Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Algab kirjandussaade loetud ja kirjutatud ja nii nagu päris mitu muudki saadet sel nädalal vikerraadio eetris on meiegi saade pühendatud Soome vabariigi 100.-le aastapäevale. Ja tänane saade on seotud ka sellega. Kolmapäeval tehti teatavaks Soome kõige tuntum tunnustatum. Kõige rohkem kõneainet pakkuv on kirjandusauhinna Finlandia auhind ning sel puhul on mul siin täna saatesse kaks soome kirjanduse asjatundjat ja tõlkijat Piret Saluri ja Heidi hiivari. Tere. Tere. Finlandia auhind on selline auhind, et iga kord, kui see teatavaks tehakse, siis kõik ütlevad, et oh milline üllatus. Seda vaatamata tõsiasjale, et nominendid on varem välja kuulutatud. Nüüd sel nädalal teatavaks tehtud nimi Juha hurme ei ole ju Soome kultuurimaastikul tundmatu tema romaan või pikk essee või mis iganes, see on, sellest me hakkame kohe rääkima. Nieeni ehk neem on tema viies ilukirjandusteos. Samal ajal on tegu tuntud teatri lavastajaga, kes on lavale toonud tohutus koguses. Kui ma õigesti aru saan, siis vist eranditult Soome kirjanike autorite tekste ja ta on üleüldse selline tuntud nimi. Ma ei teagi, millest siis tema puhul tuleks alustada, kas võib-olla tõesti sellest, mis asi see niieni ikkagi on, kas on romaan või on tegu millegi muuga? Manni arvasin. Et, et niisugune küsimus tuleb ja ma kirjutasin eile just pressiteadet samal teemal. Ja seal ka natuke spekuleerisin, autor ise ütleb kuskil intervjuus, et seal hoopis poeem. Nii et palun väga ja me võime ju küsida ka lõpuks, et mis on siis romaan? Ta ei pea olema tänapäeval tingimata niisugune teos, nagu meile õpetati, minu põlvkonnale õpetati ülikoolis, eks ole, ajad on muutunud ja laienenud. Aga teisest küljest, kuna Finlandia on alatest, eks ta näiteks 90 midagi selgelt romaaniauhind otsustati niimoodi, et muud enam ei tule kandidaadiks nominendiks kui romaanid. Siis las siis olla rumal, sellepärast seederaamatut praegu meie jaoks ei halvemaks ega paremaks, ta on põnev, huvitav, hästi kirjutatud, run, väga huvitav keel, väga niisugune andekas roosakas keel. Kui seal küsib mu käest, et kes on selle romaani peategelane. Kas me peame välja mõtlema, kes tegelema, mis seal peategelane siis peategelane on, Soome Soome müüt? Jah jaa, täpsemalt tegelik kutt neem ehk siis niieni missis nüüd hurmel Kurmesis nimetab, nimetan Soomet neemeks, sellepärast tema põhimõte selles kas poeemis või pikas essees, kus on mingil määral fiktiivseid tegelasi seda žanri võiks võib-olla nimetada ka hümniks ta mingisugune hümne Soomele terve inimkonna arengule alates sellest suurest paugust ja tegelikult juha hurmav, see on see, et väga suure armastusega ja hoolivusega tegelikult kirjutab lahti seda inimkonna ajalugu ja tema mõte on tegelikult põhimõte on see, et kõik on laenutatud kuskilt, kõik on tulnud kuskilt mujalt, miski ei ole meie oma. Miski ei ole nii-öelda ainult soome kultuuri rahvus on ka leiutatud ja selline väike kiip väikseid kibedaid nagu kommentaare ka nii-öelda sellise Soome paremäärmuspoolsuse vastu, seal on ka, et kui te tõesti tahate nimetada kedagi põlissoomlast, olgu ta siis nende neeletaaline inimene, nii et ta teeb seda niimoodi humanismi suure armastusega humanismi vastu. Samas sellist tendentsi kirjeldustes tõesti see sõnum on ta seal väga selge. Ja see on see, et, et et nüüd on viimane hetk, võta vastutus selle terve planeedi eest ja et tegemist on globaalse maailmaga, kus igasugune kitsarinnaline hädaldamine nagu ja sellega ta just mõtlen sellise rahvus või sellise patriotismi rahvusromantismi peale, et see on nagu selline täiesti nagu kuidagi mõttetu viis neid probleeme lahendada. Ütleme niimoodi, et teda teha ammendava kultuuriajaloo. Ja sest teda häirib uus rumalus. Ja tal on täiesti õigus, eks ole. Ja koos sellega koos selle uus rumalusega lisandub vajadus valetada ka iseendale, eks ole, teha asjad lihtsamaks. Ja see on meie huku algus ja sellest tuleb üle saada. Teadmise hariduse tähtsus on selles raamatus kõvasti tunda ja mina pean ütlema, et see on väga sümpaatne minule uskumatult sümpaatne raamat, kuigi