Eelmine kord rääkisime sellest sku taas toitlustati keiserliku perekonda, külalisi, kes parajasti paleedes viibisid aga kaameid, isikuid, nii et tegemist oli ikkagi väga suure ja mastaapse ettevõtmisega. Ja kui mõelda, et mõnel päeval aga neid oli enamus toitlustati paar 1000 inimest, siis võib toda, milline pinge ja millist täpsusse kõik nõudis. Nii et igaüks meist siis vaata, vahel nagu minagi kurdan, kui külalistele süüa keeta ja meile tulevad külla maksimaalselt võib-olla kümmekond inimest, siis koormus oli ikka meeletu, aga me nägime ka, kui suured olid koosseisud. Kui palju inimesi nendes allüksustes ka töötasid. Ja oli juttu ka sellest pallid suuremad vastu võetud, et inimesed üldse ei häbenenud võtta laualt siis midagi kaasa. Ja arusaadav oli siis mingisugune niisugune väikene kingitus, mida toovad oma lastele keisserlikud laualt ja tegemist vana venetavaga. Ja vahel tõesti, monarhi olid ju üllatunud, kui palju raha kulub mõne ürituse puhul toitlustamisele. Valitseja telemitte kõigile, aga nisu, kas need küsimused tekitasid ka peavalu, nii suhtuti väga tõsiselt. Riigi raha kulutamist ei ole nii, et kõik on minu oma ja nii palju, kui ta võib-olla isegi kuskil Nikolai esimese aegadest hakatakse üldse aru saama, mis on riigieelarve. Nikolai esimese ajal koostati esimene vene riigieelarve ja tsaar alguses parandas kõik numbrid ära, tahtis lihtsalt laerstaga, talle tehti selgeks tulud ja kulud peavad enamvähem kokkumine. No näiteks üks kokkuhoidlikumad vene monarh oli Aleksander, kolmas tagasihoidlik, jälgis ka, kulutab ta liiga palju ja kord oli üllatunud. Tegemist oli suhteliselt väikese vastuvõtuga, et nii palju kulus raha, aga need aruanded on erakordselt üksikasjalikud, palju siis kulutati, mille peale kulutati. Täname, seda veel näeme, et puuviljadele ja maiustustele on läinud nii palju raha, kuidas siis on see võimalik, vastuvõtt on väike, vähe inimesi. Ja Hoff Marshal esitab siis kulude aruanded ja tsaar näeb, et on läinud nii suur summa. Ja väljendabki tol ajal õukonna Hoff marssal oli Bodena nossov, väljendab talle oma hämmingut, küsib, kuidas on siis võimalik. Jabur peaga Rostov vastab talle. Siin ei ole midagi imestada, mina küll sain ühe apelsini, aga võtsin kaasa laualt lapselapsele lapsendatud tütrellenz, oleks õigem kaasa ka veel ühe apelsini lisaks veel pirni. Ja üldse seletab ta Aleksandril, et selline antava tiime, toimime ja keiser väidetavalt nonii, mälestustes kirjas olevad siis väga üllatunud, et tema ei tea sellest kombest mitte midagi, aga nukul komme on, siis on arusaadav, eks nii suured kulutused ja olevat täiesti rahunenud. Muidugi eriti populaarsed olid kommid, aga on ka inimlikult arusaadav taskuga mugavam panna, siis me peame apelsine läheb kuidagi, mitte soliidne, taskud on punnis ja tegemist oli ju väga kvaliteetse toodanguga, nii et kõike seda tehti naturaalsetest toorainest tõst. Ja need olid väga maitsvad, aga küsimus polnud isegi selles, nende kvaliteet oli sedavõrd hea, ikkagi amm, mis sulle tuuakse lapsele tsaari laualt, see oli ikkagi mingisugune muu tähendus, nisuke sümboolne maiustus. Muidugi väga palju tööd hooli palee kondiitritoodete osakonnal siis, kui oli tegemist mingisuguste sündmustega ja arusaadavalt, et need kümmekond inimest natuke rohkem, kes selles osakonnas töötasid, ei suutnud ju ise kõik valmistada. Ja olid ju keiserliku õukonna varustajad eraldi tiitel, nii et see on väga tõsine kvaliteedikontroll. Nii et suurte sündmuste puhul pöörd, et ikka nende poole. Ja ma tooksin ühe näite, et mis jällegi iseloomustab tsaariperekonna suhtumist oma alamatesse. Ja ega nõukogude ajal ju taolisi näiteid mitte kunagi ei mainitud meelelaadi ju üks pilt, aga tegelikkus on nagu ikka, tunduvalt kirevam. Ja see on 1901.