Vikerraadio. Tervist, head kuulajad, kell on viis minutit, 10 läbi, algab huvitav saade, täna on teisipäev, me räägime tervisest ja vaimsest tervisest. Depressioonist õnneks praegu väljas, vähemasti saate otse-eetri ajal Tallinnas päike paistab, nii et meil on veidi rõõmsam sellest teemast rääkida. Ja võib-olla on siis ka lihtsam kaasa mõelda. Aga räägime tõesti depressiooni teemal ja rohkem praktiliselt sellest, et mismoodi siis toime tulla. Et kui ongi selline meeleolu langus ja see püsib üle, ei lähe. Missugused nipid võiksid aidata? Ja meil on stuudios ka siis külaline, kliiniline psühholoog, Anna-Kaisa Oidermaa. Ma kes meile mõningaid näpunäiteid juhiseid jagab. Aga võib-olla kõige targemad on inimesed ise, nii et sellesse saatesse ootame ka teie kõnesid, head kuulajad. Kuidas teie olete oma depressiooniga või või sellise kehvema meeleoluga, mis on püsinud toime tulnud ja, ja mis on siis aidanud aidanud selle päikese taas särama panna? Räägime ka tunni teises pooles Eestis laiemalt depressiooni olukorrast. Marju Himma novaatori portaalist annab ülevaate ja lisaks siis ka uued teadlaste saavutused. Räägime eesti teadlaste nanopinnakatetest, mis peaksid siis baktereid tapma. Sellised teemad on tänases saates, mina olen Meelis Süld ja Ingrid Roosipõld on helipuldis head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Räägime tänases saates depressiooniga toimetulekust ja meil on stuudios kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kes on ka portaali peaasi. Üks eestvedajatest. Tervist. Tere hommikust. Kuidas tuju on? Praegu on täitsa hea, oli mõnus jalutuskäik siia, päike ka, paistab nii, et see aitas ilmselt kaasa. Eestlaselt ikka küsivad, et kuidas läheb ja ja muidugi me oleme sellised üsna ausad vastajad, et kui öeldakse, et et kuidas läheb, küsitakse, siis, siis mõni ütleb, et ei lähe hästi. Ma ei tea, kas seda võiks pidada pigem võib-olla heaks, et inimesed ei püüa nii väga ka varjata, et neil kõik alati kõige paremas korras ei ole. No pigem on see ikkagi ju hea, et öeldakse ka, et, et jagatud mure on pool muret, et et kui see teine inimene, kes küsib, päriselt tahab ka teada ja seal natuke arutada, siis võib-olla juba läheb kergemaks. Aga mismoodi üldse psühholoogide, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid siis kuidas öelda, diagnoosivad seda depressiooni, et see tundub, et on ka natukene selline? Ma ei tea, moehaigus või, või moeteema, et sellest räägitakse nii palju, nii palju ja teisipidi me näeme ikkagi, et inimesed ka on mures ja ja kas, või kui vaadata statistikat, siis alkoholism, suitsiidi, need kõik on jätkuvalt tõsised probleemid, mis, mis küllap ka väljendavad seda Eesti olukorda. Aga mismoodi siis teha seda vahet, et noh, lihtsalt ühel halval päeval ja, või mingil halval perioodil elus ja, ja tõepoolest siis depressioonil, mis tõesti vajab ka tähelepanu ja ravi isegi. No ma arvan, et siiski inimesed sellepärast depressiooni haigestuvad, nad proovivad väga moodsad olla, et aga et kuidas vahet teha on tegelikult sellise toimetuleku järgi. Et kui ma lihtsalt olen tujust ära mõni päev või ei jaksa nii palju kui tavaliselt, et siis see on täitsa okei ja normaalne. Aga kui see hakkab mu elu ikkagi häirima, siis püsivalt, näiteks kuujooksule, et et kuidagi ei jaksa õppida või, või tööd teha või ei jaksa enam töövälisel ajal midagi teha üldse või, või lähevad kuidagi suhtlema, et väga krussi kas siis ma pereliikmetega lähedased aga et, et selle järgi pigem, et kuidas see meeleolu ja aktiivsuse langus elu häirima hakkab, et siis me ütleme, et see on häire ja sellega tuleb tegeleda. Noh, mõni nimetaks seda kalaiskuseks, kui inimene hommikuti ennast käima ei saa ja oma töid ära ei tee ja koolis ka hakkama ei saa, et, et noh, siis peab ennast kokku võtma. Jah, et seda kuidagi sildistatakse ka, et öeldakse, et laisk inimene või, või kuidagi, et ta ei, ei viitsi töötada, nagu üks korralik eestlane peab töötama, eks ju, mingisugune vähemalt 10 tundi päevas ja nii, et et aga tegelikult see ei ole laiskus, see tundmus, mis inimest tabab depressiooni korral, et et siis ongi päriselt võimalused, et ei jaksagi, et ei olegi seda vaimset ja füüsilist, samuti jõudu, et ennast käima tõmmata. Nendes toimetulekuvõimalustest ja nippidest ja räägime siis depressiooni