Tere, Eestis elav itaallane Fabio Filipp, otsi tere. Me kuulsime praegu ühte väga-väga kaunist Itaalia laulu, no nii Itaalia kui üldse laul, itaaliapärane, võib-olla paistab, et see on üks teie lemmiklugudest ette selle siia saate algusesse valisite. Tegelikult on vana laul, see juba tehti enne, kui mina sündisin, aga, ja kurb Laos iseenesest, aga minu jaoks on, on seotud positiivse mälestusega, sest see oli see laul üks nendest laudades, mis isa mulle laulis, kui ma olin laps, kui me tulime tagasi, mida õhtul on sõprade juures, tulime tagasi ja siis temana natukene laulis, kui me kõndisime kodu poole, siis see oli üks nendest siis minu jaoks on just viisaga seotud, kes laulis luintsidenga tegelikult jah, kurb lugu teemaga ka, ta suri, just, sooritas enesetapu San Remo festivali ajal. Nii et väga-väga dramaatiline, dramaatiline, aga kuidagi ja minu jaoks on jälle positiivne mälestusega seotud. No kust te sündisite ja milline oli teie Lapsepõlvekodu Ma sündisin Milaanos, kui pere on, on pärit Peronast ehk ruminevičuldeta linnast väikses külas, tegelikult mitte päris Veronas, aga ma sündimilanoses pere justkui ema isa abiellusid, nad tulid Migalases seal sellel ajal vähemalt seal seal piirkonnas oli raske töö leida, siis isa leidis minaalne siis. Ma sündisin ja kasvasin üle seal. Endised traditsioonid ja rituaalid teil kodus valitsesid? Raske öelda, mis täpselt, traditsioon ütleme nii, et ikka pere oli katoliikliku juurtega ja siis selles sees ma olen põhimõtteliselt üles kasvanud kõik see, mis on seotud selle pühapäeva jumalateenistus ja kõik selle, mis kaasa tuleb. Ja kõik need väärtused, mis on sellega seotud, kui praegu ma ei, väga kirikus või ei lähe ja, ja ma ei ole seotud sellega ikka tundub, et need väärtused on ikka sisse juurutatud ka miinuse. Raske öelda, mis, mis täpselt traditsioonid oli, kuidagi on kõik selle, mis on sellega seotud, on mind mõjutanud päris panni. Vanemad ja vanavanemad võib-olla ka andsitele edasi mingeid tarkusi. Mis elus võivad kasuks tulla? Võib-olla jah, isegi mitte jutuga, võib-olla selle eeskujuga on neid tarkusi tulnud, et no eriti minu emaga, et sest minu isa suri, kui mina olin laps, siis ema pidi päris palju tööd tegema, et pere ülal pidada, ja siis me ma olen näinud, kuidas ema nii päeval kui õhtul töötas ja rühkis ja siis see kuidagi annab edasi sellesama maantee, mis võib-olla on seotud selle katoliikliku traditsiooniga. Et sa pead palju töö tegema ja siis millalgi sa saad seda, noh, ütleme nii tulu tagasi. Et et see kiire tuluteenimine kuidagi saab millalgi karistada, et see on oluline, et sa teed oma töö ja pingutad ja siis millalgi keegi seal üleval vaatamine, sa saad oma tulemas kätelda. Aga jälle see tuli pigem just selle eeskujust, mitte sõnadest. Näidati, kuidas tuleb elada, mille niivõrd ei räägitud hommikust õhtuni ega loetud moraali. Aga mis järeldused sellest siis tegite, kui te nägite, kuidas teie ema töötab palehigis hommikust õhtuni, kas teist on saanud ka selline väga usin tööinimene? Ma arvan, et on saanud, selles mõttes ma Eestis nüüd ma olen Eesti pangas, ma töötan täiskohaga ja siis ma õpetan ka EBSis ja natukene tegelen kaasele, akadeemilise eluga. Kuidagi