Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäevateele. Oleme nüüd juba mõnda aega olnud keiserliku paleedes ja mis seal salata, ega tavaliselt seda võimalust ei avane. Kui mõelda, kes seda teab, järsku kunagi oleme ajas 120 aastat tagasi, aga siis tõenäosus väga väike. Satume keisri kõrvale istuma kuskile söögilaua taha. Nii et võib-olla on see väike õigustus, miks ei tahaks sealt niipea lahkuda, kõigil seda ju varsti teeme. Aga täna jääme veel selle suure ploki juurde, mis meil on neid olnud ja miks see on ju nii oluline, sellepärast et kõik need hommiku-lõuna- ja õhtusöögid Pole ju lihtsalt toidu manustamine, vaid neil kõigil on oma, aga oluline tseremoniaalne roll. Nii et väga paljud need otsused, mis tol ajal sünnivad ja määravad, ju miljonite inimeste saatuse tekivad just nimelt või nende juured või nende mingid algideed ongi sündinud seal söögilauas, kui keiser mõne juhtiva riigitegelasega on neid küsimusi arutanud. Ja kuigi olid ju väga kindlad reeglid, kuidas see kõik toimus, iga monarh kitarri, midagi spetsiifilist talle omas sinna juurde, aga veel kord need tavad, traditsioonid juba kuskil 19. sajandi alguses kestavad kuni Nikolai teise valitsemise aja lõpuni. Ja on ka arusaadav, et igas palees olid spetsiaalsed ruumid, kus toimusid nii-öelda perekondlikud söögikorrad, aga kaaned, suuremad, pidulikud tseremoniaalses üritused ja tänapäeval näiteks kul löödi meie kuulajatest, külastab Peter kohvi või mõnda teist paleed, siis siin ja seal on püütud nende saalide tollaaegne väljanägemine taastada. Näiteks Peterfis on niinimetatud assamblee saal. Ja seal enam-vähem on näha, täpselt on näha, kuidas laud välja näginijat katsuda, seda muidugi saaga seal suhteliselt lähedal, vaidluse estonia. Ta ta ka ette, mina tavaliselt nii teen, et ma mitte lihtsalt ei vaata, vaid panen natukeseks silmad kinni ja kujutan ette, et ma istun sealsamas lauas. Ja probleemid muidugi, mis puudutavad nüüd kogu seda seltskonda, kes tegeles nende lõunasöökide korraldamisega ka veel kord, tuletame meelde, talvepalees võis olla vajadus korraga toitlustada mitu tuhandet, et inimest, aga mis puudutab just nimelt neid tseremoniaalses tähtsaid üritasid siis küsimus mitte ainult selles mida lauale, kuidas lauale vaid ja see on vene traditsioonis eriti oluline keskus istub. Ja kui on näiteks, võtame mõned väga olulised ja kõige tähtsamad tseremoniaalses ürituse näide ei ole ju palju. Ja näed, seonduvad just nimelt uue monarhi võimule asumisega kroonimis pidustused ja mis oli nende puhul probleem või mis tegi selle ürituse läbiviimise keeruliseks kogu sellele õukonnamarssali seltskonnale, kui talvepalees polnud ju mingit probleemi ruumidega, väga paljud meist on ju talvepalees ehk Ermitaažis käinud ja neid ruume on seal ju lõputult, nii et inimesed mahuvad ära. Aga vanast traditsioonist lähtuvalt pidustused toimusid kroonimispidustused. Algselt peamiselt see algtseremoonia oli Moskvas Moskvas granaviitor palatas ja seal on ruumi ju tunduvalt vähem, nii et kuidas seda kõike korraldada, kuidas neid inimesi mahutaks, Ta ta, millises järjekorras ja arusaadavad. Need pidustused ei kestnud mitte üks päev, vaid nädalaid tuli kõik paika panna keskus-ist. Ja kui me võtame nüüd mane kroonimispidustus, näitena