelda teine amet, eks ole, ja ei ole mingi saladus, et, et kas see oli eelmise aasta presidendi vastuvõtt, mida te kommin kommenteerisid TTV plussis ja millal see oli, see oli esimene aasta ja mind kutsuti sel aastal samad teha sama. Ja olin kutsutud, aga noh, kuna mina olen ka see inimene, kes alguses hakas saadet yhima ETV plussis, mind kutsuti juhimas moesaade Oksana Tanditiga, see on väga põnev kogemus, asi väga raske, ütlen nii. Ja siis seepärast ei lähe, ma töötlesin hereeris stilistine ka väga raske tööd läks nii. Ja kommenteerimine, presidendi vastuvõtu kleidid ja see oli väga nagu huvitav selles mõttes, aga seal on nii palju inimesi ja lihtsalt nagu kujutate ette, et kuidas kõik need külalised ette valmistasid siis ja kui sulle isegi midagi ei meeldi, siis ei oska öelda, õhises ei saa nagu sellest nagu raske ja see on väga raske, sest ma lihtsalt mõtlen, et võib-olla minu kleit ka keele ei meeldi, aga no miks ma pean seda kritiseerima? Nojah, aga samas telekas kilist midagi teilt oodatakse, nii? Emotsionaalselt ei ole, lihtne ei ole ja isegi kui kleit on kriitikat, et väärt, siis alati võib ju leida ka selle kleidi juures midagi positiivset. See on absoluutselt nagu eesti keeles öeldakse kirik keset küla, et ei ole vaja siis nagu öeldakse maa põhja, seda kõike trump pida. No mis teile Eestis meeldib ja millega on siiamaani raske harjuda? No mis meeldib muidugi me oleme siin juba kuulnud üksjagu, aga, aga võib-olla veel midagi ütlemata? Mulle meeldib, kuidas inimesed äri teevad sellest mõttest, et Nad on sellised. Tasa kaaluvad, et need ei ole emotsionaalne. Sest see mulle väga meeldib, et sa võid nagu rahulikult teha oma asja, oma äri siis mitu korda mõelda, mulle seal väga-väga meeldib, et ma alguses ma olin nagu selline ka inimene, et kõik nagu emotsionaalsed nagu tegid. Aga võib-olla ma olen juba nagu 30 aastat vana ja ma pole nagunii spontaanne ja emotsionaalne inimene, et isegi viis aastat või kaheksa aastat tagasi ja ma vaatan, et inimesed, kes mind ümbritsevad, samad nagu sellised, no tasa kaovad ja taga väga meeldib ja mis mul on raske siin ikkagi harjuda, et no ilm et väga vähe päike, et ma isegi oks aasta, kui ma elasin Šveitsis, kui ma väljas vaatasin, et ta on päike, siis ma kohe kiirustasin õue. Et siin on nii vähe päike, et alati, kui ta tuleb, siis ta kiiresti lähed välja. Aga seal on rohkem sinna nahad. Ja siis ei pea nii palju kiirustama ja mulle tundub, et kui sa igatsed päike vot see, mis, nagu see mõte tuleb pähe, et selline elu Eestis, et kui sa alati igatsed päikest. Vot see on natukene raskem. Aga muidu, kas võib öelda nii, et teie, see teine kodu ja see jääbki Eestisse? Raske öelda, sest ta nagu minu vanemad me oleme nii lihtsad, et proovida midagi uut. Muidugi, siin on väga rahulik elu, isegi lastele ma siis väga hästi kujutan ette, kuidas nad lähevad kooli, mis, nagu nad proovivad edasi. Aga raske öelda, minu nagu abikaasat väiksena ta elas ka Tbilisis, Gruusias, aga tema terve elu ikkagi ta elas siin, mina proovisin elada välismaal ja ma võin võrrelda tema nagu natukene selles mõttes raskem. Ta rohkem tahab midagi veel nagu proovida kuskil veel elada. Ja kuna me oleme noored, me võime seda teha, sest pärast siis on raskem teha, et alati me saame siia tagasi tulla. Olema mõlemad Eesti kodanik. Et teame, et alati saame siia tagasi tulla ja meil on amet ja kodakondsus, et see ei lähe kunagi kuskile ära. Suur tänu, armeenlane, Russine, ja nii on saatesse tulemast. Ja te olete ka lõpetuseks valinud ühe muusikapala, mis teile väga meeldib, mis see on? See on Arnoobavad Janjani lugu on minu üks lemmikutest heliloojatest ja Tal on väga sellised romantilised, väga rahulikult muusik ja ta pärane ka. Muusika meenutab Armeeniat, et kui keegi teab, kuidas Armeenia muusika kõlab, siis hakkab kohe nagu ütlema, et see on armeenia nagu noodid või midagi sellist. Ma teen, paljudele meeldib tema muusikat ja kui ma isegi lapsega lähen magama ja siis ma aeg-ajalt panen muusikat, sest panevad Mozarti või Schopeni või Beethoveni, aga mulle väga meeldib. Mina väga soovitaks ka nagu teistele tema muusikat kuulama. Suur tänu Eestis elava rumeenlanna Lucine aiani on saatesse tulemast. Veel olid stuudios Andi Normet-Saarna ja maris Tombak kuulmiseni.