Tänan, hilises stuudios, maalikunstnik Ando Keskküla, näitleja Jüri Järvet, raadiokommentaator Lembit Lauri ja dokumentaalfilmide režissöör Peep Puks saatis mille koostes Liina Kirt on neil kõigil ühine teema. Hispaania. Kuid nii erilised, kui on meie teadmised ja unistused, sest maast imelikult liituvad nad ühte ühesainsas mõistes hispaania kogu külmus ja Raudne raskusi, õhuline kergus, tolmune põdening, lillelõhnaline luule. Kõik on suletud, ühte sõna hispaania kirjutas Friedebert Tuglas rohkem kui pool sajandit tagasi oma Hispaania-reisiraamatus. Hispaanial on tõepoolest oma eriline lumm ja kel on kordki olnud võimalus näha Hispaaniat, ei saa seda maad unustada. Alatiseks jäänud igatsus näha kaudi maju ja Barcelonat. Kreeka kunstiadoleedot, Andaluusia taeva, lõputud Synendust ja Sevilla katedraali maailma üht kauneimad kristlikku kirikut. Maalikunstnik Ando Keskküla külastas Hispaaniat eelmise aasta lõpus. Kirjanduse ja kultuuri ja kunsti kaudu üldse on, oli küllaltki täpne, oma arvates täpne ettekujutus Hispaaniast. Aga sinna jõudes osutus, et see esimene mulje, mis oli ennem nagu kogudused, ei vastanud peaaegu üldsegi tegelikkusele. Ma mõtlen selles mõttes, et Hispaania kultuuri tunneme küllaltki süngena ja kasvõi kirjandus tremendism ja mida annab meile ka siin kätte saada, on olnud kas või vene keele vahendusel aga, aga sellisest turismireisil, mis kestab küllalt kiiresti, kus on oma turismi marsruudid, osutused, sedasama vaimu ja niinimetatud Hispaania vaim, oli väga raske nagu tabada, aga siiski üksikud momendid olid, kus seesama sama tunne või vaim avaldus. Aga üks asi, mis mis mulje jättis, oli kohtumine kaudi majadega. Sellepärast kautsjon arhitektuuriajaloos, eriti just viimati kooli nüüd juugend, uus tõusulaine tõusis ka tema uuesti esile seoses juugendarhitektuuriga nüüd kohapeal näha neid asju nii nagu nad täies mahus on, oli päris huvitav. Noh, üks kuulsamaid asjade Sagrada family ja ka raske nüüd öelda selles mõttes, et kas ta nüüd oli kiriku, ei olnud sellepärast et ega ta eriti sakraalsed muljet jätnud, aga samas ehitusliku objektina oli ta siiski väga mõjuva veel seega kontraste rinnaga üllatav. Mis on Hispaaniast kõige enam meelde jäänud? Võib-olla Madriid üks, üks õhtune Madriidi vaade Madriidi keskväljakul portades Ollil üks laupäeva õhtu või sinna kogunesid peamiselt just madridi enda elanikud, seal oli väga palju noori. Oli tunda, et õhus oli sellist väga teravate tugevat atmosfääre või pinget. Samas päike, loojus ja Madridi enda arhitektuur, aga küllaltki. Veider väga metafüüsilise mõjuga ja vot selline vaade on praegu kõige rohkem silmadeta Jänedal. Kui oleks võimalik uuesti külastada Hispaaniat, kuhu te läheksite siis kõigepealt? Vaataks uuesti täpsemalt toleedota ja siis tahaks tagasi minna Madriidi. Seal lihtsalt paistis, et on niivõrd palju asju veel, mida vaadata ja lihtsalt noh, mida läbi elada. Jüri järveti mälestused Hispaaniast on pärit aastast 1977 esimene. Meie võiks öelda, oli tõepoolest minule võrdlemisi rabav. Kohtasin kusagil islami Mauretaania ja kultuuris enam nii hispaania Huus renessansi käia, need vormid ja arhitekt, tuur ja kunst, millega ma seal esimese muljega kokku puutusid tundus niuke väga kõrge ja pidulik ja segunenud oriendi eksalteeritud romantika väga kõverete spiraalselt joontega mulle selline mulje, et kui minul oleks olnud silmad kinni, sinna maale viidud ja siis