100 Eesti mõtet, vikerraadio on valinud välja 100 mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Mina olen Peeter Helme ja tänase mõtte autor on Anton Hansen Tammsaare. Ilmas polegi seda totrust, mida inimene poleks uskunud. Selle lause leiab Tammsaare tõe ja õiguse teisest osast ning pärineb see Kimuski suust kes Kimusk, Mauruse, kooliõpetaja ja igavene üliõpilane. Aga teate, ega see polegi eriti tähtis. Ja üldse mitte seetõttu, nagu oleksin klassiku suhtes üleolev, vaid vastupidi. Paljud Tammsaare kaalukad ütlused pärinevad ühe või teise tema tegelase suust. Kuid samas on nad kõik ametiga. Tammsaare enda mõtted. Tammsaare ongi sedasorti kirjanikele puhul pole mõtet otsida tekstidest kindlat autoripositsiooni esindavat tegelast. Ka pole ta autor, kes kommenteeriks ja selgitaks kõiketeadva häälega oma tegelaste arusaamu ning annaks mõista, kellel neist on nüüd õigus ja kellel mitte. Ei. Tammsaare autori hääl ja positsioon on korraga kõigis tema tegelastest ning samal ajal ei kelleski. Kui Tammsaare polemiseerib siis iseendaga, iseenda kahtluste ja kõhkluste, erinevate seisukohtade ja valikuvõimalustega. Seda isegi tõe ja õiguse teises osas, mille peategelase Indreku käekäik on väga sarnane autori enda õpingu teiega Tartus. Ja kuigi vana puu jääni härra Maurust on ikka seostatud Hugo Treffneri, ka ei saa kuidagi väita, nagu poleks Indreku õpetaja ja mingis mõttes vastasmängija ka ise väheke nagu Tammsaare tema vanem, targem, aga võib olla ka riuklikum versioon. Sama kehtib ka Timuski kohta, kelle mõtteterad totrustesse uskumisest on, võiks öelda ürgtammsaarelik. Siin ühinevad suur tarkus suure lihtsusega. Võimalik, et raamatut lugedes torkangi lause teiste vahelt kohe silma. Kuid kindlasti on see just sedasorti mõte, mis aegamisi lugejas settib, teda mõjutab ning loodetavasti ka vaktsineerib selle maailma totruste vastu.