100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Peeter Helme ja tänase mõtte autor on Agnes fon, männik Huusen. Mis meist saab Arvo Valtonis stsenaariumi põhjal, 1969. aastal valminud viimne reliikvia on kindlasti üks Eesti filmiajaloo legendaarsemaid filme. Tõsi, ajalooga pole sellel suurt midagi pistmist ning ka Eesti film on semaid osaliselt kandates. Rollides on selles tallinlase Grigori Kromanov filmis rahvusvaheline seltskond ning Agneski jõuab eesti vaatajani kahetisena. Nimelt võime kõik imetleda nüüdseks meie seast lahkunud läti filmistaari Ing riida andrin ja kehalisi võlusid. Kuid kui ta suu lahti teeb, siis kuuleme Mare karsnäki häält. Ja, ja mida see hääl meile siis ütleb? Esitab fundamentaalse küsimuse, nagu äsja kuulsime küsimuse, mis on eesti rahvast painanud vähemasti viimased 100 aastat. Aeg-ajalt oleme sellele ka ise mingeid vastuseid andnud. Vahetevahel on seda kahjuks teinud ka teised meilt endalt luba küsimata. Kuid ära see küsimus kuidagi ei kao. Vahel tahame tõsiselt teada, mis meist saab. Vahel aga esitame selle küsimuse justkui retooriliselt juba ette teades, et saab, mis saab teha, pole ikka midagi, meist sõltub niikuinii vähe. Nii ta tõesti on. Globaalses plaanis sõltubki eestlastest üsna vähe. Aga lohutan end siis ehk tõesti teadmisega, et admest mängis ikkagi lätlanna ja ega neist lätlastest palju rohkem sõltu. Kui see ühte õiget eestlast ei rõõmusta, siis mis veel?