Nüüd midagi Jüri järveti uuemast repertuaarist. Pugeja kuju Poola humoristi Ossenta Saliettanist. Sööbis teenistus, surmat, küsis direktor. Tseebiste muutus süngeks. Kaldma räägib, et et seltsimees direktor on idioot. Ütles ta aupaklikult. Pärast seda lõi silmad maha, kes, mida veel? Ülejäänud, kõik samuti soo veel kinnitanud, et seltsimees direktor püsib ainult veel rõngastega. Nagu te kohtaksite mingisuguseid kaebusi juhtkonna peale venitas, sõimas seltsimees direktorit talaks, statistiks ja seaks. Ja nii ütleski, huvitus direktor, tuletage hästi meelde. Seebist panid silmad kinni ja mõtles minuti. Ei. Kui rääkida täpselt, siis ta nimetas seltsimees pretult molkuseks satistiks ja pesemata seaks. Mispärast pesemata piss, direktor ei tea. Vastasseebistelgukesitades isegi imestasin. Direktor trummeldab sõrmedega vastu lauda edasi edasi. Paunis peab direktorit rumalakeseks, jätkas söömist ettekannet. Mauste väljendas seltsimees direktori kohta. Nii. Seebiste süvenes plokknooti, loll kelme ja võllaroog. Palun rääkige vaiksemalt, ütles direktor. Kordas Sipsistes Rosinaga. Aga võib-olla ta ütles lihtsalt huligaan, küsis direktor lootusrikkalt. Katri näoline täitis isegi ka huligaan nõustus teenistusvalmilt siibiste. Mulle tundub, seletas direktor etena väljenduses sõna võllaroog asemel oli ainult huligaan. Ei, ei. Selles võiti mitte kahelda. Sõna võllaroog. Ma kordasin spetsiaalselt endamisi, mitu korda, et mitte unustada. See fraas kõlas täielikult nii. See võllaroog peab sattuma trellide taha. Direktor hingas raskelt. Aga Saarman, meenutas ta, mida see minu kohta lobiseb? Midagi saarlane, puhkusel Tseebistavast plokk Moody ja hakkas seda läbi vaatama. Vana lollike, luges ta. Seda ma teile juba rääkisin, seda ütles ristlaine. Hea, kui ta Maningi pannakse. Seda ütles mõndel mandril teate ja protsess ja, ja suur härra seletas kaasik karjerist. Seda ütles see uus plaasi osa, kui seal plaaniosakonnast. Unustasin, kuidas ta nimi nüüd oli. Seebist väljus kikivarvul kabinetist koridoris, nagu alati vestlesid omavahel kaasteenijad. Lähenedes nendele, ütles Tseebiste murelikult. Meie kurat, on jälle halvas tuus. Järgmine stseen aga toimub hoopis teises õhkkonnas. Killuke baarileti äärest. Ja Ra. Laava ütlen, suvi on ööjas, ükski kägu ei kuku enam ja puksid sinagi paar korda. Aga mis sellest, küsin mina sest minul pole mitte midagi mitte kellelegi vastu, inimene on inimene ja selleks ta jääb nagu iga teinegi ta suitsu teed. Aga siiski, kõige tähtsam on loodusmade mätta peale, midagi ikka sooja ka saab ja sina lõikad. Muidugi, vahel lõigatakse ka. Direktor lõikab preemia ära, tramm lõikab jala otsast ära. Terviseks. Aga ei ole terve. Mina ka mitte. Kui ma väike olin, ei sallinud ma sümfooniaorkestrid, see ajas mind naerma. Aga sa tunned seda sissi. Laulan sulle, mees, see oli siis, kui Oleviste kiriku torn põleb või midagi sellesarnast, voolsen ratsioon. Ah nüüd on kõik õnnelikult mööda. Muudkui pinguta praegu, praegu on jälle habemed moes. Leiu palume veel kaks klaasi. Kunstiajalugu sõber, sul on väga rikas inimene, teadis, milleks ta võimeline on. Muidugi mina, mina eelistan mustasõstra Nieebist. Võtame mere sügavused. Seal ujuvad igasugused laiaks litsutud kalad v siduv, oleme palju paremas olukorras. Vaata juustu. Aga ratsamais ta käis väga hästi, sõidan trammiga, aga mis seal oli, mul ka seiklus. Keegi küsis minult, mida te õieti taat. Bernina ei osanud vastata. Leiu veel kaks jääkunst ja elu, sellest võiks väga palju rääkida, kuid mis on kunst looduse stiihia vastu? Looduse jõudu võivad meile väga palju teha, kui nad ainult