Vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me oleme nüüd veetnud päris kaua aega keiserliku köögis ja söögilauas. Aga võib-olla on meil ka väike õigustus, mis tuleneb kasvõi sellest sellistest asjadest ju nõukogude ajal üldse ei räägitud. Oli teemad, mida ei puudutatud ja teiseks, ega ei ole ju väga oluline, millist ust kasutada, selleks, et minevikku siseneda ja vahetevahel köögiuks on selleks igati paslik ja eks me tea ka oma kogemustest, mõnikord kui külalised tulevad, siis saab tuba ära koristatud. Aga mis seal köögis toimu, panna tegelikku pildis, sellest, millist korda tavaliselt hoitakse ja mis seal siis aset leiab, kui külalisi ei ole? Samas on ka vaevalt neid meie seas väga palju, kellel on olnud võimalus istuda kroonitud peadega ühes lauas presidentidega ja seega on ju huvitav vaadata, mis seal toimus ning see ongi suur vahe ja suur eeliskuju niisugune tegeleda ajalooga. Sellepärast olevikus elades ei ole mõtet silmi kinni pigistada, siis võivad olla väga kurvad tagajärjed. Aga mineviku puhul on ju väga lihtne panna silmad kinni. Ta jätte distudki ühes lauas Aleksander, kolmanda või Nikolai teisega ja naudib neid roogi, mida parajasti pakub. Nii et olgu sissejuhatuseks väikene õigustus, miks meie teema on natukene kergem aga samas avab ta meile võib-olla kogusele sarismi olemuse natukene teises valguses, eriti minu põlvkonna jaoks, keda koolitati Nõukogude ajal, kujutati seda kui verist ranni art, aga tegelikult on seal ka väga palju inimlikku, mis loomulikult ei tähenda. 19. sajandi lõpuks, 20. sajandi alguseks oli see poliitiline süsteem ennast sisuliselt sellises vormis, nagu ta eksisteeris Venemaal ammendanud. Ega muidugi, mis puudutab konkreetselt seda toitu, mis jõudis esimeste kategooriate laudadel. Ega neid kirjeldusi eriti palju ei ole. Ja põhjus on tegelikult väga inimlik ja lihtne, kui see on nende inimeste jaoks igapäevane asi, siis ei ole ju mõtet seda nii väga põhjalikult kirjeldada, käibki igapäevaste toimingute juurde. Ja mis puudutab nüüd näid madalamate laudade ajutisi külalisi siis seal on nisukene, eufooria, vaimustus pääses sinna ja ega need kirjeldused ka nii väga täpsed ei ole, pigem väljendatakse nisukest üllatada või kuidagi väga positiivset suhtumist sellesse, mis on aset leidnud. Kuid kui arvestada nüüd neid inimesi, kes tegelesid nende laudade katmisega ja neid oleks võib-olla mõistlik nimetada, kasutades tolle aja terminoloogia ikkagi ülemkelner üritaks, mis ei tähenda nüüd seda, et need inimesed juhatasid ainult keldrite väge vaid tegelikult nende juhtida oli kogu see köögiplokk sama suur köögiblokk, mida me oleme kirjeldanud. Ja nemad ju väga paljus määrasid selle toidu kvaliteedi. Ja nende seas on ju väga nimetada kaid kulinaarekoki. Ja väga paljud neist on ka talis maalast ning mõnikord isegi mõne taolise inimese mõju sellele mees jõudis käisorlikule lauale väljendunud selles, et nad töötasid seal ülem kelneritena vaid kuidagi nende mõju oli üldtundma ja tõenäoliselt meil ei ole mitte mingisuguseid dokumente, mis seda kinnitaksid. Aga tõenäoliselt, kui on mingi kuulus restoran, kui seal töötab mingi väga kuulus kokk siis need ideed vähemalt mingil