silmad sidemest vabastus ei oldud, öelge, kus maal ma olen, mina küll ei oleks osanud öeldud, mina olen Euroopas ja kuna Huvi on ikkagi eelkõige kunsti ja kultuuri vastu siis kõige rohkem tutvusin ma ka selle lühikese reisi jooksul tema arhitektuuri, kunsti ja muude vaatamisväärsustega. Ja siin me teame muidugi, Hispaania kultuur on väga rikas, andnud väga kaaluka panuse kogu maailma kul tuurile või rääkida kuskil nende kunsti suurkujudest, nagu El Greco, Eve laskes või Coya paari sõnaga, see oleks Lis lihtsalt kohatu. Ainult põgusalt võib nii palju öelda. Kui ma külastasin Elbrado kunstimuuseum, kus on 3000 maali välja pandud, siis hispaanlastel on õnnestunud oma kultuuriväärtused säilitada endile neid väga vähe on väljaspool Hispaania piiri piiri pääsenud ainult lühikest aega. Kui Napoleon sokutas oma venna Hispaania troonile siis C5 pisut kunstiväärtusi välja. Õnneks ta ei teadnud, et tema sealoleku kujuneb ka nii lühikeseks ajaks saime ikka väga palju kurja, ei saanudki teha, nii et hispaanlastel on säilinud ikka oma kunstimeistrit. Looming pani kunstil. Lühidalt öeldes on see omapära, et et me teame, et kuna ta oli ka vahel islami võimu all, siis islamiusku Raaneti keerlev inimese kujutamise nii paberil kui ka lõuendil. Ja kui kristlased tulid võimule, siis ühes ristiga teevad nad kaasaga inimese ja sellepärast on hispaania kunst hästi visalt püüdnud näidata inimest küll sedamoodi, küll teistmoodi, olgu öeldud. Nüüdseks maastikumaal üldse pääses Hispaania kunsti alles 19. sajandil ja ja kõigi nende suurmeistrite looming seal Elcregoya ja koja ja jõlyaskes kujutavad põhiliselt ainult inimesi ja väga arenenud on portreemaal ja nendega oli võimalus põgusalt tutvuda ja see jättis mulle ka väga sügava mulje. Samuti arhitektuur, kirikud, Need lausa hämmastasid nii oma mastaabilt kuigi oma rikkustelt. Isegi nii, et kui mul oli võimalus järgmine aasta külastada Pariisis kuulsat gooti pärli, Notrordaami jumalaema kirikut, siis ma nagu ei olnudki nii väga üllatatud, üllatas samuti tohutu rikk, kus, mis kirikutes oli välja pandud igasugu kuld ja väärismetallist esemete näol ja aga huvitav, see tekitas kuidagi niisugused protesti, võib-olla ma ei oska isegi seletada, äkki oli see kadedustunne või ma ei tea, mis tunne seal oli, mul tekkis midagi sellist, et sind nagu eputate küll selle rikkusega, see on ju kõik Incatelt ära vehitud ja kui nende konkistatooride vallutasid maad ja laiutasid seal ennast ja ja seda muidugi tohutu palju mõelda veel, et, et rikkaks ikka mereröövlite greibi meri, mere või on ka ülekullatud, siis kuskil nagu nagu ei tahtnud seda nende omad tunnistada või ma ei tea, ikkagi vist kadedus või, või, või ma ei tea. Mulle tundus, et siin ta, nad lihtsalt uhkustavad kuskil teisel rahval. Külastasime ka. Nagu giid ütles, servamplise meelispaika, see oli üks väike kõrts toleedu lähedal, kus ta oli vein riivanud ja kus ta kirjutas ja kus ta oma võlgu tegi. Ja nagu ütles kiit, seal ta oli alustanud. Lugud ongi Hotist ja selle kõrsi, see oli hästi restaureeritud, isegi käsipuu oli alles mõnel ajal hobusid, seoti ja köideti ja ja ukse kõrval oli tore kuju tongi Hotistesti nukk, kra näoga ja, ja väga murelik ja ma ei tea, millegipärast mulle tundus, ei suuda mäletada, kas keegi ütles ka, et, et selles samas kõrtsis nagu oleks, oleks. Ta ongi hot saanud oma esimese kitli Tultsin Ella pärast siis omamoodi elamuseks kujunes