Tere, Eestis elav Hector hotero, mees, kes on pärit Pürenee poolsaarel Hispaania kuningriigist. Kuulsime väga sümpaatset lugu siin saate alguses, et see oli teie valitud, nagu meil esinejad ikka valivad oma lemmikmuusikat ja kes need siis laulsid ja mis muusika see oli? See laul on kirjutatud do Manuel sõbrad ja tema laulab ka. Ja see lauline nimi, hom Darranina, mis tähendab Vahemere, see on eriti ilus laul mulle, sest tundub mulle nagu lähedal, sest nüüd, et ma olen nagu euroopas teises nurgas. Et ma olen elanud ka Kreekas, siis mul on nagu sama tunne, et terve nagu minu maa praegu rohkem nagu Euroopa. Selline muusikapala siis muidugi hispaanias võiks laulda oodega Atlandi ookeanile, sest Hispaania on üks väheseid riike, kus nii Atlandi ookean kui vaheneri mõlemad puudutavad rannajoont. Ja kust te siis täpsemalt Hispaanias sündisid? Aitäh. Ma sündisin ühes linnas, mille nimi on paljad olid, ta on põhja pool Hispaanias 200 kilomeetrit Madridist. Ja see linna on praegu sama suur nagu Tallinn, umbes 400000 inimest Hispaania kohta on see väike? Natukene on jah, ei ole kõige suurem linna, aga on see suurus on väga sobilik seal, et ei ole liiga suur, et kui sa tunned, sa saad minna igal pool nagu kiiresti ja kuidas ja ega palju aeg nagu ei ole, aga palju noh, nagu Tallinnas. Aga seal meri ei ole naela 200 kilomeetrit kauem ja see minul, linn nagu maol tasa nagu Eestis. Et aga on palju kuivam Guyastes Te ütlesite enne sel päeval, kui me teiega siin saadet salvestame, teie kodulinnas on üks kraad sooja, ei rohkem. Jah, mõnikord see talv Hispaanias on olnud väga külm, et inimesed vinguvad seal, et kui lumi sajab ja no no ei, no ei oska vaja hästi sõita, lumi, aia, seal naela, rehvi ei ole. Ja teine ajab see nüüd ilmselt juba muigama, sest tänagi tulite jalgrattaga kohale, et olete siin Eestis elades oma karastuse kätte saanud. Jah, jah, kui päike paistab ja sul on head riided seljas, siis ei ole, ei ole nii raske sõita rattaga. Aga see lapsepõlvekodu ikka, milline see teil oli? Tavaline, ma arvan, et elasin selles linnas Vaiolitis, aga kõik minu sugulased nagu isa, sugulased, Jaaemm, soolased tulitralitsias, mis asub Portugali peale rahu. Ja siis mul oli õnnelik. Õnnelik lapsepõlv oli, jah, anna mulle tundub nii vendi, õdesid ja mul on üks vend ja üks õde, mõlemad on vanemad kui mina. No muidugi õnnelik Te, olite pere pesamuna ja. Mina kask siin. Oligi nii ja. Mis elu siis seal lapsepõlvekodus elatud? Linnas Olütis oli korteri ja elasime korteris ja küllas oli maja vanaema. Ja kui palju aega seal vanaema juures veetsite Iga kord meil oli puhkus. Et see oli tahtis, et minu vanemad õpetasid mulle, kui tahtis nagu perega olla aega nagu meede, veeta on väga vaja. Et tulevikus siis sul on rohkem ühendus nendega. Tulevikus sinus kasvab inimene, kes oskab pereväärtusi hinnata, ma saan nii aru, jah, kas põhilised niisugused lapsepõlve mälestused on sealt vanaema juures maal olemisest nagu tegelikult väga paljud inimesed räägivad või või ei saa seda öelda või, või siiski, mis elu seal maal siis oli? Jah, rohkem nagu maalne, sest iga kord me olime seal, meil oli nagu vaba aega, et me saime nagu sõita rattaga igal pool, mina ja minu enda, mis on ainult kaks aastat vanem kui mina. Ja siis meil oli väga palju lõbus, iga päev tööd ei pidanud tegema. Ei, mitte paljusid, seal koristada natukene oma tuba. Majapidamine seal vanaemal oli maal, meil oli vaike. Aia taga ja mina, mina olin seal mõnikord minu vanaisa ja me tegime, me panime nagu taimed korralikult