Tere, Eestis elav korealanna Olga Tsoi, tere. Teie olete huvitaval kombel sündinud siis Eestis ja lausa Tallinna linnas. Ja mina olen selline Tallinnas ja elan ka Tallinnas. On minu emal kõrialale, kuid on sündinud Kasahstanis ja mina teavet 20 sajandi alguses, Stalini käsul Kasahstani deporteeriti Suur arva Korealisi, kes tänapäevani moodustavad üks peamisi koreast. Põrin. Ja, ja minu ema peres ei peetud kõige koreast traditsiooni kahjuks, kuna nõukogude ajal palju vabariikides elavaid rahvusi olid vene kultuuri mõju all, aga nüüd korra jäset elavad maailmas ja paljudes riikides ja tegelikult nad on töökad ja kuhu neid ei saadetud, nad lõid seal endale uue kodu ja ikka näiteks mina olen, on minu kodu, on Eesti. No mina olen sündinud Eestis ja Eesti on minu kodu, kuidas ema Eestisse sattus? MINA TEAN, tema õppis ka siin, tema sai haridusest siis siin ka temal on kolm haridust ja tema õppis Kasahstanis ja siis pärast siin ka tema siin Eestis ka nõukogude ajal, mis haridusemal on finantsharidust ja praegu tema on juba 20, ei juba 25 aastat pearaamatupidaja suures firmas ja tema on tubli ja töökas ja, ja teie ema peres, nagu te olete öelnud, ei peetud kõiki korealaste traditsioone. No ja kahjuks tänapäeval vähem ja vähem traditsiooni inimesed peetavat sellepärast, et nad ei tea üldse, kuidas oli nende vanematel näiteks ilmselt on mingi hulk Korealasi, kes ikkagi tunnevad selle vastu huvi ja uurivad ajalugu ja et kuidas, kuidas ja missugused traditsioonid ja rituaalid meil kunagi koriaalastel olid. Ja võib-olla see tuleb vanusega, kui inimesed on vanem, siis nad saavad aru rohkem, et Peab teadma midagi oma pere eest oma rahvast ja näiteks kui korealane õpib ülikoolis ajalugu, siis tal vist juba automaatselt tekib see huvi oma rahva, oma rahva ajaloo vastu, et ma kujutan ette, et kindlasti ta tahab teada, mis oli kunagi enne, kui nad kõik niimoodi ära venestati ja ja väga hea, kui no inimesel on tema ja vanemad või vanavanemad, kelle käest võib küsida ja uurida ja ikka ja kui nad on elus, siis on vaja võimalust, kas seda ikka on ja ja see on suur varandus, kui vanavanemad on veel elus ja nemad mäletavad midagi ja ja nõnda edasi ja kuidas Teiega on hulga, et on keegi vanavanematest elus või ei ole enam, on vaid ema, kahjuks ei ole minu ema poolt sugulased, nad elavad Kasahstanis ja me käime seal väga harva kahjuks aga iga kord, kui noh, mina olen harjunud, et siin on olnud ema ja lagu pere ei ole, aga kui me käime seal, siis mina tulen, et need on minu lähedased ikka ja seal on väga palju inimesi. Minu nagu vennad. Väga suur pere tegelikult aga mitte siin, kui te Kasahstani, seda juhtub küll harva, eks ole, aga kui te ikkagi sinna külla lähete, siis te saate nende kõigiga kokku. No kuidas teile tundub, kas seal on sellised korea traditsioonid natukenegi ikkagi säilinud, et on ikka tunda, et ma olen koos oma sugulaste Korealastega? No ikka seetõttu, et ta, kui seal on väga palju kuraasi, siis nad elavad oma seltskonnas ikka sa rohkem traditsiooni, aga mina olen kasvanud siin Vena kultuuris ja seetõttu on minu elus on vähem traditsiooni. Jah, no midagi te olete läbi teinud, see on see kuulus korea traditsioon õigemini on neid kaks, kui inimene saab ühe aastaseks, kuidas 60 aastaseks, no 60-ni on teil veel terve sajand aega, kui te ühe aastaseks saite, siis tegite teiega mingi traditsiooni läbi ja kui laps saab ühe aastaseks, siis avapeol tema vanemad