testist ka peaasi e-portaalis on võimalik seda teha, testida siis nii-öelda depressiooni sümptomite suhtes. Et see, see testi tegemine ja lõpptulemus ei tähenda siis veel, et, et inimene kindlasti oleks depressioonis. Aga mõned sellised tüüpilised küsimused, mida tasub siis endalt küsida, kes, kes ka seda testi teinud ei ole või ei tea täpselt, kuidas need teistele näevad? Ja et, et selle testi puhul on jah oluline seda silmas pidada, nagu sa ütlesid, et tõesti, sellega ei saa diagnoosida, aga küll saab väikse ülevaate, et kuidas, kuidas mul läheb. Et, et kas on mul jõudu ja tegutsemis tahtmist. Kuidas mu tuju on olnud, kuidas mu uni on olnud, et selliste asjade kohta see test küsib ja selle kohta võib praegu igaüks endalt küsida. Ja nagu ma siis ütlesin, peaasi lehelt saab seda testi teha ja ma tean, et Venemaalt on väga palju statisti tehtud. Kuidagimoodi see venekeelne versioon läks seal Venemaal. Jah, no ma ei tea, kas nüüd väga palju, aga, aga, aga tõesti me avastasime jah, et, et, et on meie naabrite ka ilmselt sama mure küüsis nagu meiegi. Nii aga räägime ikkagi siis sellest põhiteemast ka, mis on see toimetulek depressiooniga, et jah, öeldakse ju, et, et on võimalik minna tablettravile antidepressante. Samas mõne inimese jaoks tundub see ikkagi nagu kuidagi vastuvõetamatu ja igavest iga depressiooni puhul ka ei ole ju näidustatud tablettravi, et siin läheb ka piir kusagilt keskelt või, või ma ei tea, kust täpselt. Jah, et, et nüüd tabletid, antidepressandid on sageli esimene asi, mis inimestel pähe tuleb seoses depressiooni raviga ja paljudel on ka selline tõrge tõesti ravimit täis ja, ja ka meie musta lumekampaaniat on kahtlustatud, et me oleme ravimifirma eestkõnelejad, et üldse seda depressiooni võtame jutuks aga, et see muidugi nii ei ole, et, et me tahaks ikkagi, et inimesed lihtsalt mõtleks oma tervise peale rohkem. Aga et, et tõepoolest, et ütleme sellise kerge ja mõõduka depressiooni puhul mis inimest, et noh, ei ole päris rivist välja löönud, kuid siiski mõni mõnevõrra häirivad need depressiooni tunnused. Et seal on ka näiteks psühhoteraapia, on on enam-vähem võrdselt efektiivne kui, kui ravimid ja ja selline valik, aga, aga muidugi on ka päris palju asju, mida inimene saab teha ise või, või koos lähedastega, et, et, et ei pea tee kohe psühholoogi juurde pöörduma. Eneseabi raamatud on küllap üsnagi populaarsed, kui me vaatame kas või raamatupoes, kui lai on valik eneseabi raamatute osas, siis see ilmselt ka juba kõneleb ise enda eest. Ja et, et noh, meil on ju igal pool on müügiedetabelites ongi põhiliselt eneseabi raamatuid ja kokaraamatuid. Et need on need teemad ilmselt, mis inimestele eriti huvipakkuvad ja nendes eneseabiraamatutes võib igaühes võib-olla olla mingisugune mõte, mida, mida tasub võib-olla proovida enda peal. Aga, aga et, et see ongi tegelikult oluline, et, et midagi proovida teha enda heaks ja vaadata, et kas see töö tähendab noh, näiteks paari nädala jooksul, et et loen kuskilt midagi või saan mingi soovituse ja siis lihtsalt, et proovin, et kas see muudab midagi või mitte. Et, et neid nippe on tõesti ju tuhandeid ja inimesed on väga-väga erinevad, et tihtipeale ka ollakse tulnud, et kui saadakse kuskilt mingi nõuanne, öeldakse. Ah, aga ma tean, see mulle nagunii tööta. Ma ei taha seda teha. Et, et selles mõttes ei ole sellist päris universaalset valemit, et, et mille sa saad nagu, nagu mingisuguse retsepti kohe pihku, et, et tõesti tulebki proovida, võib olla erinevaid asju kuidagi ise tunnetada, katsetada, et kas tõesti mulle võiks mõjuda. Ehk siis me saime praegu ühe nipi kirja, et see üks nipp on see, et kui me kuuleme kuskil mingit tarka mõtet, head nõuannet või loeme kuskilt eneseabiraamatust ka ühte väidet või paari väidet, mis tundub, et võiks toimida, siis miks mitte katsetada, et julgeda, proovida ja vaadata, kas võiks mu elu muuta, meeleolu tõsta. Just täpselt, et, et isegi noh, sellised natukene lööklaused, et mõtle positiivselt, eks ju. Et tegelikult on ka tehnikat selleks olemas, et kuidas siis hakata natukene rohkem positiivset märkama enda ümber ja, ja enda sees ja leidma sellest tõrvapotist need tilga üles. Aga et seda peab tõesti iga harjutama, et aju harjuks selle ka ära. Ja, ja tõesti, see ja ka konkreetselt on uuritud, et