korrida vaatamine, härjavõitlus näiteks, kõik on nii palju kuulnud ja ja, ja oleme piltidel näinud ja kinos näinud ja sellega nii ise kokku puutuda. Staadion, suur areen, õieti tuleks nimedes ringikujuline, väike, mitte väga väike. Kus siis lastakse härjad ja kus käib see võitlus? Mahutas 50000 vaatajat, need olid välja müüdud. Kui kuuldi, et me sel päeval lähme, üks kohalik inimene kuulis, siis ta ütles, hoidetor, tõdesin, et väga head härjad on, tookord ma ei oska, ärge hinnataja ja vaadates ei osanud näha, millest nad teistest paremad on. Selles vaatemängus midagi on, sest muidu ei ole seletatav, miks ta nii palju inimesi paelub ja. Igas erinevas eas nii mehi kui naisi, poisse ja tüdrukuid. Aren oli teise kohati, nad elasid väga kaasa. Mulle nagu see vaatemäng ei pakkunud sellist sellist naudingut kui neile, ma ei oska seda seletada, oma teada ma nagu sain kõigest aru, tapeti selle selle etenduse ajal kuus härga. Iga härjapere läks umbes 15 minutit, tapmine toimus kindlasse stsenaariumi järgivad üks võitlus järgnes teisele, seal olid omad käigud. Kuidas asi käib? Ärgem üles ärritud, tuleb lavale, ta vaatab igale poole hästi, ergas, hoogu täis, ta ei pea, ta tahab kellelegi kallale minna, ta ei näe kedagi. Siis kuskilt hakkab nägema grupi b Doreerosid, tal on siis ühed, kes ainult näitavad ennast pisut ülesanne pisut väsitada, ärge näitavad kuskil areni serval ennast ja siis ärge hakake nende poole jooksma, siis kuskil viimasel hetkel poevad ühte pilusse, mis on seal seina ääres, järg tormab peaga vastu seina. Ja nii üks, üks viis minutit vast siis Pika toorhobusega, millel hobusel on silmad kinni suutud, üks silm on kinni seotud ja tema seal piigiga selles sadula all on suur tina, tina tekk või vaip ja hobusel silm sellepärast kinneta härga ei näeks. Järg muidugi märkab teda, hakkab kaugelt jooksma, siis jookseb sarvedega sellele otse otse külje pealt, siis Dinadega niivõrd niivõrd paks ja tugev Ede ärjale mitte või selle hobusele mitte midagi muud midagi kui ainult võib-olla natukene tõukab teda eemale ja võib-olla see on ka ainuke selles võitluse juures, kus, kus härg ehk tunneb, et ta on võitjaks jäänud. Pika tur püüab hobus ikka kogu aeg nii hoida, et oleks selle selle küljega härja poole. Kuid samal ajal ta juba hakkab otsima pingiga kohta, see on ka kindlaks määratud koht turjas, kus ta siis tekitab abaluude vahele päris jubedalt suure haava, kus ta hakkab jooksma verd kahele pool külge mööda alla. See muidugi natukene ehmatab härga. Ta muutub nõutuks ja, ja samal ajal kuskil tigedamaks ja aga sellega on pikatori osa läbi ja siis ilmuvad areenile mehed, toleerud, keda nimetatakse panderigeerid. Panderigeerid ja nende käes on panderiljad, need on niisugused väikesed, kisulise otsaga. Oda oleks palju öeldud, vaid võib tulla pikk nool nisuke, mida nad püüavad torgata kuskile kindlaks määratud kohta. Turjasku nooled tekitavad väiksema haava, kuid et nad enam välja ei kuku. Ots on niisugune nagu õngekonksu moodi või heegelnõela moodi ära siis tekitab tekitavat valu härjas ja samati ka kerge vigastuse, neid võib olla Tolgitakse siis üks neli-viis tükki ja see on ka omamoodi vaatemäng, kuidas nad, kuidas nad seal härja ümber tantsivad ja ja kiirete pööretega nad pääsevad kuskilt tal selja taha või külje peale ja siis suuskavad oma oma oma nooled sinna sisse. Muidugi see sport tekitab elevust. Kes pikkamööda jookseb verest kuivaks