panevad temale lauale erinevate asja, näiteks niidirullkäärid, raha, riis ja nii edasi ja see laua juurde viiakse last, kes ise valib ühe asja ja sellest, mida tema valib, oleneb tema tulevik. Ja mina võtsin raha, öeldi, aga mitte midagi poleks valesti olnud, kui oleksite võtnud näiteks niidirulli. Jah, aga. See oli nüüd vihje teie praegusele elukutsele ja sinna me alles jõuame, aga noh, ega siis iga asjaga käib kaasas raha päris ilma rahata me ei saa elada. Noh, kõik asjad on ja kasulikult ja toit. Ja jah, praegu elate koos emaga praegu ja teil on selline korea vene kodu, kas nii võib öelda? Mina arvan tiga Vene kodu siiski ja eks isegi korea rahva toitu ema teeb väga harva ainult kui sured ja ta on suurte pühade ajal on ka kõik Meie külalised ja sõbrad, kes proovisid, seda toidukõigile meeldis väga ja teie ise nagu suhtute sellesse noh, täiesti rahulikult, et on siis milline kodu on, et ise olete te küll tüüpiline korealanna oma välimuse poolest selline efektne noor naine nagu need noored korealanna ta on. Aga noh, sammas ta on lihtsalt niimoodi võtate rahulikult, et ega te nüüd mingeid vene traditsioone või rituaale ju ka väga ei jälgi, eks ole. Liha lihtsalt on nagu on võib-olla et no ema oli üksi ja võib-olla ei ole olnud aega seda teha. Sõnaga, tema kasvatas teid üksinda ja nagu ma aru saan, on ta teie jaoks olnud kõige suurem ja kõige tähtsam eeskuju siin elus ja ikka ja arvan, et mitte midagi ei kasvata last nii hästi kui tema vanemate eeskuju. Ja minu ema on väga tugev ja suid omade helde ja heatahtlik inimene ja selles. Ma tahan olla tema vääriline. Tema kõige tähtsam inimene minu elus, milles tema heldus seisneb, et ta on selline jagaja inimene, aitab teisi ka, kui vaja ja kui on vaja üldse koreas, et on natuke külmad inimesed. Nad ei näita oma emotsioone väga palju, aga nad, Ta on hea, et inimesed ei saa üle, ega. Üldiselt aga minu ema on, kui tema võimalus on, siis tema teeb. Ma saan nii aru, et elate suures kortermajas Tallinnas ja kas ema naabritega käib läbi või teie hulga, kuidas selle asjaga on, mul on siin mitmed inimesed olnud külas erinevatest rahvustest kes on rääkinud, et vot kui nad veel kodus elasid, eriti puudutab see selliseid päikselise maid, Armeenia, Aserbaidžaan, Mehhiko ja nõnda edasi, kus nad käisid läbi kõikidega, käisid läbi naabrit, ega nad olid nagu üks suur pere ja kui nad tulid siia elama siis see kõik kadus ära. Et noh, kui just oma majas ei ela, aga kui sa elad korterelamus ei teagi, kes on naabrid, et kuidas teil see suhtlemine on, et kas on ka nii, et ainult viisakalt tere võin, arvestades teie ema olemust on ka mingit suuremat läbikäimist? Arvan, et noh nagu mina, iirlase Korea asjad on väga külmad ja Eestis ka inimesed on natuke kinni, aga no natuke külmad ja tegelikult mina ei tea, kes meie naabrid on, korealased on vaoshoitud, samas austavad kogu südamest oma vanemaid, näiteks minu ema peres tema vanematega, minu ema ja tema vennad ja õed teedessid oma vanemaid. See oli nagu seadus on Korea kultuuris väga oluline asi. Võib-olla tähendab päeval, mitte aga aastaid tagasi ja ikka tegelikult ema on teil olnud siis ka selleks eeskujuks. Te olete jälginud oma ema kõrval ja see on teile head mõju avaldanud, te olete ise ka tööke, sul ka? Mina arvan, et mina ei suuda teha nii palju, kui ema tegi oma elus. Aga midagi sellist ometi teete, mis paneb teil silmad särama ja see on praegu nii teie hobi kui töö