mulle tundub ka praegu oma elus igal laupäevad pühapäevad on ka töökad tihtipeale, et selles mõttes on eeskuju kuidagi töötanud. Ja ma tänas, olen pigem selline praegu Eesti pangast töötajate, kellena ma olen finantsturgude osakonna juht, et põhimõtteliselt Eesti panga sees me tegeleme kõik sellega, mis on seotud finantsturgudega ehk Eesti pank reservi investeerimisega ja rahapoliitika operatsioonidega. Nii et te olete tegelikult 100 protsenti finantsinimene. Jah, kuidagi numbrid on alati olnud lähedal, et oma on alati hästi välja tulnud ja siis ma olen edasi tegelenud sellega. Kuidagi on endiselt väga huvitav. Ja EBSis te annate ka finantsalal kursused on kolm kursust hetkel ja ongi seotud finantsteadusega võhna finantsaladega. Et täitsa ade protsent sellesse. No selge on see, et te olete Eestis täielikult sisse elanud, aga läheme nüüd natuke tagasi ja kuidas, ja millal te üleüldse Eestisse saata? Juhtusite nüüd esimest korda oli aastal 88, kui ma tulin puhkama sõbra juures, aga siis ma olin 10 päeva, aga oli satuslikud 10 päeva, siis sellel ajal ma sain kokku oma naisega ja siis ma tulin veel 99, kuus kuud jälle Eesti pangas ajutise lepinguga Huuskult. Aga siis abiellusime naisega ja olime kolm aastat Itaalias tagasi, elasime Milanos. Kuidagi elu ei olnud rahuldav 100 protsenti, et ikka vaatasime kogu aeg Eesti poole, ikka saaks tulla tagasi. Ja siis aastal 2003 lõpus tekkis võimalus just Eesti pangas tagasi tulla, siis kandideerisin ja sain tagasi ja põhimõtteliselt detsembri kakstuhatkolm detsembri keskel mäletan, kuidas ma pakkisin autotäis naine ja laps oli lennuki peale, mina toppisin auto täis ja pappkastid oli ka autokatse peale ja sõitsin Eestisse. Ja nüüd olengi siis juba 14 aastat. Jah, nii ma sattusin. Kui mitte rohkem praegu on aastal 2018 ja võib-olla tõesti, aga mis teile seal Milanos siis niimoodi ei meeldinud, ma tean, mille anun, nii paljude unistuste linn ja, ja kes on käinud Milanos, Eesti inimestest tuleb pärast tagasi, silmad säravad ja nii edasi, aga muidugi, eks vist, see on olla turist ja teine asi on seal elada. Seda ma tahtsin öelda, et Milano on suurepärane koht, kus minna turistina ja nüüd, kui ma lähen, siis ma tõesti naudin aegne laanes, aga see on ikka suur linn ja meelasime äärelinnas ja elu on nagu suures linnas. Et siin on elu palju lihtsam keskkond, palju sõbralikum, väiksem linn ja kõik on lähedal. Elon täitsa keegi ei usu, kui ma ütlen seda, aga elukvaliteet on siin kõrgem kui Milanos minu jaoks tõesti raske uskuda. Keegi, ma tean Eestimaal ainult sina olen, tean, et usu mind, see on inimene, kes on elanud mõned kuuks Milan siis siis ta teab. Millest ma räägin sellel Milano elukvaliteedil, siis viga on? No ma arvan, et see ongi nagu kõik suured linnad, et väga kaootiline eriti perega on väga raske elada. Mul on neli last, ma ei kujuta ette, kuidas elu loojaks mina. Aga siin on jälle, kõik on väike ja kõik on lähedal. Jälle, kõik on palju sõbralikum, et ma ei oska midagi muud öelda, aga tõesti siin palju parem. See on huvitav jah, kuidas asjad, kui neid erinevatesse kontekstidesse paigutada, täiesti muutuvad, sest et ma olen kuulnud päris paljusid inimesi siinsamas selles sarjas