Vikerraadio tere kaunist kolmapäeva kõigile algab huvitaja saade ja täna kõneleme ühest kummalisemast kuulsamast põnevamast vanimast Euroopa naise kujust parajoliitikumi ajastu meistriteosest, Willendorfi veenusest, mis leiti Austriast Willendorfi külakesest kujust, räägib ajaloolane ja kirjanike Milvi Martina Piir. Vanasõna. Parem on naeria silmi vaadata, kui nutisilmi on see, mille tagamaid avab Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. Ja Eesti rahvaluule arhiiviteadlane Liina saarlo räägib rahvalaulik Anna Lindverest kes on pärit Kodaverest. Nii et niisugused on teemad täna. Head kuulamist kõigile ja esimese loo mängib meil ansambel mirt ja selle pealkiri on eluluga. Euroopa kultuuripärandiaasta. Kas keegi ei võta kaasa lapse rõõmud endas kõnni oma südameraada, õnneliku halvana, haarama seda ja oi ja seda, mis siin Paaneebee. Ja meie tänaseks huvitav saate teemaks on kui nii võiks öelda Euroopa vanim naine ja samas üks salapärasemaid kummalisemaid kujusid mis on leitud ja mis on palju spekulatsioone sünnitanud. Ning juttu tuleb meil Willendorfi veenusest ja saates on külas Eestis Viinis elav ajaloolane, kirjanik Milvi, Martina Piir. Tere. Tervist. Ajaloolasena kui palju see kuju on teile huvi pakkunud ja kuidas olete selleni jõudnud, et temast huvituda? No ta on mulle huvi pakkunud nii ajaloolasena kui, kui inimesena ja temani jõudnud. Ma ei mäleta, millal ma temast üldse elus esimest korda kuulsin, ma arvan, et see oli üsna õrnas eas. Aga noh, ise ma muidugi nägin teda siis, kui ma, kui ma ise Austriasse asusin tema leiukoht asub, asub Austrias ja ta ise praegu ka asub Viinis siis loodusloo muuseumis. Aga ajaloolasena ma muidugi pean kahega õiendama hakkama, et kindlasti ei ole, ta ei ole ta Euroopa vanim naine, nii ei ole päris korrektne öelda, esiteks pole ta üldse naine, sellepärast et ta on ikkagi kujuda naise kujutis. Teiseks noh, küllap Euroopas elas naisi ka ka enne, kui, kui Willendorfi leinasse kivist välja nikerdati. Aga ometi, ta on ju üks selliseid vanimaid kujutisi, siis jah, et mis väljendab, et vot naisel on tähelepanu pööratud, et nii vana mees, kuju ma ei tea, et oleks või vähemalt ei ole ta niisugust furoori tekitanud. Ja see on täiesti tõsi, et need kõige vanemad inimkujutised olgu nad siis nikerdatud, kas kivist ja võib-olla mõned ka luust need on vist tõepoolest valdavalt ikkagi naisterahvad. No neile on antud nimeks veenus, see on niisugune üldnimetus nende kohta. Selle üle on muidugi ka vaieldud, nagu ikka ajaloolased vaidlevad kõigele. On vaieldud, noh, selles mõttes, et iseenesest veenus pärineb teenus kui, kui selline no ütleme, fiktiivne tegelaskuju, ta pärineb ju ikkagi kreeka mütoloogiast ja kui siis võtta siin arvesse ka veel mingisuguseid varasemaid eelkäijaid võib olla brittide juurest või Lähis-Idast või muistsest Mesopotaamias, Egiptusest siis ikkagi ei saaks sellised armastus viljakusjumalannad, keda me vähemalt nimepidi teame, nad ei, nad ei ole vanemad kui tsivilisatsioonid ise, et suured tsivilisatsioonid. Samas see konkreetne kujukene, millest me siis räägime, mida, mida nimetatakse Willendorfi veenus, eks see on neistikaat tohutult palju vanem. Et jällegi demodoteerimisele ka vaieldakse, need kõiguvad umbes 15-st 1000-st aastast 30000 aastani, aga noh, enam-vähem kuskil seal 23 25000 aastat võiks ta vanus siiski olla. Teada, või kui palju on vaidlusi erinevaid selle üle, et miks seda tehti, sest ta ei näe just ütleme nii, et kõige kaunim välja ta näeb välja lausa kummaline ja mul on isegi lugenud, ma ise seda näinud ei ole, püsti seistes ta ei seisaks püsti, teda on ikka hea käes hoida