viisil pidid jõudma ka nende ülemkelnerit juurde. Ja vastavalt ka keisrilauale nagu üks nimi, keda kindlasti tuleks mainida ja inimene, kelle nimi Meil on juba kõlanud ja oleme ka tema loomingu üle arutlenud päris pikalt, see on Lucien Olivier kes meile on tun kui Olivier salat looja autor. Ja ega ta isiklikult pole ju keisrimajapidamises töötanud, aga veel kord pole mitte mingisugust kahtlust, tema mõjutisi võib seal leida. Ja midagi ilmselt nad ülemkelnerit temalt laenasid. Aga olgu siis ära toodud ka tema sünni- ja surmadaatumid, siis me saame ta ajas enam-vähem paika panna. Sündist aastal 1838 suri 1883 jäävad numbrid hästi meelde nagu tagurpidi 38 83. Ja kui vaadata kirjandus, siis ega ühest määratluste maa päritolule ju ei ole. Enamus allikaid. Belglane, nii et see eksitus on meile ju puha, roo andis küllaltki tuntud turitakse segamini ajada. Ja 1860.-te alguses avab ta Moskvas Kuulsa restorani, mille nimi on jälle Ermitaaž. Ja tema haud muuseas, üsna hiljuti suhteliselt ütleme ikkagi meie ajal taas leida Timo Moskvas ja minu teada anda kordadest, vot nii, et kas see hauaplaat, mille kaasaegsed sinna püstitasid. Ja mis puudutab nüüd seda kuulsat retsepti, ei hakka selle juurde enam tulema, kunagi rääkisime selles suhteliselt pikalt, oli ju ka nõukogude ajal populaarne salat Olivier siis retsept arusaadavalt mugandati Nõukogude tingimustele vastavaks. Aga selle saladuse vähemalt väidetavalt avaldas siis esmakordselt avaldati juures kulinaaria raamatus aastal 1897 ühe tema õpilase poolt. Kuid ta polnud kaugeltki mitte ainus kuulus välismaa kelle mõju on nähtav tsaarilaual. Ja teine nimi, keda tahaks kindlasti mainida, see on juba otseselt inimene, kes töötas ülem kelnerina Nikolai teise ajal. Selle mehe nimi on beer Küba ja ta tuli Pariisist ning tema meelitajaks Venemaale oli tol ajal tuntud gurmaan Suurvürst Aleksei Aleksandrovitš. Siis ta töötas tema juures pärast seda avasta restorane. Ja sealt tuli ta juba ülemkelner yks tsaarimajapidamisse. Ja tema puhul on märgitud peamine valdkond, milles ta oli ületama. Tegelikult prantslasest koka looming. Kui aga vaadata Siimini raamatus, mida ta kirjutab, peabki juba kohta, siis seal on ka öeldud. Vähemalt mõnedes mälestustes rõhutati, et vaatamata sellele kõrgele kvaliteedile nii et me kujutame ette need inimesed, kes siis midagi meenutasid, istusid kas Käisi lauas või selles teise kategooria lauas. Ja muidugi, kui pikapeale serveeritakse enam-vähem ühe taolist toitu, siis tekib mingisugune tüdimus, nii et siin ja seal mälestustes on et see restoranitoit nagu tüütas ära, mis aga puudutab seda kübar restorani, kus ta varem töötas, siis sellel on omaette koht Venemaa kultuuriloos. Vene kirjanduses on seda väga sageli mainitud, sageli on liialdus, aga on mainitud ja mitte üks kord mainitud ja arusaadavalt, miks koht oli nii oluline keskkond, sellepärast et see tänu kuulsustest kultuuriinimestest, kes seal omal ajal einestasid, on ju väga pikk, näiteks on seal Jaagilevi mainitud Ashly apinit mainitud puuninud, seal söönud, nii et väga palju olulisi inimesi, kes on vene kultuuri jätnud väga sügava jälje. Ja oli see restoran ka väga populaarne balletisõprade seas on ju omaette ringi ja jällegi midagi väga spetsiifiliselt Venemaale iseloomulik. Ja muidugi kuldne noorsugu. Ja selles restoranis on toimunud mõned väga suured üritused märgilise tähendusega üritused, mida veel meenutati aastaid hiljem. Ma toon lihtsalt paar näidet. 