ja siis, kui härg on selle tõttu juba tugevalt väsinud, tugevalt kaotanud juba verd tuleb välja. Mata tur. Mata on see tor ero, kes, kes lõpuks tapab, see hakkab siis oma rätikuga mänglema. Märjal muidugi enam sellist hoogu ei ole, kuid talonaanik tal on ikkagi veel küllalt hädaohtlik ja see, kui ligidalt Mata tur laseb mööda härja endast, kui lähedalt sarved mööduvad, temast selle järgi hinnatakse, siis mata tulid meisterlikkust. See vältab ka, ma ütleksin üks viis minutit jälle, siis annavad kuskil mingit pasunat märku. Siis algab finaal, ärgu on juba tugevalt väsinud. Finaal on selles, siis toob mattattur mõõga. Härja kukla peal on üks üks niuke pike punane lapike, see märgib kohta, kuhu tuleks mõõk torgata. Et ta ulatuks kuni pidemeni, härga ja läbisteks südamel. Seda torget saab sooritada ainult siis, kui otsesarvedest seitsmes seistakse härja vastu otse sarvede eest. Tähendab häda on seal ikkagi selles, et kolm-neli sammu või ärg siiski järsult astuda ja, ja siis siis on ta sarved. Doreeru kõhus. Torget on üldiselt raske sooritada, sest sa pead tegema ühe torkega õigesse kohta, oli, oli seal toredoorides mata tore, kes mitu korda proovisid torgata ennem kui nad õigesse kohta saivad. Ja minu teada üks ühel vist ainult suri silmapilkselt. Ja siis pannakse tulevad kolm toredat ratsut. Ärks jõutakse sabapidi, nende rakendis, lepi ja muusika saatel, siis lohistatakse ta välja mulle kuskil ikkagi niisugune mulje, et soniga täiesti pikkamööda looma tapmine mul ikkagi üldse ei meeldi, vaatemäng vist, mis lõpeb kellelegi surmaga, kas surm üldse saabki olla vaatemänguks, kuskil tekib selline küsimus ja ja ma ei tea, kui ma pean, ütleme, mul elus ei meeldi atraktsioon ka. Kui mingisuguse vaatemängu nimel pannakse mängu oma elu. Ma tean, tsirkusekunst on raske, aga aga kui, kui ei ole vastavad ohutusabinõud tarvitusele võetud, siis millegipärast ma ei taha hästi seda näha hakkab kuidagi asetan ennast selle inimese asemel, mis asja, ta võib ikka tunda ta vaid joodiku vanameister olla, risk on olemas. Kuidas perekond vaatab pealt, mees läheb tööle? Kuidas naine, kuidas lapsed võiksid seda vaadata, nii et selles mõttes nagu nagu mingisuguse, ma ei tea, mille nimel mängu nimel ja panna elu mängu, pretsedent oleks vastu võtma, vastu võtmata. Aga liiati see, kus, kus, kus vaatemäng on lihtsalt üks tapetakse ära kolevas, mis siis, et loom, ma ei tahaks kukevõitlust ka vaadata. Ausalt. Nii et selles suhtes aga midagi muidugi seal peab olema, mis toob need 50000 inimest täismaja piletit raske saada, mis viib meid sinna. Kindlasti mõnel on teine, arvan, mõne ajakirjanduse kaudu olen kuulnud ja vist isegi lugenud, et et Hemingway väga meeldis ja väga sügava elamuse ja mulje andis, andis korrida, kui oleks võimalik tagasi minna Hispaaniasse kohte läheksite siis kõigepealt ma kindlasti läheksin hoopis kuhugi teise rajooni. Me teame, et rahvas on huvitav, Nad põlvnevad ibeerlastes Tiberlased, me näeme, on selline selline rahvas, kelle ainsad järeltulijad on praegu baskid, aga nende etnilist gruppi ei ole suudetud veel kindlaks teha teadvusele suutnud on, oletatakse, et kask, grusiinlased, ega nad ei ole mingil määral suguluses, aga, aga teadvusesse tuvastatud ei ole. Maa muidugi on huvitav, ääretult huvitav istuma kultuuride seguga, aga ma läheksin sinna, kus ma käinud ei ole. Raadiokommentaator Lembit Lauri viibis Hispaanias veidi üle poole