valiks näiteks Aleksander kolmandal siis tuli ju kõigepealt korraga dada nii-öelda kolmeklassiline lõunasöök ja tekib küsimus, et mis kolm klassi tähendab mitte kolm klassi erinevaid roogi laudadel, vaid see on kolm esimese klassi auastmete tabeli järgi, nii et see on siis riigi kõige kõrgem tasand, need hierarhia kolm esimest redelipulka ja neile tuli korraldada lõunasöök. Ja väga oluline sellepärast et veel kord ruumi on vähe. Ja sellepärast ja kroonimispidustuste puhul on see ka igati mõistlik, tuli ju kõiki neid ettevalmistusi alustada tunduvalt varem, nii et sa ei ole mitte üritus, milles teatati nädal varem, siin on isegi aastaid varem mõnikord enam-vähem need ettevalmistused, kuigi ju, ega keegi täpselt ei teadnud, mis kuupäeval need pidustused peaksid toimuma, sõltus sellest, kuidas Aleksander kolmas vastu peab, aga põhimõtteliselt noh, kui me peame silmas Nikolai teise kroonimispidustusi aga võib arvata, et kuskil juba arutletud, mis siis juhtub, kuidas midagi organiseerida, kui jumala arstiga peaks tõesti midagi tõsist juhtuma ja ta lahkub. Ja need tulles tagasi Aleksander kolmanda kroonimispidustuste juurde, nii et väga varakult püütakse välja selgitada, kes siis täpselt ikka tuleb. Ja kui vaadata seda lõpptulemus, siis esimene, kõige olulisem pidu, sodiaak, sinna mahtusid 184 inimest, nii et kõige tähtsamad riigitegelased neid oli 100 kaheksal, neli ja väga oluline keskus istub ja vot siin võib-olla tekib väikene erinevus võrreldes tänase päevaga. Ei oska öelda, kuidas taolised üritused on korraldatud näiteks inglise kuninganna vastu tudel. Aga seal positsioon lauas sõltus ju õukonna positsioonist, koht vastavalt sellele. Ja nii võis juhtuda, et osa laudkondades koosnesid ainult naisterahvastest, sellepärast et näiteks õukonnadaamid, kes olid sellele üritusele kutsutud nadistusidki vastavas lavas vastavalt oma positsioonile õukonnas ja nii võisid olla naistelauad ja meestel lauad ja abikaasade erinevates laudades küllaltki tüüpiline aru saada, et trükitud kutsad, nii et kõik see oli trükitud ja täpselt samuti nagu kutsetel, kui on 24. veebruar, vabariigi aastapäev, olgutsetel k märgitud dresskood, nii et mida tuleb selga panna ja olen igati kaheks tulev, milles ta tahab. Ja kui vaadata, Ta milline rõivastus oli ette nähtud seitsmeteistkümnendal mail 1883, siis kui olid need üritused seoses Aleksander kolmanda troonile astumisega. Daamidel oli ette kirjutatud, neil peavad seljas olema vene kleidid kavalerid paraadvormis, nii et kõik seal täpselt paika pandud. Ja see lõunas kaugeltki muidugi mitte ainus kroonimispidustuste puhul arusaadav pidustused kestavad veel kord mitu nädalat. Ja kohe samal päeval veel üks niisugune oluline üritus, see on perekondlik, lõunasse kõlab lause perekondlik lõunasöök, siis kujutame ette, palju seal inimesi Eka lauas istub, no võib-olla maksin siis 10 või natuke rohkem, aga tolle päevas seitsmeteistkümnenda mai 1883. aasta perekondlik lõunasöök, tähendased lauas oli 50 inimest. Nii et seal olid kõik romanovid, arusaadav perekond. Ja ka selle sündmuse puhul Venemaale saabunud igasugused välismaa printsid ja printsessid neer, taoline laud ja ka selle laua puhul oli ette nähtud, mis peab olema inimestel seljas, nii et ka see oli kutsega