1904. aastal toimus seal pidulik õhtusöök, me oleme seda ette kujutada, kes seal kõik viibisid America tantsijanna asja Doora Duncani auks ja võib-olla veelgi märkimisväärsem sündmus, ilmselt viibisid seal ka väga paljud suurvürstid. See leidis aset aastal 1911, siis seal otsustas tähistada juubelit oma tantsijanna karjääri kahekümnendat aastapäevaleht, 20 aastat oli ta tantsinud ja see ei olnud keegi muu. Kui meile kõigile tuntud žeszinskaja tema loomingu tähtpäeva siis tähistati samas restoranis. Mis aga võib-olla kui vaadata mälestus mõjutas enim nende toitude kvaliteet ja selle üle kurdavad väga valjud sedasama soolov, kes oli kantseleiülem ja täis et väga sageli arvestades just nimelt seda, et näed, köögid paiknesid küllaltki kaugel nendes saalidest, kus serveeriti toitu ja veel kord serveeriti 10-le inimesele ja mitte isegi 100-le tuhandetele inimestele. Need olid kuskil kaugemal. Ja need ei ole küsimus, ainult mitte sellesse toitu, võib-olla natukene jahtunud, meil ei ole ju mingeid probleeme, paneme mikroahju ka vastu, on ka meil kogemus, et kui on tegemist natukene kvaliteetsemas austiga, siis ajendatuna mikroahjus ikkagi, see ei ole kaugeltki ligilähedaseltki see, mis ta oli näiteks eelmisel päeval ja see on üks peamine asi, mille üle tol ajal mälestustes kurdetakse, et kõik need peened sousti ikkagi olid jahtunud ja ei maitsenud nii, nagu peaks. Seda probleemi on püütud korduvalt lahendada, natuke oli meil sellest juttu, kas kööki ehitada lähemale-kaugemale aga üks suur murrang, mis esmapilgul paistis, et selle probleemi peaks lahendama on gaasitorustiku toomine talvepalees ja see on aasta 1864. Ja sõjala kaugeltki esmakordne katse. Esimene on 1900 kolmekümnendatel aastatel Peterburis kui kaevatakse keset linna suurreservuaar gaasi jaoksjalt, toodakse sealt torud. Kuid see esimene katse lõppes sellega, et see kõik süttis, põles maha suur katastroof, hiljem uuesti gaasivalgustus juba tuleb. Ja 1864 gaas talvepaleesse. Ja see tähendas paraadsaalide kõrval, kus olid igasugused tööruumid, tinglikult nimetame siis neid nii et sinna paigutati statsionaarselt gaasiaparaadid, mis võimaldasid toitu soojendada. Aga mälestustes millegipärast, et kas see ei lahendanud seda probleemi, no kui lähedal nad olid või kuidas see kõik toimib on ka raske öelda. Nüüd, 19. sajandi lõpul, 20. algus seal väga paljudes residentsides üritatakse seda probleemi lahendada, ehitades mingisugused siseliftid. Neid asju vaatasin, siis tuli mäelt, ma loodan, et ma ei eksi. Et omal ajal enam-vähem selline süsteem oli Tallinnas Pegasuse kohvikus, kus köök oli seal all kuskil ja teisele korrusele tuli siis kas sa tõstukiga see toit alt üles, vot midagi enam-vähem sellist püüti ehitada kapaleedesse Jaak Aab, Quill Livaadias uus palee siis täpselt samuti üritati ka sinna ehitada see süsteem. Kuid veel kord ikka kurdetakse, et on jahtunud ja kvaliteet pole see. Sellest