ma olen kaunis konservatiiv, kaanike konservatiiv, noh, tead või ja, ja nii, aga, aga ta on nii andekalt kirjutatud. Või lugema, et noh, niisugune raamat tuleb nüüd läbi lugeda ja me teame, me võime öelda, professionaalsed lugejad ja aga hakkad lugema See on päris mahukas teos, ligemale 450 lehekülg Angela. Pean nüüd kohe ikka seda ka küsimus, et kas see raamat võiks eesti lugejale ka midagi pakkuda või on see väga soome spetsiifiline, vaatamata sellele kosmopoliitsed hoiakule ta ju räägib Soomest ja teeb seda ikkagi sellisel viisil ka tema keelt arvesse võtta, siis on eelkõige suunatud soomekeelsele lugejale. See, mis ma nende kohta ütlen, on praegu nüüd soome keeles Ammatiidi. Ehk kui kommunismi klassikuid meenutada, siis professionaalne kretiin. Ja jumal näeb end, kui ma loen soome keeles midagi, siis on see vähemalt alateadvuses. Et kas eesti keelt ega, ja kuidas ta ütleks, mismoodi ja niimoodi tõlkide saab, iga raamatud see nüüd ei ole päris see jutt nii raske või teistmoodi keelega või niimoodi ikka saab. Ma ei tea, seal on päris palju viiteid ka sellisele meie ühisele läänemeresoome kultuurile ja pärandile, nii et et Eestit võiks öelda, et on seal küll mitu korda mainitud väsi selleks, et meid on mainitud Nixon, kuule miga Valderi ei olegi Soome ka kordagi, ma ükskord on üks soomlane on tal tervel nende ajalooliste romaanide kohta ja ometigi teda loevad kõik rahvad ja keeled. Ma ei tea, võibolla võibolla tõesti, aga see tõeni jõudmine ja see äratundmine, et ei, ikka kindlasti see võtab nüüd natuke aega Steni teistmoodi raamat. Aga ta on, teda on väga lihtne lugeda, samas see läheb algusest peale suurest paugust. Kronoloogiliselt ja keel on selge, väga palju huumorit, sellist sooja huumorit, et keeruline see ei ole lihtsalt meeletu hulk teatrist on seal ja Juha hurme ise ongi öelnud. Ta, ta lihtsalt luges igasugust mõttekirjandust. Ja ta väidab. Ta ei ole üldse guugeldanud, kui ta kirjutas seda jaajaa. Ta olevat olnud kaheksa aastane. Kui ta selle tööga peale hakkas. Et kaheksalt aastaselt ta tundis, et teadmisi on vähe, neid on juurde vaja ja temal olid, loeb kujut. Kas ta on selline natuke naljamees ka, sest ma sain aru, et seda Finlandia auhinda vastuvõttes ta oma kõnes üritas nalja teha, mis siis kõigile kohale jõudma. Täpselt nimelt nüüd on selline lugu, et Soome kultuuriminister Sampo Terra nõuab avalikult, et kirjanik hurme peaks siis vabandama selle eest, et ta nimetas paljusid soomlasi oma selles laureaadi peokõnes mõlakateks või maakateks. Ja tegelikult seal peol, kus sisandi Väljase laureaate tegelikult kõik ma kuulasin seda otseülekannet, kõik saivad sellest aru sellest tema naljast vähemalt selle järgi, kui palju seal ilmselt naersid selle tema huumori peale ja kirjanik ise ütleb, et see oli, see oli tema huumor. See tuleb sellest, et vormel on soomerootsi kirjanduses väga palju eeskujusid. Ja siis ta isegi tegi selle oma laureaadi kõne kahes keeles soome ja rootsi keeles. Ja siis ta seal mingi hetk ütles, et et, et kuulge, et õppige siis rootsi keel ära. Õppige mölakad. Ja, ja siis no see on selles suhtes tundlik teema ka Soomes, et et on vaieldud päris mitmeid aastaid, kas rootsi keel peaks jääma meil veel ametlikuks keeleks ja seal on tõesti selle poolt ja vastu ja räägitakse sellest nii-öelda hariduskeelest ja. Ja ta, ühesõnaga ta on inimene, kes julgeb võtta kindla seisukoha ja ta on teinud seda tegelikult selle terve oma, selle teatrikarjääri ajal ka. Aga samas ta näeb, et iniminimkonnale inimesele lootust, ta ei ole üldsegi pahatahtlik inimene, tegelikult seisund on niimoodi, et mul on siin ees, kuidas ma ütlen. Et kui ikka rumalus, kunsti ja teaduse on ainsad tööriistad, millega see seis ära korraldada, et areng ahvist inimeseks pooleli ei jääks, muidu pool hakin tulemuseni ja täi tõsta endast nagu teist kõrgemal, ta on samasugune af nagu meieni. Aga sa ütlesid natuke ebatäpselt. Johorme ei pidanud oma kõnet kahest keelest ühel hetkel vahetas keelt, ta ei öelnud sama teksti mõlemas keeles. Ühel hetkel vahetas keelt nii et kes ei saanud aru? Jaa, seda küll hea täpsustus. Ja