See pill paistab kaunis vana olema. Kui palju aastaid teie käes on mänginud? No see bell ei ole muuga just kaua mänginud, aga pill iseendast juba ikka 60 aasta kantis vana. Aga mul on veel teine pill, mis veel vanem, millega ma eluaeg olen, mängin ja aga see ei ole praegu, näevad korras, katsume sellega läbi ajada, mis meil siin on praegu. Aga missugune oli pill? Mis teie käes esimest korda hääled sisse sai? See oli üks üherealine väike lõõts ja siis oli mul kaherealine. Ja sellega ma juba siis mängisid Seliste rahvamajas esimest, see oli juba seitsmeteistkümnendal aastal, siis ma olin 12 aastane. Aga millal see päris esimene kartsiskeli ahkuma mängisin, no selle ma mängisin selle väikse pilliga ikka, mul on need lood ka veel kuidagi meerimise esimene hakkasin kahe realasega. No täna me muidugi seda lugu ei hakkasin mängima, aga veerida mul kuidagi veel jään kuidagi nagu ikka esimene asi võtta laps lastele jääb ju kõik väga hästi meelde. Kui väike laps te siis olite? Seda raske ütelda, aga esimest mada naabritalus olime kunagi seal oli ka lõõtspill ja siis tulid nendel seal külalised ja mind pandi siis seal pildid läigib vaheliselt pildi taga ja tulid sisse need võõrad inimesed, pill mängib, aga kedagi seal ei ole, pois pillidega, kaduvpoiss oli nii väike veel, poiss oli pillidega kadunud sel ajal ja, ja poiss koolis muidugi ka ei käinudki, seal ei käin jah, ja isegi koolis oli mul ka lõõtsapill ligi kooliõpetaja, keelan seda ära, ta teadis küll, et siis asi seal ligi ja laskis seal mängida õhtu vabal ajal, kui internaadis sai oldud. Ja kus olid siis vanasti need kohad, kus te mängisite? No sel ajal ütleme, maa olukorras olid need kohad kõikjal, kus mängida tuli, oli rahvamajas ja talgul ja pulmas ja no eriti pulmas see oli juba see peamine asi ikka seal tuli ju siis kaua mängijad, ütleme, rahvamajas pidul mängida tuli, ütled neli tundi mängida, see oli väike aeg, aga pulmas pulm kestis kolm päeva. No seal olid muidugi, ega siis üks pillimees ei olnud, oli ju, ikka oli pruudi poolt olid pillimees ja oli peigmehe poolt pillimees, siis, siis oli võistumängimine. Ei, see oli siis sedamoodi ikka langu pill pidi mängima, kui läksime siis sinna pruudi poole, siis pidi peine poolt kutsutud pillimees sel ajal mängima ja kui olime peeglipoolses, pidi pruudi pillimees mängima. Naer tuli ikka. Esimene ütleme, esimene öö oli hea mängida, kui selle Kotsadele sattus, aga kui siis teist tööd T4 tulin mängida, see oli juba raskem, esimene oli juba pulmaveetud. Nii et siis ei ennastki enam lõbu, vaid oli juba töö tegemine rohkem töötegemine, aga selleks tuli juba siis jõudu varuda. Hädas olla, kuidas jõudu varuti. Esimene öö tuli natuke tagasihoidlik olla, kõik selle pulma, aga aga kui te hakkasite juba nii väikse poisina mängima, kust see tuli, see mõte või see soov või see tahtmine, kas mõned isad või sugulased enne mängisid? Isa ei mängi, no väga vähe, katsus pilli, isa isa olevat kunagi natuke mänginud, aga ema isa oli siis endine vana külaviiuldaja on ikka. Nii et ja pärilikkus kusagilt natuke pärilikkust siiski oli, jah. Nüüd teil on omal suur täiskasvanud poeg, kas temaga pilli mängib? Ta mängib, aga ta võiks rohkem mängida. Mis mõttes ta võiks rohkem mängida? No ütleme kohaliku rahva keeles, et sealjuures peab olema üks, seda ei ole ainult mitte muud ei puhu. Aga mis see on? See on üks kohalik sõna meie seda nagu hästi ei tunne. See tähendab seda, no selle asemel jälle sõna särtsu kuda Harritsu, jah. Nii et põen siis pärnukeeles nii-öelda see ütleme kõige vanema rahva mingisugune. Kui ta tahtis ütelda, et vat peaks veel seal midagi juures olevat, siis mis seal ikka pannud, no olgu see põõsalt selles klassis kõlada veel mõned põlga lood.