tahavad. Ma, mina väga armastan metsas istuda, mets on tervis ja piimlaiu nagu ennist pelgaks. Mina, vennas ei ole kunagi kannatanud, muidugi, vahetevahel juhtub mõni Saakal teele, et niisuguses elama käte alla. Põhiliselt me võime rahul olla, kui on, mille üle olla. Kui reporter kavandab intervjuud, siis püüab ta oma küsimusi ritta seada nii, et luua tervikut, anda kogu loole voolujooneline kuju, et oleks võimalikult väiksem takistus. Et ei tekiks keerissõitjat intervjuu libiseks kiiresti, nagu ütleme ilus laev. Järgneva kohta seda vist öelda ei saa. Sest iga küsimus on ise ooperist, nagu tavatsetakse öelda. Liikusin enne tänast kuulajate seas ja küsisin, mida tahate teada Jüri järveti käest. Siin on valik tervest küsimuste reast märkmikus. Esimene neist. Kui teile samal päeval pakutakse sama osa raadios, televisioonis, teatris ja kinos, kuhu läheksite? Kui aeg võimaldab, siis igale poole. Hästi, aga kui teile vabal ajal samaaegselt pakutakse pritsipartiid, malelahingut, pingpongi või piljardit, mille siis valiksite male. Olete üsna hea maletaja? Jah. Omasuguste hulgas päris hea. Teatritšempion jah, peale minu on seal veel ainult kaks mängijat. Nii et alati auhinnale seal kohal ja kas olete mõne nimeka mängijaga ka jõudu proovinud. Aastate eest? Ka meie vabariigi nimeka maletaja, aga ta oli siis noor nimelt Rostjas, Klenski. Oleksin maleklubisse. Ja maleklubis teatavasti ei ole vaja tutvustamist, kes sa oled või mis sa oled lihtsalt nagu kellegile mängida partii malet. Ja ma tegin ettepaneku Rostessenks mängida üks partii malet, ta ei nõus, hakkasime mängima, ei ta ennem ütles mulle, et no kuidas, kuidas ma teie vastu mängin. Alguses mõtlesin, pilkab, hakkasin mängima, vaevalt see mäng keskmängude lükkas, malendid kokku, alistus, mina ei saanud aru, milles asi olla, mängisime teist korda jälle sama kordus. Ja siis ta küsis mu käest. Kas Paul Keres ka siia tuleb? Ma ei tea. Ja tegin ettepaneku mängida kolmas partii. Ta ütles, et pole mõtet, et tema minu vastu isa. Ja siis mul hakkas kuidagi nii. Koit mõtlemist, vahetab mind kellegiga ära. Ja ma küsisin, kelleks te mind peate? Ta ütles Miki elaseks, Ahto ja kusjuures mul ei ole kehasega üldse absoluutselt mingit sarnasust, maga mängustiilis, nähtavasti mingi sarnasus ikka on. Mängustiilis seal ja mõtlesime, mis tähendab psühholoogiline moment malemängu juures. Ja mida te kingiks sõbrale sünnipäevaks minu märkmikusse üles märgitataks küsimus. Midagi meeldejäävat. Näiteks jälle oleneb sõbrast. No oletame, et see on Voldemar Panso. Voldemar Panso kingiks endale tasku muma, tan matka ja armastab liikuda. Taskunuga turistil üks esmatähtsusega asi. Ese. Tal on see juba? Jah. Ma kinkisin talle selle, keda te peate populaarsemaks inimeseks Nõukogude liidus Eesti NSV-s Tallinnas. Kivimäel Nõukogude liidus kahtlemata kõige populaarsem inimene on. Ma tean teistele kosmoselenduritele liiga teha, kahtlematult järsku, minu meelest? Eestis. Paul Keres. Tallinnas kui jätame kirjeldanud Eestimaa peale Tallinnas Väga huvitav küsimus, ma tahaks sellele vastata. Ei oska, tõesti, ei oska, nii ruttu vastad. Kas te olete esinenud kunagi ilma honorar itta? Olen küll. Küsimus huvitab rahvamaja juhatajaid või? Kuidas te muide kriitikasse suhtute? Kriitiliselt nii haga kiitusse arvestanud seda hästi. Aga millal alati oma elus tundnud kõige suuremat hirmu ja jälle vastupidi, kõige suuremat rõõmu. Kõige suuremat hirmu? Võib-olla viimaste aastate jooksul hirmu ma olen elus palju tundnud. Vast viimaste aastate jooksul kõige rohkem, kui ma läksin autojuhieksamil kõige suuremat rõõmu, kui ma sain läbi. Kas