pigem või kuskil ta peaks toetuma. Ei, püsti ei seisaks, tal ei ole labajalgu ja, ja ilmselt ka tema torso raskuskese on niisuguses kohas võimatu oleks seda panna jalgele püsti seisma, kui tal need lavajalad ka olemas oleksid. Sellega niideta ilus ei ole, ma ei raatsi küll nõustuda, minu meelest on ta vägagi kaunistamisel, ei olegi näinud, olen pisike pisikene, ta on umbes 11 sentimeetrit, et pikk, et huvitav on see, et et ka pikkuse üle on võimalik vaielda. Tõsi küll, mitte suurtes ulatustes, aga nii umbes kahe, kolme millimeetri ulatuses. Minu meelest on ta ilus ja ta kujutab sellist lopsakat väga volüümikad naisterahvast riieteta alasti naisekuju. Maitse asi sügavalt, aga minu meelest on, on ta ilus. Ma pean muidugi nagu ütlema seda, et noh, eks minagi olin ju kaua näinud ainult ainult tema fotosid kas kusagil ajakirjas või raamatus või internetis ja enamasti need fotod on kahes plaanis võetud ka seestvaates või külgvaates emast kummast, paremast vasakust. Aga tegelikult on nii, et kui teda näha nii-öelda laidis päriselt, näost näkku siis erinevate rakursside alt ta on, ta on uskumatult ilmekas. Ta on uskumatult noh, selline ma ütleks, kuidagi vahelduv. Ta ei ole sugugi nagu sama ja tema kohta saab tohutult palju rohkem teada ainuüksi vaadates teda noh, ringiratast 360 kraadi kunstiteostega on mõnikord niimoodi, et et reproduktsiooni ei anna edasi seda. No kuidas öelda seda Kluidiumit seda, mis, mis kunstnik on temasse pannud. Ja seemis Veenuses on oma silmaga näinud, et ma võin küll öelda, et et see inimene, kes ta tegi oli tõepoolest kunstnik. Et selle sõna parimas tähenduses niisugune vanema kiviaja või pale oliitikumi. Michelangelo, või see on tehtud lubjakivi, see on tehtud lubjakivist ja ja suurte pingutustega on leitud üles ka see koht, kust kiri pärineb. Seonstranska kalju, mis praegu asub, asub praeguses Tšehhis Brno linna lähistel. Seal on niisugune noh, ta on küllaltki pikk ühest küljest lauge teisest küljest hästi järsk. Ja seal on siis noh, on arvatud, et, et eelajaloolised inimesed seal võib-olla pidasid ja ajasid sinna mingisuguste metsikute ulukite, karjud nad siis seal segaduses, kukkusid sealt kaljult alla ja siis oli neid oli kerge jahisaak. Aga et see kivi, millest on Hiinas valmistatud, see pärineb siis sealt. Ma huvi pärast vaatasin ka Google Maps'ile, et mis see vahemaa võiks olla villandurfiga, kus ta siis leitud on? Ta peaks olema linnulennult kusagil 130 140 kilomeetrit. Tundub täitsa mõistlik vahemaa, mida sellised eelajaloolised, kütid ja rändajad võisid mõistliku ajaga läbida. Aga milline on see lugu, kuidas ta leiti tegelikult mõne kuu pärast möödud Veenuse leidmisest 110 aastat? Ta leiti 1908. aasta augustis. Kas see oli vist seitsmes august, kui ma nüüd õigesti mäletan? Ja leiti Austrias Willendorfi nimelises külas, see asub liinist läänes. Sinna on ka tänapäeval väga lihtne minna, kui hakata Viinist sõitma mööda doonov äärset maanteed, noh, esialgu on kiirtee siis Grenzi agentsist veel edasi mööda Doonau kaldapealset. Ta on jah, võib-olla sadakond kilomeetrit sõita, Willendorfi küla on seal praegu täiesti olemas ja sealt kõrgelt, et siis toona kaldapealselt settekivimite seest ta siis leidub. Seal oli juba varem tulnud välja igasuguseid eelajaloolisi kondikesi ja kiradike selliseid töödeldud ja arheoloogid tundsid selle koha vastu huvi ja kaevasid seal, et ühtekokku on seal noh, kaheksa erinevat leiukohta, et ühes neist on siis Liinus leitud. Ja praegusel ajal On see leiukoht ka ilusasti seal tähistatud, et sinna võib turistina kergesti minna, see on hõlpsasti ligipääsetav, koht ei pea kuskil seiklema metsikutes