on kaasaegsed ka kirjutanud, Riia meenutanud, et vahetevahel valitsejad tüdinesid nii-öelda sellest restoranid toidust ja soovisid saada midagi lihtsamat, see tuleb ja samuti tuttav ette. Vahetevahel ja eriti kui oleme kuskil välismaal reisil, siis on unistused, kui koju tuled, siis praen kartulit, midagi, midagi sellist, no enam-vähem analoogiline võib aru saada, tahaks midagi muud. Ja isegi kui vaadata meil tuntud 18. sajandi naisvalitsejanna asi, kuidas maal, seal nad olid, Katariina esimesest alates ja Katariina teisega lõpetades siis vahetevahel siin ja seal leidub läti mõnigi kord keegi neis soovis midagi ise kee. No vot läheks ja teeks endale ise midagi. Nii et isegi nisukesi asju on. Ja päris palju ka hilisemast ajast. Näiteks on üks väga sümpaatne fotov son Aleksander kolmanda ajast. Ta oli ju kirglik kalamees ja Soomes Soome Suurvürstiriigis püüab seal kala ja sellel fotol on jäädvustatud tema abikaasa Maria Fjodorovna. Ja seal on veel paari inimestelt troonipärija on seal ja seal on siis üks ohvitser ja nad kõik istuvad ja koorivad kartuleid uhhaa jaoks sihukene idülliline pilt, kes linna ise on siis koolimas kartulitele keeta, uhad. Arusaadavalt midagi sellist võis valitseja, valitseja perekond enesele lubada tavalistel päevadel. Sellepärast et kui on mingisugused pidulikud üritused, millega kaasnevad need lõunasöögid, õhtusöögid siis seal oli ju kõik ette kirjutatud. Nii et isegi siil pole seda vabadust, kui on ette nähtud, siis peabki nii toimima. Ja sõltuvalt muidugi, kui vaadata Ta valitsejate eelistusi, eriti valitsejanna ta siis me näeme ka märke soovist pidada dieeti. Meile tänapäeval nii tuttav soov ja valdavalt olis seotud õukonna meedikute ettekirjutistega, nii et midagi määratud. Ja sellest oli meil ka kunagi juttu. Nikolai teise abikaasa üsna harva võttis osa nendest üldistest söögikordadest. Ta lähtus oma menüüst, mis täpselt samuti oli paika pandud tulenevalt arstide soovitusest. Kui keisrit või keisri hinnat valitsejat Suurorsti külastas mõni kroonitud peatähtis tegelane välismaal, siis püüti muidugi arvestada ka tema soovidega. Jälle esimene raamatus on ära toodud üks niisugune lustakas lugu. Ja see puudutab Katariina teisel valitsemisaega. Ka neid lookesi võib leida ka hilisemast ajast. Kui Venemaad külastas Austria keiser ja vahetevahel sõda, oleme me ka ilukirjanduses näinud, armastavad valitsejad reisida inkognito, et keegi ei tunne. Aga siis valib Saksa jänesele mitte talupoja roll. Graf tähtis tegelane ja täpselt samuti. Niisugune heasoovlik tahtmine pakuks keisrile roa, mis on tema lemmikroog, mida ta helistaks, mida ta sõi, taaks ja saadab oma ülemkelner sinna õukonda, sellesse seltskonda, keisri juurde. Et uurida välja, mida võiks serveerida. Ei tunne ta keisrit nagu pidi ja kohtab grafi siis tegelikult on, keiser, dub tema poole. Keisrinna palus uurida midagi, eks keisrile serveerida ja mille peale seal on natuke pikem lugu, ei hakata detailidel peatuma. Aga Graf enam-vähem, vastab jah, õige inimese käest küsitud, mina tean kõige paremini, mida keiser võiks eelistada ei andnud, siis jutustab ta keisrile, Servjueerida aga meeles, väikene lookene teatab, et