siis määratud, kuigi pole ju mitte mingisugust kahtlust, et sinna seltskonda kuuluvad inimesed teadsid ka ilma selleta, mida tuleb taolise sündmuse pool kanda. Ei, ja need pidulikud sündmused lappas siis ainult selle perekondliku lõunasöögiga. Nüüd üks suur lõunasöök antakse veel Georgi saalis, pidustused kolivad ka edasi Peterburi ja see oli 24. mail ja siis oli lauas 576 inimest kõrgemad sõjaväelased, kõrgemad riigiametnikud. Mis on nüüd veel, kui vaadata neid korralduslik moment, et siis mitte ainult loomulikult inimesed ju ei ole rahul sellega, mis laual, neile tuleb pakkuda ka vastavat meelelahutussinna juurde ja seega küllaltki oluline oli, muusikavalik, oli jällegi täpselt säilinud kõik need kirjeldused, mida orkester, kes viibis sealsamas ruumis, pidi esitama taoliste ürituste puhul. Ja kui seda programmi vaadata, siis tõesti tegemist on väljapaistvate heliteostega, nii et seal esid klassikat tuntud heliloojad, väga huvitav repertuaar. Üks väga huvitav tähelepanek seoses nende pidustustega ja seda mainib kasiimine oma raamatus. Et kui hakkasid taolised analoogilised ligilähedaselt sarnased vastuvõtud, mis nägid ette ka lõunasööki pidulikku sööki, lauad kaetud kolmekümnendatel aastatel Stalini ajal siis nad väga paljus väärisid seda korraldust, mis oli kunagi oma, näe, tsaari vastuvõttudel leiad uued valitsejad ei tahtnud mitte kuidagi Saaridel alla jääda. Ja on ka siin ja seal väidetud või oletatud. Kuna sarnasus on niivõrd silmatorkav, siis pidi keegi jutustama, kuidas kõik seal oli. Ei viibinud Jossif Stalin ja tehtud lauaga kuidagi lähedastes kontaktides, nii et ise nad seda ei saanud kuidagi mäletada või teada et kasvatajatega ära vana teeniaskonna teadmisi neid inimesi loomulikult võis veel leida, kolmekümnendatel aastatel ja nende näpunäidetest lähtuvalt püüti siis seda kõike organiseerida ja see on küllaltki tüüpiline. Et uus võim, kes pühib minema kogu vana ikkagi pikapeale hakkab seda vana, seda vana, just nimelt võimu tähenduses. Peerima. Ja Nõukogude Liidu puhul näeme ma seda väga paljudes nüanssides, tuletan meelde needsamad pagunid sõjaväelastel voor, mingisugused värvid ja seesama puudutab ka neid vastu. Jänest vas kõige olulisem praegu ei hakka enam seda meenutama, kunagi rääkisime ka suhteliselt pikemalt, aga lihtsalt, et ta meil oleks. See on see kuulus 1945. aasta 25. juuni vastu Kremli suures palees. Ja vastavalt Ta oli korraldatud võiduparaadist osa võtma teatele ja külalisi oli väga palju, nad olid paigutatud erisaalidesse näiteks Georgi saali magutati 960 inimest. Ja kokku oli seal 2910 inimest. Ja see vastu võtta ongi läinud ju ajaloo kui mitte ainult sellepärast, mis seal toimus, vaid ka Stalinit, osti Poolast. Kui Stalin tõstab klaasi vene rahva terviseks jätkul varem oli nõukogude rahvas, siis nüüd vene rahvas. Ja kui keegi meie kuulajatest tahab vaadata, kuidas see kõik välja nägi, siis tolle aja kunstnikud seda kõike jäädvustasid mõni aasta muidugi hiljem, kas nad seal viibisid või mitte, aga nende fantaasia ja üks taolistest autoritest on Michaels Merko ja tema maast 1947.