ühekorraga, et te olete väikest viisi disainer, disainiti riideid ja lapsepõlvest, mina unistasin olla riiete disaineriks ja kui mina olin 14 aastat vana, mina tõsised, huvidusin õmblemisest ja sellepärast läksin õmblemiskursustele. Aga omandatud, tead mis mina hakkasin kasutama, kui mina olin 18 aastat, et vana, kui mina hakkasin iga nädal peale ja diskol käima, siis igav pilt koordiga nädal on, mul oli vaja uus kleit ja aga tavaliselt poodides valik oli väga halba, mitte midagi ei meeldinud või seda, mis meeldis, kannavad kõik või kvaliteet oli väga halb. Mitu iga uue nädalavahetuseks, mina õmblesin endale ja mõnikord oma sõbrannadel uusi peoriideid. Ja kaks aastat tagasi minu elus oli raske olukord, mis tõukas mind oma äri alustamiseks ja mina hakkasin iseseisvalt ja õmblema riideesemeid ja müüma oma kaubamärgi all. Ja neli kuud tagasi simine haavasin väiks stuudio Tallinna kesklinnas, kus hetkel Ta on. Ja mina õmblen riideid naistele tavaliselt ühes eksemplaris ja nad on naiseliku lõikega Salon, naturaalsed kangad ja väga hea kvaliteet. Te olete väga tublid ja niimoodi te siis praegu tegutsete te olete läbinud, ma sain aru, õmblemiskursused. On teil plaan ka, näiteks proovida kuskile edasi minna, no Kunstiakadeemiasse moeerialale või ei ole aega nii palju tegemist pärast kooli, mina proovisin, mina astusin siis üle kooli disaineri, soli, disaineri valdkonnaga, mine ei saanud läbi, minu jaoks oli natuke raske ja sellepärast, et see on, oli vaja tulla ele koolikella seitse hommikul ja näiteks joonistada midagi minu jaoks natuke raske, sellepärast on nagu kunst ja natuke raske teha kunsttükk kell seitse hommikul, kui on vaja seda teha. Nii et teil on praegu läbitud nende õmbluskursused ja nüüd te tegutsete nagu omapäi edasi ja õmbled usinasti ilusaid riideid. Ja, ja. Ma enamus minu riiedest tuli ka muidugi ära ja, ja mina alati õmblen midagi uut. Sügisel. Ma tegin silmamaskina magamiseks ja hakkasin müüma neid siin Eestis apollos näiteks ja Solarise keskuses. Neid ta võib osta, praegu. Te olete ikka väga ettevõtlik ja meeldib see kõik, millega tegeleb, ei ole vist kahtlust? Ei, ikka meeldib unistus ja ikka meeldib. Käite te läbi ka teiste Eestis elavate koriaalastega? Siin on ju pühapäevakool ja, ja on folklooriansambel ja võtate neist kaasa. Kahjuks mitte väga palju, kui mina tean, et eestist elab umbes 200 korealast. Eestis on ka Eesti Korea kultuuriühing, mis kuulub rahvusvahelisse rahvuskultuuride viitu lüüra. Ja sa tegutseb pühapäevakooli folklooriansambel Ari rani jaagu lapsepõlves ka tegeles sinna tantsukassal korea tantsuga. Kui palju teil üldse aega inimestega suhelda ja läbi käia ja teiste korealaste või mul pole vahega saanud korea või mingi teine inimene? Aga ega, ja mul natuke vähe praegu sellepärast et mul on vaja töötada iga päev hommikust õhtuni. Mitu tundi järjest tuleb väga palju, 12 väga tihti mina lahen tööd ära ja kell kolm öösel näiteks kaks ja see on normaalne asi. Minut tähendab päeva elus sõidad taksoga koju, siis lähen jalgsi tegelikult minema. Meil on seal lähedal, seetõttu mina olen vanalinnas iga päev. Ja siis kell kaks kell kolm koju. No see ei ole iga päev ei ole iga päev ja aga väga tihti. Ja siis hommikul peab üles tõusma, mis kell, kella kaheksa, nii et mõni tund ainult magate ja peate vastu niimoodi ja natuke. No vanalinn on see paik, mis teile meeldib. Ja iga päev mina olen seal vanalinn ja mulle meeldib