esimesel korral saiti läbi ei saanud, teisel korral oli muidugi põhjust rõõmustamiseks ja hirm oli umbes samast perioodist, kui ma tegin oma esimest proovisõitu. Ja mu kõrvale sõitis inspektor, ma sõitsin vaja kõrvalisi tänavaid mööda. Just maja ees peatas mind inspektor ja Ta oli väga heatahtlike muiges, ütles Järvet. Olete palju teiste kulul nalja teinud, kas teeme nüüd teie kulul nalja? Grafis rulaga. Te olete kogu aeg minu käest küsinud, kas ma tohin teile ka küsimusi esitada ja proovige, kui ja on ilma ette valmistamata küsimustele vastata. Sauel, ja teate, ma ütlen teile, kes on kõige populaarsem inimene. Kõige populaarsem inimene sauel on kahtlemata saue jaamaülem. Sellepärast et ta kuidagi väga inimlikult oskab hilinejaid rongile peale aidata, tähendab vile või tõstab selle oma lipukese üles üles võib-olla viis või 15 väga vajaliku sekundid. Istung on ette nähtud ja mina tean kõige populaarsemaks inimeseks sauel saue jaamaülemat. Nii muidugi siis võiks öelda, et kivimäel on kõige populaarsem inimene. Kirjakandja, kõik teda ootavat peale kirjade ajalehtede toota veel pensionär koju ja teda väga oodatakse ja kui kirjagendad nähakse, siis on kõigil hea meel. Näete, olemegi lahendanud ka Kivimäe kõige populaarsema inimese. Õhtu viimases osas lehekülgi Jüri järveti enda loomingust. Alustame värss looga. Vaguniku viis üks mees käis igas jaamas maas, pidžaamas. Ühes sõi, teises jõi, maitses natuke vinni, kolmandas jalutas daamiga perroonil käe alt kinni. Nii igas jaamas. Mees käis pidžaamas, ülemus nägi, tegi viisaka reveransi. Kupees jäi üksinda pudel pomerantsi kõrvalkupees, kes mängimas pressarantsi vagunisaatjale laulis romansi. Nii siingi nagu jaamas, mees ikka pidžaamas. Ning lõpuks küllalt end väsitas ja haigutus kippus suule mees magama, heitis ja asetas pidžaama riidepuule. Katkenud Jüri järveti estraadilavastuses kevad puhkekorrus. Tere. Tere. Tere. Ma olen määratud siia tuppa. Väga möll. Saame tuttavaks. Me olime Mesi värv, muusika enda sisse kultuurimaa, tegeleme sellega. Rõõmusta. Ma arvan, et ma olen siin närvidega. Teie voodil, seal. Öölamp on kahe peale. Tavaliselt on nii, et see ja seal asub tuppa elama, selle öölaual seisab lamp. Ahah, aga juhul, kui mind ei ole kodus, siis võid lambi oma lauale. Malet mängitav. Ja mängin hästi. Mitte hästi. Proovime. Oleme pisut väsinud, meelsasti puhkaksin, ohoh, puhake, puhake kõik, tulime siia puhkama. Rahulik. Kas te jahiga armastate? Sõita? Pole kunagi sõitnud, ka ei ole suuremat lõbujahiga sõita. Seal lendamiseleviisardale ainult unes või paremini lennata. Ja närvidele on väga kasulik. Ma olen olnud ülettingutanud kultuuritöö, mõistate, kritiseeritakse orkestrisse, tuleb vahel loodist mängida, tse pingutab. Talvad sümptomid. Hakkasin õhtuti kodus istuma, luuletusi lugema. Ja kui sa saad seltskonna inimene eraldub massist. Antituusik, öeldi, kilpnääre kasvab siselt poole. See selgus, et vastupidi. Kui te magate juba või ei magada, saab siin palju. Muide, minul on komme rääkida magades. Et kui ma öösiti midagi ütlen, siis pole mul tarvis vastata. Unes, ma räägin ebateadlikult elus seda juttu. Nakatav vest ja ahv ei magage magage. Õhtul on meil klubis väike isetegevuskontsert. Mul tuleb esineda. Mängin akordioni, millel on 80 passi. Päris palju vees. Ega ma kõigile ei mängi. Praegu harjutan pisut, ärge laske ennast segada. Mis juba lihtsalt üles tuli, läks üle minul ka võõras kohas alul raske magama jääda, kuid hiljem harjub. Meeldib teile, muusika? Hea, kuid ainult hea muusika. Ei, mulle ka. Ma ei salli sümfooniat. Palun mängisin kodus natuke Kallelt, aga