pritsisime vesi igal pool ja tal oli ka üks väike töökoda, kus ma ehitasin minu pisikesel asjad juba puidust. Et see oli, tahtis. Et nüüd ma ikka ehitan puidust asjad natukene sulama. Ja sealt see algas vanaisa töökojas täna ja väga hea. Kas veiniga tehti viinamarjad, ka kasvasid? Seal oli jah, ka nad müüsid see vein kuskile nagu suures firma et aga, ja Hispaanias ja minu peres on alati nagu joonud nagu vein laulõuna ajal. Mitte nagu purjus, aga aga noh, iga päev natukene. Aga mulle eriti EPakunavne huvi Erinevalt tänasest päevast ja praegu on väga mõnus juua. Ja teie suguvõsa, kui suur see üldse oli, tädisid, onusid, tegeldun. Pigem nagu vaike, et minu emal on üks vend ja minu isal on ka üks vend siis mul ei ole väga palju tädid ja onud, aga tagatis ei ole nagu need on palju, aga tähtis on, et sa näed neid nii tihti, kui sa saad. Et seda me tegime nüüd, et ma elan hästi, see on vist kõige raskem asja. Aga tuleme selle vanaisa kuuri juurde korraks tagasi. Kus te puust asju meisterdasid, déjà, see jäi sisse, eks ole. Kui oli. Sa tegelikult jäi teile nõnda palju sissetaks mõjutama teie edasist elu. Etteruttavalt öeldes, te olete täna arhitekt, konstruktor, aga kui te nüüd kooli läksite, te lõpetasite Hispaanias nii keskkooli kui ülikooli. Ja see oligi see vanaisa puutöökoda, mis tuli kaasa jah, natuke, Jah, jah, ülikoolis viimased kaks aastat mul oli huvilisele puitkonstruktsioon, õppisin ka nagu betoon ja medaal, aga puitkonstruktsioon on kõige huvitavam, kõige parem. Mulle. Kuid ülikooli lõpetasite, siis olite arhitekt, konstruktor valmis Hispaanias, mis te edasi tegite? Ma tulin kohe otse Eestisse, kuidas see juhtus, sest Hispaanias meil oli see, kes siis, et majandus, majanduskriis, et kui me lõpetasime juba, meil oli Hispaanias 25 protsendi töödu töötuid töötuid, mis aastal see oli 2010. aastal? Juulil ja siis, kui sa olid noor, siis oli 50 protsenti. Ja siis, kui sa olid ka arhitajad, mis kõik hooned olid Ivanov ehitatud, liiga palju hooned, siis oli nagu parem, et mine siit ära proovida isegi minu sõbrad, kes õppisid ka arhitektina olla, et läksi taraga Hispaaniast Tegelikult 2010. aastal ka mõni aasta hiljem ikkagi mindi massiliselt Hispaaniast ära. Et kes olid noored värskelt ülikooli lõpetanud, sest Ta osutus üsna võimatuks oma sünnimaal läbi lüüa kuidagimoodigi. Kuidas te just Eestisse sattusite? Kohtusin oma naisega 2005. aastal Kreekas olime Erasmus mõlemad ja siis olime koos sellel aastal ja siis tulime tagasi minna, siis pane see tema Eestisse. Ja siis ma tahtsin nagu unustada. Armastus ei saanud. Ja siis meil oli nagu paela, kui kolm Astanu kurvad, ajatud. Me ei olnud nagu koos, aga lõpuks tema tuli Hispaaniasse, mina lõpetasin, oli ka all ja siis me läksime koos Eestisse tagasi. Ja naine ütles, et lähme Eestisse, Eestis on kergem. Ja ta ei läinud ka seal nagu eriti hea töö inglise keeles, filoloogia Drive käe vabalt hispaania keeles ja vene keeles ka natukene. Et oli, on rasked ajad nagu hispaanias, nagu leia nagu töö. Aga mina teadsin juba, kui me õppisime arhitektuur, et Eestis on väga palju puitkonstruktsioon. Lihtsam, sest seal on isegi külmem kliima. Et võib-olla seal on vajalik. Mis aastal te jõudsite Eestisse siis? 2010. aastal? Juulil Ma jõudsin täpselt selles päevas, et kui Hispaania võttis maailma jalgpallivõistlus. Ma ei näinud seda nagu telekas, sest ma olen nii väsinud. Jõudsin Hiiumaale ja siis magasin nagu 20 tonni ja Hiiumaale. Ja minu naise vanemad elavad seal. Ja siis me tulime, ma tulin otse