saatekülalisi rääkimas, et eestlastega ei ole lihtne sõbraks saada. No tõsi küll, nad möönavad, et kui sa juba oled sõber, et siis ta on väga hea sõber. Aga et eestlased on külmad ja lõunamaa inimesed on väga tulised ja siis tekivad niisugused arusaamatused, aga teie väidate, et siin on palju sõbralikum ja Milanos? See on selle peale, ma olen ka mõelnud, justkui inimesed on erinevad ja see suur erinevus ongi see, et alguses on lõunamaalased, ütleme soojemad, et see kontakti saamine on palju lihtsam. Aga samas, kui see esimene barjäär on läbitud siin Eestis, siis on Need suhed on palju tugevamad. Mulle tundub tihtipeale et noh, näiteks meil on maakodus Lääne-Virumaal väikses külas ja seal oli samamoodi, kui me jõudsime kohale. Me ostsime lihtsalt leidsime internetis, vaatasime, meeldis, ostsime, meil ei olnud mingi seoses mingi sugulased seal ei olnud ja alguses on need suhted, ei ole nii, nii, võib-olla soojad nagu võib-olla Itaalia laskejoad kohale, kõik tulevad kohale õnnitlevad ja räägivad hästi, pann seal alguses oli tagasihoidlikum. Aga praegu on seal just naabrites nii palju toetust, nii, nii palju head suhete need on, et, et sa tunne tõesti, et sind on kambaga. Et sa oled osa sellest sellest elust ja nad aitavad väiksest asjad aga suurte asjadega, et, et see on minu arust on väga eriline, et see on õige, alguses ongi raske. Aga pikapeale on parem. Kes seal teie maakodu lähedale järka, meri? Ei, ei, ma olen täitsa maas, see on ja, ja see on rõnga küla väike küla, see on põhimõtteliselt vinni vallas Rakvere lähedal, aga mitte mere poole. No siis jääb ära see, et mõni naaber küsiks, et nooh, itaallane, et lähed ujuma, ka vesi on seal jääsupp teie jaoks. Ütleme nii, et see ongi üks põhjus, miks me väga ei otsinud ka mere ääres, sest me teadsime, et niikuinii väga palju kasutada ei saa. Ja siis, kui on vaja, siis me sõidame Itaaliasse, siis seal saab ujuda soojas vees. Lääne-Virumaal on teil siis suvekodu ja Tallinna linnas on põhikodu ja niimoodi, et te olete siin siis olnud, no varsti saab 15 aastat, eks ole, aga kas eesti keel tuli ka paralleelselt sellega, kui te läksite näiteks Eesti Panka tööle või kuidas see keelefaktor elus hakkas arenema? Kui hakkasime naisega koos elama, siis alguses me suhtlesime saksa keeles, see oli see keel, mille vastu me alustasime. Ja siis vaikselt läksime üle itaalia keeles, aga kui oli mõte tulla Eesti ja siis ma mõtlesin, et õpikut eesti keele õpikut, vana saksa keelel baseeruva õpik nõukogude ajast ja siis seal ma hakkasin õppima ja siis samal ajal rääkima kodus ja siis pärast tööl ka. Ega ma ei ole kunagi õpetajaga Eesti keele õpe, õpina lihtsalt tuli eluga väga palju imelikud olukordadest. Aga katsetades ikka ikka õpid ära, et selles mõttes, et nii tuligi vaiksest. Kas mõni imelik või naljakas olukord, äkki kogemata meeles ka? Palju on üks mees, mis meeles oli, ma mäletan, kui ma ostsin esimesest auto siin Eestis just sellel aja oli suvel ja naine oli lastega Itaalias, siis ma olen siin üksinda, sest ma pidin tellima. Ja siis oli need lisavarustus, ma tahtsin selle katuse peal mingi raami tellida ja kuidagi ma ei mäleta, kust ma lugesin, veel see valuveljed on need, mis on katse veel. Ja