Iga kukelaul ei tähenda veel vihmasadu või uue päeva algust ja muidugi hoopiski vähem tõsiselt tasutada võtta siis kui suleline laulumees raadios üles astub. Nii ka praegu. Esineja suurest püüdlikkusest hoolimata ei olnud raske märgata, et tegemist oli tehiskukega. Kunagi esines ta ka rahvakunstiõhtul. Seda aga vist igaüks siiski ei tea, et niisugust kiremist saab tekitada klarneti huulikuga. Selle pilli paljudest muudest kasutamise võimalustest aga räägime tänases saates lähemalt, sest nii on plaani pandud. Niisiis alustame kolmandat saadet sarjast Pikkolust korda passini. Raske oleks leida muusikažanri, kus klaarnetitel ei oleks sõna kaasa öelda kui välja jätta puht etnograafilised, orkestrid ja ansamblid mõnede rahvaste juures. Tänu sellele on klarnet üks kõige tuntumaid muusikainstrumente ja langeb ära igasugune vajadus tema välimuse kirjeldamiseks. Kuid tämbrit, mis on väga mitmepalgeline, tasub meelde tuletada. Abimeheks on täna Eesti Raadio estraadiorkestri pillimees Viktor Reinla. Milliseid klarnetiliike. Üldse eksisteerib, nende perekond on olnud väga suur mõned sajad aastad tagasi, kuid on säilinud praeguseni kaheksa erihäälestusega instrumenti. Kui alustada kõige kõrgemate nimetustega, siis oleks Piccolo klarnetit nendega, siis mängitakse hästi kõrgeid partiisid. Kasutatakse neid sümfooniates ja ka puhkpilliorkestrites. Palju võimalusi näidete pakkumiseks on andnud meile Ravelli boolero ning ka Piccolo klarneti kõlaga tutvumiseks leiame siit noodirea. Rütmi markeerib koos väikese trummiga madalflööt. Järgmised plaanid ei tuleks juba siis A ja B-klarnet nimelt klarnet on väga paljude klappidega instrument, kus mängides paljude märkidega grammatiliste märkidega tekitab ta tehnilisi raskusi, on välja mõeldud selleks kaks klarnetiliiki A ja B. See kergendab mängimist teatud helistikudes. No ja siis edasi tulevad AlPclamledid bassetid edasi. Bassklarnetit on ka olemas. Kontrabasstarned, mis on Wilbee bassist oktav madalam. Seltsimees Rein tähtulidena stuudiosse kolme klaarnetiga nimelt Aabee klarnetit ja bassklarnet, millist häältedse huulik sellisel juhul, kui tal aga klarnet on külge pandud? Üks näide klarneti suure ulatuse kohta. Võis selgesti kuulda, millised suured vahed on klarneti eri registrites Vämbriliselt. Kuidas pillimehed iseloomustavad neid registreid. Madal register kõlab kuidagi pehmelt Mattimalt. Madal klarnet saab kanda küllalt süngeid meeleolusid ja niisuguses rollis kohtume taga Tšaikovski viienda sümfoonia alguses. Et asja mitte liiga ühekülgselt vaadata, siis meenutame võrdluseks tuntud vanaisa polkat milles klarnet alustab madalast registrist. Kuid ka alumistel nootidel on siin lustakas kõla. Klarneti tehniline liikuvus võimaldab teda kasutada orkestris ka rahutu harmoonilise fooni loomiseks. Šostakovitši viiendast sümfooniast saadavad kaks klarnetit koos riiulitega tšellodelt kõlavat soolot. Kuivalt ja ühelgi ametil mängituna on esimene partii niisugune. Orkestris kõlada nii. Dirigenti meil siin ei ole, nii et võib olla tempoliselt originaaliga päris hästi kokku ei läinud. Kuid teemale madal register võime panna punkti ja järgneb väike muusikaline vahetund, mille täidab Aleksander Rjabov. Oma klarnatiga. Kõlab nelsoni ballaad. Et kõik pillimehed korraga peale hakkaksid. Selle eest hoolitseb samuti Rjabov, kes klarnetipuhumise vaheaegadel ühtlasi dirigendiks olla. Kuigi klarnetit lasterikka, perekonna kaugeimad, eelkäijad on pärit Muinas-Egiptusest on see instrument niisugustel kujudel nagu neid tänapäeval tunneme nooremaid puupille. Umbes 1700. aastal tegi sakslane Johann Christoph Tenner põhjalikke uuendusi vana prantsuse vile Shalünnoo juures. Sellest sündis klarnet. Orkestrisse tuli klarnet siiski tunduvalt hiljem. Esimesed andmed näitavad, et üks Belgia helilooja kirjutas 1720. aastal partituuri vastava partii. Ja Prantsusmaal oli esimeseks meheks, kes selle instrumendi kasutusele võttis. Ramo ja seda 1751. aastal tervelt pool sajandit pärast Tenneri ratsionaliseerimistegevust. Sellest ajast hakkas klarnet ikka sagedamini ennast orkestrites puhuda laskma Taali meeldivaks avastuseks Klukile ning seejärel ka Mozartil. Aga et ta tänapäeval nii täie õigusega kuulub ka paljude rahvaste rahvamuusika orkestitesse on hästi arusaadav, kui vaadata, mida selle instrumendiga tehnilises mõttes saab korda saata. Keskmine register on ka pehmeregister. Šostakovitši 10.-st sümfooniast kuulasime esimeses saates katkendit kahe madala flöödimängust. Sama motiiv on antud ka kahe klaarnetiga, mis mängivad Justuma pehmes registris. Ka Tšaikovski kuuenda sümfoonia üks helgemaid teemasid on antud klarneti hoolde. Kõrges registris on muidugi klarneti tämber väga särav hele, rõõmus, tema nimetus on tulnud naturaaltrummidest Clarinost, mille tämber oli ka selge ja väga hele. Veel kord Tšaikovski viies sümfoonia seekord aga klarneti soolo kõrges registris. Kõige kõrgemate nootide kohta vist võiks kasutada iseloomustust kilkavad, kilkavad ja läbilõikavad kuidagi. Peaaegu alati kuuluka Dixilenud ansamblites klarnet ja siin saab küll pillimees ennast pingutada sageli just kõrgemate nootide välja puhumisega. Et madalamad hääled on enamasti pikematesse meestesse pandud võib-olla muidugi puhas juhus, aga pillidega on see nii kõige selgemate loodusseaduste põhjal. Bassklarnetit saaks ehitada kaks tavalist ja puumaterjali jääks veel ülegi. Et pill paremini puhuja juurde ära mahuks, on ta parasjagu kahest otsast kõveraks kuulutatud. Meenut tõdes mingil määral oma väliskujult saksofoni. Bassklarnet laseb suuremalt jaolt orkestris kõlada oma madalamatel nootidel toetades passi või soleerides, kuidas võiks iseloomustada keskmiste kõrgete kihtidega? Keskmine kõrge register ei ole enam nii sümpaatsed tekki, mingisugune Nasaalne tämbri kõige sümpaatsem register on madal register. Meenutame ühte helilõiku saatest, kus rääkisime flötidest kolm madalat flööti, annavad fooni bassklarneti soolole, Šostakovitši seitsmenda sümfoonia, teises osas. Kerges muusikas ei ole bassklarnet sagedaseks külaliseks, ent näiteid leiame ja kõigepealt jällegi Evald Vainu loomingust. Puupillide rühma madalaim instrument on fagot temast aga lähemalt juba järgmises saates, mis on kavas 20. novembril. Samuti kell 22.