arvestataks, arvestatakse oluliste külaliste maitse-eelistustega. Kui aga vaadata, mida konkreetselt valitsejad eelistasid, jätame need suured pidusöögid kõrvale. Aga mõnel argipäevad, kui tekkis tuju trahviks midagi sihukest lihtsamat süüa. Sees Aleksander esimese puhul on mainitud vahetevahel ta olevat palunud. Talle serveeritakse supi, mille nimi on Pottwin ja ma ei tea, paljud meie kuulajatest teavad, mis on patriin, aga igaks juhuks hästi lühidalt. Need retseptid võivad kõik varieeruda, aga tegemist on külmasupiga. Ja selle suu p siis vedelam, osa koosneb Kaljast ja peedipealsetest, neid keedetakse, nisukene, puljong või niisugune alus. Ja peamise variandi puhul lähevad sinna sisse punase Kalar tükid. Ja kuna seda suppi süüakse suvel, on palav, siis ka jääkuubikud, nii et üldine reegel näeb ette, et seda suppi serveeritakse kiik. Kolmel taldrik. Nii et iga inimese ees on kolm taldrikut. Ühes on siis leem, teises on keedetud kalatükid, nii et saaks sinna sisse tõsta nii palju, kui on soovi. Ja kolmandas taldrikus on jäätükid jälle geeneid, siis vastavalt soovile lisatakse Supud Win ja Aleksander esimesel olevat vahetevahel tekkinud nisu. Saartsi Patria on isegi vene keeles üks ütlus, mis iseloomustab selle supi tähtsust kultuuriLaas ja see kõlab järgmiselt. Kaka, vabatrjenja takkavaksin ja nihedaks enne inimese nimi. Me anname talle hinnangut, sõltuvalt sellest, kui hästi oskab ta keeta Patviljat. Ka niisugune lugu on olemas mõne keisrieelistustega teatud probleemid. Kuid iisor eelistab midagi süüa või juua siis seda üritavad teha kõik õukondlased. Näitajad on hästi palju varasemast ajast ja mitte ainult Venemaal. Näiteks apsalutismi ajastu Prantsusmaa monarhide eelistuste puhul on mõnikord kirjutatud või siin ja seal võib leida. Kui sai teada, et mõni hertsogkond kuskilt poest või müügikohast midagi ostnud, siis köik üritasid sealtsamast osta. Ise muidugi hertsogiga ei saa kuningaks, aga samast poest kasutades seda väljendit pood siis osta ja sellega kuidagi samastuda selle valitseja või tähtsa tegelase tunne, mis on ju omane ka tänasele, vaid tuttav tänasest ajast. Jällegi võtame näitena Aleksander, esimene Aleksander, esimene sageli jõi teed meiega. No midagi selle vastu ei saa olla. Igati maitsev ja tervislik. Ja milles siis probleem? Pallide ajal arvestades keisri eelistus serveeriti igal pool teed meega teed meega ja kuna on teada, et see paneb higistama, aga pallida tuuletõmbus ja meenutame veel tolleaegseid moode paljad õlad, daamidel tuuletõmbus, paljut külmetavad, jäävad haigeks ja õukonna meedikud, soovid, tavad, ET pallide ajal Eik tasuks serveerida teed meega. Peaks isegi nii sihukesi järeldusi. Ja tulenevalt probleem on just nemad soolist matkida või olla siis meelepärane kuidagi keisrile. Kuid on üks roog, kuna me juba oleme nende juurde tulnud, mis on otseselt. Aga need kõik väljendid otseselt tähendab ikkagi ju midagi, mis on pigem legend, aga nagu öeldakse, pool suitsu ilma tuleta, nii et võib-olla on siin ka mingisugused reaalsed sündmused, mis on selle loo taga. Ja Aleksander esimese nimega on otseselt seotud üks toit mida on võimalik osta ka meie kaubandusvõrgus, nii et kes täna tahab, siis