siis ma nii tellisin. Ja siis ma käisin auto järgi. Ja siis vaatasin katse peal ei olnud midagi ja siis ma ütlesin kuidas valu väljendanud, seda näitas rehvi seal, kus nad peavad olema. Siis ma sain aru, et noh, võib-olla oleks pidanud, ma ei tea küsida, kellega on ikka proovis. Valuvelgi katusel ei olnud, aga auto ostsite ikka ära? Keelde salatit proovima katsetada teiste ei usu, ma olen näinud, et tegelikult eestlased on alati üllatanud, kui välismaa räägib eesti keelt ja siis nad on väga abivalmis, justkui, kui proovida ise, et et õppisin peade kaudu. Ja elu annab teile, no ütleme sajaprotsendiliselt neid võimalusi rääkida ja rääkida ja rääkida eesti keelt. Aga samas kujutan ette, et te tahate vahel rääkida itaalia keelt ja selleks puhuks on siin tuttavad itaallased. Andma need on, ütleme näite, et ma väga paljude teiste itaallastega ei saa kokku. On üks kallis sõber siin, aga muidugi no ma räägin lastega, siis on akne rääkida nendega. Aga jah, või kui me lähme Itaaliasse, siis seal saab rohkem rääkida. Aga ma hakkan võibolla vaikselt Kaidanjagi. No seda vist ei tohi kasugugi juhtuda, teil on lihtsalt nii kiire elu, et teil ei ole aega palju sõpradega koos olla, olla, aga jäänud, on see Daniele, eks, kes mulle täid soovitaski? Omavahel mõistagi itaalia keeles. Kuigi mõlematel on väga kiire elu, siis me tahaks rohkem kokku saada, kui, kui me jõuame ja ka ikka mõnikord saame kokku siis saab ja ladusalt palju itaalia keeles rääkida. Ja teil kodus kõlab siis kaks keelt itaalia ja eesti. Jah, Italia Eesti, ütleme nii, et naasemate oli lastega rääkida, igaüks oma keelega, aga kipub ikka rohkem eesti keele poole liikumas, on ikka, noh, keskkond on ikka eesti keeles. Aga ma ikka proovin ka itaalia keeles rääkida ja siis on kaks keelt, et lapsed tegelikult räägivad mõlemad mõlemad ja nad on nagu kõik lapsed. Tegelikult nad õpivad nii kiiresti ja nii hästi, et tõesti mõlemad keeles kodus. No teie tänases kodus on ka sellised rahvuslikud traditsioonid au sees, et lisaks sellele, et ikka püüate lastega itaalia keeles rääkida, et teie kodu võib öelda seal on nii Itaalia kui eestipärast. Mõistagi on jah. Et Eesti omad võib-olla rohkem, sest justkui on 24, veebruar või jaanipäev on ikka, tähistame rohkem, sest koolist vaba ja ja ongi see keskkond ka, tähistab need pühad ja siis meiega. Itaalia natukene vähem, aga ikka katsume ka hoida itaalia keele traditsioonid. Itaalia üldised traditsioonid. Kuidas te kumbki olete kohanenud teise poole sugulastega, et teie naise vanematega ja ja teie abikaasa, Itaalia poolse suguvõsaga ja kuidas nende asjadega? Hästi, ma arvan, et mis, mis puudutab Itaalia pool on palju vähem oluline, sest seal vist kõiksugupuu sa tegelikult ei olnud ka Milanos oli Veronas, kus pere pärit on ja siis kokkupuude on olnud vähem kugi. Kõik on läinud hästi, aga lihtsalt vähem võimalused on olnud. Siin on muidugi rohkem olla ja need suhted suguvõsaga on väga tugevad. Siis me tegelikult on väga hästi läinud, et me Vea koos jõulud ja kõik pühad ja muud ka sünnipäevade ma, mina saan väga hästi-hästi näidata. On midagi sellist ka, mida te kindlasti tahate siin Eestis teha, noh, mingisugune hobi või mingisugune harrastus