100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Urmas Vadi ja tänase mõtte autor on Valdo Pant vihastanud kõigi seelikukandjate peale, kui see absurd edasi kestab. See lause pärineb Valdo Pandi päevikust. Kuupäevaks on märgitud kolmas veebruar 1947. On aru saada, et pandid on ühe naisterahvaga probleeme ja siis ta kirjutabki selle lause enda päevikusse, kui me teame panti kui suurepärast sõnaseadet, ta lausa külluslik, tema saadeta sisse juhatustest võiks panna kokku lausa aforismik kogumit. See vastan täiesti üllatav, et tema päeviku sissekanded on napid, pigem nagu mingid märksõnad või siis argised päeva kirjeldused. Ja me ei saagi teada, mis absurdiga oli tegemist, mille pärast Valdo Pant mõtleb solvuda kõigi seelikukandjate peale. Samas, mis me selle teadmisega ikka peale hakkaksime? Muidugi, tänapäeval mõjub selline minimalism isiklikus elus lausa varjamisena. Me ei saa sellisest käitumisest enam aru, sest kui sul midagi on, tuleb seda teistega jagada, tuleb oma mõtteid ja tegemisi jagada sotsiaalmeedias. Kujutame ette, kui Valdo pandil oleks olnud Facebooki konto ja ta oleks kirjutanud oma Facebooki seinale sellise lause. Isegi kui see lause jääks oma suletuks, siis tema sõprade või muidu teadjate nägijate kommentaaridest selgub siiski kõik, kuidas, miks ja kes on see seelikukandja, mis toimus, pandi Facebooki sõbrad, jagaks oma elu kogemuslike õpetussõnu, mõni ütleks, et pole mõtet solvuda terve naissoo peale, sest on olemas väga positiivseid näiteid. Ühesõnaga kogu jutt kisuks jube magedaks. Ja sellepärast ongi hästi, kui midagi jääb varjatuks.