paikades. Riidad on kenasti üleval. Leiukohas on, on ka püstitatud selline noh, ütleme meetri kõrgune Veenuse kuju. Et seal on just infotahvlid sealsamas Willendorfi külas asuka muuseum. Austriale on üldse iseloomulik see, et igas kolmandas külas on mingisugune oma muuseum, sellepärast et ta on niivõrd ajalooliselt nagu laetud maapiirkondades, et seal on alati midagi huvitavat toimunud. Et millel on siis muuseum pühendatud Willendorfi külas, on spetsiaalne muuseum, mis ongi pühendatud Veenustele niisugustele eelajaloolistele, naise kujukestele. Selle muuseumi nimi ongi Venuuseum. Et niisugune hästi hästi tore, hästi põnev muuseum, mis annab ülevaate kõikidest põdemalt enamikest, nendest kuulsatest kuulsatest naise kujudest Siberist kuni püraneedeni, neid on leitud väga-väga laial alal üle terve Euraasia ja nad kõik on siis seal sellised noh, ka paarkümmend 1000 aastat vanad. Aga see Willendorfi romaan kõige kuulsam, no ta on kõige kuulsam jah, mitte ta oleks kõige vanem on vanemaid. Aga ta on ilmselt oma kunstilise teostuse poolest kõige silmapaistvam. Noh, tõeline kunstiteos, nagu ma ütlesin, sest neid teenuseid on ju igasuguseid, mõned on tõepoolest väga primitiivselt töödeldud, võimalik ka, et nad on meistril pooleli jäänud kunagi. Me ju ei tea täpselt et paljud neist on väga primitiivsed, väga sellised robustsed mõnel juhul lausa fantaasiat vaja, et saada aru, et siin on olnud mingi kunstiline kavatsus, mis võib-olla ei ole teostanud nii hästi või tõesti ei ole lõpule viidud. Mõned on ka katkised, kellel on pea kadunud, kellel on mingi mingi muu oluline osa murdunud, aga Jahjus teenus see Willendorfi veenus on, on kõige kaunim ta kõige täielikum. No praegu, kus on Euroopa kultuuripärandiaasta, siis pärandan ta vaieldamatult absoluutselt, ja kui mõelda nüüd ajas tagasi ja siis uuesti jälle siiapoole siis kui palju on see naise roll, naise kujutamine ja kõik see muutunud ja mis sõnum võiks olla sellel veenusel sellest ajast praegusesse? Oh, seda me ei saa ilmselt kunagi teada ja samas on see ka võib-olla üks kõige põnevamaid küsimusi, mida üldse saab esitada ajaloolise materjali kohta, et üks asi on see, et kui me teeme kindlaks, et mis see on, kust see leiti, kui vana ta on, millest ta valmistatud on? Need kõik on sellised noh, ütleme faktiteadmised, kui meil õnnestub need faktid kindlaks teha. Aga kõigi niisuguste teadmiste taga on ju, on ju järgmine küsimus ja see on kvalitatiivselt täiesti kõrgema taseme küsimus, et mis on selle asja tähendus olnud mida see tähendas tolleaegsete inimeste jaoks, kes selle eseme valmistasid või seda kasutasid? Kuidas nad sellesse esimesse suhtusid, kuidas nad seda mõtestasid, kuidas aitas neil seletada oma maailma neile endile sest noh, mis nagu see ajalugu ja kultuur ja, ja, ja filosoofia, et noh, mis seal muud siis ongi, kui äkki inimene seletab iseendale oma maailm. See Veenuse otstarve või Veenused tähendus on lõputute spekulatsioonide allikas. Teadame seda kindlalt, kunagi ei saa, aga noh, mida on pakutud välja? Muidugi seda, et tegemist on mingi religioosse esemega. Et kuna ta on niisugune noh, lopsakas, kas naisekuju alasti, siis no muidugi seostatakse ta eelkõige viljakus, aga et võib-olla siis on tegemist mingi viljakusjumal lannaga mille poole ma teaks, palvetati või kuidagi hoiti teda enda lähedal selle lootusega, et ta võib-olla aitab siis ka päris naistel lapsi saada või rohkem lapsi saada. Võib-olla oli tal lihtsalt dekoratiivne otstarve, võib-olla niisugust daami peeti lihtsalt kauniks võib-olla see oli tolleaegne iluideaal, ega me ei tea seda, sest iluideaalid võivad ju nii tohutult muutuda