Hiiumaale. Nii et 2010. aasta juulikuus ja otse Hiiumaale Hispaaniast. Kuidas Hiiumaa oli, kui te olite välja maganud? Väga-väga vaikne, et vaikus pea kumises vaikuses. Aga valla elustaimed ja see rahuni, seal oli see vaikesaar. Teine, teine maailma mulle. Puhkasite siis natukene reisiväsimust ja üldse seda niisugust ühest kohast teise kolimise stressi ja kõike seda puhkasite välja. Jah, või siis me natukene nagu Eestis ja siis tulime Tallina ja siis leidsin ta kilesse ja esimene imel saatsin ja tuli vastus, et jah, kohtume ja said. See esimene töökoht oli juba energiasäästlik arhitekt. Nagu ühes firmas elu maal ja olla ja töötasin seal neli ja pool aastat. Õppisin väga palju asju ja väga huvitav. Kuidas see eesti keel hakkas tulema? Kui ma hakkasin töötama nagu büroos, siis ma sain aru, et mul on seda vaja, et kui mina tunnistan, asjad ja paraste kliendid tulevad ja räägivad eesti keeles ja mina ei saa ju üldse midagi, siis ei ole laua aja tunne. Siis ma ostsin üks, lugesin selle läbi ja siis üks naine sõbranna pakkus mulle õpetada ainult kaks korda nädalas. Niimoodi kaks aastat pärast seda juba käisin keldrikoolis. Päris hea tunne vist, eks ole, palju parem. Nii, no te olete kogu aeg olnud arhitekt ja konstruktor, teil on lihtsalt võib-olla paar töökohta vahetanud. Ja tänasel päeval te töötate tõsine oma. Et siis ma tahtsin, leia ise oma see töö, mis need projektid, mis mina tahaks teha tegeleda. Et tegelikult on energiasäästlik konstruktsioon, et kui inimesed tahavad oma maja või vanamajja või uusmaa ja nagu energiasäästlik nagu mutta, siis pakun oma teenuse. Kui natukene niimoodi hästi lihtsalt veel täiendavalt lahti seletada, et milles konkreetselt see teie töö seisneb? Meil on selline probleem noh, maailmas, et kasutame liiga palju energia, raiskame liiga palju energia. Et me peame köik Varsti energia nagu ta vintsiin või need asjad nagu otsas. Nagu ma ei tea, 10 või 20 aastat ja me teame jõua, kuidas teha energiasäästlik, nagu hooned. Igal pool iga asja, mis me teeme, Me peame raiskama nagu palli, vahem energia. Sellega. Sellega ma tegelen arhitektina. Mille poolest teie konstrueeritud energiasäästlik puumaja erineb, mitte energiasäästlikkust. Mis see oluline vahe on? See on tavaliselt kliendile on, et see võtab nii palju raha, nagu, et see küte võtab nagu 100 eurot aastas tavaline maju nagu 1000 euro aastas või isegi rohkem. Ja see õhk, mis maja sees on palju tervislikum, see ventilatsioon on kontrollitud ja soojustus on väga palju, siis ei lae nagu kuumaks või külmaks nagu sees. Ja aknad on suurem nagu lõuna pool vaiksem põhja pool, kus pole nii valja siis maja sees päike paistab palju rohkem kui tavalises majas. Et ei ole väga mõistlik bana nagu aknad saalis, igal pool samad aknad. Paige lõuna pool paistab rohkem kui põhja pool. See maja on juba niimoodi projekteeritud, ütleme niimoodi konstrueeritud ette nagu peidab endasse selle soojuse ära, ta juba iseenesest toodab seda soojust ja ta ei ole nii valla kõigile välistele mõjudele. Mulle üks teie endine kolleeg üldse see inimene, kes tõid mulle soovitas, meenutas, et, et te olite kollektiivis, ma ei tea, kas te olite siis ainus hispaanlane või oli seal veel, aga ta ütles, et see tuline ja temperamentne hispaanlane oli kõige malbe loomuga inimene üldse nende töökaaslaste seas ja no väga-väga hea sõnaga, täid meenutas ise tunnete ka, et olete kuidagi võib-olla teistsugune kui noh, ma ei tea, see kõlab nüüd imelikult, kui tüüpiline hispaanlane, mis tähendab tüüpideolannan, aga mingi