Vikerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime Me kevadtöödest. Tõsi, tõsi, mida saab teha aias, kui hoolimata sellest, et on külm ikkagi käed sügelevad ja tahaks midagi teha, teeme juttu sellest, keel, mida on mõistlik ise kasvatada ja mida tähendab maailmas leviv toidu sõltumatus ning täna on meil saates külas aednikke ajakirja aed peatoimetaja Eva Luigas. Otse loomulikult, head kuulajad, on oodatud ka teie küsimused, mõtteavaldused, head nipid ja nõuanded, mille võite kirjutada kas või kohe praegu foorumisse ja tunni teises pooles lõpuosas tuleb külla portaalist menu Kerttu Kaldoja ning räägib meile peatselt algavast Tallinn Music liigist ning ETV-s linastunud värskest dokumentaal filmist rodeo. Niisugused teemad täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist ja esimese loo panemegi kohe mängima. Ja nüüd tänase teema juurde laulis meile siis olgu veel öeldud ka, et ansambel regatt, kui kunagi veel näeme ja tänaseks teemaks kevadtööd ning need asjad, mis kannatavad nüüd juba ära tegemist, kuigi ilma vaadates tekib tunne, et ei tea, kas ikka maksab hakata midagi tegema ja võib-olla ei ole üldse aeda asja. Aga saates külas aednik, ajakirja peatoimetaja Eva Luigas tere, tere. See on pikk ja kohmakas sissejuhatus, nagu mul oli juttu ja mõtted olid neil natukene mujal. Ole hea. Ütle mulle, mis mõtteid tekitab sinusse praegune kevadisest ma tean inimesi, kes ütlevad, et hiljaks on jäänud ja mine tea, et praegu ei ole ikka mitte midagi teha. No ütleme nii, et mina olen selles mõttes maru rahulik. Ega sa looduse vastu ei saa, sa ei saa minna peenraveerele ja, ja nõuda, et kevad tuleks kiiremini või, või vehkida seal rahaga, eks ole ju, ja ja öelda, et mina tahan. Aga samas on need looduses on iseenesest ju kõik paigas. Ja vast muret tekitab just aiaomanikele see, et kevad on kõige töömahukam aeg. Ja on selline kõige kiirem aeg ja vast kõige rahulikumad. Vabandust võivad nüüd olla need, kes on kiisel saanud korralikult oma oma aia ette valmistada talveks. Ma kardan, et sel aastal on neid natukene vähem kui tavaliselt, sest kui me nüüd mõtleme sügise peale, siis vihma 100. alla, nii et minulgi jäi pool aiamaast tegelikult läbi kaevama. Sest ma ei saanud minna trampima märja mulla peale. Eks ole ju selle maaga, kui nii-öelda pole praegu midagi teha. Põhja-Eestis on siin igal pool on paks lumi maas, Lõuna-Eestist. Ma olen näinud pilte, et lund nii palju ei ole, et on üsna paljasmaa, eks, et kui nüüd midagi teha, siis kindlasti saab praegu kohendada. Viljapuid ei soovitata küll väga suurte külmadega lõigata, aga samas on nüüd ikkagi kevad tulemas, eks ole ju, ja, ja need tuleks ära teha, et natukenegi oma seda töötlaneerida tasuks vaadata viljapuud marjapõõsad üle. Kes saab, kui lund ei ole, väga paksult, et saab tegelikult ka ilupõõsaid juba tagasi lõigata. Et mõned jaapani enelad näiteks tahaksid igal igal aastal tagasilõikust, eks ole ju. Ja kellel on jäänud nüüd püsilillepeenardesse pealsed peale, mina ei lõika kunagi tagasi, ma tahan, et nad läheksid seal talvel härma ja aialinnukesed saaksid sealt midagi suupoolist nokkida. Selliseid töid saab teha, sest kui me läheme mõnede liikide juurde, kes armastavad varakevadel ennast välja ajada nendeks on näiteks floksid kõrged kukeharjad, siis tegelikult, kui me seda puhmast vaatame, siis seal on juba tulekul. Et võimalikult vara, siis saaks need vanad pealsed eest ära. Et ei peaks neid uusi täiusmeid nüüd sisse. Rikkuma, ja muidugi kõik igihaljad puud võivad saada päikeselaksu, kui on katmata Ta eriti noorte puude puhul. See tähendab, et nad vajasid varjukangast, nad tegelikult vajaksid varjukangast ja peab arvestama sellega, et päikesekiirgus võib peegeldada ka lumepinnalt tagasi. Ehk siis, et ma olen näinud ka päikesest põlenud lehti, rododendronid tal, mis muidu on täiesti varjus näiteks maja nurga taga, aga maja puhul on tegemist olnud valge funk majaga. Ja on olnud see see päikesekiirguse tagasipeegeldus valgelt maja seinalt. Et tasuks olla ettevaatlik ja minna vaatama neid oma oma taimi just täid, igihaljad ja, ja selleks, et aru saada, et mis sa, päike siis halba teeb, on see, et kui, kui nüüd need meie päevasem temperatuurid eriti aedades, kus on, ütleme, niuksed siseõuelt ta, ta kütab päris kuumaks tegelikult ja tumeda