Kell on kena kelguga hangest alla lasta. Kaugel luhal säravad jää ja lumi, vasta. Lumehelbed hiilgavad puudel, ehted, uued kadakatel karjamaal, seljas lumekuued. Tihane ja varblane. Aida ukse taga otsivad ja ootavad, et saaks iva, aga langeb mõni ivake, üks kui teine varmas. Iga kehvem kestake näljasele armas. Küll on kena kelguga hangest alla lasta. Kaugel luhal säravad jää ja lumi vasta. Reinhold Kamsen 1904.