see võibki nagu sellist aju toimimist muuta, kui sa, kui sa võtad mingid sellised tehnikad kasutusele või käid psühhoteraapias või võtad antidepressante, et et aga, et see võtab muutus, võtab aega igal juhul. Seesama psühhoteraapia, mida see endast kujutab, et kuidas see siis võiks olla abiks depressiooni raviks või leevendamiseks. No väga mitmel moel, et, et tegelikult öeldakse, et et mis on kõige sellisem elementaarsem asi, mis mõjuv teraapia peas on, on see terapeutiline suhe ehk siis sul on kellegagi usalduslik suhe, selle suhtes tekkimine muidugi võtab aega. Aga aga et siiski õpetatakse inimesele ka osades teraapetes nagu kognitiivkäitumisteraapia käigus konkreetseid tehnikaid, siis kuidas ennast aktiveerida ja kuidas oma tundeid ja mõtteid, et reguleerida, et, et need on nagu sellised, nii nagu selliseid õppetunnid, et, et mida võib-olla elus ei, muidu ei õpetata, et näiteks kuidas oma negatiivseid mõtteid hakata märkama ja kuidas neid vaidlustada ja ja mida nendega peale hakata, et, et see on kõik tegelikult õppimise asi. No meil praegu muidugi pole see psühhoteraapia tundi võimet läbi viia, aga, aga seesama märksõna juba negatiivsed mõtted, et kuidas, kuidas neid siis tõesti märgata, et mis on võib-olla üks või kaks võimalust, kuidas seda mõtteprotsessi kuidagimoodi, kas siis pidurdada või tõesti vähemasti märgata, teadvustada? No et tegelikult tulebki mõelda selle peale, et, et mul on mingisugune sisekõne ilmselt, kuidas ma kommenteerin oma tegevust või, või kuidas mu enda peas räägin, kas iseendaga või kuidas ma kommenteerin endast väljaspool toimuvat, et, et näiteks ma ei tea, kui mul praegu kukub, see v topsid laualt maha, kas ma ütlen endale sisimas, et lollakas või, või ma ütlen, et ahaa, et ikka juhtus, eks ju. Et, et noh, et, et kuidagi hakata märkama, et mida ma ütlen endale enda kohta näiteks ja, ja siis hakata, aga võib tulla seda analüüsima, et kas ma siis tõesti olen lollakas kuma, viskan midagi maha kogemata või, või on seal mingi muu põhjus või, või on mul mõni kui ma olen kohmakas, võib-olla mul mõni kompetents, mis tegelikult on olulisem ja umbes nii see käib. Et kui praegu siin veeklaas ümber läheb, siis teisipidi võiks ju mõelda, et noh, lihtsalt eks ole, siin ei olnudki kõige mugavam laud parasjagu ja sa olid hetkel otse-eetris ja keskendusid millelegi muule, mitte sellele veeklaasis hoidmisele. Näiteks jah, aga tegelikult depressioonis inimeste sellised mõttemustrid on hästi negatiivsed sageli ja enda suhtes väga kriitilised, isegi mõtleksid. Julmad peaaegu et, et ma arvan, et eks depressioonis inimene oma sõbrale ealeski ütleks midagi nii kehvasti, kui ta võib öelda endale. Ja samuti võib kogu maailmas toimuv tunduda selline väga mustades toonides ja, ja võib ka olla nii, et kuna depressioon mõjutab ka mälu, et inimene ei suuda ka oma elust isegi meenutada midagi, mis tunduks niisugune, nägi positiivne või pigem nagu hästi, et et-et see lihtsalt niimoodi ongi, et ka see episoodiline mälu muutub. Aga needsamad välised tegevused, et mida, mida veel võiks soovitada millest ma ei tea, kas sinugi patsientidel näiteks on abi olnud või kasu olnud lisaks siis sellele, et ta näiteks on käinud seal teraapiatunnis ja te olete arutanud neid mõttemustreid Et et muidugi, mida kõigepealt soovitatakse, on see natukene hakata liikuma, sest et kui keha liigub, et siis on võimalus ka, et, et mis peas toimub, et hakkab ka liikuma, et ta ei ole kuskil nagu nii-öelda kinni kiilunud ja nagu korduse peale jäänud kinni, et et seda on väga raske küll teha, kui sa oledki päriselt depressioonis, et noh, et öeldakse, et vot depressiooni puhul mõjub hästi, kui sa liigud kas või tunnikese nädalas või kaks tundi nädalas, aga proovi siis saada liikuma, kui tegelikult sa ei taha voodist välja tõusta ei suuda, et seal on vaja kuidagi leida, et sellised sobivad väikset kas või tibusammud alguses, et ma lihtsalt tõusen püsti ja panen mingisugused mugavad riided ja jalanõud endale selga jalga ja, ja võib-olla lähen korra uksest välja, vaatad, mis seal toimub, et seal võib olla samm üks et, et tegelikult kui inimene ongi ka väga passiivne, siis ta ei saa ka sellist positiivset hakkamasaamise tunnet. Ja see omakorda siis tekitab selliseid velgi negatiivse muid mõtteid iseenda kohta, et noh, ma