-st aastast konkreetne näide. Kui perekonda, siis on meil valitseja Nikolai, teine juba ja Aleksandra Fjodorovna, nende perekonda sünnib neljas tütar Anastassia. Ja selle sündmuse puhul tellitakse nirt osaliselt midagi valmistuvad kohalikud meistrid, aga enamus tellitakse 6000 kommikarp ja võib-olla polegi nii üllatuslik, 6000 kommikarpi. Ja kui me mõtleme võib-olla vene eliidile võiks ju need kõik laiali jagada, neid inimesi piisavalt. Aga kui me vaatame, milleks need konkreetsed 6000 kommikarpi telliti ja kellele naad jagati siis nendeks olid Peterburi laste varjupaigad, nii et 6000 kommikarp b telliti selle sündmuse puhul spetsiaalselt nende jaoks väikene faktikena. Aga arusaadavalt omal ajal sellest midagi me ei teatud. Kondiitri osakonna juures oli veel üks Al struktuuriüksus ja selle struktuuriüksuse ülesanne oli küpsetada leiva-saiatooteid et seal natukene eraldiseisev. Ja iga päev esitati tellimus, nii et jällegi õukonna marssal pidi seda kõike koordineerima. See esitati trükitud kujul, nii et kõik need tellimused fikseeritud hinnad on ametlikud dokumendid ei ole lihtsalt niisama. Ja on säilinud mõned loetelud 19. sajandi lõpus TÖÖD Nikolai teise ajast ja need on väga pikad ja muidugi mitmekesisem, nii et ei ole niimoodi natukene lähiajal natukene saia. Aga neid kulidžeja erinevaid küpsetisi on seal kümneid. Võib-olla on huvitav, et need detailid on küllaltki märkimisväärsed, tuua mõne näite ja see on magusa tellimisest ja sõjaon ära toodud Igor Rimmini raamatust. Tegemist on Aleksander teise ajaga ja vaid üks päev võtame ühe päevas on esimene jaanuar 1874. Ja see puudutab ainult keiserliku lauda, nii et keiserlik perekond, rääkisime eelmine kord, et tegemist oli erikategooria laudadega. Nii et see ei ole väga suurearvuline laud. Ja tegemist on siis, kui me kujutame ette tänapäeva menüüd desserdiosaga ja vaatame, milline oli siis tellimus, mis asi, et just nimelt, mis puudutab seda magusat, jätame küpsetised praegu kõrvale. Ühel päeval, esimesel jaanuaril 1874. Nii et laual pidi olema keiserliku lõunalaual pidi olema kaks vaagnat, kommidega oli tellitud üks vaagen jää disega siis kaks vaasi puuviljadega, kolm paasi marjamoosiga, kaheksa portsu puntši ja mis on väga huvitav ka puuvili olnud täpselt ettenähtud arvu lihtsalt, nii, et ta ei ole niimoodi. Pangesin õunu, pange sinna pirne ja sellele lauale, tollel päeval oli ette nähtud neli pirni kaheksa mandariini ja kolm kobarat viinamarja. Ja samal päeval keisrinna Maria Aleksandra Rauna lauale, nii et keisrinna võttis ka natukene inimese vastu, sinna läks üks kommivaagen siis keisrinna ruumidesse, samal päeval oli ette nähtud viia kaks Karafiini limonaadi. Aleksander teise ruumidesse tuli viia 10 pirni, 10 õuna, 15 mandariini ja kolm kobara, viinamarju ja kana. Samal päeval pidi tsaariperekond oli ette nähtud, et ta kõlastab suurt teatrit, siis sinna tuli tsaariruumidesse viia kolm naela komme. Kolm alust jäätisega, kolm Karafini limonaadi, 15 mandariini ja palees elavatele suurvestidele selge ja Pavel Aleksandrovitš oli ette nähtud nende ruumidesse viis IRLi, viis õuna ja kaks kobarat viinamarju. Kui ma seda aruannet lugesin, siis ma mõtlesin, et kas siis vennad omavahel tülli läinud Viispirniewis õuna ei, jagune hüti kahega. Nii et niisugune arv oli ette nähtud ja