nagu ma enne ütlesin, see on tema viies ilukirjanduslik teos. Mulle sattus näpukümne aasta tagune Turun Sanomate artikkel, kus tema debüütromaani Volvo Amazon kohta öeldi, et see on stiilipuhas Soome postmodernism. Postmodernism on selline ülekasutatud sõna, mida tänapäeval vist enam keegi üldse ei taha kasutada, aga ometi tema kohta seda öeldi, öeldi pigem tunnustavalt, et kas see siis tähendab seda, et kirjanikuna ta on keegi, kes katsub kuidagi kõikvõimalikest vooludest üle või kõrval olla või mingisugust oma teed otsida. Noh, teatud mõttes jah, aga samas soome nüüdiskirjandus nagu ütleme, need romaani nagu eriti siin sel aastal Finlandia auhinna nominentide puhul. No on on kuidagi selgelt valitud selliseid romaani, mis testi hägustavadki, neid romaane piire ja heas mõttes ja Bosmonen. No ja temal on väga palju sellist autobiograafilist kirjandust ka. Ja see Ta on selline sotsiaalse närviga, võiks öelda kommentaar tor ilukirjanduse sees. No see on ka üks osa sellest postmodernistlikus voolust, aga On on aga et sel aastal ma lihtsalt täiendmõtet sel aastal ongi, žürii valiks kuu, on niisugune ja harjumuspärased romaanid, nad on uuenduslikud ja nad on katsetuslikud ja ja nad tekitasid niisuguses korralikus ja ja Jämpty soome keeles öelduna luges pettumust, et juubeliaasta on ja kõik nii on ja, ja nii et niisugused imelikud veidrad raamatud, mitte veidrad, aga just nimelt imelikult teistmoodi raamatuid. Urme oma on ja need viis ülejäänud ka päris niisuguseks realistlikuks romaaniks natuke lähe. Läheneb sellele see koljat globaalimaga küllalt. Aga, aga nad on kõik. Ma ei oska öelda, kas on postmodernistlikud või midagi muud. Nii täpselt ei saa. Aga kas see tähendab siis seda, et nominendid olid sellised raamatud, mis nii-öelda laiale lugejaskonnale olid tundmatud või kas see on siis rohkem selline, ma ei tea. Kõrgkirjanduslik kriitikute valik? Tegelikult Juha hurme romaan niieni, seda osteti juba päris korralikud juba päris hästi, enne kui ta oli, sai nominendiks tegelikult huvi selle kohta oli võib-olla sellepärast, et seal see Soome teema ikkagi on nii selge ja sel aastal on avaldatud tutt päris palju ka ilukirjanduses, Soome, Soome Soomet puudutavat kirjandust, kas siis ajalugu vaid noh, tänapäeva kommenteerivat kirjandust. Ega see ime ei olnud, et tegelikult kuna nüüd on teist korda saanud ka publigise valida oma Finlandia laureaadi siis nad valisid just Juha ulmeromaani. Ma arvan, et nendest kuuest oli nagu kõige ootus pärasenjussteedet, hurme oma valiti võib-olla vähemalt publikupood ja kui me mõtleme, et laureaadi valis siis Veliza Petreen, kes on siis Soome endine kaitseminister ja ja siis Jüri Roos teinud karjääri, siis temale ma kuidagi saan väga hästi aru ja siis tema tema sellest kõnest ka, et miks, miks ta just hurmevalised. Elisa Petreen ütles muidu väga-väga toredalt selles oma oma kõnes, et küllalt ma ise tean siis mida rahvas tahab. See natuke täpsustan, mulle meeldis see väga, mulle meeldis see, Elizabeth treen läks koju kirkonoomile. Need kuus raamatud kaasas, no ma arvan, ta kandma neid ise võttis paar nädalat, sest see on see vahe, kui me välja kuulutatakse nominendid ja siis, kui otsustab tema, see üks diktaator otsustab siis lauredi ja luges kõik kuus raamatud, need tuhanded leheküljed kokkuvõttes sai ta, eks ole, luges, need täitis kohe korralikult läbi, ta ei lugenud seda üle rea või jätnud midagi vahele temale otsutimoloppidele. Tema luges hommikust õhtuni või ütleme, hommikupoolikud tegelikult. Ja siis mõtles ja ütles, et kui ta oli kõik läbi lugenud siis ei olnud raske seda üht teda, et see oli. Ja, ja loomulikult see oli temaealisi valik, aga et ta tegi nalja selles kõnes ka, et aga ma kohe jätkan. Aga talle öeldi, ärgu ta küsigu selle kohta, mida rahvas hääletas. Et on parem, kui ta teeb oma otsuse, nii et ta ei tea. Ja ta ei küsinud ta langeta saatis pühapäeval möödunud pühapäeval selle otsuse ära. Et Urme Niemi jälle siis öeldi talle, et rahvas hääletas samamoodi. Ta teadis, mida rahvas tahab ja, ja siis ta ütles. Pange tähele, ma tean, mida rahvas tahab. Aga