olengi selline laiskvorst ja ebaõnnestunud, kuna ma ei isegi ei suuda sportida, eks ju, üldse et tegelikult, kui kuidagimoodi saaks natukene ennast liigutada, kui ma, et siis juba see võib aidata ja ja, ja siis selline baasiline asi veel nagu toitumine, et et ikkagi võiks vaadata, et enam-vähem niimoodi regulaarselt ja mitmekülgset toitumist Darrastaks, et et seal on ka hästi-hästi oluline tegelikult ka ajule, et et depressiooni puhul võib ka olla nii, et täitsa kuidagi kaob söögiisu ära või kõik asjad on nagu sama maitsega või nagu ei tunnegi maitset, võidki süüa iga päev tatraputru, sest on täitsa ükskõik, mis seal söödaks. Aga et teadlikult otsustada, et ma ikkagi söön nii nagu näiteks tervise arengu instituut soovitab. Ja, ja kolmas asi, mis on ka hästi oluline, et ikkagi ei jääks päris niimoodi üksi ja isolatsiooni. Et kuigi võib olla depressiooni puhul, on kiusatus inimesi ka kuuendast natuke eemale tõugata või noh, et ei jaksa suhelda, et, et seda võiks ikkagi noh, nagu proovida ja harjutada, et isegi kui ei ole tuju, siis ikkagi minna seltskonda, kui kutsutakse. Need on küll juba väga konkreetsed soovitused, ühest küljest väga lihtsalt soovitus, liigu toitu korralikult, suhtle sõpradega, käin seltskonnas, kui kutsutakse, siis ära ütle ei, vaid mine ikkagi seltskonda või, või kutsub kedagi endale külla, kuigi noh, see kodu ei tea ka, missuguses korras siis on, kui depressioon inimesel on. Aga sellegipoolest, eks ole, et mitte ennast isoleerida ära. Aga, aga vaatame lihtsate soovitustega, vist ongi see, et need on nii lihtsad, et inimesed ei võta neid tõsiselt. Jah, ja, ja teine asi on see, et ka mul on siin lihtne praegu targutada ja soovitada, aga et kui inimene ongi noh, päriselt depressioonis ja ebaenesetunne on pikalt olnud halb, et, et siis on ka raske sellel jutul kuskilt sabast kinni võtta. Sellest keerisest peaks nagu mingist otsast peaks üritama välja tulla. Jah, et aga jällegi on need erinevad asjad, mis võivad inimesele mõjuda, et, aga aga noh, seda võiks proovida hoida kontrolli all, et noh, näiteks noh, et ei jälgiks selliseid ainult negatiivseid sõnumeid siis enda ümbert, et noh, et kasvõi prooviks vaadata mõnda komöödiasarja mitte mingit krimi või väga sellist nutusarja, et noh, et kasvõi sellist asja võid proovida teha, eks ju. No seesama keep smiling, et, et lihtsalt Kuidas öelda, vägisi naeratama sundinud ennast, et, et kas see võib anda ka ikkagi mingit tulemust? Noh, jällegi võib-olla mõnel inimesel see tõesti aitab väga, paljudel pigem mitte. Aga, aga on ka selline, eks see soovitusete elavat naerunägu pähe, et see võib ka juba tuua selliseid aju reaktsioone esile, et, et, et seal võib-olla hakkab natukene parem, eks ju. Jah, vannituppa peegli ette praegu. Ja siis naerunägusid tegema ja vaatame, missugune tulemus. Jah, aga no ma arvan, osasid inimesed, kes on depressioonis, ajab see lihtsalt vihaseks, selline jutt praegu. Aga mõni võib-olla võiks proovida? Nii me teeme siinkohal väikese pausi, meil on aeg kuulata järgmist lugu hispaaniakeelset diess Mil maneras 10000 teeta viitis pal laulab ja, ja pärast seda jätkame juba vestlust kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa ka ja ootame ka teie kõnesid numbril kuus üks üks 40 46 üks üks 40 40 et andke teie nõu, mismoodi olete depressiooniga toime tulnud? 10000 teed laulis, ta võttis palli ja küllap on ka 10000 teed, mismoodi tulla toime depressiooniga ja need teie nõuandeid, head kuulajad. Tahamegi, et kuulda ja tore, kui te saate siis julgustada teisi inimesi, kes on kimpus oma tunnetega. Muidu stuudios on meil külas eksperdi rollis kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa portaalist peaasi. Ja meie telefoninumber stuudios on kuus, üks üks 40 40. Esimene helistaja on meil ka liinil. Kuuleme teid. Halloo. Kõigepealt. Praegusel ajal on väga palju paratamatus, millega tuleb lihtsalt leppida, mida meie üldse muuta ei saa. Sellega tuleb leppida. Sest sellest saab palju tuge ja kui tõesti on mingi sünge meeleolu, minge õue jõe äärde, mere äärde, linna jalutama, kohtate palju tuttavaid, otsige ise rõõmu. Ei saa, nii et ma olen sünge. See on kahjulik. Mina olen teate puruvana väga paljudest raskustest üle saanud, väga palju vaeva näinud. Sest nõukogude kord ja kõik muu sinna juurde