parajasti palees viibis Edinburghi hertsog. Ja võib-olla tekib küsimus, miks ta seal olid. Ta oli suurvürstinna Maria, Aleksandra peigmees ja vot sinna ruumi oli ette nähtud kolm aluskommidega ja kaks kobarat, viinamarja ja tärtsagi kaskonnale. Kolm anumat kommidega, üheksa pirni, kuus mandariini ja neli kobarat viinamarja, nii et son nüüd aenud tsaariperekond päeval. Kui aga vaata kõik see kokku ja tuletame meelde ka kuupäevas olnud esimene jaanuar, tegemist on talvega ja me näeme, et pirnid, õunad, viinamarjakobarad, mandariinid ja ainult tsaariperekonnale olid need numbrid, nii et kokku on tunduvalt suuremad ja kössis rõõmustab, kes mitte, aga vitamiin nädalvel tsaaripereliikmed ikkagi piisavas koguses, sellepärast et neid puuvilju oli päris palju. Juba aprillist, kui aruandeid vaadata, on ka esinemised aprikoosid. Nii et kõike seda on hästi palju. Ja kui nüüd tuletada meelde sellest oli meil ka kunagi, et kella viieks serveeriti Nikolai teisele kitsas pereringis teed siis selleks ajaks oli jällegi esitatud loetelu nendest küpsetistest, küpsistest, väikestest muudest asjakest, mis sinna juurde läksid. Ja see loetelu on ka väga pikk ja väga põhjalik, nii et seal ei ole mitte üks valikaga tunduvalt rohkem. Ja need küpsetised ja võimalus üldse värskeid küpsetisi pakkuda oli ka näiteks sellel samal laeval standart, millest meil oli juttu, nii et ka sinna oli ahi ehitatud ja üldse kasvuhooned ning need küpsetamisvõimalused olid kõikides tsaari residents sides. Nii et kui Aleksander, kolmas anna talle meeldis viibida sageli Kaczynas siis kõik võimalused seal küpsetada olid või Nikolai teise poolsarskajasse loos. Teame, et tsaar ei viibinud siis ainult talvepalees. Ja need kasvuhoonet, kui vaadata, kui nüüd hästi ruttu nendest kasvuhoonetest, siis summad, mis olid ette nähtud kasvuhoonete ülalpidamiseks, olid erakordselt suured võrdluses muude kuludega, mis on ju ka igati arusaadav, talvine aeg, kliima ju enam-vähem samasugune nagu meil ja see köik eeldas pidevat kütmist, teisiti ei saanud ju olla. Nii jääb need puuviljad ju köik ja ananassid, mida pakuti, need ei olnud ju kuskilt sisse toodud mitte imporditud, vaid need olid kasvatatud teiserlikes kasvuhoonetes ja nende saadustega või nende serveerimisega tekkisid ka omad tavad. On teada, et esimesed küpsenud maasikad need viidi alati, keisrinna alles oli niisugune pidulik hetk rõõmus, tänapäeva nooremad inimesed eriti ei saa aru, kui rõõmu suursündmus on. Aga mina lapsepõlvest mäletan väga hästi, sünnipäeval mor mai lõpus ja teismelisena Polnud midagi meeldivamaks, siis tehti võileibu veel värske kurgiga ja see oli väga suur sündmus. Sellepärast et puhul aastalt kurki sa süüa ei saanud. Maasikatega on enam-vähem sama lugu, nii et case rinnale toodi, need esimesed maasikad ja tema tänutäheks on niisugune sümboolne žest andis alati jootraha kaks rubla tol ajal kaugeltki väike summa. Nüüd kõik see, millest me oleme rääkinud, puudutab toitlustamist, aga inimesed tahavad toidu kõrvale veel ka juua. Ja selleks olid ette nähtud keisserlikud veinikeldrid varustada lauda jookidega. Ja nende keldrite, tööjõud või tööjõu selle osakonna töötajate arv ei ole väike. Seal oli ametis 14 inimest. Nikolai tees ajal, enam-vähem seal võisid olla väikesed nihked, siia-sinna aga 14 inimest. Ja mis on oluline, et kui vaadata Ta õukonna palee eelarveid, siis väga täpselt üksikasjaliselt on seal välja toodud mitte lihtsalt kulud toidule ja joogile vaid liikide kaupa. Papa üks-üheselt on see kaid kokku arvestatud, nii et jälgiti