Mul on hea meel, et sel nädalal hommikuti sel kellaajal neljal korral tuleb vikerraadiosse külla muusikat valima. Allan Vainola, tere hommikust. Tere hommikust. Allan, räägime kõigepealt sellest, et te käisite sõpruse puiesteega päris kaugel reisil Ameerika Ühendriikides on täpselt nii jah, et just ütleme nii, et eile õhtul tulime sealt Chicagost, jõudsime tagasi Tallinnasse. Mis põhjustel selline reisi, mis te tegite seal? Sellel põhjusel käisime, et ühesõnaga meid väga austavalt siis valiti välja Eesti vabariigi 100. aastapäeva kontserdile mängima, mis siis toimus Chicago Eesti majas ja siis kust võtsid osa siis noh, väga paljud eestlased siis üle üle terve Ameerika, kes seal kokku sõitsid selleks ajaks kui palju neid eestlasi siis seal oli? Seal võis olla kuskil, kes kokku läbi käisid, kuskil äkki kahe-kolmesaja ringis on ju, et see, see üritus kestis nagu terve päev otsa, seal olid erinevad etteasted, seal sümfooniad, et igasugused ooperilauljad ja laste esinemised ja siis õhtul õhtul, siis meie mängisime seal inimestele ütleme niimoodi. Nii et võib öelda, et Eesti sünnipäeva uhket juubelit on tähistatud väga uhkelt ka sellistes maailma metropolides ja võib-olla seal isegi isegi veel uhkemalt, sellepärast et et see on nagu sihuke haruldasem märksõna, et Eestis on nagu kogu aeg Eesti jäädasid. Aga räägime sellest, et sa oled tõesti valinud muusikat neli lugu, kui lihtne sellised lemmik lood oli sul välja valida või, või mis need kriteeriumid on? See oli tegelikult esimese hooga selline päris keeruline ülesanne, et et ütleme, et pika elu jooksul on siin erinevaid lemmiklugusid või lemmiklugusid ja perioode olnud, mis mis on nagu üle läinud või siis muutunud või, või ütleme nii, et sellist otsest lemmiklugu ma ei oskakski. Kas mul tänapäeval on, et kui keegi nüüd tuleksid davai ütlema kaks või kolm mingit lemmiklõhn on tegelikult jube keeruline öelda? Kuna ma muusikat kuulan juba ammu mingitel võib-olla mingitel teistel põhjustel, et seal mingisugune saund huvitab või mingi arranžeeringu või siis või siis mingi mingi küla või, või mingisuguse bändi sätitud või noh, ütleme niimoodi, et ma lihtsalt jälgin ja ja siis ammutan sealt muusikast võib-olla seal inspiratsioon, ideid, mingi kõla või, või mingi muu asja osas, aga ütleme, niiet et ma keskendusin siis sellisele kitarrismila. Sest et see, mis mind nagu üldse muusika juurde tõi, käivitas või pani, ütleme muusikat tegema ja looma ja esitama, siis see oli ikkagi kitarr elektrikitarr ja siis seal nendes lugudes siis läbivalt ma noh, ütleme jälgiks seda elektrikitarri, et võib-olla siis esimene laul, millest ma räägiks, oleks see oli vist 70.-te lõpp või 80.-te algusesse klassikaline pungiperiood ja ja siis ütleme, selline vanakooli punk mis otseselt ei olnudki veel nagu päris punk, et oli otsapidi kuskil nagu mingisuguses klemm rockis rock n rollis kinni ja selline aeglane selline jõuline ja selline ühe üheselt mõistetav loo esitajaks ma olen valinud siis Anderson siia süstiinetski, ütleks, et see on minu meelest selline klassikaline, meeldiv, meeldiv pungi, algusaegade luu.