või mingi kirg on teil veel? No millega ma tegelen, ma teen sporti, ma jooksen ja see on väga oluline, aitab tõesti pinge maha võtta, natukene aeg endale reserveerida, ütleme nii, ma loen ka, aga tegelikult lapsed võtavad nii palju aega ja tahad ka teha ettepanek, mis on, mis on ka õige. Aga samas ongi väga tore, et pigem küsimus on see, et ma olen endale küsinud mõnikord, et jah, tõesti, ma tulen kodus nii väsinud, et mõnikord tahaks nagu rahulikult olla, istuda aga ei ole võimalik, nende lapsed on palju ja ta nii tähele panna. Aga samas pigem ma kardan, vastupidi, et kui lapsed on juba suured, ei ole enam, kuidas, mis siis ma hakkan tegema. Et pigem see hirm on olemas, aga praegu on tõesti see lapsed ja natukene spordi tegemine juba päris ja viisi, kuidas just need kõik need pinged maandada. Nii et te käite jooksmas veel midagi? Ma olen jalgpalli mänginud, aga nüüd juba mõned aastad ei ole enam mängida, on olnud tore, aga andmed ei ole sellesse osasse, siis oli lühiajaline tegevus. On teil võib olla endale, tundub nii, sest et ei ole võimalik, et itaallased ei ole andekad jalgpallis, aga, aga see selleks. No tulles tagasi laste juurde, teil on neid neli, see on normaalne Itaalias, tänasel päeval ka või enam mitte. Mina ei ole just see, see, ma teen, et see, kui ettekujutus ongi Itaalia suur pere ja suur suguvõsa tegelikult Itaalias on praegu nagu siin Eestis, et pigem probleem on see, et lapsed on liiga vähe. Meil läks hästi. Me mõtlesime, suutsime saada nii palju lapsi, kui me tahtsime, siis annan väga tore, et pigem vastupidi, et see on ka üks põhjus, miks ma ütlen, et Milanos elu on raskem, sest neli lastega oleks tõesti väga raske, praegu siin lapsed käivad trenni, muusikakooli, kõik, mis nad teevad, nad on sõltumatu, nad võivad, ise lähevad, tulevad ja ja tänu sallide ja ongi linn väiksem ja kõik on vähe, on ja, ja turvalisem. Milanos oleks see palju, palju keerulisem. Milanos peaks neid igale poole viima. Jah, peab viima isegi nii, et kuni tehtud teatud vanusega peab isegi kooli vastu minna, aga nüüd kool on kodu lähedal, siis nad juba esimeses klassid ise lähevad ja tulevad. Aga mina naasen Itaalias mitmes kohas, eriti linnades, on nii, et peab järgi minna ei saa, nad ei lase koolist ära. Ilma lapsevanema. No viiakse, tuuakse muidugi ka Eestis, aga teil on siis läinud õnneks, et kool on kodu lähedal ja teised kohad ka, kus lapsed käivad. Jah, et selles mõttes see oli millalgi valiku, kus, kus me kui pere kasvas ja oli vaja uus elamispind, siis ma mõtlesin, et kuhu me läheme, kas me lähme ostame Maialane natukene kaugemale või pigem korter linnas, kui ikkagi on lähedane, siis leidsime kalamajas, seal kool on väga lähedal ja kõik trennid on, saab bussiga minna. See oli valik, et ma arvan, soni müügivalik, kas teil endal on ka Fabio vendi? Õdesid? Ei ole, ei ole üksik laps ja just see näitab kuidas tavaline pere või keskmine veel Itaalias on. Ja ikka veel tundub, et see on üsna-üsna ebatüüpiline. Itaalia jaoks tulevad meelde filmid Sophia Looreni ja Marshall Jäniga, kus on terve hulk lapsi sabas. Sellel ajal. Mul oli täna seda, aga no on juba 30 40, aastal on, asjad muutuvad radikaalselt. Sugulasi on teil siis