väga täpselt. Kõik see oli fikseeritud. Ja kui me mõtleme üldse nende jookide olulisusele, siis kohe näeme, millised on need arvud. Ei hakka, nüüd peatume ka sellel, kes monarhi tõstarbis, võib-olla rohkem alko avalikes vähem. Ja lõpuks ei ole ka võimalik võistelda, sellepärast et võitja on juba teada seal niikuinii Peeter, esimene temaga vist võistelda ei suuda keegi. Milline tava veel säilis 19. sajandi lõpupoole ja mille juured lähevad ilmselt kuskile Puškini aegadesse kahekümnendates kolmekümnendates aastates, see on alustada lõunasööki kuiva veiniga ja lõpetada šampanjaga. Ja palju telliti keldrist alkoholilaudadega. Muidugi aastad on väga erinevad, sõltus, kas nendele aastatele langevad näiteks mingid suured pidustus, ütleme kroonimispidustused, siis on tegemist hoopis teiste numbritega. Aga võtame näitena ühe, et meil oleks mingi orientiir. 1849. aastal talvepalee keldrites nõuti välja 2064 pudelit, et jook. Nii et need on need enam-vähem arvud. Aga meid huvitab muidugi, palju siis nendest pudelitest jõudis keiserliku lauale palju seal joodi. Ja kunagi, kui meil on olnud juttu Stalini joogi- ja söögikommetest, siis rääkisime ka sellest, mis oli seal laual, mida Stahlil eelistas, kuidas mõnikord joodeti, mõned inimesed täis ja nii edasi. Nii et vaatame siis võrdlusena näiteks mis oli Aleksander kolmanda Nikolai teise laudadel ehk esimese kategooria või sellel keiserliku laual Adamo häälisukas piduliku sündmuse. See on vana aasta ärasaatmine, lõunasöök. Tegemist on 31. detsembriga 1885 veel kord, see on siis ainult keiserlik laud. Seal oli veini, sellel laual viis pudelit erinevaid viinad, kolm pudelit dessertide juurde. Litöörid. Tex graferemetseri poolt valmistatud Malifgaaniad ka keegi võis tuua midagi oma keldrist. Tavalisel päeval, hoopis väiksemad kogudused võtame järgmise päeva juba uue aasta esimene jaanuar 1886. Ja võib kõlada esmapilgul tüüpilise tõsta sa pead, kui sa loed ühe rea. Tavaline tänasele päevale lugeda rida ja hakata seda kommenteerima ja kui me nüüd loeme keiserliku Slavaskus tavaliselt istus 10 20 inimest pandi esimesel jaanuaril 1886 lauale 10 pudelit 10 20 inimest ja 10 pudelit ja siis võime kole. Ja tõenäoliselt mõni nõukogude autor võiks ka kirjutada tsaar olikuga purjus ja sellepärast ei saanudki üldse aru, mis toimus. Vilets oli rahva elu. Aga lugeda sealt natukene edasi, ilmneb, et nendest 10-st olid alkoholi sisaldavad joogid ainult neljas pudelis ja ülejäänud olid Kaljad. Väikesena täpsustus aga muudab täielikult selle pildi keisserlikest, veinikeldrites või veinikeldrist konkreetselt, kui juttu on talvepaleest, võis tellida ka oma ruumidesse ja päris üllatuslik on sellel samal esimesel jaanuaril. No võib-olla siis kuidagi uue aasta pidustused on selja taga dolla aeglas. Nikolai, tulevane valitseja on seitsmeteistaastane ja tellib kaks pudelit veini. Muidugi ei ole ta üksi koos sõpradega. Ja veel üks huvitav. Ta Nis oli säilinud ka vanadest aegadest. See oli õukond, laste õigus tellida endale täpselt samuti oma ruumidesse Saari keldrist alkohoolseid jooke. Seimin toob ühe toreda näite ja see Puudutab Aleksander kolmandaaegselt Feltšerit, kelle nimi oli checovierr Taali tsaari suur lemmik. Ja kui täpsed on need aruanded ja toome siis ainult selle näite, neid on seal muidugi hästi palju puudutab kogu õukond, onju, et seal on tegemist kümnete kümnete kui mitte sadade inimestega. Aga ajavahemikul oleme ikka enam-vähem samas ajas, siis me kujutame ette, mis seal toimus. Ajavahemikul esimene jaanuar kuni 17 