pinna seda. Ja need taimemahlad hakkavad liikuma. Kuid juur on külmunud ja taim nagu seda vett juurde ei saa. Ja siis tekibki see tegelikult see kuivamine ja kohtumine. Ja, ja, ja paljud võib-olla ei tea, et sedasama võib juhtuda ka igihaljaste püsililledega. Väga paljud kiviktaimla taimed on igihaljad, kas või ibeeris või pooligihaljad. Sedasama võib juhtuda ka näiteks maitsetaimena kasvatatavad aed salveil. Ehkki tema lehed on hallikamad ja nad peavad nagu paremini vastu, siis ikkagi on minul näiteks just salveid need, mida ma vaatan, et kuidas nad kevade hakul hakkama saama. Aga kui osta kangast tehisikkagi oksadelt kuuseoks on juba hea, aga siis peab arvestama, et me ei saa praegu seda kuuseoksa kuhugi maha kinnitada, eks ole ju. Ja ega kive ka kuskilt väga kangutada ei saa, et kellel on siis puurit, siis ta saab vähemalt puuriidas põne haluvat. Ja mis veel on ohus, on külma hellade, puude tüved, viljapuude tüve ja, ja just ilupuude näiteks on need ilu ilukirsid, mida, mida kasvatatakse, mis niigi kuidagi nibin-nabin meie kliimas saavad selle talvega kuidagiviisi hakkama, eks ju. Et, et see päike mitte ei soojenda ainult igihaljaslehestiku, vaid ka taimetüvesid koor, aga mida selle vastu ette võtta? Tegelikult väga lihtsaid asju võib lubjata, mida väga paljud linnainimesed väga teha ei taha, et noh, ütleme nii, et et ei näe hea välja ja tegelikult ka nagu vihm peseb selle selle lubja maha, aga siis saab ka täiesti kuuseoksa, saab ümber panna, näeb väga šikk välja. Mul on õunapuu ümber kuuseoksad nööriga pandud, aga müüakse ka spetsiaalselt sellist, no ütleme, noh, kujutage ette sellist kotiriiet, sa lõikad sellise umbes kümnesentimeetrise riba ja keerutad ümber. Et see natukene kaitseb seda, seda tüve, sest muidu tekivad külmalõhed ja seal siis juhtub see, et jälle taimemahlad sulavad üles, tuleb kiire, külm, jää ju paisub, eks ju, ja teebki selle koore katki. Aga kuna koore alt toimub see, see taimede toitmine siis kui see kihtsa piga Seal ongi see põhjus, miks vahel välja lähevad väga paljud puud ja põõsad jalase küljelt külm külm, samas talve. Ja veel, on, pole midagi ja nii kevad on seemned. Just kevad on see, jah, selline salakaval kevadel. Vot siis ma tuleks korra flokside juurde tagasi, sest mul hakkas kõrbeks selles, et sa jätad kenasti oksad alla. Kui nüüd on päike ja sulatab, siis ta sulatab siin ümberringi. Ja ehk siis ta saab kõhutada ja kui nüüd ei ole mul õhutust ütleme sellist loomulikku jäetud ventilatsioon ja võib juhtuda, et talvel eriti tuiskudega kipub seda, seda lund kuhugi kuhjuma või siis, kui lillepeenrad on, on näiteks teede ääres, sa pead käiguteedelt suurt lund, sa pead kuhugi ladustama, ladustada, ladustama kas murule või siis peenrale, siis mina olen võtnud harjavarre ja teinud auke sisse lihtsalt ja just, et, et saaks nagu õhku ligi ja tegelikult ma ei eemalda sellega seda lumekate. Aga just need taimed, mis kardavad nagu sellisest Ummaksisse jäämist. Nad saavad paremini õhku ja samasse loodus ikkagi tasapisi nagu sulatab, sulatab, sulatab, et, et midagi nüüd nagu sellist jõulist maias ei teeks, aga otsiks ikkagi endale tegevust. Aga kas tegevus olla võiks ka minna, et võtan tuhka, kui mul on ja mõned usinamad on ka seda talve jooksul kogunud kottidesse kuhugile pannud ja hakkan seda nüüd sellega lund sulama. Ütleme nii, et sellist nagu nagu jõulisemat lume sulatamist võiks teha peenarde puhul, kuhu on plaanis köögivilja külvata. Et seal kedagi ju ütleme niimoodi alla ei ole, sa tahad saada sinna mullapinnani ja kui see annab vähegi siblida, isegi kui sa saad puhta mullapinna, eks ole, ju siis sa saad sinna peale siputada porgandid, till, kõiki selliseid külmakindlamad liikide seemneid ja näiteks katta kasvõi liivaga, või kui sul on koik diskotis sellist turvast, väike turbakiht peale, eks ju. Siis võid lund tagasi loopida pida ja sa saad nagu mingi esimese külvi tehtud, kui need näpud nagu kangesti sügelevad. Aga sellisel juhul ta peenar olema kindlasti sügisel läbi kaevatud, aga on muidu tuhk kasulik. Teate, minul on niimoodi, et ma jah, sauna puud on mul kõik lehtpuutuhast, et ma ikkagi hoian seda tuhka alles, no kuhu sa paned siis paned sa ka põõsaste-puude ümber? Põõsaste-puude ümber? Ei ole pannud, aga ma hoian juba sellepärast, et näiteks kui ma külvan