siis läks seal, rahvamaja, jättis, pandi trummi lööma. Praegu olen kultuurimaja muusikasektsiooni liige. Vägime pidudel ja matustel. Kas ma tohin teile pakkuda lusikatäie kalamaksaõli vitaminiseerida? Täna nii? Olete abielus ja õnnelikus ja haamil, aga elame naisega juba üle aasta lahus. Mispärast ma käisin vahepeal kellegi teisega. Ta võttis seda südamesse, läks ära oma ema juurde. Ütelge mulle, kuidas ravi on büroovionio. Meditsiiniline personal on peamiselt naised ja arst. Jorst on, Kaja räägib kahte keelt. Kui tahate sademeid röntgeni alla võideldud läbi valgustada, kui tuba on külm, lubab teil oma lahti kütta. Kuidas toitsin, nii hull toit? Toit on mitmekesine. Kui üheks lõunaks on keedetud kotlet kartulipudruga, siis järgne päeval Pitki kartulipüreega, kolmandal pikk poiss, tambitud kartulitega ja neljandal lihapallid muljutud kartulitega. Viiendal päeval haks lits sellel nädalal. Vaheldust ei saa nuriseda. Suitsetate, või palun? Mulle öeldi, et toas ei tohi suitsetada, seda keegi ei kontrolli. Ma peidan pabeross, joodsad öökapi, kuidas kordan, üldiselt kõvasid. Järjekord on väga kõva, majasse tulles peab jalgu pühkima ja, ja peale lõunat peab olema eeskirjade järgi vaikne tund. Siis on kõige parem majast lahkuda. Aga peale kella kahtekümmend kolme algab valve, õel öötund. Kui te tulete hiljem, siis ma soovitan teile majja pääsemiseks kasutada. Haki kolm lühikest koputust ja ma tean, et olete teejuhid, on siin küll kenad kurjaad. Loo elukutse jätab oma jälje. Nad ei usu, kui neile pisut Luisad, jah? Ei, ma ei ütleks, et nad oleksid eriti vastutulelikud. Vabalusin, ühtavalisin, loodi lehte keerama, ütles ära. Ei tulnud. Kuidas teised puhkajad, seal. Oli igasuguseid inimesi tootvalt töölt kestlik kaalu juurde võtma juhtivaid töötajaid, kes kaalu maha võtma. Isegi neid, kes ravivad ennast. Naised On ülemisel korrusel. Nende vanust on võimatu kindlaks määrata. Lobisevad päris huvitavalt, kuid piljardit mängivad võimatu, harva. Koristaja kurdavad, et naistetubades rohkem tööl käia ja staal tuli need pruunide silmadega loosil päris huvitav kuju ja armastab valget veini. Aeglasitaal. Päev läbi kallab peas ruudulist rätikut, siis selleks, et mõtteid koos hoida. Ütleme talle, abielus, aga ma ei usu. Ei usu, räägib sinu igav ja igatseb kodu järele. Muidugi pole, ma arvan ka, kas soovid klaasike ematogeeni, härja veri ei, ei, ei elagi. Kuule, muide, kas tahad, ma räägin sulle uut valdsid, kurvad Ma lähen ja jalutan. Ei muidugi muidugi. Veinibaar on järgmises põiktänavas. Õhtul puhkeõhtul ei tule, ma ei tea, eks näe, ei tule. Tule, tule, tule, mitmekesine meelelahutus. Koroonat võid mängida. Mõned kettad puuduvad, aga midagi seal ikka on. Suurt ketast me igatahes olen näinud. Jumalapallid võid pingpongi mängida. Televisiooniaparaat on, aga ei tööta. Tule, tule, eks. Nägemist. Oleme rääkinud paga. Tegime pugeja. Lisaks muule meelelahutusele on meil täna külas klaverimängija. Ütle medaleid kõik tere. Alustame oma tänast õhtut tantsuga. Olete nõus? Milid tantsude soovita. Hääleti, tantsime kõik Valti. Vabandage on teil natukene aega ja palun. Lähme natukeseks üles. Te olete vist Uust olnud? Oot, ma lähen ees. Palun, siin nišis ei sega meid keegi. Mu nimi on Puusepp, elukutselt olen Rätsep. Väga rõõmsaks. Milles asi on? Mul on pudel likööri, võtan ära, aga ei, ärge kartke. Ega siia keegi ei tule. Kastame natuke keelt, vaata, siin ei saa teisiti. Ma, miks ma ei ole muidu söögiisu ja lähed sööma, toit ei lähe alla, oled aga natuke võtnud, teine minekust. Te võtate siis iga päev? Ei saa teisiti sööma, ometi peab. Ja, aga ega ma ei