ajas kui me mõtleme tagasi kas või Euroopa klassikalisele kunstiajaloole. Rubensi naised ei ole päris ideo iluideaal, mida me näiteks tänapäeval hindaksime. Nii et võib-olla oli tal ka lihtsalt lihtsalt esteetiline otstarve ja, ja võib-olla me pingutame üle, püüdes talle külge pookida mingit tohutut religioosset, et või kultuslikku tähendust on ka pakutud, et et see Willendorfi veenus kujutab reaalset naist, on näiteks pakutud ette kujutab, sünnitavad naist. Mina isiklikult seda ei usu, sellepärast et et olles teda ennast näinud ja päris noh, ikka tõsiselt uurinud lähedalt. Ma ütleks, et selles kujukeses ei ole pinget, tõeliselt pingevabad on stressivaba temast jääb mulje, nagu nagu ta puhkaks, nagu ta oleks lõõgastunud, kus võib-olla magab, võib-olla niisama unistab, on näiteks pakutud, et, et võib tegemist olla kunstniku autoportreega, kunstnik ongi iseennast kujutanud. Ehk siis sellelegi naine jah, miks mitte võimalik, ei saa midagi väita, muidugi, et see nii ei olnud, aga jälle mul on üks vastuväide. Ükski inimene ortoportreed valmistades ei, ei ole nii hästi tuttav iseenda tagapoolega. Ja Veenuse selg, tuharad, kogu tema tagakülg on välja töötatud niisama hästi niisama täpselt kui, kui tema esikülg, millega inimene loogiliselt on paremini. Ja kui mõelda, et noh, tegemist oli ikkagi peeglieelse ajastuga siis ei, ma ei usu millegipärast ma ei usu, see on muidugi väga tunnetuslik, eks ole, ma ei saa oma väite tõestuseks tuua mingeid fakte või uuringuid. Aga eks see kunstiteoste interpreteerimine paljuski ongi tunnetuslik. Mina isiklikult arvan, et kunstnik on eeskujuks võtnud küll reaalse naise võib-olla ta tabas mingi sellise hetke, kus Veenuse prototüüp siis oli see tema eeskuju. Noh, oligi niisuguses mõnusas lõõgastunud olekus võib-olla peesitas päikese käes, lebas kusagil maapinnal või, või puu all niimoodi mõnusasti pea sügavalt rinnal ja vot siin on öeldud, et veenusel puudub nägu. Ma ei ole sellega nõus, seda tuleb hoolikalt vaadata, klajoon annab väga selgesti märku, et ta nägu on väga sügavalt rinnale langetatud väga-väga sügavalt ja need kriipsud või selline säbru, mis tal seal peas on, et noh, siin on ka pakutud, et kas see kujutab endast mingisugust mütsi, sest on teada juba vanemal kiviajal osati kas rohukõrtest või mingitest kiududest punuda või teha midagi sellist, mis meenutas, nagu algselt selliste primitiivsed kudumid või, või heegeldust seal on ka pakutud, et, et võib-olla et need on juuksed, et tal on selline keerukas soeng tehtud, selline keerukas palmik või põiming pähe. Jah, see võib isegi isegi tõsi olla või lihtsalt on mingisugune müts jah, täiesti peas. Aga see nägu ei ole, see, see lihtsalt ei ole tõsi, see on see nii sügavale rinnale langetatud nägu ja see kuidagi panebki mind arvama, et minu meelest on, on kunstnik tabanud hetke, kus, kus Veenuse prototüüp on lihtsalt teinud endale mõnusat äraolemist. Ille Martina viie praegu kuulan siis mul on tunne, et te kirjeldate aega, mis oli naiste jaoks rokas just kuldaega, aga vähemalt üks mõnus moderiarhaadi aeg kus neil oli aega rahulikult peesitada olla ja nende roll oli ka paljuski olla ilus, olla tugev ning need hea meelega siis lasid fantaasial lennata ja tegid neid skulptuure võis see nii olla, et hilisemad aastad ja ajajärgud on asjadele no Euroopa kultuuriajaloos võib-olla mitte kõige paremad olnud, kuigi me ei tea, mis ajalise kuju sündis kuidas, mis tingimustel ise Kessel. No me ei tea tegelikult sama hästi kui mitte midagi meeste ja naiste rollidest kiviajal sellel ajal, kui, kui kirjalikke allikaid ei ole Ja siin on üks hästi suur oht, väga-väga suur oht. Me