mulle see nii meeldis. Ta oli ka väga suure huumorisoonega, tegi seda kõnet, aga tegelikult teema, mida ma tahaks kindlasti, millest me tahaks kindlasti rääkida selle Finlandia auhinna puhul on see, et et siin väga tihti me unustame, et tõesti see on üks inimene, ainult, kes valib laureaadi ja et juba need kuus romaani. Need on ka hästi väikese žürii kolmeliikmelise žürii valitud teosed, Nad loevad umbes 200 raamat noh, nii palju tavaliselt siis saadetakse siis sinna sealkandis vabandust, ma ütlen kõik romaanid, kõike romaani automaatselt ei saadeta lugemisele kirjalise kirjas kirjastajad otsustavad. Ja ühesõnaga juba see, et, et et minu meelest selle 200 umbes 200 romaani hulgast see kuus on juba väga tingitud valik. Nii et teistel aastatel, seal on žüriil nagu rohkem arutamist, isegi tülitsemist omavahel teistel aastal võib-olla vähem. Noh, see on ka, et osa alati me saame, ei saa nagu avalikkus ka teada, täpselt kui ta endalt kuluaarides räägitakse. Tülitsesid ka täna peale kõvasti ja, ja ühesõnaga, aga kui me mõtleme seda Finlandia kaubamärgi, et sellel on nagu meele do mõju sellele raamatu müügile juba see, et see laureaat antakse välja täiesti strateegiliselt enne jõule, nii et inimesed saavad siis jõulukingituseks osta selle laureaadi. Ja loomulikult suur menu on ka nendel nominantidel, aga see ei ole mitte midagi võrreldes selle ühe laureaadi ka. Niiet Ta mina küll oleks selle poolt muidugi siin on paljud kirjanikud, kes on ise ka olnud nominentidena aastate jooksul ka rääkinud sellest, et viimastel aastatel et seda süsteemi tuleks muuta nii, ja näiteks minu ettepanek oleks see, et noh, vanasti näiteks luule oli osa seda Finlandia auhinda, nüüd meil on, meil on juuniori, Justeograni luule koos ja, ja aga juba kukkus sealt ammu välja, sest luulel ei ole mitte mingisuguseid šansse nende romaani kedega. Niiet et tegelikult minu ettepanek oleks küll see tehakse selline korralik uuenduskuur Finlandia auhinnale. Et nüüd meil on olemas juba mote kirjanduse Finlandia Juunior Finlandia, mis siis laste ja noortekirjanduse auhind ja siis ilukirjanduse, mis tähendab tegelikult romaanis ei ole ilukirjandus. Ainult see ei ole, noh, see on väga kitsalt kitsas osa sellest, et selleks võiks teha ju seda suurepärast kaubamärki võiks kasutada ju luule Finlandia krimka, Finlandia esseistika Finlandia ja neid teoseid võiks olla natuke rohkem võib-olla kui kuus. Kui samas, kui kategooriaid on juba rohkem, siis kõik juba kuuest, aga seedrit käsitletakse näitaja neid erinevaid Sandrida teoseid ja natuke pikema ajaperioodi jooksul kui see, mis on sa lihtsalt mõned nädalad. Tegelikult kolm nädalat sellest, kui nominendid on, nominendid on avaldatud ja siis juba laureaat, et meil on Soomes ka näiteks meie rahvuspoeedi Ruule päri auhind. Ega too ka väga väike auhind ei oleks 10000 euri, kui Finlandia oma on 30000 euri ja ühesõnaga, aga see on väga ebapopulaarse ajal antakse välja nimelt. No nüüd just nüüd ei olegi antud veel ruune pärinaid nominente ja lastekirjanduses, küll, aga mitte ilukirjanduses ja laureaat siis avalikustab, aga kas see siis meie rahvuspoeedi sünnipäeval viiendal veebruaril no väga niimoodi EPA kommertsaeg selleks, et, et siis raamatuid osta, kui mõelda kas praegu seda Find õnged ümber tegema, sellepärast et ta on nüüd kuidagi niimoodi välja kujunenud ja väga laiaks ei saa seda ringi ajada või seda, seda, mida kõike tuleb läbi lugeda, nyyd läheb lugejal ma mõtlen, lugev peale. Tähelepanu, just nimelt just nimelt ja ta ei, ta ei täida seda eesmärki, mis tal on. Sest tegelikult on nii, et ühelt poolt muidugi tausta kirjaniku ja nii, aga tegelik eesmärk on, selleks panid kirjastajad raha kokku. Kunagi ta ei austa ilukirjandust aastat, romaani ei tausta, lugejat, taustad lugejat, et lugeja saaks teada, et on olemas romaan kuus tükki vähemalt, eks ole, aga võib olla ka mõned veel mõned veel, mida tuleb osta, ma ei tea üldse nalja, tõsi. Olles siiski, et kord aastas tehakse üks soome kirjanik rikkaks. Selle läbimüügi pealt saab rikkaks. See preemia ise ka suur preemia ise ja no mina olla 100000 