seal jalutada, mulle meeldib linna hubasust ja rahu ja mulle meeldib ka, et me oleme sinna mere ääres. Aialinn ja need kitsad tänavad ja kõik see, kes vahel inspireerivad ka, et lähete läbi, äkki tuleb mingi mõte, et lihtsalt mõjub, niimoodi see vanalinn? Jah, rahustab mind ja mulle meeldib see vaala arhitektuur üldse igas linnas, kus mina olen. Mulle meeldib vanad tänavad, kitsad tänavad ja selline muinasjutuline koht on see vanalinn, tegelikult. No võib öelda kokkupuude erinevate kultuuride esindajatega, et on teile ka mõjunud ja rikastanud natukene saate sõita ka ringi, sain aru, kokkupuude erinevate kultuuridega ikka avaldab inimestele suurt mõju. Ja tahaks rääkida sellest, et Eesti on väga väike riik ja kahjuks Eesti Poola veel väga avatud teistsugustele inimestele ja sellega mina olen lapsepõlves palju kordi kokku puutunud. Ükskõik millega eristuda teistest dolladis, nahavärviga või silma kujuga või kasvuveini edasi, ühesõnaga olla teistsugune, siis on väga raske. Ja võin öelda, et teistsugusena olemine teeb inimest tugevamaks, kuid tema soovib seda. Ja see on omamoodi elukool temale, kus peab ellu jama ja ennast tõestama, et sina ei ole halvem kui teised inimesed, kes naersid. Sinul kunagi lapsepõlves võib olla kuivõrd sedasorti inimeste arvamusest üldse peab hoolima omaette küsimus ja ei pea hoolima, aga kui sina oled väike laps, no mida sina võid teha. Aga milliseid iseloomu joonide hindate inimeste juures? Mulle meeldivad ta ikka targad ja ambitsioonikad inimesed, kes on laest silmaringiga ja võimega asjade üle arutlema. Ja mina tulen olla inimestega, suhelda inimestega, kes mind motiveerivad. Ja julgustavat suurtele saavutustele. On teil selliseid sõpru ja on kõik rahvusinimesed? Pole ei ole, kuidas nad motiveerivad oma olekuga oma intelligentsiga, oskate midagi konkreetsemat öelda, mis jooned need on inimestel, millega te tunnete, et te saate nagu tiivad, kui te nendega suhtlete? Näiteks inimesed, kellel on väga hea karjäär praegu nende elus, nendel on kõik hästi ja need inimesed ja motiveerivad mind. Et ta pole midagi, mis ei ole võimalik elus pole midagi võimatut elus ja aga kas need inimesed vahel räägivad ka, on olnud juhuseid, et nagu tahaks ikka kuskil edasi õppida või nad ongi väga rahul ja on teinud karjääri, et mina arvan, et see on inimeste loomuses, et nagu mina ütlesin, et mitte midagi ei piisa ja mitte kunagi ei piisa, et inimesed tahavad rohkem elada, paremini, saada rohkem rohkem, mida raha teadmisiga silmaringi avardada, see kuulub ka sinna alla, nii on Teie vahel ise mõnda korea toitu ka teete, kuigi teil väga sellist korea pärast kodu ei ole, aga näiteks tekib vahel tahtmist. Üldiselt korea köök on väga tunnustatud eestlaste hulgas, ma võin öelda. Ja eestlased armastavad seda mida kahjuks ei oska teha midagi korea toitest, aga mina, minu ema, mõnikord ta teeb suurte pühade ajal. Ja mida ta teeb, ON näiteks noh, kõik teavad korea porgandi ja korea nuudlisuppi. No kõik on väga terav ja Korea toit on väga terav, tavaliselt aga väga tervislik, tervist tuleb kerge külmetus või asi, et siis korea nuudlisupp, see terav, ma arvan, see võib terveks teha. No kui te usute sellest, siis ikka teeb terveks. Usu muidugi, seal on täiesti reaalne põhjus, need on needsamad piprad, mis seal sees on. Need ju mõjuvad igal juhul. Suur aitäh, et tulite saatesse. Stuudios olid ka veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.