risteealisi siis ma tegelikult natukene nagu Dustin näid neid tõusmeid selle tuhaga üle. Just just kahjurite päraks redised naeraid Rugala, millest just äsja rääkisime, ilma ilma milleta ma elada ei suuda, kapsad. Et seda ma teen, nad on siis natuke anda nagu tõrjevahend, natuke on ta nagu tõrjevahend ja siis, mis ma olen veel tuhaga teinud? Ma olen tuhaga ka, kui liiva pole käepärast, siis ma olen joonistanud peenarde lääne, et külvipiirid. Nii jah, et kui, kui sa tahad nagu peenart peenart, aku markeerida, et kuhu ma mida külvan siis ma olen vaikselt sihukse väikse väikse riba pannud, et siis on hea. Ma olen kuulnud ka, et kui peenar vääristada toaga, siis ei tuleteod Jaa? Jaa, aga tigu tõesti niipea veel tulemas ei arvata. See oli nüüd osaliselt ka talikülv, kuhu sa jõudsid natuke, eks ole, mida annab veel praegu külvata õue, eks ole siis, kui on muld, saab ühtegi, aga kas on mõttekas veel midagi kodus koogile, aknalauale? On hu ja tomateid ka, paprikat siin nii palju ei ole. Ei ole, ei ole, ei ole, ei ole. Et tegelikult saab taimsele kasvuhoo sisse siis kui läheb soojaks ja toas neid, et väljaveninud tegelasi siis päästa. Ta aia inimesed teavad, et eks see Facebooki grupp aia elu on selliseid murelikke postitusi täis, et mis ma teen, mis ma teen. Et taimed on välja veninud, eks ju, et mina olen tomat, kuid saanud ka puhtalt tali külvist. Närvid läksid küll vahepeal läbi, et kui teistel aprillis olid juba taimed nagu täitsa toredad ja pontsakad ja minu osa alles hakkas idanema. Et siis oli jah, nagu muret, palju, ütleme, saak juulikuus tuli. Poolteist nädalat jäi hiljaks, teistest, mul olid teised ka paralleelid. Lihtsalt aga tead sa öelda, kas on ka meil selliseid sorte veel müüa, mis tegelikult ei valmigi, et on nii pika vinnaga, et jäädki ootama. No see valmimine ei ole ainult siis nüüd temperatuuri küsimus näiteks tomatite ja just selliste viliköögiviljade puhul pannakse tihti mööda väetamisega sest et taim vajab ikkagi viljoniseks mikroelevante ja viljade valmis küpsetamiseks. Et, et kui siis tekib selline kombo, talle ei ole süüa nii, nagu ta vajaks ja siis ei ole see temperatuur ja need ilmastikutingimused veel ka nagu soodsamad ja fotosüntees, tänu sellele, kui päikest pole, jääb nagu nadimaks. Et, et tihti on see mitte viljamise põhjus selles. Neid ilusaid taimi saada on vaja ja, aga tõesti on sorte näiteks näiteks mina, kui ma väljamaalt just just näid tomateid, vaprikaid ja selliseid nende sugulasi, just maa vitsialiste sugulasi, nende seemneid tellinud siis tegelikult ma võtan varajased sordid, sest me ei tea, mis see suvi meil tee sellega väga mööda ei pane. Siis ma näen neid, või siis, et kui mul on külmkasvuhoone, siis ma saan valida ka neid sorte, mis näiteks Lääne-Euroopas avamal saavada. Ja kodumaised sordid, ma rõhutan, kodumaised sordid, Malled, visad kõik Ta on ikkagi ütleme, aiainimese esimene valik, et kui sa tahad saaki saada ja, ja, ja et sul on kõige haiguskindlamad taimed, siis vali teatud osa. Kindlasti võiks olla seda, seda vana head tuntud meie jaoks aretatud, toota aretatud tomatit just hernest hästi head sordid, põlduba. Ja siis nagu trikitamise jaoks võib alati võtta mingit nahtun, noh, niisukese tundmatumat tegelased. Sest tegelikult kui sa, kui sa ikka ämbrisse astud ja natuke oma tegevust analüüsi, sa õpid rohkem. Absoluutselt jah, kuid ma ei saa seda veidrat oma ja, ja ei juhtu midagi, ei juhtu mitte midagi, et me ju hobiaednik ju otseselt ei ela sellest, eks, et ma ei utsitas tootjaid riskibisnis peale minema. Ma tean, et siit me jõuamegi ääretu, põnevad ja mis on toidusõltuv ja sest nagu sa tõid juba suurtootjad, noh, suurtootja tõenäoliselt mitte kunagi ei paku mulle mingite mustade võtit või mingit erikujulist või, või kasvõi rohelist tomatit poes müügil ja seepärast keegi ei ostaks seda, nad ei teaks, et see on tegelikult hea. Kui ta on õige sort, kui ta ei ole lihtsalt toores. Et mis asi on tegelikult toidu sõltumatus ja kas see läheb ka siia alla, kui ma katsetan erinevate asjadega, on segasõltumatu või on see lihtsalt. Tegelikult see läheb selle alla, sellepärast et sa, me oleme natukene või mis natukene, me oleme ikkagi päris palju sellest loodusest eemaldunud, eks et ega mina olin ka enne, kui ma sinna aia kooli läksin, ma olin kõik sujuvalt unustanud, et