kuuluv, ma ei hakka üksipulki seda seletama. Aga. Aitäh helistamast, nii et optimismi säilitamine oli siis nagu see märksõna, mis, mis aitas seda helistajat läbi raskuste. Ja kui see optimism on inimeses olemas, siis on mõistlik seda kindlasti säilitada. Ma arvan, et see on kell kaheksa. Ja ka teisipidi jällegi kõrvalt öelda, et olge, olge rõõmsad ja, ja siis noh, see ei pruugi jällegi ka toimida. Jah, et kui seda enda sees seda rõõmutunnet ikkagi üldse ei ole, et siis see, et et öelda, et olge optimistlikud, et see ei pruugi aidata ja, ja samamoodi iseenda analüüsimine on hästi oluline, aga, aga vahel on ka oluline see, et keegi teine oleks natuke niimoodi peegliks või või tohex või, või koos sinuga, et et tõesti ongi see 10000 teed, eks, aga et, et kui seda optimismi natukene kuskil väreleb sees, et siis seda tasub tugevdada igal juhul, et et nii nendel, kellel on depressioon, kui need nendele, kellel ei ole. Ellen Haapsalust helistab meile, Hallo, kuuleme teid. Tere hommikut. Lugupeetud meeldiv saatejuht ja külaline. Mina olen. Selles probleemi ees, et kas On depressioonile leinal midagi ühist ja kas lein võib viia depressioonini, kui sellest ikka kuidagi lahti ei saa, ma olen püüdnud kõikvõimalike vahenditega, mul on palju sõbrannasid. Ma olen sukeldunud ühiskondlikku tegevusse ja kõike kõike, aga ma piinlen ikka edasi. Kas, mis, mis, mis imerohi depress, antidepressante, soovitad arsti poolt, neid ma natukene aega võtsin, aga mõtlesin, et ma pean ise üle saama ja ausalt öeldud, eks ma ole üle kasvanud. Aga küsimus on selles, et pinnin on ikka hinges. Sest ma rääkisin oma abikaasa foto juures ja lasin talle oma Kõikuva probleemid ja mured ära. Söögi aitab. Et tuleb lihtsalt üle olla, kõigest ega midagi, näitab. Aitäh no see leina kogemine on hästi erinev ja tõesti ikka depressiooniks muutuda erinevatel põhjustel, aga muidugi kui lähedane on kaotanud antud siis on ju fakt, aga samas ikkagi läheb kergemaks ja ma sain aru ka, et siin helistajal oli natukene siiski läinud kergemaks, kuigi see piin hinges ikkagi oli, aga et võib-olla on selline asi nagu traumateraapia, millest võiks olla abi sellise ka raske leina puhul, mis millest ei tule välja. Mis see traumateraapia on siis? See ongi selline teraapiasuund, mis mis, mis võib aidata sellisel puhul, kus, kus, kus kuidagi inimene ei saa eluga edasi minna peale mingit sellist rasket sündmust Et siis, kas see on individuaalne või grupiteraapia, kuidas seda tehakse? Individuaalne teraapia on see pigem aga et seal on ka sellised omad tehnikad ja teooriad, et, et seal võiks äkki mõelda või proovida. Nii et märksõnad traumateraapia ehk saab lisainfot ja, ja ehk on võimalik seda kasutada. Ja järgmine helistaja meil Marika Tallinnast, kuidas teie olete toime tulnud oma probleemidega, kui on depressioon vaevanud, kuuleme teid. Tähendab, minul ei ole need Leena probleemid sugugi võõrad, sest ma olen mitmed oma lähedased kui ema matnud viimastel aastatel, aga mina sain väga palju abi, sain. Norman Vincent peale kirjutatakse peale mai tea piil või kuidas seda hääldatakse, positiivse mõtlemise jõud, pastori kirjutatud rahvusvaheline bestseller ja muidugi, mida ma soovitan. Noh, piibel on paljudel inimestel kodus olemas jumala sõna ja ma soovitan kindlasti minna võtta kohaliku kirikuga kogudusega ühendust ja lihtsalt palvetada palve jõud ja ma usun, et jumal aitab, tähendab kõikide nende raskete momentide puhul Kareetmiste puhul ja väga raskete perekonnaprobleemide puhul. Jah, ma arvan, et see on ka jällegi üks nendest võimalustest, mis võib inimesele toeks olla, aga tõesti, depressioon on sageli mingid tüüpi kaotusega seotud, et sa ei pea olema tingimata surm, aga aga mingisugune muu asi, millest on ilma jäädud ja ja, ja tõesti ka noh, sellisest Pirituaalsusest võib ka tuge saada, sellisel korral. Ja eks see sõltub jällegi ka vaimuliku ettevalmistusest, et on ju väga häid hingehoidjaid, kes on saanud väga korraliku erialase ettevalmistuse ja oskavad tõepoolest mures inimesi ka aidata, et, et ega see ei olegi väga-väga halb mõte, et, et vaimuliku, kui hingehoidja juurde minna Ma arvan küll jah, ja lisaks sellele, et, et seal koguduses on ka selline kogukond, et inimesed ümberringi, et, et ei pea üksi olema. Olete otse-eetris. Aga kuuleme järgmist helistajat