jaanuar 1886 tellistava palee veinikeldrist 32 pudelit õlut ja kaks pudelit inglise kibedat viina. Kui me jagame, siis tuleb enam-vähem kaks pudelit õlut päevas ja natukene sinna juurde. Nii et kogus on ikkagi noh, ütleme pigem suur kui väike ja veel üks väike ennesseigakene. Tellid tee keldris päris palju piiritust, pudelit piiritusega. Ja mis on see ametlik põhjus, miks seda oli vaja? Need on, kuidas seda nimetada, kas priimused või toidu soojendamiseks, ühesõnaga see piiritus seal põles nagu tänapäevalgi serveeritakse vaate vahel kuskil köite ringlik, me oleme ju seda kõike näinud täpselt samuti soojendati doi, aga tol korral. Aga mälestustes, kus piiritus all leidub alati ka neid, kes tarvitavad seda hoopis teistel eesmärkidel. Kuidagi if mõnel inimesel on kahtlus, et need kogused ja palju Eestis minna toitlus vahendamiseks ja palju esid lakei seda kuskil muudel eesmärkidel tarvitada tekitab seal mõningaid küsimus ja miks tekitab küsimusi, seda annab ka põhjendada muude näidete varal. Kui olid suured üritused ja kohal viibis ikkagi sadu vaid tuhandeid inimesi näiteks keisri poolt korraldatud pallidel siis need kogused on loomulikult hoopis teised, hoopis teised. Ja jällegi üks number. Raske on öelda, palju näiteks meie presidendi vastuvõtul, see osas vabariigi 100. juubeliga oli tellitud veinipudeleid aga 1886. aastal suur pall 30. jaanuaril enam väel, sellel pallil oli 700 800 külalist ja selleks palliks keldrites telliti 818 pudelit valdavalt veini ja šampanjat. On ka üksikud viinapudelid, üksikud õllepudelid, aga need on tõesti üksikud. Ja mis on huvitav, et see on Aleksander, kolmanda aeg. Et ta eelistas šampaaniates kodumaist kodumaist, selle margi nimi otsessarieviks ja miks siis võib-olla selle margi nimi ütleb ka meile etta pööras sellele teemale teemale tootmine ja arendamine tähelepanu, kui ta veel oli troonipärija ja vot Siidsed Zarevitš. Ja üldse, Aleksander, kolmanda ajal kui mega aastatena, vaatame, millal need viinamarjakasvandus, et Venemaal ja veinitootmine šampanja toogile sisse paljus langeb just siin aega, kuigi kui jällegi uurida natukene neid tellimisnumbreid, nad ei ole ju mitte ainult arvuliselt ära toodud, vaid markide kaupa, siis on näha tõukondlased, eelistasid heitud prantsuse shampanjat, juua keiserliku laual oli vene toodang. Veel üks tore komme, mis oli säilinud vanast ajast. See oli, et köik joomata jäänud alkohol. Ja isegi variandis, kui pudelid jäid avamata, see kuulus teeniaskonnal. Ja võib arvata, et see oli mingisugune küllaltki oluline lisateenistus. Vaevalt joodi köitmine, pudelid poolikud, võib-olla ära. Aga need, mis jäid avamata, Need müüdi edasi. Ja on teada. Ta oli terves süsteem, mis tegeles tegelikult tegelikult maffia kilistegeliseks, siis tsaari veinikeldrite tihendamisega. Ja selle peaosatäitjad olid siis needsamad lakeid ilusates reedes, kes seda kõike teenindasid. Jaan ka paar päris anekdootlik lugu, kus jäädi ka tõsiselt vahele. Ja üks on järgmine. Kas on Nikolai täis Ast? Tegemist on aastaga 1911. Pere oli Krimmis, Levadias ja arusaadavalt, et kui perekond on seal suur osa õukonnast on seal oli vaja neid varustada nii toiduga kui nüüd, aga jaa, auh marssal lähetab sinna vagunirongid liiguvad agune, kus siis on igasuguseid toiduained ja ka joogid ja Liisona kogu aeg olnud ja mingeid probleeme pole varem esinenud. Aga juhtub õnnetus, õnnetus ja vagun sõitis pea sisuliselt tuleb maha. Ja arusaadav, see on ikkagi sündmus, mis eeldab põhjalikku uurimist ja mis siis uurimise käigus leitakse, mis