nimelt kipume oma praegu siin kaasaegseid sotsiaalseid ja sugudevahelisi suhteid pidama nii enesestmõistetavaks. Me kipume neid kandma üle ka varasemalt teleajastutele, varasematele aegadele. Lihtsalt inimestevahelised suhted ja sotsiaalsed rollid on niivõrd mitmekesised praegu, kui vaadata üle maailma erinevaid kultuure. Ja kui võtta veel arvesse see, mida me teame traditsioonilistest kultuuridest, noh, nendest, mis võib-olla veel hingitsevalgi, mis on juba täiesti kadunud, aga midagi on suudetud kirja panna, enne kui nad kadusid. Siis jah, see kõik on olnud niivõrd mitmekesine, niivõrd varieeruv, et. Me peame olema selles teemas väga-väga ettevaatlikud ja andma endale igal sammul aru, et see, mis meile tundub enesestmõistetav ja tundub, et see kõik on olnud aegade algusest saadik. See, see ei ole nii, see mis, mis siin enne ei jutuks tuli, et et kas tol ajal kuidagi elu oli, oli mõnusam, oli, oli aega päikese käes peesitada. Eks ole ju praegu ka aega päikese käes peesitada. Aga seda on nüüd küll tõepoolest arvatud antropoloogias, et et need traditsioonilised kultuurid kulutasid märksa vähem töötunde igapäevaseks elus püsimiseks, toidu hankimiseks, peavarju, Hand käimiseks, oma julgeoleku kindlustamiseks, kui need meie sellised moodsad kultuurid tänapäeval. Et siin on jah leitud, et mingisugused vihmametsade hõimud või rahvad, et neil ei tuleks uneski pähe töötada lihtsalt ellujäämise nimel kaheksa tundi päevas. Et nende arvates meie elustiil oleks ikka võrdlemisi ulmeline ja halvas mõttes ulmeline, peab ütlema, kuidas. Võimalik, et see kuju on nii hästi säilinud. Tamkivi ta ei olnud kuidagi lageda taeva all, ta oli ka maa sees ja mis, mis selle maapind ikka kivile deebetkivil ei ole ju vahet, kas ta on lihtsalt looduslik kivi või on temast mingisugune kuju. Nikerdatud, et ses mõttes ta ei ole habras. Aga tal on vedanud, et ei ole ehitatud sinna koha peale mõnda maja, et keegi ei ole teda lihtsalt ära visanud, tähelepanuta jätnud. No ta on nii eriline, et ma usun, et kui, kui ta oleks ka mõnele ehitusele varem ette jäänud, ma mõtlen tõesti tükk aega varem, siis kui noh, arheoloogiast, kui teadusest veel polnud undki nähtud. Ta oleks nii või teisiti tähelepanu äratanud ja keda oleks ikkagi alles hoitud, sest ta on niivõrd niivõrd eriline. Aga no kui lihtsalt rääkida sellest leiukontekstist, siis veenus leiti tegelikult lõkkeaseme kõrvalt tegemist ei olnud niisuguse nagu püsiva asulakohaga, vaid ilmselt selline natukene nagu lühiaegsem või ajutisem, selline peatuspaik, et kus lõket küll tehti, aga mitte niimoodi, et nädalaid ja aastaid ja, kuid ühes ja samas kohas see leke, tuhakiht ei olnud kaks ja miinus oli selle kõrval, ta oli nagu maetud sinna lõkkeaseme sisse või lõkkeaseme väga vahetusse lähedusse. Noh, niimoodi nagu paarikümne või jah, paari-kolmekümne sentimeetri sügavusele. Ta oli peidetud mingil põhjusel. Võib-olla tõesti oli siin mingi religioosne, põhjusatu, jahiõnne või viljakus on või mis iganes või, või olid mingisugused muud asjaolud, mingi oht näiteks sundinud teda peitma, et noh, seda ei tea, aga ta oli konkreetselt peidetud. Kas see küla praegu, kus ta leiti ka kuidagi on seda saanud ära kasutada selles mõttes, et tuleb turiste, kõik tahavad näha, kus see oli, mismoodi see oli, tehakse etendusi, tehakse õhtuid, kohtumisi, erinevaid kujukesi suveniire, müüakse tema kujuga. Nojaa, küla kasutab seda nüüd küll ja nad ei peagi väga palju pingutama selleks, sest, et nagu öeldud, viljandolf asub otse maantee ääres. See on väga maaliline maantee, seal on väga ilus on sõita Doonau ääres ja seal juba on ka esimesed kõrgemad mäed. Pakti