võib ju pärast proovida. Ja kui proovib, siis meenutada Aleksander esimest ja kaudselt teda natukene selle söögi eest kah tänada. Ja see on või need on požarski kotletid ja legend oli järgmine lugu oli järgmine, et teekonnal Moskvasse peatus saar toshokis, koht, kui ma mööda seda teed, olen koos tudengit ega Moskvasse sõitnud, siis natuke šokis ka alati peatuma, seal on väga huvitavad söögikohad. Selle Toshuki lähistel on üks küla, kus tee ääres on samalarid ja sealt saab teed ja pirukaid väga maitsvaid ja peatutaator shokis, otsustab seal einestada. Ja see amparaavski trahter. Ja seal olid menüüs vasikalihakotletid, käis olevat siis tellinud vasikalihakotletid, aitäh ja nüüd selgub õudus, et vasikaliha parajasti ei ole. Ja kuidas pasarski välja tuleb, sellest keerulisest olukorras nagu ikka osavad kokad ta valmistab need kotletid kanafileest, kanafileest tsaarile, nad väga maitsesid olevat tundnud huvi retsepti vastu ja nimetanudki need, kui talle hakati neid valmistama hiljem požarski kotlet Dideks sündisid osalski kotletid veel kord. Tegemist on niisuguse looga, millel võib olla tõepõhi. Ja kui lugu iseenesest on ilus, siis miks ka mitte? Raske kotletid seonduvad Aleksander esimesega. Kuid tema ajast on nüüd veel üks küllaltki oluline arusaam. Arusaam, mis puudutab valdavalt välismaalasi. Ja mis nende arvates just nimelt iseloomustab vene köök. Ja see on kalamari sõjakäigu ajal Euroopas pärast pardi purustamist. Väga paljud venelased ja kohalikud seda näevad, söövad kalamarja ja vot siit kuidagi tekib seos. Jällegi nendes mälestustes võib leida, et nii mõnigi kohalik, kellele Vene inimesed kinkisid kalamarja alguses ei osanud sellega kuidagi teisiti toimida. Kui keeta. Praadida aga pikapeale otseseos, seos kalamarja ja vene traditsioonide vene köögi vahel tekib, sünnib ja see paigutub just nimelt sinna Aleksander esimese aega. Mis puudutab järgmist valitsejat Nikolai esimest siis kõikides mälestustes siin peaaegu pole erandeid. Rõhutatakse tema kasinust. Inimene, kes kõiges pidas korda väga oluliseks, oli ka siin ei mingeid liialdusi kasinus. Ja tema menüüs mainitakse väga sageli kapsasuppi koos giga, nii et see on üks tema niisugune lemmik, aga tõeline lemmik. Ja miks seda on võimalik nii kindlalt väita, sellepärast et on säilinud kõik need käsud, köök, millest me rääkisime, nii et sa ei ole lihtsalt need käis, ütleb Vaidze. Köik läbib kogu selle bürokraatliku masinavärgi, köik see pannakse kirja, mida tuleb serveerida ja on märgitud peaaegu iga hommikusöögi juurde. Tellis Nikolai esimene riis, hapukurk hapukurgid, vaieldamatult ühed tema lemmikud. Ja veel üks toitmida tema menüüs, jätame jälle need pidulikud söögikorrad kõrvale, mida tema menüüs võib leida. Nendest nii-öelda tavalistes toitudes on tatra puder. Päris sageli serveeritakse keisrile ka seda rooga mida aastad edasi, seda rohkem tema laual juurvilju ja see on seotud veel ühe niisuguse arusaamaga ja nende juurviljade seas või roogade seas, mis on valmistatud juurviljadest. Väga sageli mainitakse saksasupp. Ja kui nüüd vaadata, mis seal saksa on siis selle supi üheks peamiseks komponendiks oli riivitud kartul. Nii et niisugune hästi tühi