Taimo Tartust. Hallo. Ja aitäh helistamast, ühesõnaga korrektne päevaplaan selgeks, teen seda, seda, seda, seda, seda ütleme kellelegi toitumisega on mingisuguseid küsimusi ja seda inimestele näidata. Täitsa kõlab usutavalt, et, et selliste plaanide puhul peab ainult silmas pidama, et seda plaani endale liiga pikaks ei tee ja jällegi enda vastu ei ole liiga kuri, kui mõni asi sealt plaanist ka natukene kõrvale hälbib. Aga väga põnev oli see, et siin olid just nimelt mainitud needsamad sinu antud nõuanded, eks ole, et see liikumine see oli selles päevaplaanis sees toitumine oli selles päevaplaanis sees, et kohe olulised märksõnad olid siin juba olemas. Jah, et väga tore, et tõesti inimesed veel on tuua näidet, et niimoodi toimibki. Ja ja meil on helistaja ERE Põlvamaalt. Hallo, kuuleme teid? Et ma tahaks rääkida, et mulle põhihaigus ajukahjustus ja tihtipeale langen depressiooni, aga mis ma siis teen, et siis ma võtan lihtsalt aega maha ja nagu ma ütlen, et mul oma ahjutagune hullumaja ja magan nii kaua, kui mul hakkab hea. Ja kui ma tulen üles munema aju ära puhanud. Ja teine asi on see, et kui ma midagi teen Ööd mitu korda ma kiidan iseennast. Ja muidugi need negatiivsed tunded tuleb lihtsalt ära filtreerida, tuleb näha ainult head ja sõbrad, sõbrannad peavad olema positiivsed, kes negatiivset, jäta maha, ära suhtle nendega. Ja muidugi paratamatus, momendil on mul väike trauma, et ma ei saa midagi teha, ma tahan muidugi peale seda puhkust alati tegutseda. Et siis peab liht kuidas selle olukorraga leppima, nii kaua, kui see olukord mööda läheb ja EKG edasi tegutsema, käima väljas, puhkama ja, ja siis on võimalik edasi elada. No kes tuleb, elab sinu, mitte keegi sa ise ja ainult nende depressantide peale ja et noh, siis sa ja tütred Champlikt. Aitäh helistamast. Nii et võib ennast välja magada depressioonist. No võid ka seda proovida, kuigi öeldakse, et jällegi mõnel juhul liiga kaua magamine ei ole hea mõte, et see on jällegi see, mida peab proovima. Et, et aga et tõesti võib olla ka see, et tõesti leppida sellega, et praegu ongi mul depressioon ja et see läheb üle, et tõesti on teada, et enamikul suurel osal inimestest läheb depressioon üle, et see on ka oluline endale kuskile kõrva taha kirjutada või, või isegi kuskile nähtavasse kohta. Päris mitmeid nõuandeid tuli meie kuulajatelt, nõuan nõuandeid, häid häid mõtteid. Ja et see oli täitsa julgustav, et, et tundus, et inimesed olid nagu tõesti proovinud erinevaid asju. Ja rääkisid oma kogemustest. Ja mida lõpetuseks öelda? Et proovige, võtke midagi ette, et hakkaks parem ja kindlasti võib ka siiski minna perearsti juurde või kui, kui see ei ei toimi, siis on olemas psühhoteraapia. Pean psühhiaatrid olemas ja on olemas ka suuremates linnades erakorraline, psühhiaatriline abi, et et kui tõesti väga väga kehva on olla, et, et kõiki erinevaid vahendeid tasub kasutada, sest depressioon tõenäoliselt läheb üle. Aga otsima midagi võiks proovida teha ikkagi kindlasti. Aitäh tulemast saatesse. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa portaalist peaasi poee ja sellest samast portaalist peaasi e võib siis ka tegelikult ju lugeda. Lisa aitäh. Aitäh. Innove. Suuname pilgu portaalile novaator ERR. Meil on stuudios Marju Himma ja ma saan aru, et ta novaatori portaal pöörab tähelepanu depressiooni teemale. Ja me hoiame sellel silma peal, mis praegu on kampaania must lumi, aga tegelikult tervikuna need depressiooni teevad ja täna ja homme on ka võimalik meil vaadata otseülekandes arutelusid sellel samal teemal, kuidas oma vaimset tervist hoida ja minu arust need soovitused, mille Anna-Kaisa Oidermaa andis, need on kuldaväärt, sest et selleks ei pea olema depressioon, et neid soovitusi järgida. Kui endal on tuju null, siis korraks tasub ka mõelda, et kuidas seda paremaks teha, vaatame, päike paistab korraks kasvõi naerata juba, tegelikult tuju läheb natuke paremaks. Ja selle selle naerata ja vaata välja aknast. Soovitus andis meile Piia. Kusjuures naeratamis asi on väga oluline, sellepärast et kui vaadata Ta inimeste käitumist, me teame seda, et inimesed jäljendavad enda ümber olevaid inimesi, et kui keegi paneb käed rinnale risti, siis üsna pea ka teised seltskonnas viibivad käed rinnal risti. Kui keegi naeratab, siis tegelikult inimesed