all on see oma muuseum, Fenuuseum ja see on ikka moodne muuseum, mitte mingisugune kusagil kusagil tagatoas pisikene ikka ikka selline. Moodne jah, niisugused erinevad kolm teie lahendused ja ja loomulikult on seal on seal ka muuseumipood, kus igasugust sellist ajaloolist nänni saab osta, suveniire, külmkapimagneteid ja, ja see veenus ikka ikka on esemetel. Austria on vist millalgi andnud välja ka postmargi Willendorfi Veenuse kujutisega. Ta on jah, ta on kuulus noh, leiukohana aga no kindlasti rohkem tõmbab ligi turiste see loodusloo muuseum Viinis Natural History Museum. Kus teenust siis praegu asub, seal on need aja eelajaloolised kultuurid teisigi veel nende esemeid seal eksponeeritud miinus on siis üks neist kuulsamatest ja seal on see teenus siis kenasti paigutatud niisugusesse omaette pimikus oli selline pime-pime-pime koht, kuhu sa lähed sisse siis sa oled Veenusega täitsa täitsa oma. Et ta on seal väikeses nagu klaasümbrises või klaaskastis mis on kooli ja happe ja ma ei tea mille kõige kindel. Ja, ja valgustatud väga oskuslikult. Et mäletan ka, et kui ma teda esimest korda seal vaatamas käisin, siis ma ikka teda seal uurisin ikka kummargil ja pool käpuli põlv maas ja alt ja ülevalt ja kujutan ette, kuidas mind samal ajal tähelepanelikult jälgiti turvakaameratest. Et mis mul plaanis on. Temaga on mõnus niimoodi omaette olla, et see on niisugune pisikene, pime, pime, ruumikene, selline peenikene, kus sa saad minna sisse, olla täitsa täitsa omavahel. Reinasega. Aga seal ei ole nagu Moona Liisa on, et turistide hordid ja sa pead ootama järjekorras tükk aega Veenusega korra silm silma vastu seista. Vot minul ei ole küll niiviisi juhtunud, ei ole, ei ole kunagi järjekorda olnud, et seal on nagu väga väga mõnus olla selle kujukese ka omavahel ja ja lastele ennast kõnetada. Ja mind on veenus ilmselgelt kõnetanud ja see on ka põhjus, miks mina kõnelen siin, nii nagu ma praegu kõneleda No te kirjutate ka muinasjutte, te räägite nendest, öelge, kas sama kuju on ka andnud ainest muinasjutt? Reaks vot ei tea, et oleks kuna ta, Me oleme teadvustanud tema olemasolu ju alles sadakond aastat siis muinasjutud on nüüd sellised asjad, mis on nii-öelda rahva hulgas, aga ma ei oskaks küll öelda, et kui kaua võtab aega üks teaduslik leid muutuks nii-öelda rahva omaks ja läheks rahva hulka, et ta muutuks osaks kultuurist. Nii nagu on, nagu Austrias näiteks. Nende oma keisrisuguvõsa Habsburgide on osa nende kultuurist täiesti enesestmõistetavalt, nad ei pruugi teada fakte palju oma Habsburgide kohta, aga see kuidagi voolab neil neil veres, et noh, see teadmine, et, et nad on, nad on keisririigi järglased või, või pärijad. Minu meelest on see küll ikka tugevalt austerlaste sees, sellises austria identiteedis. Aviljundorfon eurooplase identiteedis. No vähemalt küll nende eurooplaste identiteedis, kes, kes oma kultuuriloo ja ajaloo vastu huvi tunnevad ja kunstiajaloo vastu, et ta peaks olema küll üks üks selliseid tuntumaid vanu kunstiteoseid, teda on ju õpikutes ja raamatutes niivõrd palju kujutatud, et isegi kui võib-olla inimene ei vii nimetust pildiga kokku, siis siis see pilt võib-olla tuleb ikka tutta ette, kui ta seda kusagil näeb. Ja kui veel ei ole tulnud, siis aitab sõber guugel või saate vaadata meie kodulehekülje pealt seal hobisid olema, alati Vikipeediat lugeda. Just aitäh saatesse tulemast, ajaloolane, kirjanik Milvi Martina Piir. Tänane vanasõna kõlab, parem on naeria silmi vaadata, kui nutt ja silmi ja Tartu stuudios on kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. Aprillikuu on naljakuu ja seetõttu on eriti sobiv aeg rääkida ka