kindlasti jah, paljude anti hiri ei ole, ei olnud niisugune suure hulga kirjanik, kui ta on, ma austan teda väga, ma olen tõlkinud ja oleks kirjastama tõlgiks selle ahju ehk uuni, mis sai ländia ja mis on mõnele surmigav ka, sest ta on sulle. Aga ma tean, aga, aga ta on suur kirjandus ja ürit müüakse tavaliselt mõned tuhanded. Noh, ta lihtsalt ei ole niisugune kirjanik, aga kui ta pärjati Finlandi, aga lõpuks ometi siis oli müük 45010 korda rohk. Jätame Sofi Oksase kõrvale. Ja Soome Roman tavaliselt niisugune kolme 4000, neid on nii palju lihtsalt aga näiteks valdav see nad ei tea, mis teevad. Läbimüük oli 140000. No nii, et jah, võib öelda muidugi, et, et selle võrra jäävad teised ostmata ja see on täiesti tõsi. Aga vähemalt ustet. No ma kujutan ette, kuidas soomlastele osadel on, raamaturiiulid on täis ainult simmani, laureaate. On nad seal, on, võib-olla selle kõrvalt harjub lugema midagi muud ka. Mina küll. Ei, üldse mitte. Eks need kirjandusauhinnad, ükskõik, kas tegu on mingite žanriauhindade või, või selliste nii-öelda suurte auhindadega nagu Finlandia Nad ikkagi välistavad vähemalt kohe täieliku kirjandusliku rämpsu. Ka inimene, kes kirjanduses ei orienteeru, kui ta ostab mingit auhinnatud teos, siis ta võib olla kindel, et mingi tase on siin nüüd olemas. Nonii, tundub, et oleme need vennasrahva kirjandus poliitikat piisavalt Eritlenud ja jõudnud rääkida Juha hurme romaanist esseest mahukast proosateosest, igal juhul Niemi piisavalt. Tõmbame siis sellele teemale joone alla ja kuulame vahele muusikat, et minna siis edasi teise suure Soome vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud kirjandus teemaga, milleks on raamatute Soome. Aga jah, siia vahele ansambli värtine lugu tuulilda tuleva nende 1996. aasta albumilt kokku. Loetud ja kirjutatud. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja koos minuga on täna stuudios soome kirjanduse asjatundjad ja tõlkijad Piret Saluri ja Heidi Iivarit. Sellepärast et meie tänane saade on pühendatud Soome vabariigi 100.-le aastapäevale. Ja kui saate esimeses pooles rääkisime värskest Finlandia laureaadist juha hurmest sellepärast et Finlandia kirjandusauhind tehti sel nädalal teatavaks, siis vaatame nüüd, kuidas Soome tähistab kirjanduse kaudu oma vabariigi sajandat sünnipäeva ja Soome avalik-õiguslik ringhääling on välja tulnud sellise ettevõtmisega nagu raamatute Soome, kus on välja valitud 100 ja neile lisandub peagi ka 101. raamat igast Soome vabariigi iseseisvuse aastast. Nii et praegu on meie eesnimekiri, mis algab aastaga 1917 ja lõpeb aastaga 2016 ja peagi lisandub siis ka üks raamat tänavusest aastast. Ja küsingi kohe alguseks lihtsalt, millega nüüd on tegu, et mis nimekiri see on, mida sa nende raamatute jaoks tähendab, mida see tähendab lugejate jaoks, mida see, mida sellega üldse mõeldud on, kas lihtsalt on valitud mingeid raamatuid, mis sobivad vastavate aastate iseloomustama või peaksid mingit tervikut välja tulema, kas need raamatud antakse need uuesti välja või kuidas need tekstid on kättesaadavad? Äkki natukene räägituna? Lepime nüüd kokku, et iga niisugune valik, nimekiri on tinglik, tähendab, ei ole võimalik koostada raamatute paremusjärjestust või midagi sellist. Aga Soomes on Soome YLE leht Ravast avalik-õigusliku ringhäälingul on suurepärane ja ütleme tõlke saatust kõvasti kergendav. Ja asi ehk Amon kirja või hommikuraamat, neil on veel teisi kirjandust, et aga see Amon kirja on niisugune lühikene intervjuu kirjanikuga, mida teeb siis kaks inimest, Nadja, noovakesed Burtonen ja on teinud ammu ja see on neil järelvaatamiseks jäetud huvilistele aastateks, seda võib vaadata jälle uuesti ja niimoodi. Myya nemad, Naidonowakesepabutune nüüd tõesti teada, et mis toimub ja kuidas laps on kirjandus ja mis seal käinud. Ja nemad on teinud selle kvaliku kasutades tausta, materjal, kirjanike intervjuusid, noh, kõike niisugust ja nemad on teinud ja nad ütlevadki, et neil ei tarvitse õigus olla. Aga et niisugune nimekiri nüüd on. Ja see põhikriteerium või tingimus, mida nad silmas pidasid, on see, et kui nad võtavad aasta numbri