mingi visioon inimestel tekib, eks ole. Ja stereotüüpide ma ei ole see SD tüpi, hispaanlane ajale olen rahulik ja natukene võib-olla jõua, nagu ma olen nagu pooleestlane, kui ma olen elanud juba kaheksa aastat. Seda ka ja nii, et see tegelikult aitas teil ka siia Eestimaale paremini sisse elada ja inimesi mõista, võib-olla et eestlased on ju ka sellised, pigem vaoshoitud ja igasuguseid eestlasi on ka jälle, et ei ole nii et alati üks ja sama stereotüüp. Aga et just see inimestega kohanemine ja ja tõenäoliselt tekkisid uued sõbrad ja kõik, et see ei olnud keeruline. Eriti ei olnud jah, kohtusin teiste hispaanlastega, kes elasid siin ja neil oli ka eesti naised. Mõned kõik ja oli väga lihtne. Kui sa tuled siia, võiksime, on teine asi taias, aga kui sul vesti naine ja tal on oma sõbrad, kõik olid nii sõbralik minuga, et ilm väga raske, on alati raske mõelda, et sa tahad kohtuda oma sõpradega, kes elavad Hispaanias ja ei saa, see on alati kurb, et seal all mul on, kui ma mäletan, et esimese lasteaia Eestis mul on nagu rohkem nagu head mälestused. Aga hispaania sõbrad, nemad on ikka jäänud, kuigi te nüüd kohtute üldiselt harva või väga harva, on nad alles teil. Jah, ikka on seal noh, kirjutame ja räägime telefonis või kohtume, kui me maal Hispaanias ja ei ole lihtne, aga noh, elu on nii, ma ei mõelnud. Mac, kindlasti elan Hispaanias terve elu või Eestis, et see aitab, kui sa ei mõtle, et elu peaks nagu lihtne olema või olla tapsel, nagu sa mõtled. Kui tihti te muidu ikkagi satute sinna Hispaaniasse käite perega ka või kuidas? Ja see käima nagu üks või kaks korda aastas. Et praegu mul on juba kaheaastane laps ja siis me peame niidi minna sinna, nii tihti, kui saame. Et terve pere tahab kohtuda, aga nad saavad siin ka käia, on nad käinud haaval, jah, nad on käinud kaks või kolm korda, siis aga nad vinguvad, need on nii kaugel. See on nii raske. Kaugel, ja raske ja külm on ka, ehkki nagu te ütlesite, ega seal ei ole ka alati teab, mis nad, nad tulevad, tavaliselt. Suvel, et siis ei ole nii külm? No mina pakkusin neile, et nad peavad tulema ka talvel, et on teine maailm, no kui lumi on igal pool on miinus 20 kraadi, et on, nad kardavad, aga ma arvan, see on väga huvitav, et inimesed elavad, isegi kui on 20 miinus 20 oli. Et kardavad. No Hispaanias elades teil seda miinus kahtekümmet kraadi vist ette ei tulnud, nii külmaks ei läinud küll. Nii külmaks kõige külmem ilmnes mina olen elanud, seal oli minu linnas, eks kord miinus 15, kui ma olin noor, saiast lund igal talvel nii palju, et me saime mängida sellega palju või ei, 100 maa tihti Hispaanias. Et Hispaania nagu põhja pool on talvel tavaline lumi ei ole nagu Vahemere, Hispaania seal nomine tole tavaliselt. Nii et ilmaga ja igasuguste selliste kliima uperpallidega teed juba ei üllata, eks ole, aga mis puudutab eesti kultuuri, palju te olete sellest osa saanud, olete saanud teatris käia või kontserdil või kuidagi selle poolega ka? Siis ma olen nagu käinowatria kord tala nagu etendus, et. Me oleme kontserdis mõnikord käinud, et on, on vaga, mulle tundub, et oma hea, et see kultuur Eestis on. Nii tahtis eestlastele. Kas te laulupeol olete käinud, olin uskumatu kõnet. Ma olin seal, ma nägin, kuidas kõik inimesed laulsid nii palju. Ja üllatus oli, et kui see laulupidu lõppes ja kõik läksin ära, seal oli, ma ei tea, nõua 100000 inimest. Terve muru oli puhas. See oli, see oli täitsa imehulle, mine prügi, ei näinud seal. Hispaanias ei ole nii palju, seal on rohkem nagu toit, kultuur ja