-st aastast kannabki pealkirja suure vene rahva terviseks, et kui kõik läheb plaanipäraselt, saab olema meie Facebooki lehel ja siis võid sealt seda vaadata. Kui kroonimispidustustele otsida järgnevat tähtsuselt siis ilmselt peaks olema üritus riitused, mis seonduvad pulmadega. Kui abiellub keegi roma, Anavitas on ikkagi väga tähtis sündmus ja vastav üritus leiab ju väga suurt tähelepanu. Ja hilisemal ajal ajakirjandus, foto, reportaažid, nii et see kõik on erakordselt oluline ja tähtis ja pakkus ka tol ajal nagu tänasel päeval inimestele väga suurt huvi, kes ja kuidas ja mida kanti. Niiet teemad on kõik vanad iidsetest aegadest. Aga need üritused jällegi tuginedes mälestustele, olid õukonnamarssaliteenistuse jaoks keerulisemalt mingis mõttes kui kroonimis pidustused, sellepärast et kroonis pidustustega on kõik selgelt sinna inimesed kutsutakse ainult lähtuvalt nende positsioonist ühiskonnas ja kõik on selge, tinglikult kindralit tuleb kutsuda ja kindralit kutsutaks. Aga siin on kõigepealt üks tegur on väga sageli abi elluti välismaalastega, seega inimesed tulid kuskilt mujalt. Ja siin külaliste valik sõltus ju ka soovist soovist kutsuda võib-olla keegi oma lähedasem inimene kuskil nooruspõlvetuttav sõbranna muidugi nii eestlase tol ajal ei olnud, aga ikkagi ja on kirjutatud marssali õukonnamarssaliteenistuse jaoks oli seal väga keeruline täpselt paika panna külaliste arv ja millesse keerulisus väljendus seisnes. Et kohti loomulikult puudu jääda ei tohtinud, seda ei kujuta üldse jätt, saabut, keegi, külaline, nane, suurvürstinna pulma ja kohv. Ta ei ole, aga samas ei sobinud ju mitte kuidagi, ka oleks jäänud lauas väga palju tühje kohti ja sõjaolevat olnud, vähemalt nii on kirjas kõrgpilotaaž korraldada just nimelt nende pulmade, laudade katmise ja Vastava istekohtade arvu kindlaksmääramine. Ja vahetevahel saadakse väga hästi hakkama Ahja ilmsatuse kinnitapkee. Tegemist oli keerulise lülitusega, näiteks eraldi tuuakse välja et kui aastal 1874 Tütar suurvürstinna Maria Aleksandra õuna siis kaheksa, siis 700 kohta avas ja tuli 690 külalist läks peaaegu täpselt nii, et hästi õnnestus. Ja pulmade puhul muidugi kogu see õhkkond natukene lõbusam, kui keegi meie kuulajatest vaatas neid pilte fotosi ametlikes kroonimistseremoonia, et siis juba ainuüksi tuginedes sellele fotomaterjalile on ju näha, kuivõrd kõik reglementeeritud siin muidugi ka, aga teatud vabaduse aasta on olemas. Ja erinesid ka pulmad selle poolest, et see muusikaline valik on natukenegi kergem ja lõbusam. Ja kui näitena tuua sellesama Maria Aleksandra pulm siis peaesineja tema pulmas oli tol ajal kuulsamaid lauljaid Aadee lapata. Tema pilti võib leida meie leheküljel väga šarmantne daam, mõtlesin, et lasta neil seal olla, käis ta Venemaal korduvalt. Ja mitmedki väljapaistvad muusikamaailma esindajad, näiteks Tšaikovski on teda väga kõrgelt hinnanud. Teda mainitakse ka Lev Tolstoi romaanis Anna Karenina on ja ta on jõudnud ka ilukirjanduse lehekülgedel ja Venemaal, mis nüüd tema esinemistega seondus üldse tema isikust täielik kultuse objekt. Vahetevahel ja kõik need nähtused, mida mäe tunneme hilisemast ajast, olid iseloomulikud ka tollele ajajärgule, nii et kõik teda teadsid ja laulab seal pulmas. Mälestustes veel üks tava, mis seondub pulmadega. Kui pulmas suurvürstide sulus linnade pulmas tõstataks toost klaasi siis käivad ka suurtükipaugud seal ikkagi väga tähtis sündmus. Väga oluline