me oleme ju botaanikas tegelikult õppinud väga paljusid asju. Paraku me oleme seda õppinud viiendas-kuuendas klassis, kui noh, pea on pulki täis lihtsalt joonist, ma mäletan nii hästi, kuidas ma joonistasin korvõielist ja nii tore oli, aga mida see nagu tegelikult tähendab või või kuidas neid teadmisi elus kasutada, et see ei jõua, need teadmised ei tule nagu täiskasvanud ka kaasa, kui sa sellega ei tegele. Ja just selline vabadus, et ükskõik mis mujal maailmas juhtub, et ma suudan ennast ise ülal pidada, et toidu sõltumatuseks muidu peetakse seda, et ütleme, et et ma just viisin ennast igaks juhuks ressurssi ka, et et sa selles piirkonnas, kus sa elad, et piirkond suudaks seal elavaid inimesi mingite baastoiduainetega ise nagu katta, eks ju, et et noh see ei tähenda, et talvel peab alati tomat saama, mina olen sellest põlvkonnast, kus meie saime kurti esimest korda seitsmeteistkümnendana prillil värsket kurki. Sest minu vanaisa töötas Sagro aiandis, et siis 17 aprill oli tal sünnipäev, eks, et et tegelikult see selline hooajaline toitumine ja me oleme aastasadu hooajaliselt toitu. Aga sa ei suuda ennast ülal pidada, kui sa ei tea, kuidas maailm toimib. Me oleme praegu nii kärsitud, kõike muud kui tahame. Noh, kuidas ma ei saa, ma ju maksan, eks ole ju, et ja tõesti noh, raha eest saab kõike praegu. Praegu on ju täitsa normaalne isegi kaupluses, kui klient läheb esimesel jaanuaril ja avaldab pahameelt. Totted ootamis, maasikaid ei olegi müügil või? Eksju, et samas noh, miks peaks olema? Et mida tegelikult tähendab see, et sul on aasta läbi värsket müügil, hea küll, et et, et noh, et taime peaks nagu rohkem sööma kui liha, eks ole ju. Aga me ei mõtle, et kui nüüd kasvatatakse, kasvatatakse talv läbi näiteks salateid, millise valgusreostuse tekitab, kas see on keskkonnale nii kasulik, kui, kui need suured kasvuhooned huugavad pimeduses, mis linnud sellest arvavad ja et see selline Hermes veel ei ole jõudnud? Ikka on, jah, no ikka tegelikult on. Et inimesed tegelikult mõtlevad kõik see kogukonnaaiandus ja see, see selline roheliseks kasvamine, mina arvan, et see roheliseks kasvamine on tegelikult Ta vaikselt arenemas ei ole, nii et lähed saega ja muudkui uhad puid saagida, eks kahjuks, aga on see keskkonnakaitse siiamaani minu hinnangul inimestel piirdunud noh, selle puude saagimise takistamisega see taustab endale elamukrundi ja täiesti süüdimatult arvab, et ta võib selle selle pinnase seal segi pöörata. Ta, ja jaa, jaa, kenal paepinnasel, kus on välja kujunenud aastasadade pikkuse see traditsiooniline või see, see temale omane haljastus. See hävitatakse ära ja ma tahan, et sinna tuleks muru, eks ole. Et tegelikult see on keskkonna suhtes täpselt samamoodi kahjulik. Et kõik, et sa paned selle lapsega koos selle herneseemne mulda. Tegelikult sa külvad temasse, seda, seda maailmast arusaamist. Filosoofiliseks läksime. Läksime kuuleme siia vahepeale, kuidas laulavad Tanel Padar, Karl-Erik, Taukari, Ott Lepland rännakutest ja seejärel Ahanaga telefoni 611 40 40. Head kuulajad, teie küsimused ja ka teie arvamused on teretulnud ja oodatud ja iseenesest oleks ka päris põnev teada saada, kui palju teie olete ise endale loonud toidu sõltumatust ja seeläbi just ja ka mõelnud välja nippe, mismoodi seda sõltumatustega ütleme kindlustada, et ma ikka, mis maha panen, ka õnnestub, või vähemalt osa sellest. Nii et kuulame laulu rännata võib ja seejärel 611 40 40 telefon on avatud saates on täna külas Eva Luigas. Niimoodi 611 40 40 on telefoninumber, see on avatud. Võite helistada, küsida nõu või siis rääkida oma lugu sellest, kuidas teil on õnnestunud kevadel vara külvata ja saaki saada. On veel üks küsimus. Ka praegu siin foorumis võtan selle mis on talikülv. Kas ise külvan ka taliküll? Ja ise külvan tali küll, kui, kui kui nagu seda seda niimoodi talikülvimeetodil teha ja see tähendab seda, et sa külvad küll kodus, Läheme nendesse ettekasvatuskarpidesse. Talikülviks peaks valima suuremat anumat. Sellepärast talikülvid peavad ise hakkama saama ja, ja, ja sa külvad nagu toas, aga viid kohe need külvid õua läbi külmaks, et nad läbi külmuks. Sellega antakse tegelikult paljudele seemned, mis seda vajavad, antakse see külmaperiood, näiteks näiteks paljud arvavad, et noh, et, et püsiku seemned, et kui nad tahavad