jalgpallur, noh, stereotüübid natukene. Hispaanias on muidugi ka maailmakuulsad kunstimuuseumid, mul on siiamaani Prado silmade ees ja on servantes ja et on muudki. Aga teised hispaanlased Eestis te nimetasite neid, neid on ikka üksjagu siin kui kihtide nendega saate kokku ja kas teil on ka mingi selline regulaarsus, et noh, iga kolme kuu tagant me peame kohtuma või on seal Hispaania kuningriigi mingi tähtpäev, et siis me kindlasti, et see ei ole võimalik, et me siis ei kohtu või see on ikkagi nii, et kuidas juhtub Ja igal aastal oktoobris, Meil on see Hispaania nagu kuningriigi piilu. Et siis kohtume, sõbrad ja uued hispaanlased, kes tulid Eestisse alal sõpradega, me kohtume. Noh, ma proovin nagu üks kord nädalas iga kaks valada, et kohtumine mida kolmapäeval või neljapäeval peomeeleolu ja, ja räägime juttu ja siis lähme koju, et see on väga hea. Nüüd, kui laps on olemas, siis on raskem nagu kohtuda alati, aga see on loomulik. Saate vabalt rääkida hispaania keelt. Kuulda uudiseid, keegi on ikka jälle käinud. Mis seal toimub? Igast Katalooniast näiteks ütleme nii palju kuulnud viimasel ajal Elasite kõik kaasa, siis, kes, kuidas, kui need rahutused olid, nõnda te siis kohtute, aga mis puudutab nüüd teie koduseid keeli, siis omavahel räägiti Me räägime eesti keele siis pane keeles ja inglise keeles omavahel rohkem natukene nagu ütleme, nagu hispaania keeles 50 protsenti siis inglise keeles ja eesti keeles nagu võrdselt kaks meis protsent, laps kuuleb ja kõik, aga me räägime temaga eesti keeles. Mina ka. Tegelikult minu pere ei ole väga õnnelik selle, ma räägin lapsega eesti keeles. No arvata võib aga mingil hetkel patajate hispaania keelt ka ja ma arvan Kindlasti kui, kui meie räägime nii palju hispaania keeles omavahel kodus, tema ise tuleb sellega üks Baer seisvana keel ei ole nii raske, kui sa räägid. Eestlased, kes elavad Hispaanias kuus kuud juva, räägivad hispaania keeles. Aga hispaanlased, kes elavad Eestis seal on vaja kuus aastat. Savaid. Olete mööda Eestit veel ringi sõitnud, et ütleme, naise vanemad on jätkuvalt Hiiumaal aga mujalgi. Miski üllatanud miski eriti meeldinud, kõik meeldib, noh, kui ma olin Viljandis üks kaart, talved minu naine, tegi see tudengid ader seal. Ja siis oli vaeva külm talv. Minus 35 kõlari. Öösel üks päev ja siis minu naine taktist Käia koju. Jalgsi. Ma arvasin, et me sureme ära, aga ei ole suunaga. Jäid ellu. Võimas Narva on meil piirilinn ja mis muljeid see narvatest tekitas? Ja see oli väga huvitav koht, et sa näed nüüd loss ja see silmilis seal et Venemaa on teisel pool ja kuidas eestlased valvavad venelasel valvavad et on huvitav koht. Teie ja Eesti kui kokku need kaks kuuluvad Kui ma mõtlen, kas mul on vaja tagasi Hispaania minna, et õnnelik olla? Ei ole vaja. Ma tunnen puudust oma peredes, aga ma tulen, Anneleksin. Praegu on igal juhul nii, et see kodu on Eestis. Te olete ka meil saate lõpetuseks ühe muusikapala valinud, mis see on? See laul on nende tablil, mis on 20 aprillis. Ja see ansambel on Feldas kortos, mis on natukene nagu Iirimaa muusiga, stiilne. Et nad trügivad lihtsale, et üks inimene kirjutab üks kili vana sõbrale. Kuidas sul läheb ammu, et me oleme näinud, kuidas sinu elu läheb, see ansambel tuleb minu linast ja see on natukene see tunne, mis mul on praegu nagu Eestis, et ammu juba olnud siin ja ma tunnen samamoodi nagu Hispaania, et natukene nagu kuidas Hispaanias. Suur tänu, Hector aterosaatesse tulemast veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak, nüüd siis laulja kuulmiseni.