hakkad rohkem naeratama, sain puhtalt trükkele bioloogiline reaktsioon sellele, et ka sellest on pisut. Täna kirjutame ka küll sellesama depressiooninäitajad, et kui sa käid tänavale, naeratad põhjendamatult, küll tundub, et põhjendamatult, aga inimesed hakkavad vastu naeratama. Ma ise proovisin ära ja muide töötab kaks minutit järjest proovida naeratada, kasvõi oma toimetuses täitsa töötas. Inimesed hakkasid vastu naeratama, võib-olla neile tundub lihtsalt imelik, et nad sellepärast naeratasin, aga nad naeratasid. Ja ma usun, et klienditeenindajad peavad ka seda nippi väga hästi. Parem oleks. Aga. Räägime veel teistest teemadest, mis, mis on siis Novaatoris Eesti teadlaste töö loomulikult ja töömaterjalidega. Ja Eesti teadlased Tartu ülikoolist ja keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist ja Tallinna tehnikaülikoolist on pannud uurimisrühma kokku, kus nad on välja töötanud sellise asja nagu anti mikroobe pinnakate selline peale pihustatav pinnakate, mis tapab neid mikroobe, mis inimestel võivad käte küljes olla ja see idee tuli neilt testi ukselingi tootjalt, kes ütles, et meil oleks vaja selliseid ukselink, et kuhu need bakterid jää külge näiteks käite haiglas või täitepolikliinikus, kus on inimesed, kellel on mis iganes haigustel on, aga need haigustekitajad, mikroobid jäävad käte külge, katsutusele ukselinki, teie kasutuse ukselinki ja juba te olete potentsiaalselt seda haigust saamas. Ja sellise pinnakatte nad on välja töötanud just siis sellistes kohtades kasutamiseks, on need bussid või on kuskil avalikus kohas, kus inimesed palju kinni võtavad, annad mingeid käsi, käsipuud ukselingid, kõik sellised kohad, et iseenesest väga vajalikke materjale arendus ka siinkohal muidugi küsida, ega see pinnakate ju ei tea, milline on nii-öelda hea mikroobe, milline on halb, Rob tapab ühteviisi kõike. Ja, ja selle kohta on maailmas muidugi ka uuringuid tehtud. Sellised pinnakatted võivad omakorda mõjutada selliste superbakterite tekkimist ja lõpuks me ei taha, et keskkonnast kõik bakterid ära kaoksid, vaid et ainult teatud kohtades teatud bakterit siis ei leviks. Ja selle nimel siis nüüd edasi töötatakse. Sellest on lähipäevadel tulemas suure suurem lugu, sest tõesti tegemist on väga tänuväärse avastuse leiutamisega. Et see pind siis ise kuidagimoodi tapab baktereid? Ja see selline Nad ütlevad seda, et nad sellele selline lahus, mida saab piserdada pindadele, sisaldab tsinkoksiidi ja hõbeda nanoosakesi, nagu me teame, hõbelusikas desinfitseerib ette, eks ju, juba ammusest ajast on seda kuidagi rakendatud. Et väga hea vana, hea füüsika ja keemia on kokku pandud ja nanoosakesed seal sees on ja siis ta tapab mikroobe seal linnas. Ja ja siis geeniteema on meil ka jällegi hästi populaarne ja inimesed tahavad hakata geenidoonorit, eks. Ja ja sellest on ju kasu kõigile. Just ja eelmisel nädalal siin oli info ja meiegi rääkisime selle taha, et hakatakse uusi geenidoonoreid korjama, praeguseks on 15000 inimest andnud avaldanud soovi siis selle järgmise kogumislaine sees olla geenidoonor 100000, neid vastu võetakse ehk et inimeste huvi on suur. Aga ühtlasi sellega seoses tekkis küsimus, et kas võib suurendada ka siis näiteks koormust, et inimesed lähevad, saavad oma geenikaardi kätte, saavad teada, et neil on mingisugune risk mingisugusele haigusele, kas see tähendab ka põhjendamatult suuremat koormust siis tavameditsiinile ehk et inimesed lähevad, hakkavad rohkem analüüse tegema. Ja siis meil oligi üks värske uuring just võtta USAst kus Kristjan, seniks teadlane, kellega meie toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa tegi intervjuu, kes uuriski, seda, kas hakati aastaid järjest rohkem tegema analüüse, kui inimesed olid saanud teada oma geeniandmed. Ja sellest uuringust ilmnes, et ei hakata põhjendamatult rohkem tegema. Pigem on positiivne see, et kui inimesed on teadlikumad oma tervisest, siis nad teevad võib-olla rohkem sihitult neid analüüse, niisama sellist rutiini käigus rohkem analüüs ja sellist asja ei tehta küll, aga seal on juures päris oluline komponent on see, et need arstid, kes siis neid analüüse tegija, kes uuringus osalesid, need arstid olid ennemalt saanud põhjalikku konsultatsiooni ja väljaõppe sellel teemal, kuidas neid geeniandmeid lugeda ja, ja siis