külmaperioodi, et siis pistame külmkapp ja võib küll pista külmkappi, aga milleks praegu pista külmkappi, kui väljas on väga tore külmkapp, eks ole ju. Ja pealegi seeme ikkagi reageerib sellele kliima, noh, ütleme kliimamuutustele, mis on külmkapis külmkapis on ühtlane. Selline noh, mingi nullilähedane pluss viis või kui paned sügavkülma on miinus 18, eks, aga mis toimub looduses, looduses toimub see, mida me praegu näeme. Päeval on soojem, õhtul on külmem, päeval on soe ja tegelikult see temperatuur ei muutus, on see, mida see seeme loeb ta siis, kui on õige aeg, siis täidaneb niimoodi võtta nagu esimese. Hallo kuule pange nüüd natukene vaiksemaks, raadio. Allo tervist, muinasküsimus teile, kui ma kasutan kasvuhoones tuhka, kas see on hea või või vastupidi, kahjulik. Aitäh, tegelikult peaks mõtlema, et mida, mida ma nagu selle tuhaga seal seal teed. Eks ole. Sisaldab ju ka mikroelemente ja midagi olen muidugi peab olema puudu just mitte mingite plastikust. Mitte ainult puuduhk, lehtpuutuhka just seal on nagu see on väga-väga oluline. Et tegelikult, ega see tuhaosakaal ei saa ju olla mullas suur, eks ole ju. Tuhka lisatakse teinekord kumm postile. Aga, aga see ei saa olla noh, selline selline noh, üleüldine, et sa muutku uhadki kogu oma tuha igale poole laiali. Et tasuks ikkagi mõelda, et milleks seda, milleks seda tuhka kasutada. Et lihtsalt nii, et mul on siin tuhtma winda nüüd kasvuhoonesse pole mõtet, aga kui, kui on vaja just neid külve natukene kaitsta, eks ju, või sinna natuke peale joonistada, et siis miks mitte aga ainult leht puudu. Selge, nii järgmine helist. Hallo kuuleme teid. Tervist, tere. Kuigi aias on kõikjal lumi maas, on multšikattega peenralt lumi juba ära sulanud ja küsimus, kas praeguste külmatöödega on taimedele see ohtlik? Ja teine küsimus, miks Hiina sidrunväändiku vilju küll varane küsimused? Aitäh no ütleme niimoodi, et, et kui multšikate on on peenral peal, siis ta on tegelikult päris hea talvekate ja, ja eks ta sellepärast ongi seal, et lumi läinud, et multši päeval nagu soojeneb, eks ju. Ja tegelikult ta salvestab ka soojust, et taimedele see küll ohtlik ei ole, sest et tegelikult me ju enamjaolt kasvatame neid taimi, mis mitte vähe sellest, et nad kannatavad talve, aga tegelikult nad vajavad, sest püsitaimedel on puhkeperioodi hädasti vaja. Ja, ja, ja mina ei teeks, teeks seal multši peenral praegu muudkui tõesti näiteks kevadel on vaja aeg-ajalt multši lisada, kui nüüd õnnestub kätte saada multšikott, mis ei ole läbikülmunud, siis näiteks just see töö, selle töö võiks praegu ära teha, nüüd peaks ainult lihtsalt vaatama, et kes seal, kes seal peenras on, et kui seal on mõned igihaljad väga päikse käes, et siis võiks mõelda, et võib-olla igaks juhuks neid natukene kaitsta, eks ju. Et päikse eest, aga, aga me ei pea kogu aeg lendama mingite kangaste ja, ja talvekatetega alati taimede poole, et nad saavad päris hästi hakkama ja kui mõned taimed lähevad peenralt välja, siis see on tegelikult loomulik, et meil on neid püsililli üsna vähe, mis elavad kümneid aastaid ühe koha peal. Et väga palju on lühiealisi ja, ja taimel on oma eluring täiesti olemas ja siis me saame uusi osta. Kuulge, aga mida teha selle sidrunväändiku sidrunväändiku on nüüd selline põnev taimi, keda mina olen alati endale ihanud. Aga, aga mulle ei ole veel kohta ja nüüd see küsimus pani mind veel teda ihkama, äkki on liiga noor, kui vana ta peab olema, siis ma ei kujuta ette, et ma tõesti ei tunne sidrunväändiku hingeelu aga, aga ütleme, tasuks üle lugeda, mida ta tahab, kas tal on õige kasvukoht? Eks ju, mis on toimunud siis, kui ta õitseb? Kas on olnud võib-olla külm, üle käinud, kas, kas on aias piisavalt teisi tolmeldajaid, et juhul kui nagu sidrunväändiku vajaks nagu putuka üle käimist, et kas putukal üldse on meie aed asja, kas meil on veel seal midagi? Ja kõik sellised asjad nii? Järgmine helistaja hallo, kuuleme teid. Tere hommikust. Mul on niisugune küsimus, öelge palun, mida arvab teadlane või asjad asjateadlane teadlane kastides kasvatamisest, juurviljade kasvatamine kastidest ma mitt maast kõrgemal. Ma harv aitäh selle küsimuse eest. Ma arvan seda sellest väga-väga hästi, et kõigepealt üldsegi maast kõrgemal ehk siis siis nimetatakse kõrgpeenart, eks nendes kasvatamine on, on, on väga mõnus