on, kui nüüd vaadata kogu seda toitlustamisega seotud tseremoniaalses, siis midagi sellist, mida võiks nimetada TaDaa tsaarikutse oma laule saan ikkagi midagi erakordset. Lauda ja arusaadavalt, kuigi on mõned erandid, aga see ei olnud spontaanne kutsa, muidu on segadus, kui laud on kaetud, ütleme seitsmele inimesele ja tsaar otsustad kaheksanda sinna juurde kutsuda. Nii et need kutsed kooskõlastati eelnevalt marssali õukonnamarssaliteenistus, aga no mitte ei kooskõlastatud, vaid hoiatati, kutsutakse või teine inimene. Ja see on muidugi väga oluline ka poliitiline signaal, seda väga tähelepanelikult jälgiti. Ja me võime kujutada ette, kui on nüüd mingisugune suurem üritus ja nagu me teame, neid laudu on mitmeid mitmed kohal sajad inimesed siis arusaadavam, pilgud on pööratud just nimelt selle kõige olulisema laua suunas ja ei jää ju märkamata, keda tsaar on sinna lauda kutsunud ja need võiksid olla väga olulised signaalid kõigi jaoks. Ma toon ühe näite näitamist ruudutav Nikolai esimese aega. Tegemist on 19. sajandi keskpaigaga. Ja parajasti Sankt-Peterburis toimus üks suur näitus, mida kutsuti tol ajal vene toodete näitus veel kord Nikolai esimene pöörab väga palju tähelepanu tootmisele, kui nii võib öelda ja just nimelt Venemaa edendamisele selles vallas. Tema korraldusel saadetakse päris palju inimesi läände piima. Nii et kuigi Nikolai esimese aega iseloomustab vastandumine läänele nagu siis tänapäevast Putini maailma, aga Nikolai taipab, et ilma selle tehnilise progressi arengut kuigi see on jälle Venemaa jaoks väga spetsiifiline ja me teame, milline oli see mahajäämus, mis ilmnes Krimmi sõjas. Aga ta saadab päris palju inimesi läände õppima noori ja just nimelt tehnikavaldkonnas ja on veel ise öelnud lause, et me jätkame seda, mida alustas Peeter esimene ja nüüd siis vastav näitus ja pärast sõda. Näitus toimub talvepalees. Pidulik lõunasöök, kohal on 500 inimest, nii neid silmapaare. On väga palju, mis on suunatud tsaarilaua Poolasse, lõunasöök oli kontsertsaalis ja üllatusena nähakse tsaarilauda on kutsutud kaheksa inimest peaaegu, et nisukesed, tundmatud inimesed, võib-olla paljude jaoks. Ja need on juhtivad töösturid ja kaupmehed. Ja erakordselt oluline signaal võib-olla tänasel pähe tuleb natukene lahti seletada. Ei ole ju midagi imelikku, kui president või peaminister einestab juhtiva ärimeestega täiesti tavaline. Aga tol ajal ju need inimesed, kes olid kategooriates kaupmehed väga töösturite eraldi kui sellist nähtust polnud olemas ka põhimõtteliselt nad olid kaupmehed. Esimese keeldi teise gildi esimese gildi kaupmeestel oligi ainuõigus kaubelda välismaaga asutada tööstusettevõtteid, kus töötasid tuhanded inimesed. Aga need inimesed, need kaupmehed ei kuulunud ja neil oli suletud tee riigi kuskile ametitesse ja seega mingis mõttes kandsid nad endaga kaasas teise sordilisuse pitselt ja nüüd saar kutsub nad oma laud. See on väga oluline signaal, millega Nikolai esimene ütleb, et ta toetab kohalikku tööstus Dohaliku kauplemist. Majandust peab seda oluliseks ja niisugused asjad ei jäänud märkamata, kuid saares siis loomulikult teised tallega järgnevad. Nüüd, mis puudutab toidu serveerimist, meil oli sellest küll juttu, aga visse jäi ütlemata pead tol ajal kasutusel