sellistest vanasõnadest, milles, milles on juttu naljast ja naerust ja naljatamisest. Parem on naeria silmi vaadata, kui nutt ja silmi on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis kaliku vanasõna materjali hulgas esindatud kõigest kahe rahvapärase üleskirjutusega näiteks leiame seda vanasõna Kuusalust 1903. aastal versioonis parem on vaadata naeria suhu kui nutt ja silmi. Küll aga on tegemist väga vana tekstiga, mis on olnud juba ära toodud eesti keele näitena näiteks 1732. aastal Talle Anton Thor Helle grammatikas ja sõnastikus kurtskefaste Anwaysungtsureznišansprahe ehk siis lühike sissejuhatus eesti keelde ja pärast seda on on seda vanasõna ilmunud mitmetes väljaannetes. Näiteks 1876. aastal leidub Se Ferdinand Johann Wiedemanni teoses austamine rännunud Oissar leebem, sellest on nii, et me saame seda suuresti pidada ka selliseks trükise mõjuliseks vanasõnaks. No parem on naeria silmi vaadata, kui nutta silmi annab tegelikult selgelt edasi mõtet. Naerev, naljatav ja rõõmus inimene on, on kaaslastele meeldiv. Et kurbust on, on kõigil raskem taluda ja vanasõna viitab ka otse, et just silmad on need, mis, mis reedavad siis inimese hingeseisundit ja just silmavaate kautome näiteks mõistame, kas inimene on rõõmus ja rahulolev või, või rusutada miski kurvastav naeru ja Naia väärtustavaid rahvatarkusi leidub muidugi rohkemgi. Eriti just Eesti materjali puhul on on kõnekas see, et nad esinevad vanema materjali hulgas harvade ja väheste kirjapanekutega. Et nii näiteks on siia mõisterühma kuuluv ja tänapäeval hästi tuntud ütlus. Naer on terviseks meie varasemas arhiiviaines esindatud kõigest ühe ainsa üleskirjutusega, et, et see on nagu väga huviväärne. No põhjuseid võib olla mitmeid, aga on ka kindlasti näiteks ka see, et et see on väga otsese sõnastusega ja seetõttu pole rahvaluulekogujad võib-olla seda käibetõde üldse vanasõnana tajunudki või see on andnud midagi nii argist, mida pole üleskirjutamise vääriliseks peetudki. Aga üldiselt selliseid rahvapäraseid ütlusi, mis siis annavad edasi sõnumit, et nali ja naer on hinnatud ja väärtuslik või mõjusam kui viha või lihtsalt, et lõbus inimene on kaaslastele meeldivam, kui muretsege, tige inimene on, on muidugi rohkemgi. Et siin saab nimetada näiteks sellised tekstid nagu nali on enam kui kopika raha või kust muidu nalja saab, kui nalja ei tee, parem naljas naerda, kui vihas võtta. Või siis ega lakatamine valla maksu alla ei käi. Või naljale on mitu atra, vihal ei ole ühtegi. Selline põnev vanasõna, nagu vana pagalalgi on naljamaad. Ja nende rahvatarkuste põhjal tuleb öelda, et naeru ja nalja tähendusväljad on vanasõnades vägagi mitmekesised. Ning alati polegi võimalik selgesti eristada, et millal on siis mõeldud sellist verbaalset või sõnalist nalja, millal pigem lustilist või, või kerget meelt. Ja naljast rääkivate vanasõnade juures ei saa ma kindlasti mainimata jätta ka neid, mis siis tuletavad meelde, et naeru ja naljaga tuleb mõõtu pidada. Sest ühest küljest võib nali tõeks saada. Ja teisalt ei võeta liialt naervate liiga rõõmsat inimest võib-olla ka tõsiselt. Ei peeta targaks. Et kõik on näiteks kuulnud vanasõnu, narri tuntakse suurest naerust või, või narri, naerab igaüks või siis näita lollile näppu, loll naerab ennast lõhki. Ja hoiatusena mõjub näiteks selline käsuline vanasõnad, ära naera, muki lõhki. Või siis sellist rumalust ja naeru seostab jälle tark, kes muigab. Rumal, kes naerab. Pole midagi parata, et selliseid selliste vanasõnade maailmapilt jutustab meile tihtipeale ettevaatlikkust ja ja manitseb mõõdukuseleja vanasõnade oluline funktsioon on olnudki just selline õpetlikus