siis sel aastal ilmunud see raamat, mille nad siia kirja panevad, on pannud, see kajastab mingil määral selle aasta vaimset atmosfääri inimeseni, inimeste muutumist, poliitilisi tõekspidamisi, kõike kõike, see üks raamat. Ma ütlen, et see on tinglik, aga tore on, mis tore on see, et koostöös Helsingi ülikooli raamatukoguga on tehtud nõnda et ka need, kes ei ole Helsingi Ülikooli raamatukogu lugejad või kes on välismaal näiteks nagu mina need saavad ligi sellele nimekirjale ja need on kõik digiteeritud, need on elektrooniliselt olemas need raamatud ja kui sa valid endale ja paned sinna oma tunnussõna oma parooli, siis proovisin täna hommikul just järele, et kas veel töötab, töötab? Jah, see oli äärmiselt lugejasõbralik ja ja, ja Need raamatud, need 101 raamatut on seal kõik kirjas. Lisaks sellele on muidugi valitud ka ka vist kõigi aegade kõige tähtsam raamat soomlastele ja kõik, ühesõnaga raamatu ümber on palju räägitud, ei liigutud. Ja see on ju väga tervitatav, eks ole, ja see ei ole ainult nagu ütleme kirjandusteadlaste või kirjanduskriitikute vestlus. Seal on küll haaratud mingit 80 raamatu plokkarid ka, kes nagu on aktiivselt käsitlenud neid 100 ühte raamatud, aga, aga tõesti, Soome rahvas on ka väga niimoodi aktiivselt jälginud, mida on valitud ja kommenteerinud, et, et see on tõesti selline suurepärane ettevõtmine, mis on tõesti terve aasta vältel olnud juba käimas ja see kuidagi on, tundub, et see on nagu kasulik ja rõõmus assile kõigile kirjanduse alal. Et et üks asi on muidugi see, et, et see nimekiri toob välja selliseid teoseid, jah, mis tekitavat äratundmise rõõmu soomlastes aga toob väljaga selliseid, et mille puhul nagu ei saa öelda, et oleks aga võib-olla tuntud või et see, see jällegi nagu pöörab tähelepanu sellistele teostele, mis on võib-olla unustatud ka või ei ole suurema publikul olnud vaga teada või väga-väga tuntud, et selles suhtes väga-väga teretulnud teretulnud võtmine. Muidugi, selliste nimekirjade puhul on alati see küsimus, et miks seda või toda raamatut ei ole valitud, aga ka kirjandustoimetajad, putune ja Novak on, on hästi-hästi põhjendanud seda, et tõepoolest, et nemad lugi lugesid 4500 tutvusid 404500 raamatuga ja et, et see on nagunii nende nägemus sellest, mida, mida võiks tuua välja igalt aastalt. No tegelikult kõik suured klassikud on siin siiski olemas, mitte küll tingimata oma kõige tuntumate teostega alati, aga seda küll ei saa öelda, et keegi oluline oleks täiesti kõrva ajanud eksam, toode. Ther kilbi Voltercy ongi see, mida, mida, nagu küsiti ka, mida rahvas siis Ta ei ole natuke lahti seletama, kes Volter kilbi on, ja, ja 32. aastal ilmus siis alastalon Salizza alastala saalis või salongis, mis on siis selline kaheksasajaleheküljeline romaan, hästi aeglane teadvuse voolu kasutav roomates ütlen vahele lihtsalt öeldakse, ta on soome Brush ja soomepruss või tsens soid. Ja, aga et, et ütleb, et see on selline, ütleme, kogu aeg, ta tõuseb nii-öelda sellisena natuke elitaarse romaanina, millest, millest nagu jutt käib, aga et miks seda siia ei valitud? Seda põhjendati just sellepärast, et see tegevus on seal 19 sajandi lõpus, et siine selles 101 soome raamatut tahti tuua välja just selliseid teoseid, mis on siis sellest omast aastast ütleb midagi. Näiteks on eriti oma? Ei algata, kajastab, tal on sotsiaalne, tal olid selgelt sotsiaalne tellimus selle romaani, et ma ei räägi sellest, et ajalooline romaan ei võiks olla nagu mingil aastal rääkida mingist teisest ajast, kui see, millal ta ilmus, aga ilmselt nagu see jah, et pigem mingi sotsiaalne tellimus või, või siis mingi raamatu sõda raamatusega teevad, tuleb päris palju, palju siin ka välja või selline uuenduslikkus. Et ka mingil määral No uuemast otsast on päris palju nimesid, kes on eesti keeles ka olemas, kindlasti vanemast ka, aga ma lihtsalt ausalt tunnistama ei tunne nii hästi. Piret, kuidas sinule tundub, kas kas siin on eesti lugeja seisukohalt jälle mingeid olulisi liiki, on siin mingeid autoreid, keda me peaksime tundma häbiväärsel moel ei tunne. No kohe saate tundma Sest 2015. Aasta tähtsaim, seda