nagu kaks viisi serveerimisviisi. Ühte kutsuti prantsuse viisiks tavaks ja see kujutas enesest ette enam-vähem nisukest lähenemist, et kanti road ette mitmekaupa ja neid vahetusi oli kolm ja vene serveerimisviis ühekaupa, nii et sööte suppi ära ja siis tuleb see järgmine. Aga nad ei ole korraga laual. Kui suvel lahkuda tee suveresidents sides, siis formaalsus ja arusaadavalt vähem. Ja ühest küljest oli ja mis on ka loogiline, teeniaskonnale oli siis elu natukene lihtsam, ei olnud nii palju neid igasuguseid formaalsusi, millest tuli kinni pidada. Aga on lisatud, et samas jällegi, kui vaadata teisest küljest natuke keerulisem, sellepärast et mitte kunagi ei teadnud, kui on talv, siis on selge, et selles ruumis tuleb lauad katta. Kui on suvi ja Sankt-Peterburi suvel, eriti Tallinna suvedest ei erine ka ja kui suve jooksul juhtub kaks-kolm korda, et oli ilus ilm siis ei olnud ju välistatud. Keegi sealt ülevalt avaldas, soovi jätta, tahaks, ja looduses. No kasvõi manas paviljonis teame ju, võtame näiteks Palmse olid nisukesed paviljon samad ka suveresidentside puhul Peterburi lähistel. Mida see aga tähendas, see tähendas, et kõik tuli viia sinna alates mööblist ja veel kord, see ei ole mitte paberil söömine, vaid laudlinad, Servjueesid, kriks tuli sinna viia. Ja milline on suhtumine teeniaskonda, seda iseloomustab, eks katkenud mälestustest kus autor kirjutab, et teenijad polnud rahul olnud. Raul avaldasid nördimust, kuivõrd avalikult on omaette küsimus, aga oli tunda, et see neile ei meeldi, et pidevalt peab siis niimoodi rabelema. Ja kord siin, kord seal. Kuid nüüd seal mälestus ta tor, kirjutabki rajat, kõik on hõivatud Jussist, tööga ja teeniaskonnale on see hea. Niiet tema nägemuses ei ole mitte midagi paremat teeniaskonnal, kui nad teevad palju tööd, siis on meil kõik korras, nii et iseloomustab selle ülemise maailma suhtumist alumisse maailma. Kui tegemist väliskülalistega, siis muidugi püüti nendega arvestada. Ja sellest me natukene rääkisime, aga üks tava, üks tava melast meil pole juttu olnud. Ja see tava tekib Nikolai esimesel ajal ja kujutas enesest nisukest pidulikku lõunasööki, millega tähistati Preisimaa kuningas ja hiljem saksa keisri pärast seda kui Saksamaa keisririik tema sünnipäeva, nii et Vene õukonnas keiser alati piduliku lõunasöögiga tähistas Saksa keisri sünnib päeva ja need on väga huvitav muidugi vaadata, millal toimus viimane taoline lõunasöök ja see on aastal 1912. Nii et 1912. aastal veel teame, kuidas nad 11 nimetasid. Nikki tähistas oma onu Willy sünnipäeva. See on ka inimlikult igati arusaadav Vene monarhia sümpaatia mõne teise monarhi suhtes mõne riigi suhtes võis väljendada Ta ka kulinaaria vallas. Parim näide on võib-olla Aleksander kolmas kes teatavasti ju Saksamaasse suhtus küllaltki külmalt kahtlustavalt. Mingit sümpaatiat Saksamaa vastu ta ei tunne. Ja tema kirja vaatas abikaasaga on üks niisugune lõigukene, kus ta räägib sellest, kuidas opolenski saabus Saksamaalt ja on tunda kahel. On tunnesukest rahulolu, kui Abolenski seda tsiteerib, abalenskit on tühine asi, aga et kohvi Saksamaale ei kõlba juua ja see pakub talle kohelisust rõõmuse kinnitab tema arusaama, et sa Saksa ikka reeglina ei kõlba mitte kuskile. Kohvi seal ka oli ikka väga vilets. Ja