täiesti üllatab põlenud maha on toiduainet, osad pudelid on siis lõhkenud, rikkudakis mustab, aga leitakse mitu mitu kasti tühjade veinipudelit. Ja kui kantakse How marssali jätte tol ajal oli selleks talgendorf leiti ka mitu kasti tühjade pudelitega siis seda ei saa ju üldse aru, et miks tema osakond, töötajad on lähetanud Livaatiasse tühje pudeleid ja muidugi korraldatakse uus juurdlus. Ja mis siis selgub, hakatakse pinnima, tuleb välja tühjad pudelid veeti sinna ainuüksi sellepärast, et tuua nad tühjade nad tagasi ja aruandluses näidata, et need olid joodud tsaariperekonna õukonna poolt tühjaks ja esitama tühja taara. Ja noh, kõik on selge, aga sisu siis hukassis, joodi ise ära, vaid kas müüdi edasi või nendega kuidagi spekuleeriti, nii et neid juhtumeid hooli päris palju. Ja veel üks võimalus, kuidas õnnestus nendes keldrites alkoholi endale saada täiesti kummaril. Ja iseloomustab nii hästi seda klammerdume vanade tavade külge, milles on ka midagi väga sümpaatset, me ju tahame kogu aeg uuendusi. Aga mingi järjepidev, mis iseenesest on ju tore ja armas. See tava oli veel Katariina teise ajast ja nägise, et kui keegi õukondlana karussellis õukonnadaam, mingi tähtis ametikandja, kellel oli ette nähtud koht lauas 100. tähtsas lauas, ei saanud millegipärast sellest lõunas osa võtta siis talle saadeti koju, meenutas mulle millegipärast, kui ma seda esimest korda kunagi lugesin talongide aega, kus oli lihtsalt alkohol ette nähtud, lõkkas pildid välja võtma või mitte. Aga no põhimõttest ikka, kui on ette nähtud, siis võtad ja kuna mul oli kolm väikest last, siis ma vist omasin suuremaid viinavarusid. Kuigi varem ja hiljem elus enam-vähem sealsa Magord ja inimesele, kes siis ei saanud viibida, selle lõunasöögil oli ette nähtud pudel viina, saadeti tema ruumidesse pudel valget veini ja pudel punast veini. Võib arvata, et õukonna daame õukonnadaami, kes millegipärast ei saanud sellest lõunasöögist osa võtta juba Tal olid seal mingid kohustused, tegeles heategevusega parajasti. No vaevalt ta siis jõi oma ruumidesse õlle viinapudeli ära ja saatis selle loomulikult tagasi, aga lakeid vahetasid siis selle tühja vastu, nii et viidi veinikeldritesse tühi ja täis pudel jäeti endale. Kunagi keegi jäi vahele, jäi vahele, see oli juba Nikolai 100-lt sarskasse laos, skanti muidugi Balkan dorfile. Ta dorfica kütahti sündmus alle, millega tsaar peab tegelema, kannab tsaarile ette. Ja Nikolai olevat ainult selle peale naernud, et küll on ikka osavalt suli. No ilmselt siis korda kuidagi üritati karmistada. Aga neid näiteid on päris palju. Kui vaadata, millised varud olid tsaari veinikeldrites, siis selle kohta on ka väga täpsed andmed selle pärast, et iga aasta viidi läbi inventuur. Palju seal on Neid pudeleid ja kuna meil on kogu aeg kõlanud see esimene jaanuar 1886, siis võtame Need arvud sellest aastast, nii et aasta alguseks järjekordne inventu süda oleks rahul, et ikka keldrites üht-teist on, järsku tulevad külalised ja keldrid on tühjad. Seda Murajate ei olnud sellepärast talvepalee veinikeldrites kooli hoiul 75446 pudelit ja lisaks, kui nüüd tekib mure, miks nii vähe veel 7888 pool pudelit, nad on lihtsalt väiksemat pudelit, mitte poolikut pudelit. Joodi pool ära ja siis pandi keldrisse tagasi ja need on need väiksemad pudelid. Kõige rohkem oli punast veini, võtame lihtsalt mõned näited. Punase veinipudeleid oli selle seisuga 29933 ja konjakipudeleid oli 1162. Kui vaadata muidugi väga erinevad veinid, aga valdavalt jäi silma, et bordookandi toodang peamiselt