supp, kus peale kartulite eriti midagi ei ole. Ja seda seostatakse jällegi arsti ettekirjutisega. Ja mõned autorid isegi väidavad Nikolai esimese ülemarst, selle mehe nimi oli manud. On vast esimene, kes hakkab propageerima ja kasutama kui ravivahendit tervisliku nälgimist, nii et siits kassilaut Saaril ette kirjutatud arsti poolt, mille üheks väga oluliseks osaks oli tagasihoidlik saksa supp. Seda kartulisuppi ja ka sinna kõrvale vett. Nikolai esimene ju väga-väga harva joob klaasike võib-olla veinipokaal veini, aga valdavalt vett ja siis lisatakse sinna juurde etaga ei suitsetanud tol ajal ja väga paljud seda tegid. On teada, et oma arvukate inspektsiooni reiside ta ju kontrollis kõike ajal võist astud aga sisse mõnda suvalisse trahtrisse suvalisse trahtrisse ja peamiselt tellis hapukapsasupp hapukapsasupp midagi erilist, midagi väga venepärast. Needsamad ši. Neid ju said nii lihtinimesed, valitseja, jälle teatanud juhtum kuja Katariina teine külastab Lomonossovi. Ta pakub talle hapukapsasuppi ja kuid sarina lahkub. Siis ta ütleb, et kutsub teda külla ja pakub talle sama sooja hapukapsasupp. Nii et kui vaadata lihtinimesi, siis seda söödi nii hommikul lõuna, õhtusöögiks ja teame, et mida kauem ta seisab, seda paremaks ta läheb. Nii et ka Nikolai, esimene vahetevahel suvalisest Rahtris sõi hapukapsasuppi. Ja veel mainitakse, et mõnikord käis ta kindlates kohtades, kus teadis, et see roog on menüüs olemas. Ja see on Gurjevi pudru. Ja ma nii hästi mäletan, et kui ma kunagi ammu-ammu esimest korda lugesin et suurvürstid Sankt Peterburist sõitsid Moskvasse mingisse kindlasse söögikohta Sööma kurjeri putru sest ma ei kujutanud ette, mis asi see on, et mõtlevad ja tulevad meelde kõik need lasteaiamannapudru siia hilisemad kaerahelbe jääb, mis seal võib siis nii head alla, et nüüd minnakse sööma seda kurja õpput? No kui on postrooganostroogonovi nimes, siis ka Gurjevi pudru, krahv Gurjev, kuigi mõned allikad ütlevad, et tema ei ole selle söögiautor, ta oli ka olnud rahandusminister vaid ta oli kuskilt külas ja selle peremehe pärisorjast talupoeg olevat seda rooga valmistanud, see ei ole oluline. Igatahes üldtuntuks says klahv kurjevile ja tegemist on magustoiduga magustoiduga, mille valmistamine võtab väga kaua aega ja mis esmapilgul eriti neile ja minu põlvkonna esindajatele, kes omal ajal käisid lasteaias, pidid sööma piimasuppi ja mäletavad, et jahtunud piimasuppi peale tekib nisukene nahataoline asi mida üritati kuidagi kõrvaldada. Siis see ongi selle magustoidu peamine komponent, kasutati kaart panni peal, tekitati just nimelt neid kileasi ja siis hästi nisukene, paks mannapudru ja vot need on siis need põhikihid, ma ei hakka praegu detaile kirjeldama, aga see meenutab natuke Napoleoni kooki ja vahele lähevad pähkleid, igasugused muud magusad asjad tekitatakse mitme, mitme, võib-olla isegi kümnekorruseline, nad on ju väga õhukesed magustoit, mis oli muidugi erakordselt maitsev, sinna peale võis minna ka mingi keedis või midagi muud. Ja vot see on see kuulus Gurjevi pudru mis on aga huvitav ja jällegi nii iseloomulik ilmselt ka tänasele päevale. On ju neid inimesi, kes elavad ühe päevaliblikate, Ma ei jäta