veel üks väga huvitav taval, mis mingis mõttes võiks ju tänapäeval ka rakenduda ja ma olen isegi mõelnud, et kui vanas kohas oled, kus on laual lisaks söökidele ka ära trükitud menüü et võiks ju võtta sinna nende inimeste autogrammid, kes sinuga koos lauas istuvad pärast. Tagantjärele on ju seda huvitav meenutada. Aga tol ajal üsna levinud tava, nii et nendele menüüdele võeti autogrammid ja tavaliselt need garaamiti hiljem jalad läksid seinale. Ja mis muidugi talla neid menüüsid tänapäeva omadest, eristab et väga sageli olid nõed valmistatud tuntud kunstnike poolt ja et mitte jääda üldsõnaliseks, toon näite. Kui 1896. aastal toimusid Nikolai teise kroonimispidustused ja suur lõunasöök siis see nii oli kujundatud kunstnik Vasnet soovi poolt. Ja arusaadavalt näideid trükitud ju palju. Tiraaži määras külaliste arv paarsada, aga graafika või kunstiteose puhul ei ole see ju nii tiraaž. Ja kui hinnalised nad tänasel päeval on taolised menüüd ette kujutada. Näiteks sama 1896.-st aastast on ka vene muuseumi kollektsioonis, nii et kui vaadata selle kollektsiooni kodulehte, siis võib seal seda menüüd leida. Vahemärkusena, mis aga üldse puudutab kõike seda tseremoniaalses, siis on olemas üks väga huvitav autor, kes aitab meil Ta saab seda visuaalset pilti. Ja see on tolle aja õukonnamaalija. Niisugune amet on olemas, kuigi juba on fotoaparaat ja see on Mihhaiu sissi ja tema töid, jällegi üritan panna midagi Facebooki, nii et sealt saab vaadata. Aga nad annavad väga ja pildi just nimelt selle teema kohta, millest me oleme rääkinud. Ja isegi see, millist keelt kasutatakse menüüd. Seal on ju märgilise tähendusega, kui varem olid nad kõik prantsusekeelsed siis Aleksander kolmanda ajast venekeelsed. Ja see ei ole üldsegi kõrvaline asi. Sellega andis Uus Klay ser märku, milline saab olema tema poliitika ja kui me teame ja tunneme Aleksander kolmandat kui venestajad, siis me näeme juba seda esimest signaali kas või tulenevalt seal astmeni valikust ja millele näiteks kaasaegsed pöörasid kohe väga suurt tähelepanu. Mis oli ka kroonimispidustuste lõunasöögil Nikolai teise laual, seal olevat olnud meetrine tuur tuurakala ja luik Luik, mis oli serveeritud koos sulestikuga njat valmistatud ja pärast siis suled peale pandud, ütleme lihtsustatult. Aga see on ju tüüpiline tüüpiline vihje varasematele sajanditele ja siis valitsenud Saaridele, millega ja kaasaegset lugesid sealt kohe välja märgi. Nikolai teine püüab siis valitseda, lähtudes nendest vanadest traditsioonidest eraldi muidugi lõunasöögid olid diplomaatilised ja sellest on meil ka juttu, et kui oli vaja väljendada mingit sümpaatiat mõne riigi vastu, siis näiteks tallariidi saadikul võis pakkuda midagi spetsiifilist või vastupidi, neid näiteid meil oli. Kui puhkeb esimene maailmasõda, siis tohutu patriootiline eufooria, rääkisime sellest, kuidas nägi välja talvepalee esine kui palju inimesi, kõik oli hullunud, kõik on vaimustuses ikka sõja esimestel päevadel, nii lõpupoole läheb seal kõik üle aga mitte ainult eufooria, vaid ka saksa poodide rüüstamine ja väga huvitav on ka vaadata, kuidas sellele patriootilisele lainele või sellega läheb kaasaga õukond. Sankt-Peterburg nimetatakse ringi Petrograadiks, ei saa enam olla saksapärane nimi. Ja