ka selle põhjal teha soovitusi, milliseid analüüse teha. Ehk et seda hirmu nüüd ka Eesti puhul arvesse võttes, et meil on inimestel rohkem suurem teadlikkus oma geenidest ja võib-olla mingisugustest haigusriskidest, et kas hakkab koormama meie perearste või tavameditsiinisüsteemi suuremate analüüsihulkadega, siis ei tohiks olla, aga siinjuures on väga oluline, et me peame oma arste nõustama siis geeniandmete kasutamiseks. Sina oled rohkem suhelnud nende geenivaramu spetsialistidega, vereproove, siis hakatakse vastu võtma alates aprilli algusest, teisest aprillist. Praegu saab siis registreerida lihtsalt ennast. Ja saab anda nõusoleku selleks, et ma tahan saada geenidoonoriks, et see on väga vajalik, sest et keegi ei saa ilma sinu nõusolekuta võtta sind geenidoonoriks ja see on selles mõttes selline juriidiline kokkulepe, et ma olen nõus andma oma geeniprooviteaduslikuks kasutamiseks hiljem ka siis nii-öelda personaalmeditsiinist kasvatamist. Ja kas on olnud lubadused, millal see tagasiside inimesele siis jõuab? Need geenidoonoreid, kes praegu astuvad nende geenid siiski Natlykviseeritakse, tehakse geenikaardid 2019.-ks aastaks ja siis hakatakse ka tagasisidet andma. Eestis muidugi on jälle üks väike takistus. Meil on Eestis üks välja pinud geeninõustaja ehk et kui sa oled selle geeniproovi andnud jalad ka täitnud, lisa küsimustiku oma terviseandmete kohta, siis selleks, et tagasisidet saada, on vaja hügieeninõustajate. Nüüd on ka paar perearsti või perearsti võtis arsti, kes on saanud sellealase nõustamiskoolituse. Aga tegelikult oleks neid geeninõustajaid vaja oluliselt rohkem, kes seletavad ka siis selle lahti, mida sealt geenides näha oli. Aga lootus on, et 2019.-ks aastaks on neid rohkem ja on võimalus rohkem ka neid tagasi saada, sest need inimesed, kes nende esimeses kogumisvoorus olid need 52000, kes ootavad oma tagasisidet. Praegu on kõik ajad juunikuuni broneeritud. Ehk et inimeste huvi on suur ja jõudis nõustada, on, on võib-olla pisut väiksem. Vot kui kõigile 58-le 1000-le saate korraga emaili peale, siis juhtubki see, et kõik tahavad korraga ja muidugi me tahaksime kohe saada infot. Häda ongi selles, et see toru, millest see info läbi läheb, on praegu väga väike, aga loodetavasti sellele pööratakse tähelepanu ja et tõesti loodetavasti ka see, et, et meie perearstid ja spetsialistid, kelle juurde pöörduda, et neid on aegamisi rohkem Aga see info siis tervise infosüsteemi üles ei lähe või, või kuidas? Ja need seotakse ära tervise infosüsteemiga, selle jaoks on riik ka eraldi töötanud välja veel ühe infosüsteemi, kus need asjad kõik peavad kokku saama. Meil on küll just meie andmete kaitseks on väga oluline see, et need asjad ei olekski kõik ühes kohas koos, et keegi saaks need ühtemoodi niimoodi nii-öelda hõlpsasti varastada. Ja selleks, et neid hoitakse lahus, aga selleks, et need omavahel kokku saaksid oma jäärad infosüsteemis on nüüd välja töötatud ja tõepoolest need inimesed, ma olen ühe geeni dollariga rääkinud, kes ütles, et ma läksin siis sinna töötervishoiu arsti juurde, ta võttis mu tervise, ütles oi, teil on nii palju uuringuid tehtud. Ehk et need asjad peegelduvad, et ikkagi ka seal tervisesse üha enam ja, ja seal on väga-väga positiivne. Mida sa soovitad, kas tasub kiirustada, et saada geenidoonoriks, kui sa ütled, et 15000 inimest on juba registreerunud? Nojah, aga 85000 võetakse ju veel. Ma ütleksin, et see hirm on võib-olla praegu alusetu, jõuab veel. Aga tasub enda jaoks hästi läbi mõelda, mis te tahate sellest saada, miks te seda tahate, näiteks minu eesmärk on küll see, et minu geeniandmed oleksid analüüsitult olemas minu lastele võib-olla neil on kunagi tulevikus sellest palju-palju rohkem kasu kui minul endal praegu. Aitäh tulemast huvitaja saatesse Marju Himma portaalist novaator, punkt TRUE ja huvitaja saadega tänaseks lõpetab muide pärast kella üht-teist on eetris meil üllatus-üllatus, virgutusvõimlemine ja virgutusvõimlemist saadab klaveril Viive Ernesaks, kellel on täna ka sünnipäev, nii et palju-palju õnne. Viive Ernesaksale. Mina Meelis Süld, tänan teid kuulamast, tänan kaasa mõtlemast. Tänan ka Ingrid Roosi põldu helipuldis kõiki kuulajaid, kes on meid jälginud, kes ka saatesse helistanud või püüdnud helistada. Rääkinud kõike head, ilusat päeva.