on nimetatud ka aasta tähtsaim kaim raamat on Elina Hiruse puna Õiga lopu, kui aeg saab otsa. Ja, ja sellega on, selles suhtes on juba kokku lepitud, et Varrak kostab kui ta juba ostnud õigused ja me anname selle välja, mina tõlgin ja see on tõepoolest niisugune meie ajaraamat. Ta näiteks puudutab ka niisugust, see on väga õrn teema ja väga tellitud vaatleja nii sisserändajate rändekriis ja kõik nii raamat küsib muuhulgas ka seda, et kas see on ikka õige, mis me teeme, kui me toome inimesed nende kodupinnalt ja ilmajaost ära, paneme need täiesti võõrastesse olu oludesse ja katsume neid kuidagi ümber kujundada. Kas seda ei tea autor ka ise, aga, aga ma olen lugenud soomlanguvaletist ühe inglise teadlase seisukohtade, arvab, et ei ole õige, et ei peaks. Võib-olla peaks neid kuidagi teisiti aitama. Näiteks nii üht-teist seal ei olnud, nii et see see on. Ja minuga asju Koslaavia on meil juba olemas. Redaliksomi number kuus ja muidugi puhastus. Risto isa Mäeldun ka tõlgitud on ka mitte seda siin, mis on valitud liitium kuus, vaid hoopis Sarasvati liiv. Leena krooni on tõlgitud Lars sündi, Eeriku raamat Karjotaga Rarile need meil ikka on päris palju. Sellelt. Aga kuidas siis Soome avalikkust selle nimekirja vastu on võtnud, natuke oli juttu sellest, et mõne koha pealt küsiti, miks just see ja mitte mingi teine, aga kas on suudetud kuidagi mõõta ka, et kas nüüd on uuesti ka selle nimekirja vanema otsa, ütleme, 20.-te 30.-te raamatute vastu mingi suurem huvi ärganud, mida vahepeal ei olnud. Kas need asjad on äkki uuesti fookusesse toonud? On küll ja on küll ja, ja tähendab, seda saab mõõta, mõõta nende laenutuste järgi laenutuste järgi tehnikaülikooli või siis rahvusraamatukogus tehakse need elektroonilised laenutused ja ma, ma nii tahaks, et see kestaks veel kaua. Et nad ära ei lõpetaks seda ja, ja nii et on, on sellepärast, et no vaadake, inimene elab oma igapäevast elu, eks ole, ja, ja ta alati tal läheb meelest ära, et raamatut on olemas, ütleme siis väga lihtsalt niimoodi välja, aga kui keegi talle seda meeldival moel meelde tuletab, jälle raamat too ette toob ja, ja õhtul teed televiisori väsinud inimene lahti ja vaatab, et seal on jälle see raamat kuskil näha ja sellest räägitakse siis see, see aitab ikkagi raamatu püsimajäämisele elule kaasa ja ega ta nüüd niisuguse kuiv raamatuga nii ringi käia nagu siin Soomes käiakse. Ja ega ta ei kao kuhugi. Et, et see on minu meelest justkui kõige tähtsam selle selle nimekiri ja et seda on tehtud tõesti väga atraktiivselt moeliselt, et kas kirjanikud ise räägivad sellise kuus, seitse minutit minutit siis oma oma raamatust ja sellest ajast, millal, millal ta kirjutas selle või kui kirjaniku niukesed surnud siis kas keegi väga tuntud teine kirjanik või kultuuritegelane kirjandusteadlane esitleb, et et tegelikult nendest sellest kõigest nendest praegu 100-st teosest. Et nendest kõigist on olemas selline videosalvestus ja ja need on küll natuke. Kuna iga kord on erinev intervjueerija ja erinev seal raamatututvustaja või siis need on ka nagu väga erinevad, et neid ei saa päris nagu võrrelda, et ka, aga väga väga huvitav on see igatahes ja, ja tõesti, selliseid unustatud tegijaid on, on ka toodud välja. No ega nad muidu ei ütle, see ei ole üldse põhjenduseta, kui nüüd lõppes ära Helsingi raamatu, mis oktoobri viimasel päeval siis võeti asju kokku ja tulemus oli, müüginumbrid on tõusnud, külastajate arv on tõusnud ja mina lugesin lauset. Raamatul läheb Soomes hästi, tähendab seda? Noh, seda justkui ei usu või me peame, aga nad on vaeva näinud. Jah jah, mingil määral tõusnud muidugi näiteks sel aastal ilmus ka uus Harry Potter kindlasti muidugi positiivsed raamatuga. Ei loomulikult loodame, et siis mõni teine teine elama ajas ja sa küsisid Peeter veel sellest, et kuidas on vastu võetud või nii kaks sellist kommet, no üks oli see Volter kilbi oli toodud välja, teine oli seede, et miks luulet, luulet nii vähe on siin esindatud, et tegelikult minu ega nii vähe ei ole minu meelest ja teine asi seeder. Et luulet on noh, antud ka tavaliselt vähem välja kui siis