õukonnas arutatakse tõsimeeli selle üle, kas ei peaks asendama need saksapärased ametinimetused, mis meil kogu aeg on olnud, nagu seal ooberkov Marshal kasutame vene variant, et ei peaks med asendama vana vene tiitlitega, seal oli töödasus Balzdelnitš siiani ja nii edasi, et oleks pöörduda selle vana tava juurde. Ja ka muidugi kõikne. Nüüd mis puutub Autosid müüdavaid söögikordi vene keeles, nii et see on siis niisugune reaktsioon on ka täiesti erilised. Kui nüüd need vas, need soovi näitena on ikkagi kuskil 100. paarisajas natuke rohkem eksemplaride, siis on täiesti ainueksemplarid. Ja üks näide on Nikolai täisajast. Ta on visiidil Prantsusmaa Osson, 1901. aasta septembrikuu ja 18. septembril annab lõunasöögi prantsuse presidendi auks. See menüü on nahkkaante vahel, mis on seotud kokku rahvuslipp meenutavate lintidega värvi poolest. Ja kujutatud on sellel menüüd prantsuse ja vene sõjaväes, kaadrit ja igaüks nendest menüüdest on kunstniku poolt akvarell joonistus. Nii et ei ole mitte trükitud, vaid tõesti käsitsi kirjutatud, maalitud, joonistatud. Ja võib arvata, et nad on kõik siis natukene erinevad ja nii-öelda siis niisugune erakordsus teda toonitaktisele, visiidi erakordsus, kas või nendesamade menüüdega. Kuna keisrite toimingud on ju köik riiklikud aktid, loomulikult sa enam pole kaugeltki nii, nagu see oli iseloomulik apsalutismi ajastu prantsuse manarhidele, aga ikka. Ja kõik Saarid lõunasöögid on kirja pandud lõunasöökide päevikutesse, nii et tänu nendele dokumentidele teame täpselt, kes olid sellel päeval tsaari lõunasöögil. Ajaloolased on neid asju võrrelnud ka poliitiliste sündmustega Nikolai teise päevikutega ja sealt joonistuvad välja päris huvitavad seosed. Aga võtame ükstaskõik, millise näite? Kui meid huvitab, kes siis võtsid osa pidulikust lõunasöögist 1902. aastal, mis oli pühendatud Nikolai teise sünnipäevale siis saame nimekirja 261-st inimesest need seal täpselt teada. Ja veel üks väikene detailikene, mis puudutab neid pidulikke lõuna-, saake, et me saaksime selle atmosfääri kätte. Ja see mood sünnib juba tas Aleksander täis ajast ja kestab kuni Nikolai teise lõpuni. See on saalide kaunistamine, palmid aga ütleme siis nii, nii et talvel on need palmid arusaadavalt kasvuhoonetes. Nad on suurtes kastides, kui vaadata fotosi ja pidusöögiaegadeks, tuuakse need kastid, veeretatakse rattad lähevad sinna alla. Keiserlik kasse paleedesse, nii et veel kord maalidel fotodel on näha, et need lõunasöögid toimuvad palmide all. See on niisugune päris pikalt kestnud mood. Ja kui neid laudu vaadata, vaata kuule palmik paigutati reeglina, kui on need suured vastuvõtud, on lauad, ringikujulised, ringikujulised, mis on ju väga mugav pärast, et inimesed näevad 11 ja vot seal keskel on siis palmid, palmid, suhteliselt kõrged ka, nii et palmide alt on ka inimesed nähtavad ja need ringikujulised lauad tavaliselt 10 inimest lauas. Ja lõpetuseks täna, et meil oleks ka viimane punkt, siis see viimane paraad, lõunasöök, mille Nikolai varavdab, leiab aset Aleksandria palees ja see on kolmas veebruar 1900 seitsmeteistkümnes aasta ja päris täpse kirjelduse sellest lõunasöögist meeleolust, mis seal valitseb, on andnud tollaaegne prantsuse saadik ja selle teadmisega võikski täna lõpetada.