ja väga mõnus mitmel põhjusel, et kui kastid on kõrgemad, sa ei pea kummardama ja näiteks just vanematele inimestele või liikumispuudega inimestele on väga mugav, et nad ei pea oma sellest noh, mõnusast hobist loobuma, juhul kui neil tekib mingi kehaline nagu takistus juurviljade kasvatamiseks on vaja kõrgemaid Kastre, et väga paljud juurviljad vajusid sügavusse ja et nad vaja seda mullafooni, oleks vaja vähemalt 40 50 sentimeetrit. Ja ega seda on väga lihtne kokku koguda hakad jupikaupa. Ta laseb kastid teha. Kui on kastid väga kõrged, siis peaks nende ehitamisel arvestama ka sellega, et nad oleks sees toestatud, nii et see muld neid laiali ei vajutaks. Et seal peavad olema sellised talad läbi natukene. Õpetusi leiab ka ja, ja hakkad vaikselt kompostiga täitma ja tegelikult jupikaupa saab päris suure aia, nende hooldus on lihtsam. Mida suurem kast on, ma mõtlen isegi nagu laiusamat tasuks laiuselt teha nii suuri kaste, et see, et, et ei peaks sinna peale ronima, et keskelt nagu hooldada, eks ju, et su käsi peab käsi pead mõlemalt poolt nagu üle poole suutma. Seal ei ole see oht, et ta kuivab äkki liiga läbi, et sa pead kogu aeg kasla võib sinna panna kile, et ma ei tea. Tegelikult pannakse tavaliselt ehitataks neid puidust, olen näinud ka kividest, et puit üldse kaitstakse seestpoolt ära, tavaliselt kasutatakse sellist selliseid materjale, mis vundamendi juures kasutatakse, et see on väga hea, siis see muld ei majanda. Kui kast on päris suur, siis ta tegelikult hoiab ilusti niiskust. Jaa, nutikamad ta on sinna pannud ka kastmissüsteemid, et piisab täiesti sellest, et sa paned näiteks imbtoru ja muud süsteemi, polegi vaja, et sa ühendad aeg-ajalt imbtoru külge oma veevooliku. Nii et mina pean väga hästi heaks ideeks neid kastides kasvatada. Mine helistaja kuuleme teid, Officeer, pange natuke raadio vaiksemaks. No lahtistele tuultele on selline lugu, et eks elupuudest tihti neid neid tuuletõkkeid ehitatakse. Kui on palju maad, siis võib ju ka panna näiteks kuuse istandiku kuhugi. Ja tuuletõkke puhul võiks arvestada sellega, et paremini kui tihe hekk. Tegelikult aitab tuulte vastu see vabandust, kui puud istutada nagu niimoodi kolmnurkselt niimoodi, mitte ühte ritta, aga niimoodi vaheli. Et see võtab väga hästi tuuled kinni, aga tegelikult on nii, et elupuu ongi sellepärast elupuu, et ta kannatab üsna üsna paljusid asju. Ta kannatab erinevaid kasvutingimusi. Tuuli päikest et ta on, ta on väga vastupidav iseenesest. Küsimus on lihtsalt selles, et kui suurte istikutega, kas ta, kas ta on muidu hästi hooldatud. Et neid tuuletõkkeid peaks vaatama, et aiandites kasutatakse isegi kangaga, tehakse tuulata, käid aia ehitamine võtab tõesti siis see ei ole mitte mitte võrkaed, vaid, vaid laudaed nõidud lips on jällegi kallis, puud on elajas, aga midagi, noh, üks asi on see, et Ta puude ei armasta seda meelatud tuuletõmbust. Aga kui me ise ka ei taha, Lipendada seal tuule käes. Et võib-olla ekstreemsematest tingimustes tasuks mõelda isegi ehitamise peale. Nii. Kaks. Tore on kammel veel kodulehekülje peal. Üks puudutab seda, et miks Eestis ei ole nii suures valikus Eesti oma maitsetaimi pottidesse talv läbi. Et valik on näiteks Lõuna-Eesti väikelinnas pea olematu ja samas müüakse Itaalia sisse toodud plastalustel, siis maitselaine. No mul on sellele väga hea vastus, et me paraku ei jaksaks seda kasvatamist kinni maksta. See talvel maitseainete kasvatamine, maitseained on tihti püsitaimed ja, ja, ja noh, ütleme kui me nüüd räägime, eks ole ju piparmündist ja kõigest et siis või siis köögiviljataimed, siis nad vajavad soojust, Nad vajavad valgust ja väikesed lohud, tead, ei suuda tegelikult seda tagada. Et siin tulebki mängu see, et ikka väga paljudel meil on aknalauad, kasvatame just maitsetaimede puhul me saame seda lubada, et me kasvatame neid ei saa lihtsalt ise kodus ja, ja, ja Itaaliast ja sealt neil on lihtsalt soojem ja see on odavam ja inimene teeb oma valikuid tihti rahakoti järgi. See on seetõttu aga muidu, niipea kui hooaeg hakkab. Ma tean, et juba igal juhul kasvuhoonetes juba taimed kasvavad, tead, minul kasvavad kodus olen kohe öelda paar sibulat ja läinud kasvama jäävad rohelised ja tegelikult see on kõige lihtsam viis. Rind ja sibul, isegi küüslauk muide, on väga-väga hea, just need rohelised