üldse vähevõitu või ema? Isapoolselt on suguvõsa ka olemas. On on, on, neil oli suurem perena, aga jälle need on jäänud Veroonassist kaugelt minust, mina olen üles kasvanud, Milanos. Me ikka saime kokku, suvel ja, ja suvel käisime vanaema juures, kui ema töötas, siis ma olen ikka. Suhted on soojad ja on olemas, lihtsalt me näeme. Saame kokku väga harva, aga on ikka olemas. On ikka olnud oluliselt, aga mitte nii oluliselt nagu oleks, kui oleks olnud lähedalt. Mis teil Eestis veel meeldib ja samas on midagi, millega on tegelikult väga raske harjuda, te pole siiamaani harjunud, kuigi te olete juba varsti ligi 15 aastat Eestis elanud. Mis mulle meeldib ja kohe alguses meeldinud, on see tunne, kui ma tulin siia, et, et siin on vabadus väga palju sõltub iseennast. Et kui tahad midagi teha, kui Sa oled võimeline ja sa tahad ja sa pingutad, Sa saad nagu ellu viia, mida sa ise tahad? Kui Itaalias on väga ased reguleeritud, noh, seesama näide seal ülikooliga ongi nii, et kui ma tulin Eesti pangas tunduselt, olid tahtmise jälle mina õppida ja siis oli tahtmist doktori kraadi saada ja siis ma rääkisin panga sees, et, et kas oleks võimalik seda Antsi kontakti professordistraga, kes olin, on siiamaani Tallinna Tehnikaülikoolis ja saime kokku, rääkisime juttu tundes, et mida mina tahan teha ja mis nemad tahavad, lähevad kokku, siis hakkasin pihta ja läksime edasi Itaalias juba seda saada, väga raske peab olema oma professor juba enne olemas ja ja kõik on nagu kuidagi. See tee on ette pandud, et väga raske on midagi muuta. Mis ei ole tavaline, ütleme. Aga siin on väga palju, sõltub iseenesest, kui sa tahad midagi, siis pingutad saanud ja see, see vabadus on see, mis mulle siin kõige rohkem meeldis. Mis Itaalias võib-olla ei ole tulus Itaalias see ühiskond natuke rohkem kivistame. Et reeglid on paigas, aga ei saa raske, võib-olla on olnud alguses, nüüd ma olen jälle harjunud juba, aga alguses see just see tähelepanelikud, mis on mis on vähem kui Itaalias, no väike näide on see, kui Itaalias lapsevankriga ringi ja laps on, see, siis koib, kõik peatuvad, vaatavad, lapsed naeratavad ja ütlevad, oo kui ilus laps. Ja sa tunned, et inimesed panevad tähele sinule. Aga Eestis on, kui ma teeks tänaval närvid tundmatu inimese lapsega, ma lähen kohe saagu ilulaps, laps tundus imelik, et see, see on, see, see on see, mis on puudu võib-olla lisaks politsei- ja just mis mees tahab. Aga jah, see ongi see, mis on siiamaani, mis kandubki teiste asjades ka poes on? Ma ei tea, kingapoes, Itaalias tullakse, mida sa soovid ja pannakse kinga jalga, siis kiidetakse, oi kui ilus on sinikiina, keegi jätsime kida keegi ja ja võib-olla mõnikord on Itaalias ka ei ole väga meeldiv, sest tundub, et seal inimesed tahad sule pähe, määrida midagi, aga noh, see on alati seda tunnet, et keegi hoolitseb, aga siin on vähem. Aga jälle, ma arvan, et ma olen sellega harjunud ja ma saan aru, et see ei ole lihtsalt sellepärast, et inimesed ei, ei vaata sinu poole. See on harjumus. See on jah, temperamendi tohutu erinevus tegelikult, et ma ütleks nii, et eestlased pigem jah, tõesti ei soovi, keegi jookseks tänaval ligi kiikaks lapsevankrisse ja oi kui armas beebi sul on, et ei ei, ei