romaane. Võib-olla üks küsimus, mis minu meelest olid veel vähem õigustatud, oli see, kus naised on, no kui ma vaatan seda nimekirja, siis peaaegu iga 10. on vähemalt oreool naiste kirjutatud teosed. Et isegi sellisel beebibuumi ajal nagu viiekümnendatel, kui naised ikka keskendusid sellele sigineda, siis seal ka on viis naist 10-st valitud selle nime nimekirja, sellesse nimekirja, nii et jah, aga jah, nagu me tuleme sellesama teema juurde, et kui on mingisugune etta peal või, või loodud või nimekiri siis salakala tekitaksega. Jooningussiooni jah, aga eks selline diskussioon on ka ju hea, sellepärast sellises diskussioonis tuleb kas siis näiteks uusi nimesid välja need, keda see nimekirjas ei ole ja, ja kindlasti tekitab sega lugejates huvi või, või siis raadiokuulajatest televaatajates huvi, neid raamatuid ise vaadata. Aga ma ütlen kohe ka eesti kuulajale ära, et keda see ettevõtmine huvitab, kõige lihtsam on, kirjutage interneti otsingumootorisse kirju Jen zoomi ja siis tuleb kohe see üle kodulehekülg ja ja tegelikult on hästi palju muud infot ka selle kohta internetist testi infopuuduse üle kurta ei saa. Kõik näiteks teha sellise testi, et missugust kirjandust just praegu tahate lugeda, et ka minu meelest need alternatiivid seal olid väga kitsad, nii et mulle see ei meeldinud. Tehti mitu, mitu raamatut oled lugenud, selles justkui kohe ei näe. Pean ütlema, et neid on ikkagi häbiväärselt vähe, aga, aga tõesti, kogu see asi on väga mänguliselt ja mitmekülgselt esitatud ja ja nende raamatute kohta on võimalik väga palju infot saada. Ja ma tahaksin öelda, et nüüd üks raamat on veel valimata, see on nüüd siis selle aastaraamat sinna raamatutel Soome nimekirja. Ma ise hakkasin niimoodi spekuleerima ja mõtlema, et mis raamat see võiks olla ja kui ma seda raamatumüüki vaatasin, siis ma mõtlesin, et, et ilmselt väga hästi võib ta olla näiteks Shelvest uus romaan, väävlikollane taevas, mis tegelikult ei ole nominendiks, aga on müünud, müünud väga hästi või siis roosa Likso, mis võib-olla on nagu suurem üllatus, miks ta ei ole seal, ei olnud Finlandia nominentide hulgas tõesti suurepärane Everstinna, mis Eesti keeles koloneli naine või kuidas, kuidas seda võiks tõlkida proua kolonel prouaga kolonel ja äärmiselt põnev raamat, et mis räägib ühe inimese ühe naise isiksuse kaudu sellest, kuidas ta läks sena natsismi pesse haakus kaasa ja sellise ekstaatilise inimese lugu ja samas hea hoiatus sellest, et kes tahes meist võib minna mingisuguse äärmusliku liikumisega kuu või minna sinna. Et tõesti ja siis on muidugi ka Tuomas küüre toriseja, mis on ka eesti keeles ilmunud tori seal on täiesti oma väga vägagi nüüd seksikas teema sel aastal ehk siis toriseja Soome, kus siis kirjanik siis toriseja tegelase kaudu siis vaatab ka Soome ajalukku, et need on olnud, need kõik romaanid on olnud sellised menuromaanid, mida on ostetud sel sel sügisel hästi palju. Eks näis, siis, aga kui Soomes on, niiet et naised loevad nii meeste kui naiste kirjutatud romaane, aga mehed ainult meeste loetatud romaane, siis ilmselt see aastaga valitakse keegi kellelegi mehe kirjutatud romaan. Päris nii see ei ole, kõigi aegade soomekeelne raamat on juba valitud, nagu me teame, eks ole, ja ja me teame, mis on. See on iga Valderi sinuks. See ilmselt tõesti ei üllata. Ja, ja me oleme väga küll õnnelik, et selline romaan on valitud sellega, me oleme täiesti nõus seal, me oleme rahul ta ainult sinule pilet ka, et see on ka nüüd uues värskes eesti keele tuues välja. Ja mina tänan, Piret Saluri, Heidi Iivarit selle jutuajamise eest. Sellega lõpeb Soome vabariigi 100.-le aastapäevale pühendatud loetud ja kirjutatud minu poolt ka veel palju õnne Soomele ja soomlastele. Veel kord, keda huvitab, soovitan täitsa vaadata kirju õien zoomi, sealt leiab palju põnevat. Tõesti, päris paljud nendest raamatutest on õnneks ka eesti keeles olemas. Loetud ja kirjutatud on taas eetris kahe nädala pärast ja meie saadet jääb veel lõpetama. Soome muusika. Selleks on teine pala tänases saates värtinelt, selleks on Ruhverit ka nende 2012. aasta plaadilt udu kuulmiseni.