ja mistõttu sellist suhtumist ka kasvatuslikel eesmärkidel on, on rõhutatud. Kummalisel kombel on seda tüüpi rahvatarkusi arhiiviainese hulgas rohkem kui neid, mis siis naeru ja rõõmu heaks kiidavad. Et oleme ilmselt kõik lapsest peale kuulnud juba vanasõna, et pill tuleb pika ilu peale. Et sellised vanasaadan sageli palju, palju mõjusamad ilmselt kätkevad ka üldisemalt hoiatust kergemeelsete eluviiside harrastajale. Aga et naeru keelavate vanasõnade juurest siin natuke rõõmsam pööre võta, tuletan ma kohe meelde ka elu tasakaalule viitavat vanasõna. Naer ja jutt on naer ja nutt on kaksikvennad. Ja iseäranis nalja kuus võiks siis valitseda mõtteviis, et naer ja silmi on palju meeldivam vaadata kui nute silmi. Ja mismoodi? Udupeen suu laeva Niina paiga Siiba. Sele. Oodanud siin olen kaua veidi nuudleid. Suur häda on ta juba. Tuulesuu. Pauliad PUR mehena otsin oma Ta ju veel ja veel. Tuule suund. Ta on Ta Meetseeno sööda. Päritud laul ja tänase laulu põhjatust Eesti rahvaluule arhiivis. Ta on meile valinud Liina saarlo, Eesti rahvaluule arhiivi teadur ning kellest täna juttu tuleb, keda laulmas? Oleme täna kuulame Anna Lindvere esituses Kodaverepulmalaulul lenn Kibu. Kodavere suurima ja tuntuma lauliku Anna Lindvere sünnilt möödus Eesti vabariigi aastapäeval 140 aastat. Anna Lindvere sündis Kodavere kihelkonnas sääritsa külas kuid elas oma elu jooksul ka Mustvees ja Sadala külas. Ta oli juba noore tüdrukuna 20. sajandi alguses sattunud soome filoloogiatudengi Lauri Kettuse keelejuhiks ja küllap ta sai sellest innustust, mis kestis terve tema elu. Huvi Kodavere pärimuse vastu emissioon seda teistega jagada. Ta ei olnud muidugi nii-öelda klassikaline regilaulik, ta ei elanud kuskil metsa sees päikeses saunakeses. Ta oli eneseteadlik, nagu tema häälestki on kuulda. Ta laulis kooris, tegid kaasa näitemängudes. Aga ta oli suurepärane pärimuse tundja. Ta laulis vanu regilaule ja uusi Priinilise laule. Ta teadis vanu loitse ja oskas neid ravimiseks kasutada. Ta tundis ka Kodavere jutustamistraditsiooni ja oli suurepärane pajataja kuuldud lemm. Kibulaul on väga tuntud Kodaverepulmarituaali osa. Seda lauldi, kui pruutpaarile korjati raha. See oli selline lõbus mäng või ka omamoodi rituaal. Selle käigus korjati metallraha õllega aga sisse ja siis anti seda teistele juua. Anna Lindverest kujunes tuntuim Kodaverelaulik. Temalt on korduvat rahvaluulet üles kirjutanud nii folkloristid, keeleteadlased kui ka koolilapsed. Ta oli ainuke Kodaverelaulik, keda heliplaadistati 1900 kolmekümnendatel aastatel ja ta osales ka rahvamuusikaringreisidel. Ta oli ka üks esimesi eesti laulikuid, keda jäädvustati 1940.-te aastate lõpul toonase uudse salvestustehnikaga ning magnetofoniga. Nooruses sattus rannarahvajuttude tegelaseks, kuna tema vastu näitas ebatavalist huvi üles Soome tudeng ja külarahvas ei mõistnud, mis selle huvi põhjuseks oli. Ja kahtlustasid, et ju seal romantilised tunded olid. Hiljem sai Anna Linda restAga Kodavere pärimusesindusisik. Tema sünniju pandi rahvaalgatuse korras üles mälestuskivi. See kõik näitab, kuidas muutus rahvalauliku roll ühiskonnas. Ja kõige rohkem näitab see kindlasti seda, kuidas on inimestel vaja kedagi, kes teaks ja mäletaks kohalikke asju. Aitäh Liina saarla. Ai. Saada kätte. Saada, et linti Ööle moore. Need olid siis Reinsalu PR ning tänaseks on huvitaja saade läbi saanud. Olime Krista Rain, ma tänan teid kuulamast ja ütlen teile, et kõik nii rahvalaulud, kui vanasõnad kujurite saated on järelkuulatavad, kellele midagi kuulamata, siis kuulake uuesti. Järgmine huvitav juba homme. Tänan teid ja lõpetama jääb Vaiko Eplik, kõike head.