seda üldiselt ei soovita ja mul on täitsa mitmed inimesed ka rääkinud, noh näiteks tuleb praegu üks Aserbaidžaan lanna, kes Bakuus elas sellises kortermajas, kus uksed olid sama hästi kui lahti ja käidi üksteisel külas, terve maja oli nagu üks suur pere. Ja siis, kui ta siia Eestisse tuli, mis iganes põhjusel, siis sellist asja loomulikult ei olnud ja läks väga kaua aega, enne kui ühesõnaga maja elanikud said aru, et tema ongi nüüd see uus uus elanik ja kui ta siis jälle kodus käimas oli, sugulased küsisid, et kuidas on, ja ta seda seletas, et vot siin näiteks suures korter kortermajas on hoopis teistmoodi, et siis oldi ikka väga imestunud, et see on see erinev. Saan annab suhteliselt, ampsasin, ütleme, Milanos ei ole nii avatud, et inimesed ikka ei tule korteri sisse. Aga ikka need just need tähelepanelik inimesed on rohkem tähelepanelikult see, mis ümberringi või seda näitavad vähemalt. Ja see tähelepanu tegelikult siis itaallastele ta ei muutu kunagi koormavaks või olete nüüd just ei. Ei, ma arvan, et ei ole, ei. Võib-olla praegu. Kui me oleme tagasi Itaalias puhkamas, võib-olla paistab nüüd silma, et see võib-olla liiga palju, mõnikord, aga kui sa oled juba seal sees ja sa oled sellega harjunud, see on, tuleb eluga kaasas, et, et see, see ei ole liiga suur koormus. Teile ei ole sugulased itaalia tuttavad öelnud, et oi, sa oled muutunud väga põhjamaiseks, nii nagu mulle jutustas üks argentiinlane, kes pärast tükk aega Eestis elamisläks mingiteks pühadeks koju istus pika laua taga ja enda meelest rääkis päris palju ja pärast öeldi talle, et sa olid nii vaikne, terve õhtu. Ei ole, ei ole siiamaani vähemalt keegi ei ole seda öelnud. Aga milliseid iseloomu joonide muidu hindate inimeste juures? No mulle meeldivad inimesed, kes on ausad ja siirad, et oskavad öelda täpselt, mida nad nad arvavad ja nad ei karda seda öelda, et ma olen tihti peale raske pigem inimestega, kes pole, räägivad pikka juttu taga. Raske aru saada, mis mõte selle taga on või mis mida nad täpselt nagu arvavad, mõtlevad et palju lihtsam on, kui inimesed on siirad, ütlevad võib-olla mõni, mõnikord on raske seda kuulda, kui midagi negatiivne, aga siis see on nii, siis, siis me teame, kuidas on, siis saab sellega tegeleda. See on see, mis mulle väga meeldib. Eelistate igal juhul seda, et öeldaks teile otsekui, et ümber nurga naeratades ja tegelikult ei mõelda üldse hästi jah, või on raske aru saada, mis just mis mõte on. Te jõuate vahel ka teatris käia või kuskil kontserdil või? Jah, ütleme nii, et pere kõrval on ikka raske. Et need üritused on pigem just kas on seotud lastega. Spordi vaatamises on, kus lapsed spordivad, aga me mõnikord joome ka teatrisse või kontserdile, ütleme valla kord iga paari aasta tagant. Aga kontserte ja natukene rohkem ja ikka jõuab. Lastega nukuteatrisse oleme ka käinud, mina olen vist ükskord käinud ainult pigem naine. Nendega käin aga Estonia teatris kontserdil käinud. Itaalia iidsete teatritraditsioonidega, maa, kus leiab elamusi kõikvõimalikes žanrites ja nii edasi, kui palju ta Itaalias käisite, või oli ka see elu nii kiiret? Nad roki käidud-ist, aga see oli seotud mitte niivõrd sellega, et me oleme Itaalias pigem seotud