ole alkohoolik. Üksi ma ei võta ikka seltskond ja väike jutt ja palun tehke suuseks. Sast lõõri ei ole märganud, tarvitate, see on siin kangelt keelatud kama, võtan kartulid peale. Ja, ja see teeb analüüsi segaseks keegi kindlaks, mis sul sees on, on proovitud, on küll. Tehniliseks. Olgu, teeb puhkus, sisukas, soovid hammustada lihapirukat, Eimalikeerivale lihapirukat ei taha, et noh ja noh, eks ole, elul pole vigagi. Kärbsed sumisevad valguse kiirtes, päike soojendab ja sünnivad Sa liblikad, loodus võimutseb nii. Ravi läheb kehvasti, miks puudub efektiivsus ja näe, kahe nädalaga võtsin kaks kilo maha jäi ja nad ise ka imestavad. Jah, näed, käed värisevad ja nad ei saa sellest jagu. Ja arstiteadus on meil veel ikka lapsekingades ja palun ei tohi võtta. Ega mina ka ei tohi, aga et me oleme praegu raviv, siis ta ei tohiks ju halba teha. Võtke, võtke, Tahate tantsida, palun, mida? Hätti? Daamidele. Järgmisele loole on kiri järvek pannud pealkirjaks mosaiikjutud kuulakem neid autori esituses. Mosaiikjuttudest kaks, fragmenti. Esimene. Sel päeval kohtasin ma teda kolm korda hommikul, ta seisis tütarlaste ühiselamu ukse ees ja naelutas oma pilgu igasse väljuvasse neiusse. Ma püüdsin temaga juttu teha. Ta ütles, mul pole aega. Lõuna ajal nägin teda üliõpilaste kohvikus. Ta tegi mitu tiiru ümber laudade, kus istusid naistudengid, küsis luba mõnesse lauda istuda. Lubati, istus, ei lubatud, ikka istus. Ma hõikasin talle. Istu siia, ta vastas ei ole aega. Ning jooksis järele neiule, kes parajasti väljus. Õhtul märkasin teda suveaia tantsupeol. Ta sõelus kord siia, kord sinna jäi jalgu tantsijatele, kõndis läbi kõik pingeread, jooksis igale poole, kust kostis noortel naeru. Piidles läbi kõik pargid puiesteed, kuni istus ootamatult mu kõrvale pingile. Puhkad, küsisin. Ei, töötan praegu terve päeva. Kuidas nii? Olen filmide juures režissööri, otsin tüüpi. Kas tütarlast ja peaosalist on see raske osa toitja? Trenni lõpp on veel kirjutamata, aga tüüp on juba valmis kirjutatud ja milline ta peab olema? Ta naeratus peab mõjuma kolm meest. Ja muud ei midagi. Kas sa arvad, et sellist on kerge leida? Olen läbi otsinud juba kolm linna öise rongiga sõidan Riiga. Aga kui sealt ka ei leia, siis sõidan pärnu. Pärnust Tallinna komandeeringuid pikendama ja sealt edasi minski. Ja sul on raske töö? Nuriseb ainult. Jalad on väsinud. See oli režissöör, kellel töötades pea puhkas, aga jalad väsisid. Ta ütles, et ainult tema käe alt tulevad tõsised kunstimeistrid ja panin seepärast oma õpilastele ainult kõrgeid hindeid. Ta ütles, palun palju ideesid. Ja rääkis terve õhtu teiste mõtteid. Ta väitis, et õppida tuleb klassikutelt. Jutustas õpilastele oma eluloo. Ta ütles, et kunst kuulub rahvale ja kritiseeris teravalt rahvast, kes ei saadud aru tema loomingust. Ta õpetas, et kunstis peab nägema eelkõige head ja tegi maha oma kolleegide loomingu. Ta ütles. Elu on ilus ja rääkis, mis ta unes nägi. Ta kõneles, et kunstiinimene peab olema rahva keskel ja ehitas ümber oma maja kõrge aia. Ta ütles maha bow hellus ja pidas nädala aegumas sünnipäeva. Ta ütles. Ja näitas õpilastele oma elukindlustuspoliisi. Ta õpetas, armastage kunsti endas, aga mitte ennast kunstis. Kuid ise käitus just vastupidi. Ta õpilased läksid estraadile ja olid oma õpetajale tänulikud sest andis neile kaasa paljumad. Sellega lõpetame täna kohtumise Jüri järvetiga. Poolteise tunni jooksul jõudsime esitada ainult osa tema mitmekülgsest repertuaarist ja teha põgusa tutvumise tema kui mitmepalgelise kunstnikuga. Uute kohtumisteni teatrilaval, estraadil, raadios, televisiooni ja kinoekraanil.