100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Peeter Helme ja tänase mõtte autor on Jakob Hurt. Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult, kes siis ei tunneks seda lauset? Pakun, et kui koostatakse edetabel kõige kuulsamatest eestikeelsetest mõtetest, siis oleks Jakob Hurda 1869. aastal esimesel üldlaulupeol välja hõigatud head šansid jõuda selle nimekirja. Puht vähe on lauseid, mis oleks eestlasi rohkem innustanud. Pooleteise sajandi eest sõnastatud mõte on täiuslik vapikiri Eesti rahvale ja suurepärane ideaal, mille järgi joonduda idenoolil selle sõna parimas mõttes miski, mille poole saab igavesti püüelda. Jakob Hurda mõttetera kriipsutab rasvase pliiatsiga alla ka tema enese elu. Pärit Himmaste külakoolmeistri perest tegi Hurt oma aja kohta peadpööritava karjääriteadlase ja ühiskonnategelasena. Seejuures polegi kõige olulisemad formaalsused, nagu õpingud Tartu Ülikoolis, doktorikraadi kaitsmine Helsingis 1886. aastal või töömõjuvõimsa Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajana vaid eelkõige hurda, enese roll, käivitaja katalüsaatorina. Eelkõige on Hurt läinud eesti rahva ajalukku suure organisaatorina. Just tema algatas laiaulatusliku rahvaluule kogumise, tänu millele on Eestis ühed suurimad rahvaluulekogud maailmas. Samuti seisis ta omakeelse koolihariduse eest Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti kirjameeste seltsi presidendina. Konfliktist teise suurmehe, Carl Robert Jakobsoni igapidi mõõdukam Hurt poliitiliselt areenilt taanduma kuid tagantjärele tuleb sedagi näha võidu ja mitte kaotusena võiduna eesti rahvapärandile, mille teaduslikule kogumisele, publitseerimisele ja uurimisele hurts ained keskenduda. Nii et veel kord ka Jakob Hurda enda elu oli näide sellest, kuidas saada suureks vaimult. Tehke järele.