aasta tagasi. Mida meenutate kõige elamist? Ta on just õieti olen ma selleks vastuseks ette valmistamata, sest ma otsustasin sellele reisile minnes, et ajakirjanik jääb minust koju. Et kõige rohkem, mis ma oskan teha võib-olla ehk reastada mõned kiiresti võetud kaadrid amatöörkaameraga. Barcelona lennujaam metsavahirohelisest, tolliohvitseri kahtlustav kahtlev nõutu nägu keerutades käes kahtlustuste allikat palalaikat lööb lõpuks käega. Järjekord liigub edasi. Veeretan peopesal esimesi vahetatud, seetasid ühel mündil kuningas Juan Carlos teisel samasugusel sõõris põskse Franco portree, palju täpsema tiitliga Hispaania juht jumala tahtel. Maksta saab mõlemaga. Sihin objektiivi maja seinale maalitud loosungile ja teenin möödujatelt ootamatu aplausi. Olin pildistanud loosungit, mis nõuab iseseisvust katalooniale. Kuidas lõhnab kollane värv? Kolm katseklaasi fan Viru keskuse ühe saali seinal nuusutamiseks kollane sidrun, roheline, värsked heinad, punane idamaaturg. Bussiaknast vilksas mööda oliiviaedu pikkade puude ridadena pruun punakas mullal. Ümara võra varjus sorteerib trobikond naisi oliivi kurile ümber. Nii on iga viimane kui vili libisenud läbi kellelegi sõrmede. Seitsmeteistkümnenda sajandi TÖÖ seal, kus peaks olema Soome laht, on Soome laht, kus Peipsi on Peipsi, ka Võrtsjärv ja kaks jõge, Emajõgi, Pärnu jõgi, kaks linna, Tallinn ja Tartu, kaks saart, Saaremaa ja Hiiumaa. Ei ole kusagil näinud niisugusel hulgal kokku kuhjatud kulda ja hõbedat kui Hispaania kirikutes see pimestab. Et unustad endalt küsida, aga kelle kuld see õieti oli? Mõni müür, mõni tänavajupp on kui poliitilise plakatinäitus. Hispaanias on praegu umbes 200 mitmesugust parteid, seletab giid. Kaasturist jääb mõtlikuks ja ütleb siis tasa endamisi. Iidee spariadoc. Kihutame mööda ilmetust telliskivikarvavabriku müürist. Aga see on ju sigarivabrikus, töötas Karmen. Ja korraga on palmid rohelised ja taevas sinine ja seljataha jäänud sein ime huvitavas varjundis punakas. Ja see on see vilja. Flamenko, see on Hispaania tants, mida saadavad kitarride kastan jetid, milles on hispaanlase uhkust, väärikust, vaoshoitud temperamenti, mille jooksul on lubatud vaatajatega vahetada vaimukusi võtta vastu ja tühjendada publikust üllatatud veiniklaas. Või häbenemata provotseerida aplausile. Lisa braavo, braavo. Üks poiss laseb tänaval särki ajades jalaga palli asemel taga midagi kollast ja ümmargust seal apelsin. Apelsinipuud kasvavad ilu puudena kõnnitee serval. Apelsinid ripuvad käeulatuses, apelsine vedeleb rentslis. 17 see vilja auväärset perekonda peab ülal vaestehaiglat, mille laskis ehitada don Huaal. Too patune, kes elu lõpul muutis meelt ja sel teel lootis klaarida arveid taevaga. Kaks sanitari lähevad pooljoostes kanderaamiga, sealt vaatab elust lahkuja, tuhmub tilt. Kusagilt kostab laulu ja kastan jettide klõbinat. Läbi hospidali akna seletab silm hämaras ruumis kaht kuju. Ümber haigla riides rauga keerutab käed, pea kohal, tervisest pakatav tüdruk ja tantsib. See oli flamenko. Aga kui oleks võimalik uuesti staniasse sõita, kuhu läheksite kõigepealt, kuhu läheksite tagasi? Ma teeksin meelsasti läbi uuesti selle reisi algusest lõpuni. Ja kindlasti sõidaksin ma päeva ajal piki Atlandi rannikut Gibraltari suunas. Sadamalinnal Süüriasse, kus märk seekord jõudsime. Stuudio Tallinnfilm, filmi dokumentalisti Peep poksiga olime Hispaanias ühel ajal. See oli aasta