sellega just et lapsed ei olnud siis oli rohkem aega ei saa ka siin õnneks saab ka minna just vanema lapsega käisime enne jõulujust Estonia teatris oli Itaalia kontsert ja selle lõunamaa muusikast Tarantella kontsert, mis oli väga lahe. Et ikka ikka siin on ka võimalik seda näha. Kui rääkida Eesti looduses, no mis siin rääkida itaalia loodusest, seal on kõike ja palju ja lopsakalt ja mitmevärviliselt ja peaaegu et aasta ringi. Siis mis teile, Eesti looduses? Üsna kindlasti meeldib. Ma ei ole, ma pean tunnistama, ma ei ole väga metsainimene, et naine on väga metsa inimeste ta käib väga palju korjamas ja mina ei ole väga korjaja. Küll meeldib süüa seened ja nii edasi, aga, aga ma ise väga ei ole metsainimene. Aga kindlasti see, see on see üks asi, mis on suur erinevus, mida ma tunnen. Ta on Itaaliaga just need, et et see, see varieeruvus, geograafiline varieeruvus, saad mägedes minna või mereäärne siin on, on vähem, aga muidugi see loodus on võimas ja selles mõttes on nii palju rohelust ja Eesti loodus on võimas. See on see, kui on ema on tundnud või mõned sugulased on tulnud külla, see on üks asi, mis kohe jääb silma, et kui palju roheluses, kui palju metsad on kohe kui, kui linna piir lõpeb, aga suured metsad, mis Itaalias vähemalt Põhjas Itaalias väga ei ole. Aga muidugi. Ja ilusat ranna sinna vähem rannad on, aga mäed ikka oluliselt no lemmikkohaks on siis Lääne-Virumaa või kus teil suvekodu on? Raske öelda, kindlasti Lõuna-Eestis väga äge. Otepää mäed ütleme väga ägedat. Seal on teistmoodi, seal on, just on see, et need metsad ja see elu noh, looduses looduse lähedal, see, mis on väga hea, et see seen suvel suvel tavaliselt seal põhimõtteliselt hommikust kuni õhtuni hilja väljas olla. Aga. Suvekodu on muidugi oluline, et on Tallinnale natuke lähemal, Lõuna-Eesti on kaugemale, et see ongi see Carolli. Absoluutselt see oli oluline, väga oluline, kui me valisime seda, et et põhimõtteliselt ongi praegu suvel lapsed, on seal emaga ja siis mina saan edasi-tagasi sõita. No mitte iga päev, aga vähemalt nädalavahetus. See oli muidugi oluline. Jajah. No kuidas teile tundub, kodu on ja kodu jääb Eestisse? Ma arvan, et on, elus on väga raske prognoosida. Ma arvan, et aastal 97, kui keegi oleks mulle öelnud, et nüüd sa hakkad varsti minema eestlase ja seal sa elad, oleks mõelnud, et hakkan hulluks läinud, aga noh, tegelikult elus oli teistmoodi ja siis on väga raske öelda, mis tulevikus saab, aga no lapsed on siin ja minu elu on siin väga raske mõelda, elusas oleks kuskil mujal. Aga jälle ei tea kunagi, mis elu toob, aga praegu tundub nii, et siin ma elan siin. Ma elan siin ja just ma elan siin just suur tänu Eestis elav itaallane Fabio Filipp, otsi saatesse tulemast ja te valisite meelega lõpetuseks ühe loo. Seal natukene elavam kui esimene, see on võib-olla rohkem seotud minu teismelise ajas, et kui ma olin koolis, on selle rõõmus laul ja see pealkiri ütleb Kosas ära, et mis saab või mis juhtub, et see oli seotud selle ajaga, kui kõik oli lahtine veel, siis mulle sellepärast meeldis siiamaani meelde. Ja laulab lutsud alla. Suur tänu veelkord ja stuudios olid ka Haldi Normet-Saarna ning Maristombach need sisselaulja kuulmiseni.