sealt ja üksikud ka kodumaised kodumaised pudelid, kodumaine toodang üsna palju ka erinevaid õllesorte, nii et pudelite arv antud juhul ei ole mitte ainult siis viin, konjak, veini ja nii edasi, vaid ka õllepudelid. Neid telliti 19. sajandi lõpus peamiselt Venemaa tehasest, mille nimi oli Bavaria üsna tuntud õlletootja tol ajal. Kuidas ja kes varustas keldreid jookidega, see on muidugi omaette teema, aga ei hakka võib-olla sellel peatuma. Ja eriti palju muidugi kulub 100 jooki, siis võtame siis viimase näitena ja viimased arvud. Nad on tõesti täiesti uskumatud. Kui toimusid mingid väga olulised pidulikud sõlmust ja sündmus, millest meil on olnud korduvalt juttu teame, milliste katastroofiliste taga, jalgadel ka paljude jaoks pidulik päev ka lõppes, see on 1896. aastal toimunust Nikolai, teise kroonimis pidustused. Nii et kroonimispidustused, jaan, säilinud väga üksikasjalikud aruanded selle kohta, palju oli seal ette nähtud alkoholi. Ja võtame praegu lõpetuseks just nimelt alkoholi jooke, mis kulusid kõikvõimalikele delegatsioonidele varastad, sel päeval saabusid ju Venemaale külalised igalt poolt üle maailma, nii võimsad öelda liialdamatult. Ja neile olid siis nähtud selleks ajaks teatud joogid. Ja näitena veelkord, kuna need delegatsiooni nii palju siis loomulikult ei jõua, neid kõike käsitleda pole mõtet, aga üldise pildi saame me kätte. Kui me kas või vaatame, kui palju jooki jõi ära. Keisrinna Aleksandra Fjodorovna vanem vend, Esseni hertsog oma suhteliselt väiksearvulisem kaaskonnaga kahe päeva jooksul, kui ta piirist sõitis vagunis kuni Moskval rongiga piirist Moskvani ja selle aja jooksul muidugi teda toitlustas ja jootis ist tsaari õukonnaministeerium. Ja need on see loetelu, järgmine on selle aja jooksul need veel kord, kahe päeva jooksul jäid nad ära. Viis pudelit bordoopunast Kanternaki üheksa pudelid porto punas Satoolio lilli, siisreinveini Yoganniberg, kaks pudelit šampanjat, monopol, kaheksa pudelit Ungari dessertveini Ungari, üks pudel madeira number üks neli pudelit madeira number kolm seitse pudelit lisaks viinad, puhastatud number 21 neli pudelit laua väin number 21 pudel. Inglise kibe üks pudel liin, Allas yks puder, pihlakaviin üks pudel. Nii on EP kao üks pudel ja 1859. aasta konjakit kolm pudelit. Ma ei tea, kas meie kuulajad jõudsid nad kõik kokku lugeda, aga umbes 50 pudelit. Saatjaskond veel kord väga väike ja kahe päeva jooksul, nii et võib arvata pidulik sündmus ja tuleb siis olla kõrgendatud meeleolus. Aga ega maha ei jäänud. Täiesti uskumatud arvud, kuidagi sa loed neid, aga sa tsaari aruandlus oli nii täpne või tõesti, kui on meeles nad eelnevad lood Laceydres, kes need pudeleid kõrvaldasid, siis võib-olla nad andsid siia oma panuse. Sest kui vaadata Ta kui palju jõi ära ametlik Hiina delegatsioon, nii et Hiina keisridelegatsioonis koosnes kaheksast inimesest, saabus õnnitlema nii tähtsa sündmuse puhul nagu kroonimine. Ja viibis kohal kaks nädalat. Ja seda loetelu, see on olemas eaka ära tooma üksikute pudelite järgi vaid kokku oli neid ligikaudu 550, nende hulgas ei ole ei viina ka nisukesi kangemat kraami, peamiselt vein, aga see arv on ikka hirmuäratav. Nii et kuidas nad seal endast ja mida nad pärast pidustustest ette kandsid, on omaette küsimus. Ja selle teadmisega võiks ka täna lõpetada, et siis vastavalt sellele, kuidas, kellel võimalus on mida enesele saab siis söökidest ja jookidest lubada. Aga tsaari, perekond ja Aukondlased, siis sai ta enam-vähem nii ja jäid ka, nii, nagu me seda jõudsime kirjeldada.