pealsed, kasvatame ise nii ise. Olemise kohta Aarne kirjutab, et esimesed eesti koolid loodi koos kooliaedadega, sai õpilasi harida oma varustuse tarvis ja koolisööklale ka toitu. Mingil ajal tekkisid peenutsejad, kes ei tahtnud kooli aia heaks suvel rohimas käia ning koolide aiad jäid lohakile hiljem tallati. Parklataks ära. Noh, eks see, eks see meie elu on, on olnud ju muutlik, eks ole ju. Ja mina mäletan ka, et minu Meie koolis mina käisin siis 40 kuuendas koolis ja meil oli kooliaed ja kuna minu ema oli kooli direktor, siis minu esimesse klassi esimesel koolipäeval olid kõik lapsed kadunud ja mina teadsin. Ja minu süü oli see, sest mina olin kõigile näidanud, kus on kooliaed ja õuna poodiumi nime puude otsas ja sellest oli suur pahandus. Aga tegelikult, eks see ole, elu on selline, et et vaat, kui kooliaias saab midagi teha, siis lapsed on läinud ja teinekord väga kaugele, et mul on sellest kahju. Ehk siis tuleb nad vaikselt tagasi meelitada mõnusate õunapuudega. Saad ronida sasi neile atraktiivseks, lahedaks koos panna mõni asi maha ja vaadata, mis sest saada, kuidas nad ise hoolitsevad. Ma sain kõvasti liialt. Asjata aitäh, Eva Luigas täna saatesse tulemast ning hooaeg on algamas ja saab veel üht-teist ette võtta. Marss külvama. Just. Ja õige varsti tuleb meil saatesse külla Kerttu Kaldoja, et rääkida juba ees ootavatest sündmustest. No näiteks Tallinn Music Week on algamas, aga veel varem on dokumentaalfilm rodeo, mida saab ETV-s näha? Tere sekiti Palanga looduse kibe käes või tapeedi Nonii Stepanakerti kriis. Kas teil on mingi atašee lille Metropolitan imuredi kontrast saati päril pahane kontroni terroritlustagurjeltki miilu. Irina üldse konsoolis. Ja õhtul, kui päevatoimetused on kõik tehtud, on põhjust täna kindlasti televiisori ette istuda ja hakata vaatama ETVs näidatava dokumentaalfilmi rodeo. Täna saates külas Kerttu Kaldoja, kes ma loodan, heidab natukene rohkem valgust selle dokumentaalfilmi osas, et millega täpselt tegu on ja ja noh, kes seda võiks vaadata ja millise pilguga sa ise oled näinud? Ja tere hommikust, mina olen odavad näinud. Ja kes seda võiks vaadata, kõik inimesed, kes vähegi tunnevad huvi meie enda mineviku vastu Aga tead, see on huvitav, sest on inimesi, kes mäletavad seda minevikku väga selgelt ja on ise olnud selle osalised. Ja siis noorem põlvkond, kes vaatavad, et ahah, oli selline et. Tead, see film on nii täis pikitud, et väga-väga vapustavaid arhiivikaadreid, mida ma arvan, ei ole näinud, ei sina kindlasti ei olnud näinud ennem mina. Et need on ääretult huvitavad ka sellele noorele põlvkonnale aga need, kes on selle aja ise läbi teinud, nende jaoks on see loomulikult see film hoopis teise väärtusega, aga noh, nii on see ju paratamatult absoluutselt iga dokumentaalse teosega, et igaüks elabki seda erinevalt läbi. Aga meenutamist on seal palju, et kõike seda, mida te olete ise mis nende üheksakümnendatel näinud ja mäletad, kõik need kaadrid on seal näha ja need, kes siis tõesti ei mäleta, nende jaoks, ma arvan, on ääretult põnev ja hoopis-hoopis midagi teistsugust. Et ka ise, kui ma seda vaatasin, siis see pilt sai 20 aastat tagasi, sa isegi nagu see ette, et oli tõesti nii et see on midagi nagu hoopis teine maailm, olgem ausad, film räägib ju aastatest 92 kuni 94 ja keskendub ta siis Mart Laari juhitud esimesele põhiseaduslikule valitsusele Eestis. Ja tegemist oli ju ääretult noort ja ma ei tähelda vihaste naistega ka ikkagi nagu väga entusiasmi täismeestega ühikainimestega ja siis Mart Laar ise ütles selle kohta, et tema oli, tema oli vanamees valitsusest, tema oli 32, kui ma ei eksi ja teised olid ju veel nooremad ja see, mida nad ellu viisid, oli ka väga märgiline. Ja keegi ei uskunud, et see valitsus nii kaua püsib, ennustati neile keset neid segaseid aegu, kuskil paari kuud maksimum kaks aastat oli tegelikult Mart Laari valitsus võimul ja, ja viisid need ellu väga radikaalseid reforme. Ja nende nagu peamine eesmärk oli vabaneda sellest okupatsiooni taagast ja viia Vene väed välja ja see kõik need reformid, mis nodell viisid, see tegi meist välismaal sellise väga eduka üleminekuriigi, aga Eestis tegelikult, et see, mis meil siin endal toimus, oli ju hoopis midagi muud. Üks skandaal teise järel oli palju pikett, meeleavaldusi see, need kaadrid, mis seal