kunagi sellist juhust kasutamata. Tsaar juhuslikult astub nende prahtrisse siis esitasid muidugi ulmelise arve selle toidu ees kasutame juhust, inimesel raha palju, võtame ta siis nii palju kui võimalik. Ja on jällegi üks niisugune meenutus seal kirja pandud Aleksander täis laste kasvataja poolt ja ta kirjeldab teekonda Moskvasse. Ja see seltskond ei ole suur ja nad peatuvad kuskil juhuslik koht ja vaat midagi jälle midagi väga lihtsat, mida see trahter pakub ja neile esitatakse arve 360 rubla jätame praegu selle 360 kõrvale. Palju selle eest võis saada siis tavaline inimene kuskilt lahtris ja ta jätkab seda oma teekonna kirjeldust. Et mõne aja pärast jälle kõht tühi, jälle peatus, dialõõgastrahtades tellisid sisuliselt samu asju ja neile esitati arve. Need on vaja meenutada eelmise arva suurus 360 rubla ja neile esitati arve kuus 50. Olid siis omanikud, kes kohe kasutasid seda juust ja mõtlesid, et sealt võiks nüüd saada oi kui palju. Järgmisel teekonnal seal enam kunagi ei peatutud. Mida lähem alla 19. sajandi lõpule 20. algusel, seda rohkem võib näha, et suurvürsti teenastavad restoranides vaatame, kui me selle teemaga edasi läheme, siis võiks ju peatuda, nendel kuulsatel restoranides on kaks väga huvitav lõigukene tolle aja Venemaaelust. Ja mis puudutab lastekasvatus, siis ju arusaadavalt keegi ju ei mõelnud, tulevikus hakkavad need valitsejad Nende lähedased sugulased ise keetma aga samal ajal, kuid sarskes loos niinimetatud lastesaarele ehitatud hakatakse väike maja, siis selles oli ka päris köök ja jällegi on mälestustes, võtad seal pritsid kala ja vahel midagi ka ise keetsid, muidugi kala kätte saadi, siis kutsuti kokk, kes selle kalapuhastuse praadis siis uhkusega teatatakse. Meie sõime oma püütud kala, aga võitis kohvi keeta või midagi muud teha. Toiduvalikul nagu ka paljudel asjadel oli ju mõjutajaks muu. Ja kui Nikolai esimesel ajal moodi nii-öelda inglise elustiil siis mõjutas ka toidulauda. Kuigi ega väga palju Inglismaa toidulaualt üle võtta pole midagi. Ja näiteks Nikolai esimese ajast ja mis on huvitav, et kui vaadata mälestusele siis tava kehtib lõpuni, kuni peaaegu siis Nikolai teise loobumiseni laual oli obligatoorsuse osana inglise Rostis. Ja nendes mälestustes on, et seda serveeriti alati hommikusöögiks. No sinna täpsustada, et hommikuse koolikell üks päeval tekib küsimus, et kes siis tahab hommikul kell seitse Rosbeffi süüa loomalihalõigud siia. Et mitte kunagi ei keegi, neid ei puudutanud avatuse tava kuidagi neid serveerida. Meil oli juttu, et hommikusöögi juures oli kakskolm rooga soojad. Et seda säilib Nikolai teiseni. Ja selle teadmisega võikski vastana lõpetada ja ilmselt meil ei õnnestu lõpetada jälle suurelt selle köögijutuga, sellepärast et tahaks natukene vaadata täpsemalt. Mida siis eelistasid ka järgmised monarhia. Aleksander, teine, Aleksander, kolmas Nikolai, teine, ja vaatame, kuidas tahtmist on, võib-olla tuleme ka nende nõukogude aegsete valitsejate juurde, kuigi kunagi rääkisime, aga vist mitte ühe blokina, mida Stalin eelistas, aga järsku õnnestub leida ka midagi sellest, mis oli Lenini laual Brežnevi haaval ja nii edasi. Ja veel kord, seal aga võikski täna lõpetada.