tagasi. Meie teejuhiks oli Friedebert Tuglase reisiraamat. Mida tootusele? Meelte võlusõna hispaania. Ma räägiks alguses ta Hispaaniast vaid ühest oktoobri õhtust Kadrioru lossis Konrad Mäe mälestusõhtust, kus me istusime juhuslikult Lembit Lauriga kõrvuti ning ma arvan, et nii tema kui mina mõtlesime ka Hispaaniale, Lembit Lauril oli rei sees, meil sinuga oli reis seljataga. Ning võib-olla just sellistel tundidel saadki õieti aru, mida selline sõit tähendab. Sest alguses on ainult minek muljed ning alles pikkamööda hakkab kõik sättima. Ja muljeid. Muljed on tõepoolest väga ja väga palju. Ainuüksi linnad, kus me viibisime Madriid, Barcelona, Murcia, Granada, Sevilla Toledo, ainuüksi need nimed räägivad nendest muljetest, mis settimatult üksteise peale nagu järgnesid, millest ei jõudnud nagu õieti väljagi puhata ning mille tähendust mõistad. Alles hiljem ei jõua muidugi rääkida selle maa ajaloost, selle maa kultuurist, arhitektuurist, kunstist. Sest see oleks väga pikk jutt. Kuid võib-olla mõned sellised pisikesed, kuid väga inimlikud meenutused sellelt reisilt. Näiteks mul on selgelt meeles meie grupi daamide näod. Kui kuulus Maatodorse vilja tänaval, jättis sinuga hüvasti su kätt suudeldes. Ning On veeres meie võluv giid Maria kes laulis kaua-kaua, kui me sõitsime bussis kordabast toleedosse on meeles terve õhtu Andaluusia tantsudega kus üks tants järgnes teisele, muutudes järjest metsikumaks järjest rohkem ja rohkem kaasatõmbavamaks. Ning kui meenutada nüüd seda, et et ümberringi istusid temperamentsed, lõunaameeriklased lavalaga, tantsisid hispaanlased kogu seda kaasaelamise rõõmu, tantsimise rõõmu, mida nägid enda ees siis unustasid tõepoolest ära, et, et oled üksjagu kaine põhjamaalane ning plaksutasid ja karjusid ka ise kaasa. Hispaania Se Konrad Mäe tõotatud maa mille poole ta püüdis ning kuhu ta lõpuks ei jõudnudki, oli kuni selle sõiduni tundmatu ning võõras ja kauge maa. Ning nüüd alles hiljem kõigele sellele tagasi mõeldes, mida sai näha ning üle elada, kogeda. Alles nüüd saad aru, kui tänulik pead olema inimestele tänu kellele see sõit tegelikult teoks sai. Aga kui me praegu satuksin Hispaaniasse, kuhu sa läheksid siis kõigepealt nii huvitav kui see ka ei tunduks, kuid eelkõige selles sünges ning surmani surmalinnaks nimetatud toleedosse. Ja võib-olla sellepärast, et huvi selle linna ning El Greco loomingu vastu tekkis mul juba ülikoolis ning need paarkümmend aastat, mis selle huvi sünnist on möödunud. On ainult seda armastust selle kunstniku loomingu vastu süvendanud. Ning tundub uskumatuna, et tegelikult ongi selles linnas käidud. Ja kui nüüd küsiksin endalt, kuhu ma läheksin kõigepealt, kui saaksin veel kord Hispaaniasse, siis ikka ja alati alamprasse. Generalisti. Need imekaunid, lossid asuvad kõrgel künkal väljaspool granaat taustaks Sierra Nevada lumised harjad. Nad on püsinud üle 700 aasta ja on Lauri arhitektuuri kaunimad mälestusmärgid maalimas. Maury arhitektuuri habras ilu. Alan praegeneralifina aedade rahu purskkaevude vaikne meditatsioon jätab hinge piiritu tänutunde inimese looja vastu. See ilu on nagu ülemlaul inimvaimuloomingu suurusele ja tekitab lootust, et inimese looming on siiski nii võimas ja lõputu et suudab vastu seista igale agressioonile ja hävingule. Võib-olla suudab osakesidki sellest ilusast Hispaania hingest edasi anda. Andresse korja kitarr, mis on jäädvustatud kontserdile, lambale, lossis.