filmis on ka näha pensionäridest, kes Toompeal kogunesid, et noh, see on uskumatu vaatamine ausalt, et see on era erakordselt huvitav jaa, siiras lugu, see on jutustatud ka natuke sellise sellise paraja avameelsusega ka natuke ka eneseirooniliselt. Et kaitsta, kui kaua seda filmi kokku pandi. Ma sain aru, et paar aastat on see aeg, kus, kus siis Kiur Aarma ja Raimo Jõeranda seal arhiivides tuhnisin, neid kaadreid välja otsisid. Ja noh, loomulikult on see seotud siis ka asjaomaste endi meenutustega, aga noh, selle filmi tõeline väärtus on ikkagi need arhiivikaadrid. Ja see on film, mis tegelikult avas ka Doc Point'i festivali sel sügisel, tehes omamoodi ajalugu, sest linastuste korraga nii Eestis kui ka Soomes. Et huvi on ta äratanud juba juba mitmel pool. Ja ei minul kuldaväärt on ka Mart Laari enda meenutused sellest kõigest, et kuidas siis ongi, et Nõukogude impeerium ju vajus kokku, majanduses oli meil kaos, sotsialismi minevik, meil oli vaba turumajandusraha, meil ei olnud midagi, meil ei olnud ja et kuidas nad hakkama said. Milline Eli Eesti armee olukord, kui meil oli 300 Rumeeniast pärit kalašnikovi automaatidest tulistades kõveraks, läksid yhel kõike, et need on vapustavad meenutused ja loomulikult, et seda filmi ei saa võtta kui mingisugust täit, et ajaloolist teost või sellist mingi akadeemilise väärtusega, sest ta on ikkagi väga ühekülgne, eks ole. Aga noh, see ongi see mõte, ta räägibki selle ühe seltskonna loo ja, ja teeb seda ääretult huvitavalt ja räägib ka sellest, kuidas kuidas esimene valitsus siis ka lõppes, kuna seal teatud vastasseisud siiski tulid sisetülid. Seal nad kõik ei, absoluutselt. Nõunikud ministrile, mis, mis siis ikkagi juhtus ja miks sa valitsus siis laiali läks? Mis kelme nüüd televiisorite ette peaks ennast sättima ja kas tasub ka võileib kaasa võtta või läheb nii põnevaks, et ei ole aega seal võileivaga tegeleda? 21 40 ETV-d ennast pigem ma ei tea, kas nii hilja üldse peab. Lõhe on nii palju ja ei, mina ei närinud midagi ka mitte. Lihtsalt oli, istusin silmad pärani seal ekraani ees ja ma olen täiesti veendunud, et ma istun seal ka uuesti täna ja vaatan selle kindlasti veel kord üle, sest vaatamist oli põnev, oli, väga huvitav oli. Ja kindlasti sobib. Ta on veel veel üks asi, nüüd me küll pikalt sellele ei peatu, vast Tallinn Music Week algab. Algab esmaspäeval just teisest kuni kaheksanda aprillini Tallinn Music Week käima läheb ja märgiline on ta võib-olla seetõttu, et tegemist on ju juba 10. korraga ehk festival tähistab oma sünnipäeva. Ja algselt on ju Tallinn Music Week sai alguse kui muusikafestival ja kui rahvusvaheline muusikatööstuse konverents. Aga nüüd on ta kasvanud ääretult ääretult. Ta suureks. Seal on erinevad põnevad vestlusringid. Esitletakse kaasaegset kunsti parimat toidukult, tuuri arutletakse muusikatööstuse üle absoluutselt. Kõikjal on loomulikult kõik need kontserdid, mis on siis meie linnaruumis, erinevates klubides lavadel. Et ma arvan, et seda nautimist jätkub absoluutselt igalühel, et vaadake järele lihtsalt, et mis, mis teid huvitab, mis on põnevad artistid üle maailma leiab ja minge ja uurige ja nautige natuke nädal aega on seda võimalust. No sa midagi eriti sealt välja ei tooks, sest sest tõenäoliselt siis oleks natuke kallutatud. Või, või siis see on nagu selline põhineb, keda tasuks kindlasti minna vaatama. No kindlasti ma soovitan alati minna Eesti artiste, meie oma, need on ju inimesed, kes ei ole nii-öelda suurte lavade artistid alati, et on noori ja hakkajaid, aga samamoodi kogu maailmast, et mina näiteks isiklikult avastasin ühe väga huvitava nime, keda mina ei teadnud, on india noormees alluri kes on selline tõusev täht ja teda näeb seitsmendal aprillil näiteks erinevate tubade klubis, seal on selline maailma muusikaõhtu ja tema on üks selle peaesinejatest seal, et keda ma kuulasin, väga huvi ka väga põnevad, et lood olid temal. Ja loomulikult minge vaadake ka ju restoranid ja kohvikud pakuvad väga erinevaid asju sellesama Music Weeki raames, et on erinevaid töötube ja kudu õhtusööke. Et väga põnevaid asju leiab. Selge, aga see kõik on alles järgmisel nädalal. Täna õhtul on ees dokumentaalfilm rodeo. Huvitav saade on läbi saanud, minu nimi Kristo räima. Tänan teid kuulamast. Soovin teile kõike kaunist ja ilusaid kevadpühi.